esmaspäev, 20. mai 2019

Brokoliga lõhesupp - imelihtne ja -maitsev :)


Laupäevaleht LP toiduosas oli seekord üks toekas krõbeda kanaga sparglisalat varajase kartuliga ning rabarbriga mahlane keeks ja mahe kohupiimakook. Kõik kolm on sellised road, mida ei ole keeruline valmistada, kuid maitsevad hästi. Eriti muidugi kohupiimakook, sest nagu tähelepanelikud lugejad on märganud, on siinkirjutaja suur kohupiimafänn ning pean tunnistama, et selle koogi sõin eelmisel nädalal peaaegu üksi ära ... :)

Kohupiim on selline asi, mida mul külmkapis alati on, sest armastan seda nautida niisama marjade või toormoosiga, samuti kasutada kookides ja magustoitudes. Kui lisada martsipani või halvaad, saab eriti lihtsalt ja kiirelt mõnusa magustoidu. Kuid mina olen kohupiimaga teinud isegi Eton Mess’i, mille ma “eestistasin” lisaks kohupiimale veel kama ja metspähklitega beseega, ning panna cotta’t (rabarberiga, mustikate ja mangoga). Aga nt jõhvikamoosi ja tatramüsliga on kohupiimakreem samuti väga hea ;-) Kõik kohupiima ja -pastat sisaldavad retseptid on olemas siin - ma usun, et variantidest, kuidas kohupiima kasutada, puudu ei ole :)

Kohupiimateemal heietan nii pikalt aga seetõttu, et nädalavahetusel sõprade pool, kus oli inimesi (sh lapsed) pisut üle kümne, oli ostetud 10 kg (kaks viiekilost kotti) kohupiima ... See on selline kogus, et isegi minusugusele fännile jääb natukene paljuks :D Sõime seda piimatoodet küll mõlemal päeval - teised kohupiimakreemi rabarbrikisseliga (blogis loomulikult ka retsept olemas), mina niisama “puhast” kohupiima vaarikamoosiga, aga ikka sai seda lahkudes ka kaasa pakitud. Niiet kuna meil see kohupiimateema praegu aktuaalne, siis mõtlesin, et juhin ka blogis tähelepanu asjaolule, et mul on siin eriti palju kohupiima sisaldavaid retsepte. Et äkki veel kellelgi kodus on kohupiimauputus :D :D :D 

Tänase (lihavaba) esmaspäeva puhul tahaksin aga jagada ühte tõeliselt head kalasupi retsepti. Kuigi ma ise tegin õhtusöögiks imelihtsa toortara, peedi ja fetaga roa, mida maitsestasin tüümianilehtede, värskelt jahvatatud musta Tellicherry pipra ja Casa Fontestante kvaliteetse oliiviõliga. Pildid on näha mu instagrami konto ja blogi FB-lehe story’des. Kuid see supp on lihtsalt selline, mis võiks iga inimese retseptivaramus olla. Roog on lihtne, kiire, kerge, toitev, tervislik ja - mis peamine - ülimalt maitsev! Minu tutvusringkonnas keedavad seda ka inimesed, kes muidu eriti süüa ei tee, ja teist kausitäit paluvad ka need, kes kala eriti ei armasta. 

Supi keetmise ajal võid panna potti ka 1-2 loorberilehte ja mõned tilli-, peterselli- või tüümianivarred. Et neid lihtsam oleks pärast välja võtta, seo need nööriga kokku. 

Võid kasutada ka külmutatud brokolit või lillkapsast, siis valmib supp veelgi kiiremini. 

Vaja läheb:
1 väiksem porru
1 keskmine porgand
õli, võid
2 keskmist või suuremat kartulit 
1 väike või pool suurt brokolit või lillkapsast
1,5 l kala- või aedviljapuljongit
2 dl kohvi- või vahukoort
500 g (või rohkem) nahata lõhe- või forellifileed
maitserohelist (murulauk, till, petersell, roheline sibul, tüümianilehed vmt)
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika porru ja porgand õhukesteks viiludeks. Soojenda poti põhjas pisut õli ja võid ning kuumuta selles aedvilju madalal tulel aeg-ajalt segades 8-10 minutit, kuni need on enam-vähem pehmed. Ära pruunista!

Tükelda kartul ja brokoli, lisa potti ja kuumuta segades umbes minut. Lisa kalapujong, keera kuumust kõvemaks ja lase u 15 minutit õrnalt podisedes keeda kuni aedviljad on pehmed. Lisa koor ja tükeldatud lõhefilee, kuumuta veel umbes minut, keera kuumus maha, aseta potile kaas ja lase supil paar minutit seista. Kui soovid vedelamat suppi, lisa kuni 5 dl puljongit või vett. Vajadusel lisa soola.

Serveerides haki peale meelepärast maitserohelist, maitsesta värskelt jahvatatud pipraga ja paku krõbeda koorikuga saia.

reede, 10. mai 2019

Rikkalik tort musta leiva, kodujuustu, suitsulõhe ja kalamarjaga


Kuigi suitsulõhe ja kalamarjaga tordi retsept ilmus kodumaa sünnipäeva puhul Laupäevaleht LP-s, siis tegelikult sobib see muidugi igaks rohkem või vähem pidulikuks sündmuseks. Minu arvates on  kodujuustuga soolane tort ideaalne emadepäevaks, vähemalt minu emale, kelle olematu magusaisu rahuldamiseks piisab paarist tükist tumedast šokolaadist ning magus kook on viimane asi, millega teda saaks rõõmustada. See-eest on ta aga suur kalasõber, eriti armastab suitsulõhet ja kalamarjast ei ütle ta loomulikult samuti kunagi ära, niiet temale oleks see soolane tort küll igati mokkamööda. Kindlasti teeksin seda, kui Eestis oleksin :)

Naudin hetkel imelisi vaateid Korea suurimas - ja väidetavalt ka ilusaimas - rahvuspargis Seoraksanis, millest pilte igapäevaselt oma instas jagan, kuid isegi siin ei saa mööda emadepäevast. Homses LP-s on kaks kahtlemata maitsvat kausikooki Lia Virkuselt, mis on lihtsad teha ja mugavad transportida. Kui on soov mõnda eriti head kooki teha, siis siin on olemas suur valik erinevaid retsepte :) Paar aastat tagasi valmistasin emadepäevaks juustu, marjade ja šokolaadiga kooki ning seda küpsetasid mitmed sõbradki, niiet võin öelda, et see on üks neist kindlapeale väljamineku küpsetistest, mis meeldib kõigile ja millega õnneks kõik ilusti hakkama saavad.

Siin on aga kirjas kingituseks sobivad maiused (näiteks erinevad trühvlid, küpsised, šokolaadikreemid jms), mida on samuti kerge valmistada. Hoidiseid muidugi pole mõtet emale keetma hakata :), kuid see-eest nt see metspähklitega šokolaadikreem on igati asjakohane, kui kingisaaja on maiasmokk ;-) Need šokolaadimaiused aga ei nõua praktiliselt minegeid oskuseid, kuid viivad keele alla :)

See suitsulõhega soolane tort on muideks ülilihtne ja kiire valmistada, aega kulub vaid külmas seismise peale :) Kuid kui on veelgi lihtsamat ideed vaja, siis nende pestoga croissant’idega saavad hakkama pere väiksemadki. See on üks hea lihtne meie pere “retsept”, kuidas kiirelt midagi maitsvat teha. Lisaks on erinevate täidistega sarvesaiad ka üsna universaalsed - sobivad nii hommikusöögiks kui ka piknikuks, nii kohvi kui ka veini kõrvale. Hetkel tasuks pestot teha eelkõige karulaugust või muudest umbrohtudest, kuid peedist pesto koos kitsejuustuga on alati kindla peale minek ;-)


Pean ütlema, et ma ei ole eriti suur želatiiniga tehtud tortide fänn, sest sageli kipuvad need kummised olema. See siin on aga mõnusalt kreemjas ja kergelt kohupiimane tänu kodujuustule. Toorjuust peab kindlasti olema toasoe, kuid ühtlasemalt segunevad komponendid siis, kui need kõik on võetud u tunnikene enne küpsetamist toatemperatuurile. 

Põhi:
180-200 g (6 viilu) musta leiba (võib olla seemnetega)
60 g võid

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Sulata või, sega leivamassiga ja suru ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
200 g (1 pakk) kodujuustu
200 g (1 pakk)  küüslaugumaitselist või ürtidega toasooja toorjuustu
200 g hapukoort
2 sl paksu majoneesi (nt Hellmann's)
200-300 g kuumsuitsu lõhet
4 želatiinilehte
maitse järgi soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Sega kodu- ja toorjuust, hapukoor ja majonees ühtlaseks massiks. Aseta želatiinilehed koos 4 sl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastrulit pliidil, pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud. Ära keema lase!

Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena, samal ajal segades, kreemi hulka, seejärel lisa tükeldatud lõhe. Maitsesta pipraga, vajadusel lisa ka soola. Vala segu vormi leivapõhjale ja aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema. 

Kate:
2 keedetud muna
1 väike tops (100-150 g) meelepärast kalamarja
värske maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat vm)

Enne kaunistamist võta kook vormist ja aseta serveerimisalusele. Tee keedetud munad kahvliga pudiks ning puista koos kalamarja ja hakitud maitserohelisega tordile. Hoia torti külmkapis.

pühapäev, 28. aprill 2019

Kevadine mango-kohupiima dessert


Avastasin, et kiirel ajal on blogimises väga suur vahe tekkinud, ja otsustasin ilusa ilmaga päevast tunnikese napsata, et toas arvuti taga istuda. Loomulikult sai päike ikkagi võitu ja postitus jäi pooleli, aga see-eest on nüüd pikad valged õhtud, mis kirjutamist igati soosivad. Viimane nädal on juba suviste soojade päikseliste ilmadega pigem maikuusse sobiv, eriti kui vaadata roheliseks muutuma hakkavad puid. Tavaliselt on ju mai lehekuu ja varasemate aastate aprilli lõpust ei meenu mulle kirsiõisi, nurmenukke, sparglit, rabarberit jms. Karulauk sõna otseses mõttes vohab, seega kõigil kaassõltlastel tasub sammud oma korjekoha või turu poole seada :) Karulauk sobib nii pastadesse ja salatitesse kui ka pirukatesse, võileibadele ja loomulikult pestoks. Hooajal sätin mina seda kõikvõimalikesse toitudesse, nt kanafilee “taskutes" on karulauk megahea

Aga eriti tore on see, et viimane nädal on toonud meile koju kätte (kuna ma elan 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Telliskivi Loomelinnakust, siis minu puhul sõna otseses mõttes “koju kätte”) nii palju superhäid artiste. Kui oled kontserdil nii lummatud ja muusikast haaratud, et unustad kõik muu ja lihtsalt naudid esitust, siis võib kontserdi igati kordaläinuks ju lugeda :) Vahel unustad isegi ära, et seisad juba pikka aega kõrgetel kontsadel ... :D

Kui aga kedagi möödunud nädalast esile tuua, siis muidugi laupäevaõhtul üles astunud Jarle Bernhoft, kes on lihtsalt megakarismaatiline (ning teeb muidugi väga head ja paeluvat muusikat). Ja loomulikult superhäälega multiinstrumentalist Judith Hill, kes on veenev nii rütmibluusis, funkys ja džässis kui ka hiphopis, olnud Grammy laureaat ja laulnud duetti Michael Jacksoniga. Ülihea kontsert oli!!!


Mango on üks neist puuviljadest, mis mulle tohutult maitseb. Aasias olles maiustan sellega iga päev, kusjuures kuigi head mangot saab mitmetes sealsetes riikides, siis julgen kinnitada väiteid, et maailma parimad mangod on siiski Filipiinidel. Samas, P ütleb, et parimaid mangosid saime ikkagi Venezuelas, aga sinna niikuinii keegi enam reisida ei saa (või noh, pole just unistuste sihtkohaga hetkel tegemist), niiet las see jääda ... Pealegi, ei ole ma kuulnud kedagi teist seda sama arvavat erinevalt Filipiinidest, mille Lonely Planet’is on isegi kirjas see fakt :) Kuna aga Eestis ei ole siiani hoolimata korduvatest katsetest õnnestunud ligilähedaseidki küpseid suus sulavaid vilju hankida, siis ostan siin põhiliselt mangopüreed. Minu suur armastus selle puuviljapüree vastu paistab ilmselt välja ka blogis, sest aastate jooksul olen siia juba omajagu sellega retsepte loonud (see lihtne kohupiimakook oli vist esimene), aga igasugusid ideid on veel peas keerlemas, niiet küll tuleb varsti lisa ;-)

See konkreetne itaallaste kooremagustoidust panna cotta'st inspiratsiooni saanud dessert on minu jaoks suhteliselt ideaalilähedane, sest on mõnusalt kreemja tekstuuriga, samas on selles kohupiima ja granadilli näol ka piisavalt hapukust. Parim magustoit on ju ikkagi see, kus hapu (nt marjade näol) on magusat tasakaalustamas, mitte ei domineeri ainult suhkur, st dessert ei ole lääge. Eestis müüdavad granadillid on üsna hapud, niiet magustoitudesse sobivad ideaalselt. Aasias jällegi on need viljad hoopis magusamad, niiet on juba ise oma ideaalse magus-hapu komboga täiuslikuks maiuseks :)



Vaja läheb:
4 želatiinilehte
2 dl (1 pakk) (vahu)koort
450 g (1 purk) mangopüreed
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
1-2 sl suhkrut (soovi korral)
4-10 granadilli
kaunistuseks mündilehti

Aseta želatiinilehed kaussi ja lisa mõni supilusikatäis külma vett, et lehed oleksid kaetud. Lase neil 10 minutit seista. Sega suures kausis mangopüree kohupiimapastaga.

Kuumuta (vahu)koor kastrulis peaaegu keemiseni, lisa kuivaks pigistatud želatiinilehed ja sega, kuni need on sulanud. Seejärel vala vahukoor ühtlase nirena kohupiima-mangosegu hulka, ise samal ajal segades. Sega läbi, maitse ja lisa soovi korral segu hulka suhkur. 

Jaga mangomass 4-6 magustoidukausi või -pokaali vahel ning aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. Lõika granadillid pooleks, jaota sisu anumate vahel ja serveeri. Soovi korral puista peale mündilehti.

kolmapäev, 17. aprill 2019

Kohev jõhvika-kohupiimakook


Tahaks kirjutada pikemalt, aga kuna ikka on kiire nagu alati ja postituse teegmist enam edasi ka lükata ei taha, siis keskendun täna koogile ja lihavõtetele:) Sel nädalal on kohupiimakookide kõrghetk, sest juba paari päeva pärast on ju kevadpühad! :) Mina muidugi armastan kohupiimast tehtud maiustusi - alates dessertidest, vormidest, pirukatest, tortidest ja sõrnikutest lõpetades kohukestega - süüa igal ajal, aga sel nädalal saavad oma osa kätte ka need, kes ei ole nii hullult suured kohupiimafännid nagu mina. 

Et oleks lihtsam kõiki kohupiima ja -pastaga retsepte üles leida, on mul need eraldi välja toodud siin. Muidugi on nende hulgas pasha (kahel moel), kuid kolmas variant ehk tumeda šokolaadi ja röstitud metspähklitega pasha ilmub sel nädalal Laupäevaleht LP-s. Lisaks on seal üks kevadine kohupiima, mango ja granadilliga panna cotta ning tummise šokolaadipõhjaga juustu-kirsikook ;-)

Soovitan aga ka mustikatega kohupiimakooki, mille juurde panin kirja igasuguseid nippe, mida silmas pidada, et tulemus oleks täiuslik. Ja kohupiimakreemiga mahlane gluteenivaba porgandikook on samuti hea valik ;-) Või siis mangokattega küpsetamata või küpsetatud kook või hoopis panna cotta - mangoga on kõik asjad head ;-) Lisaks on mul särtsaka mangopüree ja kohupiimaga veel üks uhkem tort ja üks tervislikum magustoit. See kaerahelbepõhjal mangoga juustukook on küll ilma kohupiimata, aga ikka väga hea! Niiet variante on tohutult :) 

Ja muidugi on ka terve hunnik kevadpühadeks sobivaid retsepte alates traditsioonilisest spinatipirukast lõpetades variantidega, kuidas pühadeaegset hunnikut keedetud mune ära kasutada, olemas siin


Tegemist on klassikalise kohupiimakoogiga, kuid tegin seekord gluteenivaba põhja, lisasin mahlase ja hapuka marjakihi ning kastme, lisaks andsin õhulisust munavalgevahuga. Kokku sai üks väga mõnus  parajalt magus ja mahe kook, mida on kerge mitte eriti suurel magusasõbralgi mitu tükki ära süüa :)

Mõned näpunäited:

* Munavalgevaht sega kohupiimasegu hulka kolmes osas - esimese osa võid hoosamalt segada, teised kaks sega õrnalt spaatliga alt üles tõestes ja samal ajal kaussi keerates.

* Sügavkülmutatud marjad tuleks täidise jaoks eelnevalt sulatada. Kastme jaoks võid võtta marjad otse sügavkülmast.

* Kui Sul on kapis juhuslikult poolik pakk moosisuhkrut, siis kasuta kastme jaoks seda; kui ei, siis sobib ka tavaline suhkur, kuid kaste on siis pisut vedelam.

Põhi:
2 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
90 g riisi-, 60 g kaera- ja 30 g maisijahu ning 0,5 tl küpsetuspulbrit või 180 g nisujahu
100 g külma võid
2 munakollast

Aseta kuivained köögikombaini, sega läbi, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt tainapuruks. Lisa munakollased ja töötle ühtlaseks massiks. Väldi ülemäärast töötlemist. Vormi tainas palliks, keera  kilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Suru tainas lahtikäiva 24 cm vormi põhja, mis on eelnevalt küpsetuspaberiga kaetud. Torka kahvliga tihedalt läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit kuni see on äärtest kuldpruun. 

Täidis: 
2 munakollast 
80 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima
100 g hapukoort 
3 sl piima (vajadusel)
4 munavalget
1 sl kartulitärklist
150-200 g metsjõhvikaid vm marju, nt pohli, sõstraid, vaarikaid

Sega munakollased suhkrutega läbi, lisa kohupiim, hapukoor ja vajadusel piim ning sega ühtlaseks massiks. Vahusta munavalged tugevate tippudega vahuks ja lisa õrnalt segades ülejäänud täidse hulka.

Sega marjad tärklisega ja laota vormi eelküpsetatud põhjale, tõsta peale täidis, aja ühtlaselt laiali, silu pind ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 minutit kuni täidis on tahenenud ja pealt kuldpruun. Lase koogil vormis jahtuda, jahtunud kooki hoia külmkapis. Sõelu peale tuhksuhkrut, soovi korral valmista jõhvikakaste.

Jõhvikakaste:
200 g metsjõhvikaid
50 g (moosi)suhkrut

Aseta jõhvikad suhkru ja 1 dl veega potti, lase keema tõusta ja keeda nõrgal kuumusel aeg-ajalt segades 5-10 minutit kuni enamik jõhvikaid on lõhki läinud. Lase jahtuda ja serveeri koos koogiga.



Koogi retsept ilmus D-kokaraamatus.

neljapäev, 4. aprill 2019

Tervislik 10-minuti “šokolaadi”maius


Suvi on juba peaaegu käes ja sügavkülmikus on kindlasti jälle ruumi tekkinud. Vähemalt minul on küll juba kõvasti rohkem vaba pinda võrreldes sügisega. Seega üks sügavkülma-magustoit, eriti veel tervislik (mõeldes oma “rannakehale") on ju igati asjakohane? :) Minu arvates on superlahe, kui saad süüa midagi tõeliselt head magusat, aga samas tead, et see on tegelikult pungil kasulikest ainetest  :) See šokolaadita “šokolaadikook” on just täpselt selline! Kõigis koostisainetes on midagi kasulikku, niiet maiustades saab meie keha vajalikke vitamiine, mineraal- ja kiduaineid, kakaos sisalduvatest antioksüdantidest rääkimata.

Et selles maiuses on kasulikke toitaineid, ei tähenda muidugi seda, et seda võiks üksi korraga terve vormitäie ära süüa (kuigi väga tahaks, ma tean!). Kalorid on ikkagi kalorid, lisaks ei ole selles maiuses paigas makrotoitained, sest selles on ohtralt süsivesikuid ja (häid) rasvu, kuid kesiselt valku. Seega tervislikuks maiustamiseks on igati sobiv ruuduke või paar, et “suu magusaks saada”, mitte ei tasu tervet kooki üksi nahka pista ;-)

Kui keegi tunneb magusat süües süümekaid või et ta “patustab” (veel hullem!), siis see on kindlasti üks neist kookidest, mis kuulub mõõdukas koguses süües kategooriatesse “patu- ja süümekavaba”, muudest asjakohastest omadussõnadest nagu “taljesõbralik” rääkimata ;-)

Lisaks on see maius ülimalt lihtne ja kiire valmistada - koos asjade kaalumise ja vormi sügavkülma asetamisega kulub kokku u 10 minutit. Datleid võiks enne leotada, aga ei pea. Ja mis eriti tore - ära saab kasutada seisma jäänud plekiliseks või suisa tumedaks tõmbunud koorega banaanid, mida mul oli just täpselt kaks tükki! :) Oleks neid üks või kolm olnud, oleks retsept teistsugune ... :D : D :D

Ahjaa, ühekordne kogus on suhteliselt pisike (kokku saab u 15 sellist ruudukest nagu fotodel näha), seega soovitan kohe kahekordse portsu teha, sest see maius säilib sügavkülmas päris pikalt. Ka tavalises külmikus võib neid õhukindlalt suletud anumas kaks nädalat rahulikult hoida.

Mõned märkused veel:

* Vorm võib olla ka väiksem - siis tuleb maius paksem.

* Mee võid asendada meelepärase siirupiga, aga siis on kate pehmem ja kleepuvam.

* Võid hoida kooki ka külmakpis, aga siis ei ole see käevahelt näksitav, vaid pehmem ja pigem lusika või magustoidukahvliga taldriku pealt söödav. 




Põhi:
200 g pehmeid kuivatatud kivideta datleid
100 g mandleid
60 g sarapuupähkleid
30 g naturaalset (toor)kakaopulbrit

Kate:
2 küpset keskmise suurusega banaani
4 sl maa- või sarapuupähkli- või mandlivõid
30 g naturaalset (toor)kakaopulbrit
1-2 sl mett

Hoia datleid 30 minutit kuumas vees ja nõruta. Aseta koos mandlite, sarapuupähklite ja kakaopulbriga köögikombaini ning töötle ühtlaseks massiks. Laota segu ühtlase kihina 20X20 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud või õliga määritud vormi seda lusikaga või märja käega õrnalt pealt siledaks pressides. 

Aseta katteained köögikombaini ja töötle samuti ühtlaseks. Laota segu vormi põhjale, silu pind ja aseta 30 minutiks sügavkülma. Lõika ruutudeks ja naudi. Hoia seda maiust sügavkülmas õhukindlalt suletud anumas. 

reede, 29. märts 2019

Vürtsikad kanasuupisted




Blogis on tükk aega vaikus olnud, aga kuna käisin vahepeal suisa kahel reisil, siis lihtsalt ei ole jõudnud ei kirjutada ega ka pole eriti võimalust olnud kodus kokata. Süüa ma muidugi teen igapäevaselt, aga ei midagi erilist, vaid enamasti oma tavapäraseid lemmikuid. Täna nt nautisin minestroonet kodumaiste tatrajahust makaronidega Tõrvaaugu Mahe Talust. Kirjutan ma samuti, aga seda iganädalaselt Laupäevaleht LP-sse. Eelmiseks laupäevaks näiteks tegin loo Eesti parima alkovaba kokteili valimisest, mille maitsežüriis mul oli au olla. Artiklis on ka kuue parima kokteili retseptid, mis on kodus lihtsalt järgi tehtavad. Valmistamise lihtsus oli muideks üks kriteerium, millele kokteil vastama pidi ;-)

Pean ütlema, et kuigi ma ei ole kunagi eriline kokteilifänn olnud, siis olen võistlustel, kus olen viimasel ajal käinud, olnud tõeliselt üllatunud, kui ägedaid, loomingulisi ja maitsvaid jooke oskavad andekad baarmend valmistada. Eriti suureks üllatuseks olid alkovabad kokteilid, sest ootasin läägeid värvilisi kaloripomme, kuid tegelikkuses oli suur osa kokteile elegantse välimusega mõõdukalt magusad ja maitserikkad, heas mõttes huvitavad joogid.

Lisaks avastasin enda jaoks kalvadosega valmistatud kokteilide maailma ja muideks läbisin elu esimese kokteilivõistluse, seda aga Normandias. Plaanin sellest ka kirjutada, samuti lähemalt õunabrändist, aga hetkel ütlen vaid nii palju, et võistlemine Prantsusmaal oli täiesti teistmoodi kogemus, mis boonusena mind supertoredate inimestega kokku viis. Ja olen oma tulemusuga (4. koht) igati rahul, sest kokku oli osalejaid 15 riigist :)

Mis aga retsepti puutub, siis see on mul siin blogis draft’ina ootel juba paar aastat ... :) Olen sellisel kujul vürtsikat kanasegu teinud korduvalt, kuid aedviljad ja serveerimisviis vahelduvad. Selline salatilehel pakkumine on eriti tervislik variant ja see on igati mõnus suupisteks, kuid näiteks keedetud riisiga koos võib vürtsikas kanaroog olla hoopiski prae eest. Loomulikult on see kanasegu hea ka (soojendatud) tortilla või tako sees.

Jalapeno ehk Jalapa paprika on igati tore täiendus pea igale roale ja tegelikult võib kogust vabalt vastavalt oma maitsele suurendada - panin lihtsalt kirja optimaalse numbri, mis ka mitte eriti suurtele vürtsisõpradele peale läheb :)

Vaja läheb:
500-800 g kanafileed
1 pk Santa Maria Fajita maitseainesegu (mina kasutan mahedat ehk organic varianti)
1 väike või pool keskmist punast sibulat
1 suur tomat
peotäis värsket koriandrit
u 30 g Santa Maria (u kolmandik purgitäit) rohelise jalapeno viilusid
värskelt jahvatatud Santa Maria koriandri- ja tšillimaitseainesegu (soovi korral)
u 6 little gem salatipead

Tükelda kana 1-2 cm tükkideks ja prae pannil koos Fajita maitseaineseguga aeg-ajalt segades läbi, kuni liha on pruunistunud ja seest läbi küpsenud. 

Haki sibul peeneks, tükelda tomat väikesteks tükkideks ja haki koriander peeneks. Aseta kaussi ja sega jalapeno'ga läbi. Maitsesta soovi korral värskelt jahvatatud tšilli- ja koriandriseguga. Sega hulka praetud kanatükid

Haruta salatilehed laiali. Väiksemad lehed võid soovi korral hakkida kanasalati hulka. Laota suurtele lehtedele kana-aedviljasegu ja puista peale hakitud koriandrilehti.

Serveeri koos avokaadodipiga, mida saad teha kas nii või nii. Kui soovid toekat praadi, serveeri kõrvale metsikut vm meelepärast riisi. Salatilehtedel serveerimise asemel võid kanasalati ka (soojendatud) tortijade sisse keerata. 

kolmapäev, 20. märts 2019

Pontsakad sõrnikud, mis alati õnnestuvad


Olen sellest varemgi blogis kirjutanud, aga ei saa ikkagi alustuseks jätta mainimata, et mulle sõrnikud tohutult meeldivad! Nii ongi mul see juba kolmas sõrnikuteemaline blogipostitus, kuigi retsept on kahe varasemaga  (see ja see) võrreldes teistsugune, kuna olen kuulnud (ja ka blogipostituste alt kommentaaridest lugenud), et sõrnikud lagunevad küpsetamisel ega püsi koos. Olen muidugi näinud ka fotodel internetis, sh blogides, päris kahtlase ebaühtlase kujuga pätsikesi. Kuigi mul endal seda sõrnikute praadimisel probleeme pole ette tulnud, siis tegin ikkagi tainast oluliselt ümber, et saada täitsa nö kuulikindel retsept. See kohupiimatainas on oluliselt paksem, kui mu varasemas retseptis, ja selles on nii palju jahu, et sõrnikud tuleksid korralikud tihked pätsid. Oluline on ju, et neid mugav ja lihtne praadida oleks ning sõrnikud igaühel alati õnnestuksid! :)

Aga et suurepärases tulemuses kindel olla, panin kirja ka mõned lihtsad reeglid:
* kasuta želatiinita kohupiima
* hoia tainast enne sõrnikute vormimist ja praadimist u 30 minutit külmkapis, et see muutuks tihkemaks
* vormi sõrnikud pigem väikesed ja õhukesed (max 1 cm paksused), sest siis küpsevad need korralikult pannil läbi
* praadimisel peab olema kuumus keskmisest pisut madalam ja praadida tuleb sõrnikuid aeglaselt, mitte kõrgel kuumusel pruunistades
* ära keera sõrnikuid mitu korda ümber, vaid prae ühelt poolt ja siis teiselt poolt
* sõrnikuid ei ole vaja pruunistada - piisab kergelt kuldsest jumest.

Tegin paar aastat tagasi Laupäevaleht LP-sse loo Tõnis Siiguriga, kes jagas nii restoranis Tuljak pakutavate imeheade sõrnikute retsepti kui ka näpunäiteid nende küpsetamiseks. Muuhulgas soovitab andekas peakokk suuremate sõrnikute puhul pärast pannil praadimist neid veel ahjus küpsetada, et need korralikult läbi küpseksid.

Retseptis olevast kogusest saab suure koguse sõrnikuid (kokku 20-30 tk), niiet neist jätkub ilusti vähemalt kaheksale inimesele, kui neid just pearoana ei sööda:) Et sõrnikud on parimad just külmana, siis hommikusöögiks küpsetan need eelmisel õhtul valmis; õhtuseks maiustamiseks soovitan pätsikesed aga päeval juba ära praadida. Muidugi on sõrnikud maitsvad ka soojalt - mina nt teen küll sõrnikud alati ette valmis, kuid samas praadimise ajal söön neid ikkagi alati mitu tükki ära, sest need mulle lihtsalt hullult maitsevad! Minu jaoks pole ka lisandeid vaja, kuigi siiski enamasti ise tehtud moosid teevad sõrnikuid ja pannkooke veelgi paremaks. Seekord nautisime sõrnikuid suvise aprikoosimoosiga, mida õnneks veel paar purki keldris varuks on. Kusjuures lugesin just aprikoosimoosi postitust ja suur suveigatsus tuli peale, kuid õnneks ei ole sinnamaani palju jäänud  ...  Täna juba algas kevad ju, kaugel see suvigi enam on! ;-)

Siinsed sõrnikud on gluteenivabad. Kui soovid nisujahu kasutada, siis asenda jahud retseptis 170 g nisujahuga ja vähenda küpsetuspulbri kogust 0,5 tl.



Vaja läheb:
800 g (4 pakki) maitsestamata kohupiima
1 suur muna
50 g suhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
100 g toortatrajahu + vormimiseks
70 g riisi- või maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
õli ja võid praadimiseks
(ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit serveerimiseks

Klopi muna suhkrutega kergelt lahti, lisa kaussi kohupiimale ning sega läbi. Sega sõelutud jahud küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega ühtlaseks. Aseta tainas 30 minutiks kümkappi tahenema.

Aseta mõned supilusikatäied jahu taldrikule, tõsta supilusika abil tainas jahu sisse, mätsi käte vahel jahu abil pallikeseks ja vajuta u 1 cm läbimõõduga lapikuks kettaks. Eemalda üleliigne jahu.


Soojenda pannil õli, lisa pisut võid ja aseta pannile sõrnikud, jättes neile vähemalt 1 cm vahed.

Küpseta sõrnikuid keskmisest pisut madalamal kuumusel kummaltki poolt 3-4 minutit. Pannile võib paremaks küpsemiseks asetada kaane peale. Võta sõrnikud pannilt ja lase enne söömist jahtuda.

Serveerimisel puista peale marju ja nirista (ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit, soovi korral naudi neid koos hapukoore, moosi, vanillijäätise vms ja sõelu peale tuhksuhkrut.


Retsept ilmus D-kokaraamatus.

reede, 15. märts 2019

Musta leiva, kodujuustu, kahe šokolaadi ja vaarikatega tort



Kuigi välismaal käia on hästi tore, siis kodus on ikka alati hea tagasi olla :) Samas on mul reiside puhul ikkagi reeglina tunne, et need saavad liiga kiirelt otsa - alles ju tulime ja juba vaja koju tagasi minna?!? Aga võib-olla see just ongi hea, et kunagi tüdimust ega koduigatsust peale ei tule, vaid saab nautida iga hetke ja pärast õhata, kui hullult lahe taaskord oli ... :) Igal juhul tagasi tulles ootas mind üks ülitore üritus ja teine tohutult halb uudis, millest mõlemast tahan täna kirjutada.

Alustan ikka positiivsest :) Eile oli mul taaskord võimalus külastada Merineitsi restos juba kümnendat hooaega toimuvat kabaree-etendust. Starlight Cabaret on alati suurepärast taset näidanud, kuid seekordne juubelihooaeg on kokku pandud parimatest numbritest läbi aastate ja eriliselt äge! Köitvaid etteasteid lummatult vaadates tabasin end pidevalt mõttelt, kui palju tõeliselt andekaid inimesi Eestis on ja seda nii lava peal kui ka selle taga. Aplaus kõigile asjaosalistele - suurepärastele tantsijatele, lauljatele, koreograafidele, kostüümikunstnikele ja kogu meeskonnale! Lisaks kolmeosalisele etendusele saab restoranis Merineitsi nautida peakokk Margus Tammpere menüüd, mis seekord on koostatud külastajate lemmikute põhjal ja sobitatud koostöös sommeljeedega kvaliteetsete veinidega. 

Kirjutasin ühest varasemast etendusest paar aastat tagasi blogis ning mitmekülgselt andeka Margus Tammperega ilmus LP-ski lugu. Eilsest show’st on pildid juba olemas siin; ürituse kohta aga saab rohkem infot siit.

Ja nüüd siis teine asi ... Lugesin Maalehest lugu õunapettusest ja olen ausalt öeldes tõeliselt pahane! Ostan pidevalt poest “kodumaiseid” õunu ja isegi ei koori neid tavaliselt (sest noh, ikkagi puhtad ja head Eesti õunad ju!). Nüüd siis tuleb aga välja, et tegelikult on need suvalised välismaalt toodud ubinad, mis sisaldavad Eestis ära keelatud taimekaitsevahendite jääke! Lihtsalt usukumatu, milliseid nahaalseid petiseid on olemas! Ma tõesti tahaks, et sellised pettused oleksid reaalselt kriminaalkorras karistatavad (st mitte ainult teoreetiliselt), sest see ei ole mitte ainult rahalise kahju tekitamine, vaid ka inimeste tervise rikkumine. Väga kurb, et selliseid firmasid ja “ärimehi” on Eestis olemas, kuid eriti kahju on veel sellest, et politsei ja riiklikud ametid on niivõrd jõuetud nende ohjamisel ja rikkumiste tuvastamisel. Ma olen ikka korraliku koguse praeguseks jõudnud neid õunu osta (ja muidugi ka ära süüa)! 

Et aga tegemist on paadunud ja alatute petturite, mitte mingi ühekordse eksitusega, näitab see, et ka eelmisel aastal jäädi ametivõimudele vahele, kuid siis oli skeem teine:

Mullu müüs osaühing Mulgi Õun kaubanduskettides suuri ja magusaid õunu esmalt ‘Kuldreneti’ ja seejärel ‘Reneti’ nime all, ent tegu polnud ei ‘Liivi kuldreneti’ ega ka muu renett­õunaga ning nende õige sort ja päritolu jäigi tuvastamata. Polli Aiandusuuringute Keskuse rohkem kui 400 õunasordi ja -aretise seas sellist ei leidunud.
Tollal väitis Paavo Otsus, et tegu on katsetuses oleva sordiga, millel veel nime polegi, kuid aedades, kuhu Mulgi Õun neid kontrollivad ametnikud juhatas, niisuguseid õunu kasvatavaid puid ei leidunud.
Ettevõte ei esitanud õunte kohta nõutavaid päritoludokumente piisavalt ning sai keelu õunte müük lõpetada. Keeld kehtis 2017. aasta saagi kohta.

Nonii, sain nüüd enda pettumuse välja elada ... :) Soovitan artiklis välja toodud nimed meelde jätta, et mitte edaspidi nende firmade ega kelmidest eraisikute osalusega firmade toodangut osta. Väga soovin ka seda, et poeketid selliste ettevõtjatega koostöö lõpetaks, sest mina kliendina tahan saada ausat kaupa, st pakend ja sisu peavad olema kooskõlas. Ma siiralt usun ja loodan, et enamik Eesti talupidajatest, kasvatajatest, tootjatest jt on ausad ning teevad oma tööd südamega. Juba nende pärast peaks kriminaale ohjama, et konkurents oleks aus! 


Aga kui nüüd tordist rääkida, siis see on üks mu enda uusi lemmikuid ja olen eriti rõõmus just selle tummise musta leiva ja tumeda šokolaadiga põhja üle, mis koos kreemja kohupiima-kodujuustutäidise ja hapuka vaarikakihiga saab kokku suus sulavaks maiuseks. Kuigi koogist saab kaheksa korralikku tükki ja teoreetiliselt peaks sellest jätkuma kaheksale inimesele, siis tegelikult on see kook nii hea, et saab kiirelt otsa ka vaid nelja sööja puhul.

Retsept ilmus vabariigi aastapäeva puhul Laupäevaleht LP-s.

Põhi:
u 150 g (5 viilu) musta leiba
30 g võid
60 g tumedat šokolaadi

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Tükelda või ja šokolaad, sulata vesivannil, sega leivamassiga ja suru ühtlase kihina 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
400 g (2 pakki) kodujuustu
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
40 g suhkrut 
200 g valget šokolaadi
3 želatiinilehte

Sega vispliga kodujuust kohupiimapasta ja suhkruga ühtlaseks. Tükelda valge šokolaad, sulata vesivannil ja sega vispliga kreemi hulka.

Aseta želatiinilehed koos 3 sl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastrulit pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud. Ära keema lase!

Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena samal ajal segades kreemi hulka. Vala segu vormi leiva-šokolaadipõhjale ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi tahenema. Kui täidis on tahenenud, valmista koogile kate.

Kate:
400 g vaarikaid
50 g suhkrut
2 želatiinilehte 

Püreesta marjad kannmikseris, köögikombainis või saumikseriga ning suru saadud püree läbi sõela. Sega läbi suhkruga. Aseta želatiinilehed koos 2 sl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastrulit pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud. Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena samal ajal vispliga segades vaarikapüree hulka, vala segu aeglaselt koogile ja aseta vorm veel vähemalt kaheks tunniks külmkappi.  

neljapäev, 7. märts 2019

Brownie maapähklivõiga (näiteks homseks naistepäevaks) :)



Homme ongi juba naistepäev ja kui keegi peaks soovima mõne lihtsa, aga väga hea koogiga mõnda naist üllatada, siis see on üks superhea variant :) Ma ise naudin küll homme teiste inimeste valmistatud hõrgutisi (eelkõige värskeid mereande), sooja merevett ja eredat päikest, aga kui ma kodus oleksin, siis see šokolaadiküllane kook oleks küll üks variant, mille küpsetamist ma tõsiselt kaaluksin ;-) Pealegi mulle tõeliselt meeldib maapähklivõi - ma võin seda vabalt pool purki korraga ära süüa (kahjuks olen seda ka korduvalt teinud) ... :)

Kui ma muidu tohutult naudin igasuguseid tähtpäevi ehk järjekordselt head “põhjust” kokata, sõpradega kokku saada, midagi toredat teha, šampanjat juua jms, siis reisidel ei oma pidupäevad ausalt öelda mingisugust tähtsust. Niikuinii on ju iga päev eriline ja põnev ning tavapärasest luksuslikum, sest keegi on ju valmistanud kogu selle rikkaliku valikuga hommikusöögi buffet (sh puhastanud ja viilutanud kõik need mesimagusad ananassid), koristab igapäevaselt su tuba, lisaks saad mere ääres lamamistoolis pikutada ja raamatut lugeda, meres või basseinis nõrkemiseni ujuda, igapäevaselt lõunaks ja õhtuks värskeid mereande süüa jne jne. Sellise elu juures ei ole ju vahet, kas on argi- või tähtpäev?!? :) Ja nii see elu siin Tais kulgeb. Olen siin küll juba viiendat korda, aga alati avastan midagi uut ja huvitavat, lisaks käin iga kord erinevates kohtades.

Õnneks aga ei pidanud pikalt pead vaevama, millist kooki naistepäeva puhul blogisse postitada, sest üks mahlane ja tummine maapähklivõiga šokolaadiküpsetis on juba ammu ootel. Retsept ilmus sõbrapäeva puhul laupäevaleht LP-s.

Eelmisel nädalavahetusel oli lehes lugu restoani Moon imelisest kondiitrist, pagarist, pelmeeni- ja pirukameistrist Ljudast, kes jagas ka suitsukala-kapsa pirukate ja vastlakuklite retsepte. Sel laupäeval on aga oodata Laupäevaleht LP toidukülgedel Eesti parimate ekleeride autori tutvustust koos tõeliselt ahvatleva vaarikakreemiga Chou au Craquelin retseptiga. See on keedutainast kreemitäidisega koogike, millel krõbe paelispind, ning mida ise veel ei olegi proovinud küpsetada. Selle vea aga parandan ma kindlasti Eestis olles ära, sest keedutainas mulle väga meeldib. Kohupiimatäidisega tuuletaskud, samuti klassikalised vanillikreemi ja tumeda šokolaadi kattega profikad on mul suured lemmikud! Aga ka ülimalt lihtsa karamellikreemi, kakao ja valge šokolaadiga tuuletaskud on vahelduse mõttes toredad, samuti suitsukalatäidise ja rukkijahuga soolased profikad ;-)

Praeguse koogi kohta aga nii palju, et ole taina segamisega ettevaatlik - lõpeta segamine kohe, kui asjad on segunenud. Samuti pea hoogu küpsetamisega, sest brownie-laadsed koogid on parimad just seest niisketena mitte keeksiks küpsetatuna.


Tainas:
230 g võid
120 g suhkrut
120 g pruuni suhkrut (kasutasin tumedat muscovado’t)
1 sl vanillisuhkrut
4 suurt muna
2 sl konjakit, brändit või külma kanget kohvi
100 g nisujahu või 40 g kaerajahu ja 60 g maisijahu
80 g naturaalset kakaopulbrit
100-200 g tükeldatud tumedat šokolaadi

Maapähklivõist täidis:
40 g võid 
250 g toasooja maapähklivõid
50 g tuhksuhkrut
65-100 g tükeldatud maa- või sarapuupähkleid (soovi korral)

Tükelda või, sulata ja vala kaussi. Sega või suhkrute, munade ja vanilliga läbi. Vahustada ei ole vaja - piisab sellest, kui asjad on segunenud. Lisa sõelutud jahu(d) ja kakaopulber ning sega läbi, viimasena sega hulka tükeldatud šokolaad. 

Täidise jaoks tükelda või, sulata, vala kaussi ja lase jahtuda. Lisa maapähklivõi ja suhkur ning sega ühtlaseks, soovi korral sega seejärel hulka tükeldatud pähklid. 

Võta 20X30 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud neljakandiline vorm, laota sinna tainas, seejärel täidis ning tõsta noaga kihte läbi ja tõmba siiruviiruliseks.

Küpseta ahjus 170 kraadi juures 20-25 minutit kuni koogi ääred on tahenenud, kuid katsudes tundub vetruv. Ära üle küpseta, sest muidu saad keeksilaadse koogi, mitte niiske sisuga brownie. Lase küpsetisel vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel ettevaatlikult vormist koos küpsetuspaberiga välja restile jahtuma. Jahtunud kooki hoia külmas õhukindlas anumas, säilib ilusti vähemalt viis päeva.

laupäev, 23. veebruar 2019

Krõbedad juustu-jõhvika ampsud


Kui eelmisel laupäeval oli Laupäevaleht LP-s toidulugu Eesti laulu superfinalisti Uku Suvistega, kes rääkis sellest, mida ta süüa armastab ja - mis eriti tore - on samuti suur magusa- ja kohupiimafänn, siis täna jagasin lehes kahe homseks pidupäevaks sobiva tordi retsepti. Otsustasin seekord teha mõlemad tordid - nii soolase kui ka magusa - kodujuustu ja rukkileivaga. Magusat kooki täiustasin kahe erineva šokolaadi, vanillise kohupiimapasta ja hapukate kodumaiste vaarikatega; soolase aga tegin piduliku(ma)ks kalamarja, värskelt suitsutatud lõhe, küüslaugumekiga toorjuustu ja keedetud munadega. Tuleb tunnistada, et mõlemad said sellised, mis ülikiirelt otsa saavad :) Mulle endale maistesid isegi nii väga, et esimene kord neid tehes oli kohe pärast pildistamist kummastki neljandik  läinud ... :D :D :D

Aga mulle väga maistevad ka need mõnusad krõbeda lehttaina, juustu ja jõhvikatega ampsud, mis olid sõbrapäeva puhul Laupäevaleht LP-s, kuid minu arvates sobivad need suurepäraselt EV aastapäeva puhulgi pakkumiseks. Igal muul ajal muidugi ka ;-) Tegin osad pirukad südamekujulise piparkoogivormiga, aga loomulikult tee endale meelepärased kujundid. Kusjuures, kuna neid pirukaid kindlasti maitsma “pidin”, siis ahjusoojana said kolm tükki nii otsa, et ei saanud arugi ... :)

Jõhvikad on üks eestlaste rahvusmarju ja oleksin need ilmselt ka täna lehes oleva musta leiva ja kodujuustuga tordi peale pannud, kui need eraldi küpsetamist ei vajaks. Vaarikatega on lihtne - püreestad ära, ajad läbi sõela, segad želatiiniga ja ongi kõik. See-eest aga jõhvikad oleks vajanud pisut pehmemaks keetmist. Nendes suupistetes aga küpsevad jõhvikad juba ahjus pehmeks ja kodus on pirukate tegemise päeval tõeliselt mõnus moosilõhn :)

Lisaks on need krõbedad suupisted ülilihtsad valmistada, kuid sobivad peaaegu kõigi jookide kõrvale alates kohvist ja teest lõpetades veini või hoopis mõne kokteiliga (nt džinn-toonik). Nagu lehttainast küpsetised ikka, on need eriliselt head just ahjusoojana, kuid ka jahtununa on need igati maitsvad.

Ja muidugi pole üldse põhjust kasutada välisriigist pärinevat juustu. Üha enam tehakse ka kodumal juba tõeliselt häid juustusid, mis sobivad ideaaselt välismaise Brie või Camemberti asemele. Ja meil on megahäid kitsejuustusid, mida samuti selles pirukas kasutada võib.

Kui kasutad sügavkülmutatud jõhvikaid, siis sulata ja nõruta need enne kasutamist.



Vaja läheb:
400 g (1 pakk) pärmi-lehttainast võiga
120 g Brie või Camembert juustu
u 100 g jõhvikaid
värskelt jahvatatud musta pipart
vedelat mett
peotäis tüümianilehti (soovi korral)

Sulata tainas külmkapis, aseta jahusele pinnale ja rulli pisut õhemaks. Lõika ruutudeks või tee südamekujulise vormiga kujundid. Südameid tehes võid ülejäänud taina tükid kokku koguda, uuesti lahti rullida ja sellest veel pirukaid teha.

Lõika terava noaga äärest u 1 cm kaugusel tainas noaga peaaegu läbi. Aseta tainaruudud vm -kujundid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Viiluta juust õhukeselt ja aseta iga ruudu või südame keskossa viil või paar, sellele omakorda aseta jõhvikad surudes neid pisut juustu sisse. Jahvata igale pirukale musta pipart ja nirista jõhvikatele u 0,5-1 tl mett. 

Küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit, kuni pirukate ääred on kuldpruunid ja juust keskelt sulanud. Lase pirukatel pannil u 10 minutit taheneda, puista peale tüümianilehti, soovi korral nirista veel mett ja naudi soojalt. 

neljapäev, 21. veebruar 2019

Minestroone - tummine aedviljasupp juustu ja makaronidega


Minestroone ehk toekas aedvilja-makaronisupp on tõeliselt toitev Itaaliast pärinev keedus. Algupärast ehk nö originaalretsepti ilmselt võib otsima jäädagi, sest igal kokal on oma valmistusviis nagu minulgi :) Itaalias on minestroonel pea igas maakonnas omad iseärasused, näiteks Genova kandis lisatakse supile ka pestot ja seeni, Milanos riisi, Napolis pancetta’t ja kartuleid. Kui vaatan enda riiulilt ühte eriti paksu ja põhjalikku Itaalia kokaraamatut “The Silver Spoon", siis erinevaid minestrone'sid on suisa üle kümne, nende seas ka borš. Lisaks on selles teoses mainitud, et see on "meeldiv talvine toit”, mis sobib ka külmalt süüa, kui see just otse külmkapist ei ole võetud. Pean ütlema, et minu elukaaslane on suur minestroonefänn ja tema sööb seda hea meelega isegi siis, kui supp on täiesti külm, kuigi ta ise on suur lihasõber ja tegemist on ikkagi aedviljasupiga ... :)

Iga päev tuleks süüa vähemalt viis erinevat köögi- või puuvilja ning see supp on üks hea võimalus päevanorm täis saada. Kui aga siiski ei jõua alati piisavalt värsket taimset kraami tarbida, võib mõne kvaliteetse multivitamiinide ja -mineraalide ning fütotoitainete toidulisandi abil organismile vajalikke toitaineid juurde hankida. Näiteks taimsetest komponentidest koosneva Nutrilite Double X’iga, mis ei sisalda kunstlikke magus-, värv-, maitse- ega säilitusaineid. See-eest on selles aga lisaks vajalikele vitamiinidele ja mineraalidele ka 23-lt taimelt pärinevaid fütotoitaineid sisaldavaid kontsentraate. Taimse päritoluga toidulisandiga Nutrilite Double X koostöös sündis ka praegune postitus.

Aga minestroone kohta veel nii palju, et armastan pakse suppe ja seetõttu ka eriti palju puljongit ega vett ei lisa, kuid loomulikult võid enda supi vedelamaks teha (st lisada rohkem puljongit, kui retseptis kirjas on), kui soovid. Parmesani kõva koorik, mille muidu ära viskad, tasub panna keetmise ajal supi sisse, et see head maitset veelgi juurde annaks. Hiljem saad selle koos loorberilehtedega välja võtta. Mina lisan seda sageli ja nt kõrvitsasuppides on see minu arvates suisa hädavajalik ;-)


1 suur sibul
4 küüslauguküünt
2 keskmist porgandit
2 varssellerit
1 suur punane paprika
1 keskmine suvikõrvits (soovi korral)
2-3 sl oliiviõli
2 loorberilehte
1 tl kuivatatud basiilikut või tüümiani
1 tl kuivatatud punet
800 g (2 purki) tükeldatud tomateid
1,5 l kana- või aedviljapuljongit
u 100 g Parmesani vm samalaadset kõvemat pikalt laagedrunud juustu + juustukonts
1 purk punaseid ube
100 g meelepäraseid makarone
vajadusel soola, pisut suhkrut ja värskelt jahvatatud musta pipart
värsket tüümianit või basiilikut

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgandid, varssellerid ja paprika õhukesteks viiludeks ning tükelda suvikõrvits. Soojenda poti põhjas õli ja prae selles madalal kuumusel aeg ajalt segades sibulat, varssellerit, paprikat ja porgandit 8-10 minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja prae veel paar minutit. Lisa ka suvikõrvits (kui seda kasutad), loorberilehed, pune ja basiilik või tüümian ning lase veel mõni minut küpseda. 

Vala potti tomatid ja puljong, lisa ka parmesani juustukonts. Lase vedelikul keema tõusta ning keeda keskmisel kuumusel u 15 minutit. Aseta makaronid potti ja keeda seni, kuni need on parajalt pehmed (vastavalt pakendi juhistele, soovitavalt al dente). Nõruta oad sõelal, loputa jooksva vee all ning aseta potti mõni minut enne makaronide valmimist.

Maitsesta vajadusel soola, natukese suhkru ja pipraga. Võta välja juustukonts ja loorberilehed. Serveerimisel puista peale riivitud juustu või õhukesi juustulaaste ja värske tüümiani või basiiliku lehti, kõrvale sobib eriti hästi krõbeda koorikuga sai.

teisipäev, 19. veebruar 2019

Suus sulav mandli-martsipanikook


Mascarpone ja granaatõunakattega koogi retsept ilmus sõbrapäeva puhul Laupäevaleht LP-s, kuid see sobib igati hästi ka Eesti Vabariigi aastapäeval pakkumiseks. Pildi peal see martsipaniküpsetis just ülemäära ahvatlev välja ei näe (või tundub ainult mulle, et võrreldes maitsega on koogi väljanägemine pehmelt öeldes kesine?!?:D), kuid maitseb see tõeliselt hästi! See kook on päris suur, niiet sobib ideaalselt  suuremale seltskonnale pakkumiseks või peolauale, kui aga tahad vaid oma perega kodus maiustada, siis soovitan teha poole väiksema koguse ja kasutada 24-26 cm läbimõõduga ümmargust vormi. Samas ei ole ma pidanud mitte kunagi martsipanikoogist ühte ainsat tükikestki ära viskama, kuigi olen seda vaid terve koguse valmistanud ... Vahel ikka jääb mõnel inimesel paar ampsu söömata, kui aeg on hiline ja kõht niigi täis, pealegi kuulen pidevalt seda, et ma tõstvat liiga suure tüki, aga sellest koogist on küll taldrikutele alati vaid puru alles jäänud. Ja ma  lõikan vist tõesti alati päris suure tüki kooki, aga nagu enamik inimesi ikka, lähtun ma ju vaid enda maitsest - kui on hea kook, siis söön ju reeglina vähemalt kaks korralikku tükki ja milleks siis veel pisikeste tükkide kaupa seda serveerida?!? :) :) :)

Koogis domineerib mandlimaitse, sest seda on nii martsipani kui ka mandlijahu näol. Mina kasutan vähemalt 60%-ilise mandlisisaldusega martsipani, kuid sobivad ka teised, kuid siis on soovitav suhkru kogust pisut vähendada, sest nendes martsipanides, kus on vähem mandleid on rohkem suhkrut. Enne tükeldamist tasuks martsipani külmkapis hoida, et see vähem kleepuks ja seda lihtsam käsistseda oleks. Kõige kurvem on aga see, et see üle 60%-ilise mandlisisaldusega martsipan, mida olen siiani alati kasutanud, olevat mitte ainult müügist, vaid suisa tootmisest maha võetud, niiet edaspidi pean hakkama samuti teisi martsipane kasutama ... :(

Talvel ei ole värskeid marju eriti saada ja need on kallid, samas sügavkülmutatud marjad teevad sulades koogi liiga vesiseks ega näe sulanult enam kuigivõrd ilusad välja, eriti just maasikad ja vaarikad. See-eest aga saab kasuliku granaatõunaga kõik koogid särama panna ning puuviljadega (nt apelsinid, kiivid) veel värvi ja vitamiine lisada. Füüsalidki on talvisel ajal koogi kaunistamisel igati omal kohal. 

Kui ei soovi gluteenivaba kooki, siis asenda toortatra- ja maisijahu 90 g nisujahuga ning lisa küpsetuspulbrit 1,5 tl (mitte 2 tl nagu retseptis kirjas). Mandlijahu saab osta poest, samuti jahvatada blanšeeritud (kooreta) mandlitest või mandlilaastudest köögikombainis.

Immutamiseks kasutan sellle koogi puhul apelsinist pressitud mahla. Selle vilja peenelt riivitud koore võid aga soovi korral lisada kas tainale või hoopis kreemi sisse - mõlemad variandid on väga head ja lisavad koogile veelgi aromaatsust.


Kook:
250 g toasooja võid
150 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
4 suurt toasooja muna
50 g toortatra- ja 40 g maisijahu 
150 g peeneks jahvatatud mandleid (mandlijahu)
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
200 g martsipani
2 sl Cointreau’d, Grand Marnier'i vm meelepärast tsitrus- või marjalikööri

Immutamiseks: 
1 suure apelsini mahl
2 sl Cointreau’d, Grand Marnier'i vm meelepärast tsitrus- või marjalikööri (soovi korral)

Aseta või koos suhkrutega kaussi ja vahusta ühtlaseks massiks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega omavahel sõelutud jahud, jahvatatud mandlid, küpsetuspulber ja sool ning sega spaatliga õrnalt vahu hulka. Haki martsipan 1 cm tükkideks, lisa koos alkoholiga tainale ja sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes läbi. 

Laota tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud või küpsetuspaberiga kaetud neljakandilisse u 20X30 cm vormi, silu pind ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni kook on kerkinud ja pealt kuldne ning sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Vala ahjust võetud koogile koheselt peale soovi korral alkoholiga segatud apelsinimahl ja lase koogil vormis täielikult jahtuda. 

Kate:
250 g (1 karp) toasooja mascarpone’t
150-200 g (1 karp) toasooja toorjuustu või 200 g (üks pakk) kohupiima
120 g tuhksuhkrut
1-2 granaatõuna seemned
füüsaleid, apelsini või kiivi viile (soovi korral)
vedelat mett või heledat siirupit ja mündi- või melissilehti (soovi korral)

Aseta mascarpone, toorjuust või kohupiim ja suhkur kaussi ning vahusta mikseri või vispliga ühtlaseks kreemiks. Laota ühtlaselt jahtunud koogile, sellele omakorda granaatõunaseemned ning soovi korral nirista peale mett või siirupit ja puista mündi- või melissilehti. Serveerimisel lõika kook ruutudeks. Hoia kooki külmkapis õhukindlas anumas. 


kolmapäev, 13. veebruar 2019

Šokolaadipõhjal vaarika-juustukook homseks sõbrapäevaks


Kook on hästi mahlane ja kreemjas ning võin kätt südamele pannes öelda, et meeldib kõigile :) Olen seda tummise šokolaadipõhja ja kergelt hapuka marjakreemiga maiust aastate jooksul korduvalt küpsetanud (suvel ka värskete maasikate või mustikatega) ja ei ole veel näinud inimest, kes oma tükki lõpuni ei sööks. Kusjuures alati on nii, et kui ma selle koogi tükist ise juba ühe ampsu võtan, siis on terve tükk kiirelt otsas, sest seda suus sulavat kooki lihtsalt ei ole võimalik pooleli jätta ... :)

Kuna sõbrapäevaga käib klassikaliselt kokku šokolaad ja samas ka roosa või punane värv, siis tundus see juba visuaalselt homseks ideaalselt sobivat. Algne idee on pärit kuulsast Hummingbird Bakery’st, kelle originaalretsepti ma ei ole kunagi näinud, sest minu teada nad oma retsepte online’is ei avalda (või ma pole lihtsalt juhtunud nägema). Võtsin koogi jaoks aluseks ühest välismaa blogist leitud nö derivaadi. Too kook oli muidugi ohtra tavalise valge suhkru, nisujahu ja vahukoorega ning tehtud hoopis neljakandilisse vormi, aga jäi kohe silma sellisena, mida tahaks kindlalt katsetada. Ja see kook on tõesti sõltuvust tekitavalt hõrk - korra teed ja jäädki tegema. Kes ei usu, võib proovida ;-)

Kuna siin blogis kirjutab inimene, kes on igasuguste tähtpäevade ja pühade fänn ning kelle arvates neid Eestis on võrreldes teiste riikidega liiga vähe, siis loomulikult ei ütle ma kunagi ära ka Valentinipäeva tähistamisest :) Miks peakski endale mingeid tobedaid piire seadma ja snoobitsema? Oma lähedaste (kasvõi ainult koos kallimaga) ja sõpradega tähistamiseks on iga põhjus tore ning minu arvates ei ole kunagi mõtet jätta ühtegi juhust enda hästi tundmiseks kasutamata;-) Sõbrapäevast (nt selle päritolust) olen kirjutanud mõned aastad tagasi Laupäevaleht LP-s (nt siin) ja blogis (nt siin) ning nii sel kui ka eelmisel aastal olid lehes sõbrapäevaks sobivad küpsetised. Seekord maapähklivõiga brownie, suus sulav martsipanikook ja krõbedad juustu-jõhvika pirukadeelmisel korral böff ja hõrk šokolaadikook.

Kui kasutad värskeid vaarikaid või maasikaid, siis võid neid lisada kattele ka 200 g, aga külmutatud ja üles sulanud marjad on reeglina üsna lödid ja vedelad, niiet nende puhul soovitan 100 grammiga piirduda. Olen küll proovinud kattele ka sulatatud valget šokolaadi lisada, et teha seda paksemaks ja nö püsivamaks, et pritskotiga sellest ilusad mustrid teha, aga see ei ole eriti aidanud. Nt selline, nagu järgmisel fotol, tuli üle-eelmisel korral kook välja, kui kasutasin kattes 200 g sulatatud vaarikaid ja lisasin ka 100 g valget šokolaadi. Kusjuures ma “paigaldasin” kreemi kattele pritskotiga ja üritasin veel ilusaid roose teha :) :) :)


Samas jäi see kook ideaalselt kihiline nagu tavaliselt, erinevalt teistel fotodel olevast, kui ma täidist  ilmselt liialt keskosasse valasin. Tegelikult tasub alustada pigem äärtest ja valada juustukreem šokolaadikihile hästi aeglaselt, sest siis tuleb alati ühtlaselt kihiline, mitte kõrgemate äärtega nagu teistel piltidel näha. Samas see nö viimase korra kook, mis kõigil piltidel ja mille retsept ka all kirjas, on minu arvates parim. Selles retseptis ma enam mitte kui midagi ei muudaks, vaid edaspidi teen seda küpsetist täpselt nii, nagu all kirjas on :)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


Põhi:
200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
150 g pruuni suhkrut (tume muscovado)
3 suurt toasooja muna
40 g nisu- või riisijahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
50 g mandlijahu
0,5 -1 peenelt riivitud Tonka uba või 1-2 sl brändit, konjakit või külma kohvi

Tükelda šokolaad ja või, aseta koos suhkruga kaussi ning sulata vesivannil. Sega ühtlaseks, lase pisut jahtuda ning klopi ükshaaval hulka munad lisades järgmise siis, kui eelmine on segunenud ülejäänud tainaga.

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri, soolaga ja mandlijahuga läbi ning sega taina hulka. Lisa ka meelepärane maitseaine (Tonka uba, alkohol või kohv).

Vala tainas ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud neljakandlisse (20X30 cm) või ümmargusse lahtikäivasse (läbimõõduga 24 cm) vormi ja aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
300 g toasooja toorjuustu
200 g hapukoort
100 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
3 suurt toasooja muna

Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja suhkrutega läbi ning lisa ükshaaval munad. Laota segu vormi šokolaadipõhjale ning küpseta ahjus 170 kraadi juures kuni ääred on tahenenud ja kuldpruunid, kuid keskelt on kook veel pisut võdisev. Neljakandilise vormi puhul kulub 30-40 minutit; ümmargusega u 50 minutit. Ära üle küpseta!

Lase koogil vormis jahtuda, aseta taldrikule ja hoia kooki enne serveerimist vähemalt paar tundi külmkapis. Jahtunud koogile laota vaarikakreem. 

Vaarikakreem:
300 g toasooja toorjuustu
100 g tuhksuhkrut
100 g värskeid või külmutatud ja üles sulatatud vaarikaid

Aseta kõik toorjuust suhkruga kaussi ja vahusta miksriga ühtlaseks kreemiks. Lisa vaarikad ja vahusta kergelt läbi. Laota kate koogile. Serveerimisel puista peale vaarikaid ja šokolaadilaaste.



teisipäev, 5. veebruar 2019

Kinoasalat feta ja aedviljadega



Üha enam räägitakse sellest, et praegusel tasemel lihasöömine ei ole jätkusuutlik, samuti sellest, kui kasulik on taimne toit. Väga huvitav artikkel lihasöömisest jm seonduvast (keskkond, loomakaitse jne), mida kõigil lugeda soovitan, ilmus aga reedeses Sirbis.

Ega asjatult ei ole taimne kraam (aed-, puu-, tera- ja kaunviljad ning marjad) toidupüramiidi kõige madalamal astmel - see on tervisliku söömise vundament! Need on toiduained, millele peaks meie igapäevane söömine rajanema ning piimatooted, seemned/pähklid ja liha/kala võiksid teadlaste arvates kuuluda igapäevasesse menüüsse väiksemas koguses.

Paraku aga näitavad uuringud, et eestlased tarbivad soovitavast kogusest ligi poole rohkem liha. Söön ka ise liha (ja karta on, et samuti liiga palju), kuid tervise huvides tasub seda siiski vähendada. Möödunud laupäeval tegin LP-ssse loo toredast Eestimaisest algatusest Taimne Teisipäev, mis kutsub inimesi üles rohkem taimset kraami sööma ning vähemalt ühe päeva nädalas jätma täiesti lihavabaks.

Kuna täna on jälle teisipäev, siis on paslik jagada ühe maitsva ja toitva taimse toidu retsepti (vegan’id võivad juustu ära jätta). See tervislik ja toitainetikas roog sobib nii soojalt kui ka külmalt söömiseks, samuti on see piisavalt toekas nii eraldi einena kui ka liha, kana või kala lisandiks. Mina olen seda söönud just põhi- mitte kõrvalroana, sest see on valgu- ja kiudainerikas ning teeb tänu sellele kõhu pikaks ajaks täis ka ilma liha või kala lisamata.

Kuigi praegusel aastaajal tasub kasutada pigem ahjus röstitud tomateid, siis avastasin ühed tõeliselt mõnusad tumedad väiksed tomatid, mis olid üllatavalt maitserikkad talviste tomatite kohta ja nimeks oli kirjas "mini ploomtomatid”. Lisaks tomatitele või nende asemel sobivad siia salatisse suurepäraselt ka ahjus röstitud parikad ja marineeritud punane sibul.



Vaja läheb:
100-150 g kinoad
1 purk võiube (Globus)
250 g kirsstomateid või mini ploomtomateid
200 g (1 pakk) fetajuustu
paar peotäit meelepäraseid idusid
paar peotäit salatilehti (soovi korral)
musta pipart, soola
extra virgin oliiviõli
sidrunimahla

Keeda kinoa soolaga maitsestatud vees või meelepärases puljongis pehmeks. Nõruta võioad sõelal ja loputa kraani all korralikult läbi. Lõika tomatid neljaks või veel väiksemaks; haki või murenda juust tükkideks.

Sega kausis kinoa ubade, tomati ja juustuga, maitsesta musta pipraga, nirista peale oliiviõli ja sidrunimahla ning puista idusid. Serveerimisel aseta taldrikule soovi korral mõned tükkideks rebitud salatilehed, tõsta peale salat ning maitsesta soovi korral veel pipra, soola, õli ja sidrunimahlaga.