Reede, 3. oktoober 2014

Vana hea biskviitkattega õunakook ja natukene viinakuust, millest sai veiselihakuu


Sombune ja järjest lühemaks muutuvate päevadega oktoober tuleb sel aastal teistsugune. Nimelt on oktoober veiselihakuu! 44 söögikohta üle Eesti osaleb põnevas projektis, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele maitserikast ja kasulikke aineid sisaldavat kodumaise rohumaaveise liha. Osalevate restode nimekiri koos roogade fotode ja tutvustusetga on saadav siin. Kuna enamasti on veiseliha restoranide menüüs vaid sise- ja välisfileena, siis soovitakse teadvustada tarbijatele, et tegelikult on veiserümbal ligi 30 erinevat lõiget ning põhimõtteliselt on võimalik toiduks ära kasutada terve loom ninast sabani. Iga restoran sai loosiga kolm erinevat lihatükki Liivimaa lihaveise lihast, mis on eriline selle poolest, et loomad on kasvanud vabas looduses ja neid ei ole kinnistes lautades teraviljaga nuumatud. Vabalt rohumaal elanud loomade liha on isegi kuni 50% Omega-3 rasvhapete rikkam; kui veist on söödetud ka teraviljaga, siis on liha kasulikud omadused tunduvalt vähenenud.

Kindlasti tasub viinakuul ette võtta reis Lõuna-Eestisse, sest veiselihamenüüd pakuvad sealkandis lausa 10 söögikohta, teiste seas ka sellised palju kiidetud söögikohad nagu Viljandi Fellin, Pühajärve restoran, samuti Tartus asuvad Polpo, Meat Market, Antonius ja Truffe. Tasub kiigata Põlvamaal asuvasse hästi säilinud Mooste mõisakompleksi, kus on Eestimaa uhkeim renoveeritud viinavabrik. Lisaks sealses söögikohas pakutavatele veiselihast valmistatud roogadele on võimalik end kurssi viia kunagise viinatootmise peensuste ja masinatega. 

Oma retsepte ja nippe, kuidas tavapärasest erinevaid tükke parimal viisil toiduks ära kasutada, jagavad homses laupäevaleht LP-s kaks noort ja andekat Lõuna-Eesti kokka - Rait Kits Pühajärve restost ja Margo Paluoja Viljandis asuvast kohvikust Fellin. Mõlemad road on olemas ka nende söögikohtade oktoobrikuises lihamenüüs. Artikkel on olemas siin.


Biskviitkattega õunakoogi retsepti sain aga oma ema käest. Nii kaua kui mäletan, on seda hõrku kooki meie kodus alati valmistatud. Sügisel küpsetasime seda maiust koduaia Antonovka õuntega, mis oma hapu maitse ja pehme tekstuuri tõttu on toiduvalmistamiseks parimad, kevadel aga rabarberiga. Biskviitkattega õunakoogi näol on tegemist ajatu klassikaga, mida sööjad alati kiidavad. Samas on seda suhteliselt lihtne valmistada ning koostisosad on reeglina juba kodus olemas ja igas poes saada. Ilmselt seetõttu oligi see kook nõukogude ajal nii populaarne ja enamike perenaiste repertuaaris. 

Kui soovid küpsetise veelgi kiiremini valmis saada, siis kasuta põhjaks 500-grammine pakk poes müüdavat magusat muretainast (mina kasutan Eesti Pagari oma), nagu mina seekord tegin. Kaneeli asemel võid täidises kasutada 0,5-1 tl peenestatud kardemoni; eriti hea maitsenüansi annab õuntele juurde aga pruuni suhkru lisamine. Pohladega aga saab koogile juurde nii mõnusa meki kui ka ilusa värvi. Kui kodumaiseid Antonovkaid ei ole võimalik saada, siis soovitan koogi jaoks osta poest Granny Smithi sordi õunu, sest need on samuti hapuka maitsega, mis magusat kooki suurepäraselt tasakaalustab. Suvisel ajal saab küpsetise täidises hoopiski marju kasutada, kuid sel juhul tasuks need enne kartulitärklisega läbi segada, et tulemus liiga vesine ei jääks ning kaneeli kogust vähendada või selle üldse välja jätta.

Põhi:
250 g toasooja võid
1 toasoe muna
1 dl suhkrut
6 dl nisujahu

Täidis:
7-8 keskmist õuna
2-3 sl (pruuni) suhkrut
2 tl jahvatatud kaneeli
paar peotäit pohli (soovi korral)

Kate:
5 muna
5 sl suhkrut
3 sl nisujahu
2 sl kartulitärklist
näpuotsatäis soola

Põhja jaoks tükelda või ja vahusta suhkruga heledaks kreemiks, lisa edasi vahustades muna. Lisa sõelutud jahu ja sega ühtlaseks. Rulli tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ning tõsta küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud ahjuplaadile. 

Täidise jaoks puhasta õunad. Koduaia õunu ei ole vaja koorida, kuid välismaiste ubinate puhul soovitan seda kindlasti teha, kui just mahedalt kasvatatud vilju ei kasuta. Lõika õunad õhukesteks viiludeks, laota tainale ning raputa peale omavahel segatud suhkur ja kaneel. Soovi korral puista vahele pohlad. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit kuni piruka ääred hakkavad pruunistuma. 

Katte jaoks vahusta munakollased poole suhkrukogusega heledaks vahuks, lisa omavahel segatud sõelutud jahu ja kartulitärklis ning sega õrnalt läbi. Vahusta munavalged ülejäänud suhkru ja soolaga tugevate tippudega läikivaks vahuks ning sega samuti ettevaatlikult munakollasevahu hulka. Laota ühtlase kihina koogile ja küpseta veel u 10 minutit kuni kook on pealt kuldne. Serveerimisel võid koogile tuhksuhkrut sõeluda.

Kommentaare ei ole: