kolmapäev, 29. mai 2019

Tursaga tomatihautis kalapäevaks


Kaladest võib rääkida üldiselt, sest nagu on kirjas professorite poolt kirjutatud normaalse söömise kursuse käsiraamatus, ei ole kalade eraldi käsitlemisesks vajadust, vaid korraliku kalaliha söömine toetab tervist igal juhul sõltumata sellest, millist liiki kala söödi! Kuigi hetkel on kala pigem kallis ja hinnatud tooraine, siis varasemal ajal olid lood pigem vastupidi. Kuna kristlike paastude ajal asendati liha kalaga, siis seostus kala söömine eelkõige enda allasurumise ja patukahetsusega. Veekogud olid varasemalt kergesti kättesaadavaid mereande täis, mistõttu austreid ja lõhet peeti vaeste toiduks. Olen isegi seda lugenud, et keskajal keeldusid õpipoisid üle kolme korra nädalas austreid söömast :)

Kalas on rohkelt vett, aga samas ka külluslikult meile kasulikke toitaineid. Toore kala veesisaldus on suisa 50-85% - mida lahjem kala, seda rohkem on selles vett. Tursas on rasva alla 1%, kuid vett üle 80%; rasvases angerjas (33% rasva) samas aga on veesisaldus “vaid” 50%. Lisaks liigile sõltub kala rasvasus ka tema toitumusest, vanusest, suurusest jms. Mida suurema kalaga on tegu (ühe liigi piires), seda rasvasem ta on.

Liikide järgi aga lahjade kalade lihas nagu tursk, luts, koha, haug jt on rasva alla 2%. Keskmiselt ehk alla 5% on rasva kogres, karpkalas, latikas, tindis jt. Rasvastes kalades on aga lipiide üle 5% ja nende hulka kuuluvad kilu, siig, rääbis. Eriti rasvased on aga üle 15%ilise rasvasisaldusega kalad nagu lõhe ja angerjas. Kalarasvas, eriti merekalade omas, on ohtralt polüküllastumata rasvhappeid, sh oomega-3 rasvhappeid.

Kalad kuuluvad loomariiki ja nende valkude aminohappeline koostis on inimesele väga soodne ja kalavalgud seeduvad hästi. Valke on sõltuvalt liigist kalades 14-22% ja kalavalgud inimesele suhteliselt kergesti seeduvad.

Ohtralt on kalas E-, B5- ja H-vitamiini; omajagu ka D-, B3-, B6- ja B12-vitamiini. Lisaks on kala suurepärane seleeni-, fosfori-, joodi- ja kaaliumiallikas, samuti leidub selles kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki. Meres elavad sardiinid ja makrellid on hea Q-vitamiini sisaldusega.

Valimine ja valmistamine

Kala söömisel on eriti oluline, et see oleks värske. Kui kala lõpused on hallid, silmad sisse vajunud, liha ei ole elastne (sõrmega vajutades jääb muljumisjälg pikemalt püsima) ja soomuskiht tuhm, siis on tegemist juba riknenud kalaga. Mitte enam värskele kalale on iseloomulik tugev kalalõhn. Värske kala soomused aga läigivad metalselt, silmad on selged ning liha on tihke ja vetruv.

Kuna reostunud veekogudest püütud kalad võivad olla saastunud, siis tasub osta vaid sellist kala, mille päriolu on teada ning vastavus terviseõuetele tõestatud. Eriti ettevaatlik tasub aga olla mageveekalaga, sest see võib sisaldada laiussi eluvõimelisi vastseid. Kui aga kala kuumuta vähemalt 70 kraadini või hoida ööpäeva sügavkülmas, peaksid vastsed hävima. Värske kala tuleks toiduks tarvitada kohe pärast ostmist, kuigi enamasti võib see üleöö külmas seista.

Kalatoidud on samuti parimad just värsketena, sest varem valmis tehtud road kaotavad kiirelt nii maitset kui ka aroomi. Seetõttu tasub suurema kala puhul, mida korraga ära ei sööda, osa lihast sügavkülmutada vm viisil töödelda, nt suitsutada. Sügavkülmutatud kala sulata aeglaselt seda külmkapis hoides.



Kui soovid vähem vürtsikat pajarooga, eemalda tšillil seemned. 

1 suurem sibul
4 küüslauguküünt
u 2 sl õli praadimiseks
1 värske või kuivatatud tšillipipar
2 sl tomatipastat
2 tomatit
2 purki (800 g) konservtomateid
1 sl aedvilja- vm meelepärast puljongipulbrit
1 tl suhkrut
1 nahata tursafilee (u 700 g)
peotäis tüümianilehti
soola, pipart
peotäis kapparid ja sidrunimahla (soovi korral)

Haki sibul ja küüslauk peenelt. Prae suurel pannil madalal kuumusel õli sees sibulat 7-8 minutit kuni see on klaasjas, lisa küüslauk ja prae veel 2-3 minutit. Lisa hakitud tšilli ja tomatipasta ning prae segades veel paar minutit. Lisa tükeldatud tomatid ja prae veel umbes minut. Vala sisse tomatid,  loputa 1-2 dl veega purgid puhtaks ja lisa ka vesi pannile. Lisa puljongipulber ja suhkur ning lase madalal kuumusel õrnalt podisedes 20-30 minutit keeda, kuni kaste pakseneb.

Tükelda tursk 1,5-2 cm tükkideks, lisa pannile ja lase veel 10-15 minutit podiseda, kuni kala on läbi küpsenud. Puista peale tüümianilehed ning vajadusel maitsesta veel vajadusel soola, suhkru ja pipraga. 

Serveeri keedetud kinoa, tatra, (punase) riisi, kartulite või makaronidega. Soovi korral puista  toidule kappareid ja pigista peale sidrunimahla.


Retsept ilmus paar kuud tagasi Laupäevaleht LP-s.

esmaspäev, 27. mai 2019

Mahlane mandli-rabarbrikook


Kirjutasin laupäeval LP-s valmistoidust ja poolfabrikaatidest. Kuna minult ikka aeg-ajalt küsitakse  nende tervislikkuse kohta, siis olen ise ka mõtisklenud, kas soovitada või pigem mitte. Toidud on ju väga erinevad. Näiteks kui ma mõtlen selle aasta parimaks toiduaineks valitud Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkookidele, mille köögiviljasisaldus üle 20% ja rasva suhteliselt vähe, siis ma ei ole üldse kindel, et kodus ohtras õlis ja ilma aedviljadeta tehtud nisujahust pannkoogid tingimata paremad või kasulikumad on, kuigi on justkui värskemad. Ma armastan ise süüa teha ning seetõttu valmistoitu ei tarbi peaaegu üldse (meelde küll midagi konkreetset hetkel ei tule peale kunagi talvel ostetud väikse karbi peedivinegretti) ja poolfabrikaategi mu külmikust praktiliselt ei leia, kuid samas ostan sageli suvel õhtuti või nädalavahetusel sõprade poole grillima minnes poest marineeritud liha ja kana, viimase aja lemmikud on Tallegi Fitness kanafilee steigid ja fileevardad kookose-ingveri marinaadis. Need on igati maitsvad ega ole liialt soolased, samuti pole avastanud koostis midagi, mis mind otseselt häiriks. 

Üks huvitav artikkel, mille lugu kirjutades taasavastasin, on see, mis räägib sellest kuidas teadlased  Inglismaal leidsid, et telekokkade (sh Jamie ja Nigella) toidud on palju ebatervislikumad (rasvasemad ja väiksema kiudainesisaldusega) kui supermarketis müüdavad valmistoidud. Seega ei pruugigi kodus kokkamine olla alati tervislikum, kui seal ei kasutata kvaliteetset toorainet ega tervisesõbralikke valmistusviise (nt aurutamine), mis tagab võimalikult paljude vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide toidus säilimise. 

Küsisin seisukohti artikli jaoks mitmelt inimeselt, sh teadlane Rain Kuldjärvelt ja saingi aru, et tegelikult sõltub kõik ikkagi tooraine kvaliteedist, valmistusviisist jms, mitte ei saa öelda, et poolfabrikaadid ja valmistoit on alati ebatervislik ja kodune toit igal juhul tervislik. Võib vabalt olla ka vastupidi :) Aga ma ei hakka siin artiklit ümber kirjutama, sest kõik oluline sai sinna juba kirja. Küll aga lisan siia ühe väikese lõigu, mis artiklist välja jäi ja puudutab valmistoitude tervislikumaks muutumist. Lisan selle nüüd blogisse, aga retseptini jõudmiseks võib selle muidugi vabalt edasi kerida :)

Selles, et valmistoitude kvaliteet on viimastel aastatel tõusnud, on toitumisnõustaja Teele Teder, teadlane Rain Kuldjärv ja HKScan Estonia tootearendusjuht Sille Villem ühel meelel. Rain Kuldjärve arvates saab positiivseid näiteid tuua soola ja suhkru alandamisest ning säilitusainete vähesemast kasutamisest. “Võiks öelda, et paljude tootjate valmistoidud tulevad kodusele toidule nii oma sensoorsete omaduste kui ka koostise poolest järjest lähemale, mõned ehk juba kipuvad möödagi minema”, leiab teadlane. Ka toitumisnõustaja Teele Teder on arvamusel, et valmistoit on kindlasti muutunud tervislikumaks, sest tarbija oskab tervislikumat nõuda. Näiteks on paljudest toodetest just tarbija nõudmisel eemaldatud maitsetugevdaja E62 ja pakenditel näeb pidevalt kirju: “vähem soola”, “vähem lisatud suhkrut” või “ei sisalda lisatud suhkruid”.

Tootjad on tegelema hakanud eneseregulatsiooniga. Näiteks sõlmiti aprillis hea tahte lepe, mille kohaselt alandatakse aastaks 2020 jookidesse lisatavate suhkrute hulka 10% ja aastaks 2025 15%. Raini arvates teeb Eesti toiduainetööstus tublisid samme, et suhkrusisaldust toodetes vähendada, küll aga ei saa muuta tarbija enda käitumist. Lisaks koostisele peaks iga tarbija tähelepanu pöörama ka ära söödava portsjoni suurusele.

HKScan Estonia hakkas Sille Villemi sõnul soola vähendamisega toodetes tegelema järk-järgult juba 10 aastat tagasi, samuti hoitakse silma peal suhkrusisaldusel. Nüüdseks on kõikidele tootegruppidele määratud maksimaalse soolasisalduse protsent, näiteks maitsestatud ja marineeritud lihatoodetes ei ületa soolasisaldus 1,4%. Tootearendusjuhi arvates on tarbijad viimaste aastatega teadlikumaks muutunud ja ootustele vastamiseks soovitakse pakkuda aina tervislikumaid produkte. “Oleme üle vaadanud lisa- ja säilitusainete kasutamise. Näiteks alates 2010. aastast me ei kasuta üheski Talleggi tootes lõhna- ja maitsetugevdajad. Alati üritame uute toodete arenduses leida ja katsetada tervisesõbralikemaid lahendusi, olgu see siis saiapaneeringu asendamine leivapaneeringuga või juurviljade lisamine ja nende osakaalu tõstmine toodetes,” räägib Sille.


See mandlimekiga rabarbrikook on mahlane, pehme ja mõnus, eriti hea koos vanillikastme- või jäätisega kohvi või tee kõrvale. Rabarbri võib asendada sügisel hapude õuntega. Kõik taina ained segunevad paremini kui on toasoojad, st kuigi ma hapukoore juurde seda eraldi ei märkinud, sest see ei ole nii oluline nagu munade ja või puhul, siis võiks ka hapukoor olla ikkagi toasoe ehk u tunnike enne küpsetamist külmkapist toatemperatuurile võetud.

Igaks juhuks ütlen veel seda, et see pole Tosca kook, st kõva mandlikattega küpsetis, vaid pigem vajub see mandlilaastudega puru vahel kergelt koogile sisse. Kui on soov rabarbriga Tosca kooki teha, siis siin on nö tavaline rabarbriga Tosca kook ja siin gluteenivaba variant, mida võib vabalt ka tükeldatud rabarbriga teha. 

Mandlipuru :
40 g nisu- või toortatrajahu
40 g pruuni suhkrut (hele muscovado)
1 tl jahvatatud kaneeli 
näpuotsatäis soola
40 g külma võid
40 g mandlilaaste

Sega jahu suhkru, kaneeli ja soolaga, lisa tükeldatud või ning haki noaga või näpi sõrmedega purutainaks. Sega hulka mandlilaastud ja aseta segu taina valmistamise ajaks külmkappi. 

Kook:
160 g nisujahu ja 1,5 tl küpsetuspulbrit või
100 g kaera- ja 60 g maisijahu ning 2 tl küpsetuspulbrit 
1 tl soodat
0,5 tl soola
140 g peensuhkrut
120 g toasooja võid
1 sl vanillisuhkrut
2 sl peenelt riivitud apelsinikoort (soovi korral)
3 sl külma kohvi, amarettot või Cointreau'd
2 suurt toasooja muna
180 g hapukoort
200-250 g viilutatud rabarbrit
tuhksuhkrut

Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri, sooda ja soolaga. Vahusta suhkur ja või heledaks kreemiks (kulub u 2 minutit). Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel vanillisuhkur, apelsinikoor ja kohv või alkohol. Lisa hapukoor kordamööda jahuseguga ning sega ühtlaseks, seejärel sega spaatliga õrnalt hulka 2/3 rabarbriviiludest.

Tõsta tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Laota peale ülejäänud rabarber ja sellele mandlilaastudega puru. 

Küpseta 180 kraadi juures u 60 minutit, kuni keskossa torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui kook kipub pealt liialt pruunistuma, kata see fooliumiga. Lase koogil 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerides puista läbi sõela peale tuhksuhkrut. Hoia õhukindlalt suletud anumas toatemperatuuril, säilib ilusti kolm päeva.


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

kolmapäev, 22. mai 2019

Ahjus röstitud tursk aedviljadega - kergeks õhtueineks ideaalne


Vaatasin, et märtsis, aprillis ja mais on blogi täitsa unarusse jäänud ... nii vähe postitusi ei ole ma vist blogi ajaloo jooksul kordagi ühes kuus teinud, kui aprillis (ainult 3!) ja märtsiski oli neid vaid neli. Tõesti kahju, niiet üritan nüüd kohe ennast parandada :) Üks põhjuseid, miks blogisse on niivõrd vähe uusi retsepte jõudnud, on muidugi reisimine. Olin veeburari lõpus paar nädalat Tais, siis tööreisil Normandias (osalesin kokteilivõistlusel) ja eelmisel nädalal saabusin just Lõuna-Koreast. Eks see kipub nii olema, et kui tahad vahepeal ära olla, pead enne ja pärast väheke tihedamalt rööd tegema, ja üks koht, kus tähtajad ei ole seljas, on just blogi, mistõttu jõuab siia kirjutisi ja retsepte palju harvem, kui tegelikult tahaks ... 

See-eest aga sattusin täna lugema toredat lookest reisimisest, mis loomulikult oma pealkirjaga mind püüdis :D :D :D Aga selles loos on mitu mõtet, mis tunduvad igati õiged olevad, näiteks et inimestele meeldib reisijutte kuulata, sest neist õhkub lootust, mis julgustab inimesi unistama. Ja et reisimine muudab meid tõenäoliselt paremaks, lahkemaks, mõistvamaks inimeseks. Muuhulgas ka ehk vähem ignorantseks, kuid siin on tunne, et sõna “ignorantne” on selles (ilmselt tõlkeloos?) kasutatud taaskord valesti. Mulle on jäänud mulje, et ligi 90% juhtudest, mil seda sõna eesti keeles tarvitatakse, on see vales tähenduses. Millegipärast arvatakse, et sellel on mingi seos sõnaga “ignoreerima” ja seega “ignorantne” tähendab ükskõiksust vms, aga tegelikult tuleb see mõiste inglisekeelsest sõnast “ignorance” (teadmatus, võhiklikkus) ning tähendab eesti keeles samuti võhiklikkust ja asjatundmatust. Palun jätke see endale meelde! :) Võõrsõnade kasutamine on niikuinii minu arvates tobe ja mõjub kuidagi tõusiklikult alati, kui ilus eestikeelne samatähenduslik sõna on olemas, aga vales tähenduses käiku lastud võõrsõna jätab lihtsalt rumala mulje ... Vabandan, aga nii see on! Niiet reisimine mind rumaluse suhtes pole kindlasti sallivamaks muutnud :):):) Ja muude ehk väliste asjade suhtes (nahavärv, usk, sättumus jms) olen niikuinii alati tolerantne olnud.

Sõna “ignorantne” vale kasutamine on mind juba kooliajast saadik häirinud, kuna terve keskkooli ajal olid meil inglise kirjanduse tunnid, kus me käsitlesime kogu Briti kirjandusklassikat alates anglosaksi eeposest “Beowulf”, mille koletise Grendel järgi õpetaja ka endale hüüdnime sai, lõpetades 20. sajandi silmapaistvamate autoritega. Kõik ülejäänud, sh Charles Dickens, jäi sinna vahele. Lugesime muuhulgas läbi ka tema legendaarse teose "David Copperfield" ja õppisime pähe kirjaniku surematuid lauseid. Üks neist oli väide “Vice is due to ignorance”, mille paikapidavusega olen alati nõus olnud :) Ja sealt tulenevalt on mind kogu ülejäänud elu häirinud, kuidas peaaegu kõik sõna “ignorantne” eesti keeles nii valesti kasutavad ... 

Homme on kalapäev ehk neljapäev. Üks idee, mida homme valmistada, on mul kohe ka välja pakkuda :) See on lihtne ja suhteliselt kiire ahjuroog, mille tegemiseks piisab ühest suurest pannist, mida saab ka ahju panna. Pildistasin toitu sellel samal pannil, millel roa valmistasin, et näha oleks, milline see on - suur ja kõrge äärega. Minu jaoks on see kala-aedviljaroog ka väga tervislik, niiet kergeks õhtusöögiks suurepärane!

1 suur sibul
2 sl õli
5 küüslauguküünt
2 sl tomatipastat
1 tl (suitsu)paprikapulbrit
2 tomatit
250 g (1 pakk) kirsstomateid
u 250 g (1 purk) kikerherneid
1 kohafilee (u 700 g)
soola, pipart
1 tl tšilli-laimimaitseainet (soovi korral)
hakitud maitserohelist (murulauk, lehtpetersell vms) või tüümianilehti
sidrunit

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Kuumuta pannil õli ja prae selles sibulaid madalal kuumusel aeg-ajalt segades 7-8 minutit kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa küüslauk ja kuumuta paar minutit. Lisa paprikapulber ja tomatipasta ning prae segades veel paar minutit. Tükelda suured tomatid (kirsstomatid jäta terveks), lisa pannile ja prae segades mõni minut. Lisa kirsstomatid ja nõrutatud kikerherned ning aseta pann ahju. Küpseta 190 kraadi juures 15 minutit.

Lõika tursk tükkideks ning maitsesta soola, värskelt jahvatatud pipra ja soovi korral ka tšilli-laimipulbriga. Aseta kalatükid pannile ja küpseta veel 10-15 minutit ahjus kuni tursk on küpsenud. Puista peale hakitud maitserohelist ja pigista poole sidruni mahl. Serveeri krõbeda saia, keedetud riisi või kinoaga või hoopis mõne muu meelepärase (tervisliku) süsivesikuallikaga.

esmaspäev, 20. mai 2019

Brokoliga lõhesupp - imelihtne ja -maitsev :)


Laupäevaleht LP toiduosas oli seekord üks toekas krõbeda kanaga sparglisalat varajase kartuliga ning rabarbriga mahlane keeks ja mahe kohupiimakook. Kõik kolm on sellised road, mida ei ole keeruline valmistada, kuid maitsevad hästi. Eriti muidugi kohupiimakook, sest nagu tähelepanelikud lugejad on märganud, on siinkirjutaja suur kohupiimafänn ning pean tunnistama, et selle koogi sõin eelmisel nädalal peaaegu üksi ära ... :)

Kohupiim on selline asi, mida mul külmkapis alati on, sest armastan seda nautida niisama marjade või toormoosiga, samuti kasutada kookides ja magustoitudes. Kui lisada martsipani või halvaad, saab eriti lihtsalt ja kiirelt mõnusa magustoidu. Kuid mina olen kohupiimaga teinud isegi Eton Mess’i, mille ma “eestistasin” lisaks kohupiimale veel kama ja metspähklitega beseega, ning panna cotta’t (rabarberiga, mustikate ja mangoga). Aga nt jõhvikamoosi ja tatramüsliga on kohupiimakreem samuti väga hea ;-) Kõik kohupiima ja -pastat sisaldavad retseptid on olemas siin - ma usun, et variantidest, kuidas kohupiima kasutada, puudu ei ole :)

Kohupiimateemal heietan nii pikalt aga seetõttu, et nädalavahetusel sõprade pool, kus oli inimesi (sh lapsed) pisut üle kümne, oli ostetud 10 kg (kaks viiekilost kotti) kohupiima ... See on selline kogus, et isegi minusugusele fännile jääb natukene paljuks :D Sõime seda piimatoodet küll mõlemal päeval - teised kohupiimakreemi rabarbrikisseliga (blogis loomulikult ka retsept olemas), mina niisama “puhast” kohupiima vaarikamoosiga, aga ikka sai seda lahkudes ka kaasa pakitud. Niiet kuna meil see kohupiimateema praegu aktuaalne, siis mõtlesin, et juhin ka blogis tähelepanu asjaolule, et mul on siin eriti palju kohupiima sisaldavaid retsepte. Et äkki veel kellelgi kodus on kohupiimauputus :D :D :D 

Tänase (lihavaba) esmaspäeva puhul tahaksin aga jagada ühte tõeliselt head kalasupi retsepti. Kuigi ma ise tegin õhtusöögiks imelihtsa toortara, peedi ja fetaga roa, mida maitsestasin tüümianilehtede, värskelt jahvatatud musta Tellicherry pipra ja Casa Fontestante kvaliteetse oliiviõliga. Pildid on näha mu instagrami konto ja blogi FB-lehe story’des. Kuid see supp on lihtsalt selline, mis võiks iga inimese retseptivaramus olla. Roog on lihtne, kiire, kerge, toitev, tervislik ja - mis peamine - ülimalt maitsev! Minu tutvusringkonnas keedavad seda ka inimesed, kes muidu eriti süüa ei tee, ja teist kausitäit paluvad ka need, kes kala eriti ei armasta. 

Supi keetmise ajal võid panna potti ka 1-2 loorberilehte ja mõned tilli-, peterselli- või tüümianivarred. Et neid lihtsam oleks pärast välja võtta, seo need nööriga kokku. 

Võid kasutada ka külmutatud brokolit või lillkapsast, siis valmib supp veelgi kiiremini. 

Vaja läheb:
1 väiksem porru
1 keskmine porgand
õli, võid
2 keskmist või suuremat kartulit 
1 väike või pool suurt brokolit või lillkapsast
1,5 l kala- või aedviljapuljongit
2 dl kohvi- või vahukoort
500 g (või rohkem) nahata lõhe- või forellifileed
maitserohelist (murulauk, till, petersell, roheline sibul, tüümianilehed vmt)
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Lõika porru ja porgand õhukesteks viiludeks. Soojenda poti põhjas pisut õli ja võid ning kuumuta selles aedvilju madalal tulel aeg-ajalt segades 8-10 minutit, kuni need on enam-vähem pehmed. Ära pruunista!

Tükelda kartul ja brokoli, lisa potti ja kuumuta segades umbes minut. Lisa kalapujong, keera kuumust kõvemaks ja lase u 15 minutit õrnalt podisedes keeda kuni aedviljad on pehmed. Lisa koor ja tükeldatud lõhefilee, kuumuta veel umbes minut, keera kuumus maha, aseta potile kaas ja lase supil paar minutit seista. Kui soovid vedelamat suppi, lisa kuni 5 dl puljongit või vett. Vajadusel lisa soola.

Serveerides haki peale meelepärast maitserohelist, maitsesta värskelt jahvatatud pipraga ja paku krõbeda koorikuga saia.

reede, 10. mai 2019

Rikkalik tort musta leiva, kodujuustu, suitsulõhe ja kalamarjaga


Kuigi suitsulõhe ja kalamarjaga tordi retsept ilmus kodumaa sünnipäeva puhul Laupäevaleht LP-s, siis tegelikult sobib see muidugi igaks rohkem või vähem pidulikuks sündmuseks. Minu arvates on  kodujuustuga soolane tort ideaalne emadepäevaks, vähemalt minu emale, kelle olematu magusaisu rahuldamiseks piisab paarist tükist tumedast šokolaadist ning magus kook on viimane asi, millega teda saaks rõõmustada. See-eest on ta aga suur kalasõber, eriti armastab suitsulõhet ja kalamarjast ei ütle ta loomulikult samuti kunagi ära, niiet temale oleks see soolane tort küll igati mokkamööda. Kindlasti teeksin seda, kui Eestis oleksin :)

Naudin hetkel imelisi vaateid Korea suurimas - ja väidetavalt ka ilusaimas - rahvuspargis Seoraksanis, millest pilte igapäevaselt oma instas jagan, kuid isegi siin ei saa mööda emadepäevast. Homses LP-s on kaks kahtlemata maitsvat kausikooki Lia Virkuselt, mis on lihtsad teha ja mugavad transportida. Kui on soov mõnda eriti head kooki teha, siis siin on olemas suur valik erinevaid retsepte :) Paar aastat tagasi valmistasin emadepäevaks juustu, marjade ja šokolaadiga kooki ning seda küpsetasid mitmed sõbradki, niiet võin öelda, et see on üks neist kindlapeale väljamineku küpsetistest, mis meeldib kõigile ja millega õnneks kõik ilusti hakkama saavad.

Siin on aga kirjas kingituseks sobivad maiused (näiteks erinevad trühvlid, küpsised, šokolaadikreemid jms), mida on samuti kerge valmistada. Hoidiseid muidugi pole mõtet emale keetma hakata :), kuid see-eest nt see metspähklitega šokolaadikreem on igati asjakohane, kui kingisaaja on maiasmokk ;-) Need šokolaadimaiused aga ei nõua praktiliselt minegeid oskuseid, kuid viivad keele alla :)

See suitsulõhega soolane tort on muideks ülilihtne ja kiire valmistada, aega kulub vaid külmas seismise peale :) Kuid kui on veelgi lihtsamat ideed vaja, siis nende pestoga croissant’idega saavad hakkama pere väiksemadki. See on üks hea lihtne meie pere “retsept”, kuidas kiirelt midagi maitsvat teha. Lisaks on erinevate täidistega sarvesaiad ka üsna universaalsed - sobivad nii hommikusöögiks kui ka piknikuks, nii kohvi kui ka veini kõrvale. Hetkel tasuks pestot teha eelkõige karulaugust või muudest umbrohtudest, kuid peedist pesto koos kitsejuustuga on alati kindla peale minek ;-)


Pean ütlema, et ma ei ole eriti suur želatiiniga tehtud tortide fänn, sest sageli kipuvad need kummised olema. See siin on aga mõnusalt kreemjas ja kergelt kohupiimane tänu kodujuustule. Toorjuust peab kindlasti olema toasoe, kuid ühtlasemalt segunevad komponendid siis, kui need kõik on võetud u tunnikene enne küpsetamist toatemperatuurile. 

Põhi:
180-200 g (6 viilu) musta leiba (võib olla seemnetega)
60 g võid

Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Sulata või, sega leivamassiga ja suru ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
200 g (1 pakk) kodujuustu
200 g (1 pakk)  küüslaugumaitselist või ürtidega toasooja toorjuustu
200 g hapukoort
2 sl paksu majoneesi (nt Hellmann's)
200-300 g kuumsuitsu lõhet
4 želatiinilehte
maitse järgi soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

Sega kodu- ja toorjuust, hapukoor ja majonees ühtlaseks massiks. Aseta želatiinilehed koos 4 sl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastrulit pliidil, pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud. Ära keema lase!

Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena, samal ajal segades, kreemi hulka, seejärel lisa tükeldatud lõhe. Maitsesta pipraga, vajadusel lisa ka soola. Vala segu vormi leivapõhjale ja aseta vähemalt kolmeks tunniks külmkappi tahenema. 

Kate:
2 keedetud muna
1 väike tops (100-150 g) meelepärast kalamarja
värske maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat vm)

Enne kaunistamist võta kook vormist ja aseta serveerimisalusele. Tee keedetud munad kahvliga pudiks ning puista koos kalamarja ja hakitud maitserohelisega tordile. Hoia torti külmkapis.