esmaspäev, 30. detsember 2013

Põhjaka pohla-martsipani korvike täiusliku vanillikastmega



Põhjakast kirjutasin blogis kohe esimesel korral, kui seal söömas käisin - lihtsalt nii meeldis see koht! Nüüd olen Põhjakasse (nii sööma kui ka kööki) sattunud juba lugematu arv kordi ja loodan, et ka uuel aastal on põhjust sinna sõita rohkem kui küllaga :) Kirjutasin Põhjaka tegemistest novembris LP-sse ka pikema loo, mis kahjuks paberlehte tervikuna ära ei mahtunud (siin on olemas lühendatud variant),  sest samas lehes oli ka üks mu teine lugu, küll aga on terve artikkel koos ilusate piltidega olemas LP digilehes, mille üle mul on tõeliselt hea meel!

Hoopis kurvem on näha, kui oled looga kõvasti vaeva näinud (helistanud, kirjutanud, korduvalt meelde tuletanud ja paari peakokaga isegi käinud kohapeal restoranis rääkimas) nagu selle loo puhul (digilehe lugu on siin), kuid paberil artikli juures on kellegi teise nimi. Aga eks ikka juhtub ... :)

Mis aga sellesse kooki puutub, siis pohla-martsipani korvike on minu arvates täiuslik - õhuke ja krõbe põhi, mahlane täidis ohtra suure mandlisisaldusega martsipani ja hapude kodumaisete pohladega ning sinna juurde kreemjas vanilliseemnetest mustav vanillikaste. Joel, kes seda pohlakooki niisama katsetas, tegelikult arvaski, et piisaks, kui avaldaksin lehes vaid vanillikastme retsepti, sest see on täiuslikkuseni paika timmitud, kuid kuna ma seda kooki ka ise maitsta sain ja Joel oli juba retsepti lahkelt kirja pannud, siis ma lihtsalt pidin ka selle retsepti loo juurde lisama, sest see kook oli imemaitsev!!! 




Jagan pohla-martsipanikoogi tegemisõpetust nüüd blogis ka ja lisasin alla jutukese, mis ma Põhjaka tegemistest LP jaoks kirjutasin. Ja lõppu lisasin veel pilte, mida seal käies tegin (kõik selle postituse fotod on klõpsitud telefoniga). 

Lõbusat vana aasta lõppu kõigile!


Pohla-martsipanikook ja vanillikaste

Tainas:
120 g võid
2 dl jahu (pool sellest võib olla täistera nisujahu)
1 dl suhkrut
näpuotsatäis soola
näpuotsatäis küpsetuspulbrit

Haki noaga või sega köögikombainis kõik kokku. Valmis tainas jaota väikestesse vormidesse (võivad olla nii silikon- kui ka metallvormid) ning suru õhukese kihina vormi põhja ja servadele. Tõsta vormis külmkappi.

Täidiseks valmista pohladest vm marjadest (nt mustikad, maasikad) 1 liiter paksu kisselli vastavalt tärklise pakendil olevatele juhistele. Jahuta kissell.

Aseta iga korvikese põhja meelepärane tükk martsioani ja vala peale jahe kissell. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u pool tundi. Lase korvikestel enne serveerimist üleöö külmkapis seista. 

Vaniljekaste:
5 dl vahukoort
5 munakollast
1 vaniljekaun
3 sl suhkrut

Lõika vanillikaun pikuti pooleks, tõmba seemned välja, aseta nii kaun kui ka seemned koos vahukoorega potti ja kuumuta keemiseni. Sega munakollased suhkruga läbi ja lisa ettevaatlikult, ise samal ajal segades, kuum koor munakollastele. Vala segu potti ja kuumuta, ise samal ajal segades, kuni segu on paksenenud. Ole ettevaatlik ja ära kasuta liiga kõrget kuumust, sest muidu võib muna tükki minna. Kurna ja jahuta kaste ning serveeri koos külma pohla-martsipani korvikesega.



Hetkel ei kujuta keegi enam Eesti restoranimaastikku Põhjaka mõisata ette, aga kui kolm pealinna peentes restoranides töötanud kokka - Joel Kannimäe, Ott Tomik ja Märt Metsallik - kuus aastat tagasi otsustasid minna maale elama, Vodja koolis lastele süüa tegema ning vana maha jäetud ja räämas mõisahoonet renoveerima hakata, siis paistsid nad korralikele inimestele pisut hullumeelsed. Aga ega nad isegi ilmselt uskunud, et keset Eestit asuv restoran võib osutuda niivõrd populaarseks, et inimesed ei pea paljuks sinna ka ekstra kohale sõita.

Praeguseks juba üle kolme aasta söögikohana tegutsenud mõisahoone on kuldsete kätega kokad ise koos abilistega renoveerinud. Nende stiilipuhas ja rustikaalne looduslike materjalidega tehtud töö on nii kõrgelt hinnatud, et saavutas 50 parima restorani valimisel sel aastal ainsa restoranina maksimumhinde ehk 15 punkti, mis tähendab seda, et söögikoha olustik on iseenesest kohale tulemist väärt. 
Kuid Põhjakal ei tegutse nüüdseks ammu enam ainult kolm kokka, vaid meeskond koosneb mitmetest tublidest kokkadest, nõudepesijatest, teenindjatest, aednikest ja remondimehest. Kõik teevad oma tööd südamega ja tsiteerides Joeli „kõik on ühtviisi süüdi selles, et meil nii hästi on läinud!”
Kui igal restoranil on tavaliselt omanik(ud), juhataja, peakokk ja teenindusjuht, siis Joeli, Märdi ja Oti puhul on kolm esimest kolmes isikus koos ehk igaüks on teatud osas kõigis kolmes ametis. Teeninduse eest vastutab Silver, kes tundub olevat sündinud sellesse ametisse, sest nii hoolivat ja sooja kohtlemist nagu Põhjakal klientidele osaks saab, ei kohta just tihti. Tegelikult on üks kolme koka eesmärke ka see, et teenindajad tõesti teeksid oma tööd südamega, mitte ei suhtuks sellesse kui ajutisse asendusse, millest kohe “päris” töö leidmisel loobutakse. Ideaalis oleks nii nagu näiteks Itaalia või Prantsusmaa restodes, et kelner on pigem eakas ja kogenud härrasmees, kes on aastatega omandanud selles ametis tõelise vilumuse.

Põhjaka on koht, kus enamik toorainest, alates sibulast-küüslaugust, lõpetades erinevate lihade ja kaladega, on ka tegelikult on kodumaine. Samas on naljakas, et erinevalt enamikest restodest, kus klient saab novembris rõõmsalt sparglit ja redist krõmpsutada, ei ole nende kodulehel kirjas heietust hooajalisest ja kodumaisest toorainest, vaid lihtsalt “Pakume süüa!” Aga see tegelikult eristabki Põhjakat paljudest teistest söögikohtadest, et nad on ausad nii iseenda kui ka klientide ees. Jutt kohalikust toorainest ei ole mitte järjekordne kõlav loosung, vaid igapäevane reaalsus, mida ei ole isegi mõtet eraldi ära mainida.
Kuigi tooraine kvaliteet ja päritolu on need asjad, mille osas järeleandmisi ei tehta, siis lisaks parimale toorainele annavad toidule erilise maitse ka kokkade oma kätega laotud puupiliit ja lahtise koldega pitsaahju stiilis küpsetusahi, mille abil valmib enamikest soojadest söökidest. Toimekad kokad on ehitanud õue kahe koldega ehk kuum- ja külmsuitsuahju, kus suitsutatakse sinki, vahel ka kala. Sellel suvel aga sai tehtud tandooriahi kana- ja sealiha, naani ja paprikate küpsetamiseks.
Põhjaka mõisa aias siblib juba teist aastat üle 40 kana. Kuigi iga kana muneb suvisel ajal praktiliselt muna päevas, on ikkagi tavaline, et pärast kiiret tööpäeva teeb Joel autoga veel naabruskonnas tunniajase ringi, et järgmiseks päevaks vajaminev kogus vabalt jooksvate kanade mune kokku saada.
Talunike käest ostetud ja metsast korjatud marjad on suvel tehtud moosiks, mahlaks või kompotiks, nii et Põhjaka kelder on äärest ääreni hoidiseid täis. Lisaks veel ka sissetehtud aedviljad nagu tomat, seened, suvikõrvits, kurk, türgi uba jm. Purkide all lookas riiulite vahel on aga valmimas jõulupakkide jaoks mõeldud salaamivorstid. Küpsetamsieks kasutatav jahu tuleb väikestest Eesti veskitest nagu Seidla ja Koksvere, piima saab naabri-Urmaselt.
Põhjaka toitusid nimetatakse tihti “lihtsateks ja kodusteks”, mida nad kahtlemata ka on, kui te kodus igapäevaselt puljongeid keedate, liha suitsutate, hakkliha, majoneesi ja keedukreemi valmistate, leiba ja saia küpsetate jne jne. Samuti ei ütleks ma ise Põhjaka köögi kohta “eestipärane”, sest kuigi kättesaadava tooraine osas ta seda võib-olla on, siis esindatud on ka teistest maadest pärit hõrgutised. Näiteks äsja Vietnami reisilt saabunud kokad hakkasid valmistama nuudleid, pärast India reisi tekkis hoovile tandoori ahi, hiljuti käisid Joel, Ott ja Märt Itaalias salaami jt vorstide ning prosciutto crudo valmistamise saladusi õppimas, mille esimesi tulemusi saab praegugi juba restoranis nautida. Eriti maitsvat sinki saab aga alles mõne aja pärast, kui seda valmistatakse kevadel võetud neljast põrsast, kes nüüdseks kaaluvad juba ligi 200 kilo. Ka sigade pidamine on just tingitud soovist saada parimat toorainet, sest reeglina tapetakse need loomad juba 70 kilostena, kuna iga lisakilo saavutamine sellest piirist edasi on üsna kulukas. Seetõttu tuleb meil leppida ka õhukese peekoniga. Põhjaka kokad aga loodavad, et ühel päeval saab ka Eestis korralikult nuumatud ja paksu pekikihiga sea- ja veiseliha osta.


Siin paar pilti, mis ma 1. juunil pisikestest rõõmsatest põrsakestest tegin. Joeli nähes tormasid nad kohe kohale:)




ja siin juba suured ligi 200 kilosed suured sead novembrikuus



Põhjaka keldris võis novembris näha laagerdumas jõuludeks mõeldud salaamit


ning loomulikult riiulite kaupa igasuguseid hoidiseid ja mahlasid


saputi prosciutto crudo stiilis sinki, mille valmimiseks kulub suisa 18 kuud (keskel olev aparaat on õhukuivati, et niiskust vähendada/kontrolli alla hoida)


Aga et ka teine Põhjaka toit, mille restepti nad andsid, ehk tatrapliin suitsukalasalatiga oli imemaitsev, siis lisan siia ka selle tegemisõpetuse :) 


Tatrapliinid (saab 14 suurt pliini)

350 g toortatrajahu
100 g nisujahu
2 muna
350 g hapupiima
250 g piima
1 tl kuivpärmi
1 tl küpsetuspulbrit

Sega kuivained kausis kokku, tee samamoodi teises kausis piima, hapupiima ja munadega. Nüüd sega kaks kausitäit korralikult omavahel kokku ja tõsta sooja kohta umbes 1,5 tunniks, nii et pärm saaks kerkida. Kui tainas on umbes poole võrra kerkinud, sega see uuesti lusikaga läbi ja prae pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks.

Suitsukalasalat

1 Suitsulatikas 
1 varsselleri vars
1 hapukas Eesti õun 
100 g porrulauku
2 keedetud muna

Puhasta latikas hoolikaltluudest, ülejäänud kontidest, sabast ja peast saad keeta suitsukalapuljongit.
Tükelda varsseller ja porru võimalikult õhukesteks ratasteks, koori ja tükelda õun ning keedumunad väikesteks kuubikuteks.

Sega kokku puhastatud suitsukala, tükeldatud porru, seller , õun ja valmistatud kaste. Kasuta puu- või plastiklusikat ja katsu segada õrnalt, nii et suitsukala liha jääks võimalikult terveks.

Kaste

2 munakollast 
1 sl Dijoni sinepit
1 küüslaugu küüs
1 sidruni mahl
100 ml külmpress oliivõli 
200 ml päevalilleseemneõli 
300 g Kreeka jogurtit
soola, suhkrut, musta pipart



Pane mikserinõusse munakollased, purustatud küüslauguküüs, sinep ja sidrunimahl. Sega kannus kokku oliivõli ja päevalilleseemneõli. Pane mikser vahustama ning hakka peene nirena kannust mikserinõusse õli lisama. Segu pakseneb vaikselt ja omandab majoneesi konsistentsi. Lisa segule kreeka jogurt, sega läbi. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga, vajadusel lisa sidrunimahla.

teisipäev, 24. detsember 2013

Ülilihtne Crème Brûlée kohupiimaga ja pühadetervitused :)



Loodan, et hoolimata väiksest pisiasjast, et sel aastal ei ole lund, on kõigil pühad toredad ja rõõmsad:) Mulle jõulud ikka väga meeldivad ja minu arvates võiksid need alati veelgi pikemalt kesta - nii tore on vahelduseks natukene aega maha võtta  … :)

Suur aitäh kõigile, kes selle postituse juures kirjutasid, mida nad külalistele pakuvad! Väga armas oli lugeda erinevaid mõtteid ja ideid, niiet tänan kõiki veelkord! Samuti tänud ka heade sõnade ja õnnesoovide eest! Loosi tahtel saavad raamatu "Lihtsad ahvatlused" endale Kadri-Ann Freiberg ja Helen. Palun olge nii kenad ja võtke minuga ühendust (meiliaadress: silja.luide@gmail.com) ja andke teada, kus Te elate, et saaksin raaamatu Teile ära tuua v saata:)

Jagan täna ühte äärmiselt lihtsat brüleekreemi tegemisõpetust, mis ilmus natukene aega tagasi LP-s minu brüleekreemide jutu juures. See retsept on algselt välja mõeldud Roman Zaštšerinski poolt, kuid minu oma erineb pisut originaalist. See sobib pakkumiseks ka ootamatutele külalistele, sest magustoit on tõeliselt lihtne ja kiire. Kohupiimamekk on päris tugevalt tunda ja mulle meeldib see isegi vist rohkem, kui päris klassikakaline vahukoorega brüleekreem. Samuti on kohupiimapastaga tehtu oluliselt väherasvasem ja nö taljesõbralikum (kui see peaks kedagi magustoidu puhul üldse huvitama) :) Ehk siis sobib pühadelauale just neile, kes tahavad vahelduseks kõigile nendele rammusatele kookidele, keeksidele, küpsistele ja kommidele midagi lahjemat, aga see-eest mõnusalt kreemjat ja hõrku saada:)

Soovin kõigile imeliusaid, rahulikke ja rõõmsaid jõule, toredaid kingitusi ja maitsvaid toite! 


Brüleekreemi jaoks läheb vaja:
400 g vanillimaitselist kohupiimapastat
2 sl suhkrut+ 5 sl brüleekihi jaoks
5 munakollast
poole sidruni peenelt riivitud koor

Sega omavahel munakollased ja suhkur. Lisa kohupiimapasta ja sega õrnalt läbi, kuid ära vahusta! Võid kasutada ka rasvatut kohupiimapastat, sel juhul lisa 4 sl suhkrut ja 1 sl vanillisuhkrut. 


Kurna segu, et eemaldada võimalikke munatükke, ja sega hulka peenelt riivitud sidrunikoor. Vala kohupiimamass 4 kuumakindlasse ramekini või muusse väiksesse kuumakindlasse vormi. Küpseta kreeme ahjus 100 kraadi juures 30 minutit ja lase täielikult jahtuda. 


Enne serveerimist valmista kreemidele karamellikiht. Selleks on mitu erinevat varianti, mis kõik on selles artiklis ja selles blogipostituses ilusti kirjas :) 

Head küpsetamist ja ilusat jõuluaega veelkord!

reede, 20. detsember 2013

Vürtsikad mandlijahuküpsised


Need ei ole nüüd küll päris klassikalised piparkoogid, aga väga mõnusad krõbedad ja vürtsikad küpsised, mis sobivad kõigile, kes nisujahu süüa ei soovi või ei saa. Kõik plaaditäied, mis ma neid koogikesi retsepti katsetades küpsetasin, said peaaegu samal päeval otsa, kui need ahjust välja võtsin:) Eks ilmselt on siin asi ka selles, et minu jaoks liigituvad mandlijahust vürtsikad küpsised kategooriasse "tervislik" ehk "söö nii palju kui jaksad" :):):) Aga mulle tõesti maistevad need! Igal juhul kui tavalistest piparkookidest on isu täis söödud, siis tasub proovida ;-)

Retsept ilmus koos minu lihtsa piparkoogitaina tegemisõpetusega eelmisel nädalal Laupäevaleht LP-s. Kes soovib valmistada klassikalist ehk ise keedetud suhkrusiirupiga tainast, siis üks väga hea variant selleks on siin. Piparkoogitainast on võimalik teha ka muud peale piparkookide, nt mõnusaid kooke ja mõned retseptid selleks on olemas siin.

Sel nädalal ehk juba homme on LP-s minu kolm lemmik-kooki jõuluajaks ehk piparkoogitainast põhjaga kreemjas valge-šokolaadi-juustukook ingveri-jõhvikakastmega, šokolaadi-mandlikook (gluteenivaba) ning üks lihtne kuivatatud puuviljadest ja kardemonist rõkkav keeks. Kes soovib aga klassikalise jõulukeeksi nisujahuta varianti, siis selle retsept sai blogisse lisatud aasta tagasi. Kui on tahtmine valmistada ülilihtsat mahlast kohupiima ja marjadega jõuluhõngulist kooki, siis selle leiab siit.

Tuletan igaks juhuks meelde, et esmaspäevani saab veel siin rääkida sellest, mida valmistad külla tulevatele sõpradele või mida ise kaasa võtad, ja osaleda raamatu "Lihtsad ahvatlused" loosimisel. 

Ilusat nädalavahetust ja rõõmsat küpsetamist! :)



Mandlijahuküpsiste jaoks läheb vaja:

5 suuremat kuivatatud ploomi
300 g mandlijahu
1 tl ingveripulbrit
1 tl jahvatatud kaneeli
näpuotsatäis soola
2 sl pruuni suhkrut
50 g sulatatud võid
50 g suhkru(roo)siirupit
1 suur muna

Haki kuivatatud ploomid ja aseta koos jahu jt kuivainetega köögikombaini. Töötle kuni moodustub purutainas. Lisa sulatatud või, siirup ja muna ning töötle ühtlaseks tainaks. Võta tainas köögikombainist, vormi palliks, keera kilesse ja hoia u tund aega külmkapis.

Rulli lahti (puista lauale ja rullile vajadusel kas mandlijahu vm gluteenivaba jahu nagu riisi- või maisijahu), tee meelepärased kujundid, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 20-25 minutit kuni piparkoogid on kuldsed. Tõsta küpsised restile jahtuma.




pühapäev, 8. detsember 2013

Kutse ja raamatuloos

Kõigepealt soovin ma tänada kõiki, kes kommenteerisid eelmise postituse all - suur aitäh Teile! Ja  suur aitäh veelkord ka teistele õnnesoovijatele ja kõigile neile, kes on mu raamatu kohta häid sõnu öelnud, samuti esikaant, fotosid või juba ka retsepte kiitnud. See kõik on mulle väga oluline ja olen südamest tänulik Teile! 

Ma ei ole mitte ülbeks läinud ega ebaviisakaks muutunud:), vaid lihtsalt olin 18 päeva Argentiinas ja nüüd tagasi tulles ootas mind ees tõeline tohuvabohu… Kui ma tavaliselt reisil olles üritan ikka natukene blogi kirjutada (reeglina toimub see uneaja arvelt), siis seekord ei õnnestunud mul praktiliselt midagi kirja saada, samuti ei ole mul eriti pilte, mida jagada, kuigi Argentiina on täiesti imeline maa! Aga üritan ennast kokku võtta, reisist vähemalt ühe loo kirjutada ja mõned pildid ka ära töödelda. Või siis reisikaaslaste ilusaid fotosid ja oma telefonipilte jagada ;-) Mõned pildid ma ikkagi juba ka reisi ajal Instagrammi panin ja need on nähtaval siin. Üks põhjusi, miks blogi seekord niimoodi unarusse jäi, on kindlasti selles, et internet (eriti wifi) ei ole Argentiinas pehmelt öeldes just nii igapäevane asi kui Eestis. Mõnes mõttes oli mul selle üle hea meel, sest superlahe on olla näiteks 4 päeva kestval matkal Andides, ilma et telefoni peaks muuks otstarbeks kui pildistamiseks kasutama, kuid teisest küljest süümekad vastamata oluliste meilide pärast ja üliaeglane korra päevas end ilmutav läbi satellidi tulev internet just eriti mugavaks elu ei tee … :) 

Reis oli seekord üsna intensiivne ja ka päris väsitav, kuigi supertore nagu reisid ikka ning, nagu alati, on mul tunne, et just SEE reis oli mu elu parim! :) Kindlasti oli see üks emotsiooniderohkemaid reise, aga samas jällegi kindlasti üks põnevamaid ja ettearvamatumaid. Ja lisaks veel pikk ja tõeliselt kurnav tagasilend, ajavahe jne tegid minust tõelise zombi, millest välja magada vist ei ole õieti siiamaani saanud:) Igal juhul luban, et vastan lähiajal ka kõikidele kirjadele ja sõnumitele! E-kirjade hunnikute ning nii siin kui ka seal pool ookeani tekkinud musta pesu kuhjadega võideldes, igasuguste asjade korraldamise, ringi jooksmise, kirjatööde, küpsetamise jms vahepeal sattusin ka ühel hommikul Terevisooni oma šokolaadikreemi ja ühte juustukooki valmistama (video sellest on siin), niiet igati suurepärane ajastus mu elu esimeseks otse-eetri kogemuseks :P Peab muidugi tunnistama, et mu kartused olid asjatud - seal oli ülimalt tore, saate meeskond väga lahe ja mulle kohe täitsa meeldis:) Ja kuigi ennast on telekas alati kohutavalt piinlik vaadata (kõik asjad häirivad), siis see oli ilmselt tänu ülitoredatele saatejuhtidele üks meeldivamaid salvestusi. Kusjuures mu ema küsis, et kas ma olime Katrin Viirpaluga juba varem tuttavad … Ei olnud! :)

Kuigi ma juba ligi kaks aastat kasutan toidupiltide tegemiseks raw-fromaati, siis reisidel olen tavaliselt lülitanud kaamera automaatrežiimile ja pildistanud JPEG-d. Et aga seekord oli reisiseltskonnas mitmeid fotograafe (see pidigi olema tegelikult "fotoreis"), siis muidugi ei saanud minagi hakata kaameraseadeid oma tavapärasteks "reisi-seadeteks" muutma, mistõttu nüüd on mul vaja nende piltidega ka enne avaldamist tegeleda :) Ja kui ma varem olen kasutanud LR-i vaid toidufotode jaoks, siis nüüd tuleb mul ka loodus-, looma- jt fotod siin "valmis teha". Aga noh, pole hullu - ongi ju vaja õppida ja areneda :):):) Mõned fotod panen juba siia üles ka, et oleks näha, mis tulemas on;-)

Kõigepealt paar pildikest Andides San Francisco külakese lähistel asuvatest helesinistest laguunidest, milleni saamiseks tuli mitu tundi matkata ja lõpuks isegi köie abi kasutades mööda järsku kaljuseina alla ronida. Nende salajaste termaalide juurde ei satu tavapäraselt isegi kohalikud elanikud mitte. Päris tore on sellises kohas ujuda :)



Need on aga 4200 m kõrgusel tehtud fotod ühest värvilisest mäest :)




Sel nädalal ma muidugi veel Argentiinast kirjutamise ja kõigi piltide töötlemiseni ei jõua, sest ees on mitmed sündmused. Esiteks on kõik, kes juhtuvad esmaspäeva õhtul Tartus olema, oodatud Genialistide klubisse Domus Dorpatensise Toiduantropoloogia sarja avaüritusele "Toidusõda" (FB-event on ka). Võib-olla ei olekski ma sinna sattunud, kui poleks olnud Argentiinas koos reisil ühe uskumatult ägeda inimesega, kes juhuslikult on ka antropoloog ja kes soovitas mul erinevaid toitumisviise tutvustaval debatil osaleda :) Lisaks minule võtavad osa ka Sille Poola (toortoit), Loore Emilie Raav (vegan) ja Jorgen Matsi (tavapärane toit). 

Aga millest ma tegelikult kirjutada soovisin, on see, et ka armas toidublogija Juta on saanud valmis oma uue raamatu "Tervislikud ürdid ja vürtsid"Umami blogis kirjutab ta sellest lähemalt ja ühtlasi loosib ka mõned raamatud välja, niiet sinna tasub kindlasti vaadata ;-) 

Ja soovime koos Juta ja kirjastusega Varrak kutsuda Teid kõiki oma uute raamatute esitlusele!


Esitluse kohta on olemas FB-event ja palun kõigil, kes plaanivad tulla, võimaluse korral FB-s selle üritusega liituda, et meil oleks Jutaga lihtsam arvestada valmistatavate suupistete ja kookide hulka ning jooke varuda. 

Ja lisaks sooviksin kõigi Teie vahel välja loosida kaks oma raamatut "Lihtsad ahvatlused(selline on tutvustus Varraku kodukal)! Selleks palun anna mulle selle postituse all kommenteerides teada, mida pakud Sina (ootamatutele) külalistele või mida külla minnes kaasa haarad. Samuti oleks mul hea meel lugeda tagasidet raamatu osas. Loosin raamatud välja esmaspäeval, 23. detsembril ja toimetan need ise võitjateni.

Kes aga tahab juba kokata raamatus olevate retseptide järgi, siis Ragne jagas Rannamõisa Linnuliha blogis mu kodujuustu-suitsukana piruka retsepti. Kaanel oleva šokolaadi-martsipanikoogi retsept ilmus neljapäevases aga Eesti Ekspressis (artikkel on loetav ka veebis, kuid lehte saab veel kolmapäevani osta) ning viimases hetkel poes saada olevas Naistelehes on suisa neli mu raamatus olevat retsepti  ehk šokolaadikreem, -kohviküpsised, parmesanikeerud ja feta-kuivatatud tomati sai.