pühapäev, 21. november 2010

Bruxelles


Brüsselis oli lõbus nagu alati!:) Ja minu arvates on Brüssel igati ilus linn ka, kuigi paljud, keda töö ainult Schumanni ringil asuvatesse kõrghoonetesse viib, on arvamusel, et Brüssel pole suurem asi koht. Aga ärge neid inimesi uskuge!:) Mäletan, kui Siim Kallas Brüsselisse tööle läks, siis ta ka kuskil intervjuus mainis, et ta ei saa aru, miks Brüsselit igavaks ja koledaks peetakse, kui tegelikult on tegemist väga kena linnaga... Kõige parem on aga ise järgi vaadata;-)

Üks asi, mida tõe huvides siiski tuleb mainida:), on see, et leiba jm pagaritooteid (nt croissantid )  belglased  küpsetada ei oska. Sama kehtib ka Luxembourgi pagarite kohta, sest sealsest väidetavalt parimast pagaripoest pärit erinevaid croissante, leibu jm küpsetisi sain igal hommikul. Seda, et Belgias head  leiba ei saa, ma varem ei arvanud, niiet selles osas on Pariis mulle kohe kindlasti "halvasti" mõjunud. Ei jõua ära oodata, kui saan boulangerie'st ühe krõbeda koorikuga baguette'i ja võise croissant'i osta:):):)
 
Mina käisin viimati Brüsselis u 5 a tagasi ja sellest ajast saadik on päris palju muutunud, samas paljud asjad on oma endises hiilguses nagu vanalinn, pargid jm ilusad vanad asjad:)




Oma esimeses töökohas oldud rohkem kui 4 a jooksul käisin töö tõttu Brüsselis kümneid kordi, jäin igal võimalusel nädalavahetuseks ja korra viibisin isegi kuu aega järjest kohapeal, aga sellegipoolest ei olnud ma kordagi jõudnud sealsesse kunstimuuseumisse (vähemalt see viga sai nüüd parandatud!:)) Kui ma kuuks ajaks Brüsselisse läksin, siis tundsin seal vaid paari inimest, mistõttu oli mul kaasas hunnik raamatuid ja jooksuasjad, et korralikult jooksmas käia ja raamatuid lugeda vabadel õhtutel, ning plaanisin külastada kõiki muuseume, aga välja kukkus nagu alati - jooksma jõudsin u 2 korda, ühest raamatust said loetud mõned leheküljed (teisi isegi ei jõudnud lahti teha) ja ühtegi muuseumisse loomulikult ei jõudnud...  Brüssel lihtsalt on selline koht, kus toimub koguaeg nii palju lõbusaid üritusi, et ma imestan, kuidas sealsetel inimestel üleüldse tööl käimiseks aega jääb:) Võrreldes Pariisiga, kus ka just igav ei olnud, olid aga need kaks päeva Brüsselis ikka oluliselt väsitavamad ...
Jõudsin Mariini juurde Brüsselis u keskpäeval, kus lahke pererahva asemel ootas mind hoopis Pirko (ilma kohvita). No tegelikult on Pirko ka väga lahke ja meie ühine väga vana- ikka üle 10 a- sõber:) Kõigepealt üritasime leida minu toa üles, mis aga 200 ruutmeetris kolme vannitoaga ja kümnete ustega residentsis osutus päris keeruliseks, niiet me lõpuks alla andsime ja minu asjad kabinetti maha panime (pärast selgus, et see oli ikka õige koht):) Otsingute käigus aga avastasime ühe shortcut’i kööki;-) Pärast Pariisi imepisikesi kodusid tunduvad Brüsseli inimeste elukohad hiiglaslikud. Mariini elamine on muidugi eriti suur, aga nt ka Manni korterisse minnes ahmisin ma ikka tükk aega uksel õhku, sest tema elutuba koosnes kolmest suurest võlvkaarte ja stiilsete maast laeni ulatuvate klaasustega eraldatud ruumist, lisaks veel suur koridor, magamistuba, köök, vannituba. Pariisis elaks sellise pinna peal vähemalt 3 inimest:)
Pärast Pirkoga kohvijoomist läksin mõneks tunniks kuninglikku kunstimuuseumisse ja linna peale jalutama. Kuna Reimsis käies ajas mind sealse kunstimuuseumi buklett segadusse, siis otsustasin oma silmaga ära vaadata Davidi maali "Marat' surm" originaali


Seal on teisigi Davidi maale, palju teoseid Rubensilt ja Van Dycki't ning ka moodsat kunsti. Nt sellel pildil on Mehhiko kunstniku 2004.a. pärit skulptuurid kõrvuti 17. saj maaliga:)


Ja muuseumi kohvikus sai häid kooke, nt munavalgevahuga üleküpsetatud jäätisetort
Õhtul aga oli meil juba kella 7ks (harjumatult varajane aeg õhtusöögiks:)) laud kinni pandud ühte tai retsorani nimega NOI, mis on Manni lemmik juba pikka aega (u 7 aastat?). Proovisime Manni, Mariini ja Pirkoga erinevaid mereandide ja kanaga vürtsikaid ja vähem vürtsikaid toite

ja mõnda magustoitu - puuviljasalat, shokolaadimousse ja "flambeeritud" banaanid, mis aga põlema ei tahtnud minna:)


Seal edasi jazzbaari, kus aga ei olnud jazzi ega üldse mingisugust elavat muusikat:), kuid selle eest tohutult palju lõbusaid inimesi ja hea muusika. Kuna see baar oli hoolimata kahest korrusest paksult rahvast täis ja tantsima ei mahtunud, siis läksime ööklubisse „Bazaar“ ja sealt edasi Manni juurde shampust jooma, sest temal kui juba kauaaegsel korralikul Brüsseli elanikul on loomulikult mitu kasti shampust keldris. Ja lisaks on tal veel ka imearmas süsimust kass! Nelja ajal jõudsime lõpuks läbi raskuste (kuri moslemist taksojuht) Mariini juurde, kes samuti shampuse avas, niiet magama sain alles kella 7 ajal hommikul. Ja täiesti kokkuleppimata ja ilma äratuskellata olime juba 10 üleval... Pärast vahuveiniga hommikusööki (Mariin tegi meile suurepärase singi-kitsejuustu omleti) läksime Brüsseli parimasse - kinnitatud andmetel;-) - šokolaadipoodi 

  




Ja eranditult kõik shokolaadid ja kommid olid SUPERHEAD! Superhead suurte tähtedega!:) Kunagi mulle ühed belglased rääkisid Brüsselis, et kohalikud väikesed chocolaterie'd on kõige paremad, kui aga suurtest kettidest osta, siis parim on Neuhaus, siis Godiva ja Leonidast nad eriti ei soovitanud... Mis esimesse kahte puutub, siis minu arust on need mõlemad ka väga heade kommidega:)

Kuna Pirko tahtis enne Brüsslist lahkumist kindlasti merekarpe süüa, siis valis Mariin koha (Cafe des Epices), kus need kindlasti väga head on ja olid ka ning lisaks oli neid ka hästi palju :)


Muud asjad neil aga seekord väga ei õnnestunud:( Mariini salatil oli mingi imelik õlikaste, niiet kuigi liha oli väga hea, siis kausitäis salatit jäi söömata


Minu tuunikala oli aga täielik pettumus - täiesti well-done ehk sisuliselt võiks enam-vähem samahästi ka konservi süüa:(


Üldiselt pidid seal head söögid olema ja restoran  tundus lahe ning oli rahvast puupüsti täis, aga no ikkagi... 
Sügisene Brüssel võttis mind vastu küll oma tuntud headuses ehk lahedad inimesed ja peod,  palju shampust ja head veini, veel paremaid juustusid ja maailma parimat shokolaadi, kuid ma pidin taaskord tõdema, et minu tervisele Brüssel hästi ei mõju, niiet eile surmväsinuna Luxembourgi tagasi jõudes otsustasin, et niipea ma Brüsselisse uuesti oma jalga ei tõsta:) Aga teistel (eriti tugeva tervise ja kõrge alkoholitaluvusega inimestele) soovitan ikkagi sinna minna):) Ma võin küll olla alati Brüsselist tulles väsinud, aga sellegipoolest pole ma seal veedetud ühtegi päeva kunagi kahetsenud...:):):)

Kommentaare ei ole: