laupäev, 31. märts 2018

Eriti head šokolaadimuffinid topelt šokolaadiga



Homseks kristliku maailma suurimaks rõõmupühaks ehk ülestõusmispühaks on põhjust küpsetada head ja paremat! :) Kui meil on kevadpühad ehk lihavõtted peamiselt pasha ja muude kohupiimatoitude söömisaeg, siis mujal maailmas on lisaks toitvatele lihatoitudele ja pirukatele pühapäeval laual ka rammusad ja tummised šokolaadiküpsetised. Need šokolaadiküllased pehmed kreemiga muffinid sobivad tarbimiseks loomulikult igal päeval aastas, aga samas on see üks lihtne variant maiustamiseks neile, kes suured kohupiimasõbrad ei ole. Küpsetasin paar aastat tagasi need šokolaadi-muffinid sõpradele külla minnes, nüüd aga tegin retsepti gluteenivabaks ja see ilmus naistepäeva puhul Laupäevaleht LP-s.

Jahudest kasutasin seekord värskelt jahvatatud toortatra- ja kaerajahu. Mul oli nimelt kodus katsetamiseks üks veski (müügil on taolised veskid siin), mille abil ülikiirelt ja lihtsa vaevaga (pmst terade sisse kallamine ja nupule vajutamine oli kogu vajalik tegevus) sai toortatratangust ja kaerateradest värsked aromaatsed jahud. Lisake neile muffinitele valmisid nende jahudega ka kohupiimakarask ja šokolaadikook. Kuna täisterast jahvatatud jahud on tänu iduosakestele ja kestale suurema õlisisaldusega, võrreldes nt tavalise nisujahuga, mis on tehtud puhastatud terast, siis kipuvad need kiiresti rääsuma ja mõrudaks muutuma. Kodus aga saab jahvatada veskiga täpselt sellise koguse nagu ära kasutad ning midagi seisma ei jää. Lisaks on võimalik valida ka meelepärane jahvatus ekstra peenest kuni täiesti jämedani. Võimalik, et ostan endalegi sellise veski, sest mulle väga meeldis jahu värskus ja tekstuur.

Soovin kõigile imeilusaid pühi ja tõeliselt toredaid kevadisi hetki! :)



Muffinid võid teha nii nisujahuga kui ka gluteenivabalt - mõlemal juhul jäävad need mahlased. Kree-mi valmistamine ei ole üldse kohustuslik, sest piisab ka sellest, kui muffinitele lihtsalt tuhksuhkrut või naturaalset kakaopulbrit läbi sõela peale raputada.

Muffinid:
100 g tumedat šokolaadi
190 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit või
100 g toortatra-, 50 g maisi- ja 40 g kaerajahu ning 2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
180 g (pruuni) suhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
6 sl naturaalset kakaopulbrit
1,5 dl neutraalse maitsega õli (nt viinamarjaseemne)
130 g hapukoort
2 suurt muna
2 sl brändit, konjakit, rummi või külma kanget kohvi

Kreem:
180 g tumedat šokolaadi
150 g hapukoort
2 sl pruuni suhkrut või (šokolaadimaitselist) tuhksuhkrut

Tükelda šokolaad peeneks. Sega suures kausis kõigepealt sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri ja soolaga, seejärel lisa suhkrud, kakaopulber, õli, hapukoor, kergelt lahtiklopitud munad, alkohol või kohv ja 0,7 dl vett. Sega kõik ühtlaseks läikivaks tainaks (või kasutada ka mikserit), viimasena sega kiirelt sisse peeneks hakitud šokolaad.

Jaota tainas 12 suurema vormi vahel ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 20-25 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase muffinitel vormis u 10 minutit taheneda ja tõsta seejärel vormist välja restile jahtuma.

Glasuuri jaoks haki šokolaad peeneks ning aseta koos hapukoore ja suhkruga kastrulisse. Kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni tekib ilus ühtlane segu. Aseta külmkappi jahtuma seniks, kuni see on paraja konsitentsiga ehk piisavalt tahenenud, et sellega pritskotti või spaatlit kasutades muffinid katta. Kreemi peale võid soovi korral puistata marju või meelepäraseid nonparnelle.


kolmapäev, 28. märts 2018

Lihavõttetoidud ja šokolaadikreem mustikatega



Päike särab juba tõeliselt eredalt, linnud laulavad ja õhtud on pikalt valged - kevad on kätte jõudnud! Ja mis kõige olulisem - hoolimata lumest, jääst ja miinuskraadidest on õues tunda tõelist kevadehõngu :) Iga kord kui toast õue astun, hingan kohe sügavalt sisse, sest kevad lõhnab alati eriliselt. Ja ilmselt on jää, lumi ja viimased miinuskraadidki kohe läinud - hilja alanud talv osutab veel viimast vastupanu, aga eks temagi saab aru, et kalendri järgi on kevad juba rohkem kui nädala olnud, niiet viimane aeg on kodinad kokku korjata ja jalga lasta ... ;-)

Kevadpühad on sel nädalavahetusel ja nagu ikka, olen järjekordsest tähtpäevast vaimustuses:D Olen korduvalt blogiski kirjutanud (nt siin), kuidas mulle pühad meeldivad ja ma alati nende üle rõõmustan:) Tegelikult on mul ju värsked lilled kodus enam-vähem aastaringselt vaasis (vahel isegi on kimpe korraga rohkem kui üks) ja linagi laua peal mitte ainult selleks puhuks, kui keegi külla tuleb, kuid pühade ajal on kuidagi pidulikum meeleolu. Kuigi mu enda jaoks on kõik nädalapäevad ühtviisi lahedad, sest mulle tõeliselt meeldib see, mida igapäevaselt teen, siis ikkagi on tähtpäevad ja pühadeaeg eriliselt toredad!

Mul on päris paras ports lihavõteteks sobivaid retsepte blogisse kogunenud alates igasugustest kohupiimaga magustoitudest ja kookidest (sh kaks pasha retsepti) lõpetades munavõi, täidetud munade, erinevate liharoogade ja soolaste pirukatega. Ja munade parimaks keetmiseks jagasin nippe siin

Vaatasin, et olen kevadpühadest kirjutanud LP-s selle ilmumisajal (üle viie aasta) kolmel korral (siin, siin ja siin), kuid igal korral loomulikult erinevaid asju esile tuues, samuti täiesti erinevaid retsepte jagades. Seegi kord jagan laupäeval LP-s kolme ahvatlevat pühadeks sobivat toitu - Itaaliapärane spinatipirukas, kohupiima-virsikukook ja krõbedate kaerahelvestega mango-kohupiimadessert (järgmisel pildil), kuid pikemalt enam traditsioonidest ei räägi, sest vahepeal pole midagi selles osas muutunud ega uut infot juurde tulnud. Umbkaudu 2000 a vana kristlik traditsioon on õnneks siiani elus ja au sees!


Mustikate ja šokolaadiga ülimalt lihtne magustoit sündis juba jõulude ajal tänu sellele, et mul oli kodus suurem kogus skyr’i (aitäh, Farmi!). Ostan valgurikast ja tervislikku skyr'i aeg-ajalt oma tavapärase maitsestamata Kreeka jogurti, kohupiima või -pasta asemel igapäevaste marjadega söömiseks ning olen kasutanud seda ka retseptides (nt kohupiimavorm). Samuti on vahel keefiri asemel kasutusel Eesti Parim Toiduaine 2018 raames parimaks Eesti Piimatooteks 2018 valitud Farmi AB joogiskyr (nt ploomismuuti). Tegelikult võib selles desserdis skyr’i asemel kasutada ka maitsestamata toorjuustu, (Kreeka) jogurtit või kohupiimapastat. Kui kasutad sügavkülmutatud mustikaid, nagu mina seda tegin, siis sulata ja nõruta need enne lisamist.

1 pakk (400 g) toasooja skyr’i
200 g (mustikatükkidega) šokolaadi
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
50 g vedelat mett
1-2 sl koorelikööri (soovi korral)
paar peotäit mustikaid

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Teises kausis sega ülejäänud asjad (va mustikad) omavahel, seejärel lisa sulatatud šokolaad ja sega kiirelt ühtlaseks. Sega õrnalt hulka ka peotäis mustikad ning jaga segu kolme või nelja magustoidupokaali vm anuma vahel. Puista peale ülejäänud mustikad ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema.

laupäev, 24. märts 2018

Kohupiima-porgandivorm - magustoit, mõeldes lähenevale rannahooajale ;-)



Täna võib lehest lugeda, mida tuntud laulja Stig Rästa süüa armastab, eelmisel laupäeval aga kirjutasin porgandist. Praegusel aastaajal, mil kodumaise värske kraami saabumiseni on veel paar kuud vaja oodata, aga mullune kraam juba otsakorral, on tore, et köögiviljad (nt peet, kaalikas, porgand) veel ilusti võtta on ja meid hädavajalike toitainetega (vitamiinid, mineraal- ja kiudained) varustavad. Porgand on tõeliselt kasulik aedvili ja minul on see talvisel ajal praktiliselt igapäevaselt menüüs. Krõmpsutan porgandit niisama, riivin salatitesse, lisan hautistesse, putrudesse, suppidesse ja isegi vahel aasiapärastesse karridesse ning küpsetisedki ei pääse porgandist nagu näha :D Juba väiksest peale olen suur porgandisõber olnud - talvel sõime õega purgis olevat porgandipüreed (naudin seda ka täiskasvanuna) ja suvel “harvendasime” igapäevaselt maal vanaema juures põllul progandipeenrast eriliselt magusaid krõmpse peeneid vilju. Mulle meeldib, et kodumaist porgandit on aastaringselt igas poes saada ja pidevalt on mul vähemalt üks pakk neid ka külmkapis. Kusjuures, kui küsisin Stigilt, mis on kolm asja, mis temal alati külmas on, siis üks neist oli ka just porgandid, teised kaks olid munad ja piim :)

Porgand on muideks kogu põhjapoolkeral üks tähtsamaid tervislikke talviseid köögivilju, eriti kasulik on see aga kasvavatele lastele. Seda kirjutas Heino Kiik oma surematus teoses “Maailma viljad” ja selles osas ei ole ligi 30 aastaga midagi muutunud. Miks porgand nii hea on, seda kirjutasin eelmisel nädalal LP-s, kus ilmus ka praegune kergelt vürtsika küpsetise retsept.

Mõnus porgandi-kohupiimavorm sündis juba rohkem kui aasta tagasi tänu sellele, et tahtsin teha eriliselt “taljesõbralikku” kohupiimamaiust, kus kõik komponendid oleksid kasulikud. Olen nüüdseks seda porgandiga vormi mitu korda teinud ja minu jaoks on see hästi mõnus tervislik magustoit, mille nautimisega end eriti tagasi hoidma ei pea. Mitte, et ma muidu (enda tehtud) maiustele “ei” ütleks, aga see kohupiimaküpsetis on küll selline, mille söömine ei peaks ka kõige suuremas dieeditajas süümekaid tekitama, minusugusest magusasõbrast rääkimata ;-)

300 g on päris suur kogus porgandit, niiet vabalt võid seda vähendada. Kes soovib magusamat vormi, saab rohkem suhkrut tainasse panna. Seetõttu soovitan kindlasti kohupiima-porgandimassi enne küpsetamist proovida, et magusus oleks paigas. Mandlilaastud saab kas laotada vormile enne küpsetamist või röstida kuival pannil ja siis hoopis pärast ahjust võtmist peale puistata.


300 g puhastatud ja peenelt riivitud porgandit
3 suurt muna
2 sl suhkrut
600 g (3 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
50 g õlivaba mandlijahu, toortatra- või nisujahu
0,5 tl jahvatatud kaneeli
näpuotsatäis riivitud muskaatpähklit
0,5 tl jahvatatud ingverit
peotäis või kaks mandlilaaste
u 50 g võid (soovi korral)

Puhasta ja riivi porgandid. Klopi munad kausis kergelt suhkruga lahti, lisa kohupiim, jahu ja maitseained. Sega ühtlaseks massiks, seejärel lisa porgandid ja sega läbi. Tõsta tainas u 20X20 cm läbimõõduga neljakandilisse vormi, mis on kaetud küpsetuspaberiga või võiga määritud ja jahuga üle puistatud.

Puista soovi korral peale tükeldatud või, seejärel mandlilaastud ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 45 minutit, vajadusel rohkem, kuni vorm on tahenenud ja hakkab pealt kergelt kuldseks muutuma. Lase vormis jahtuda, kata vorm kilega ja hoia söömiseni külmkapis. 


kolmapäev, 21. märts 2018

Krõbe ahjukana punase riisiga


Viimasel ajal on mu köögis lisaks toortatrale ja kinoale üha rohkem kasutusel ka punane riis. Varem eelistasin pruuni riisi, kuid kuidagi on nii läinud, et punane on selle asemele tulnud. Valget riisi pole ma aastaid enam ostnud, sest tahaks, et lisaks süsivesikutele saaks lisandist ka muid kasulikke toitaineid ning selles osas on punane või pruun riis, toortatar ja kinoa kindlapeale minek. Sügisel kuulsin ühel šokolaaditeemalisel pressiüritusel seal esinenud arstilt, et punane riis aitavat muuhulgas ka kolesterooli alandada, niiet üks lisapõhjus selle eelistamiseks on veel juures ;-) Maitse on punasel riisil samuti meeldivalt pehme, niiet soovitan proovida.

Ahjus valminud kana koos riisiga on jällegi üks roog, mille valmistamiseks kulub kõige rohkem paarkümmned minutit, ülejäänud töö teeb ära ahi. Kuna riis küpseb ahjus koos kanaga, siis on see oluliselt maitserikkam, kui tavapäraselt keedetud riis. Võid kana ka juba eelmisel õhtul marineeruma panna - tulemus on sel juhul veelgi maitsvam.

Punase riisi võid asendada tavalise valgega ja siis on küpsemisaeg sama, kuid kui kasutad pruuni riisi, läheb kauem aega (35 minuti asemel võib isegi üle 1 h kuluda). Kui soovid, võid võtta nahata ja kondita kintsufilee, mis ei ole küll nii maitsev, aga sellel kulub vähem aega küpsemiseks (piisab 20-25 minutist ahjus). 

Retsept ilmus novembris ajakirja Pere&Kodu retseptilisas

Vaja läheb:
4 naha ja kondiga kanakintsu (kokku 600-700 g)
poole sidruni peenelt riivitud koor ja mahl
1 sl kuivatatud punet
1 tl paprikapulbrit
3-4 hakitud küüslauguküünt
0,5 tl soola 

Sega marinaadiained omavahel, määri kanakintsud sellega kokku ja kas õhukindlalt suletavasse anumasse või kilekotti vähemalt pooleks tunniks maitsestuma. Eriti hea, kui kana saaks marinaadis olla üleöö (24 h).

1 väike hakitud sibul
200 g punast riisi
0,5 dl kana- vm puljongit
1 sl kuivatatud punet
0,5 tl soola
õli praadimiseks
soovi korral värsket basiilikut või lehtpeterselli ja sidrunisektoreid serveerimiseks 

Võta kana marinaadist, aga jäta ka marinaad alles. Pruunista kanatükid (26 cm läbimõõduga) pannil natukese õliga kõigepealt naha poolt, seejärel teiselt küljelt. Pühi pann majapidamispaberiga puhtaks ja aseta pliidile tagasi. Kuumuta pannil õli ja prae seal sibulat madalal kuumusel vähemalt 5 minutit kuni see muutub klaasjaks. Lisa riis, 2 dl vett, puljong, pune, sool ja alles jäänud marinaad. 

Lase vedelikul keema tõusta ja keeda kergelt u 30 sekundit. Aseta kanatükid peale, kata kaanega ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 35 minutit. Eemalda kaas ja lase riisil koos kanaga veel 10 minutit küpseda, kuni vedelik on imendunud ja riis on pehme. 

Lase ahjust võetud roal 5-10 minutit “puhata”. Serveerimisel haki peale värsket basiilikut või lehtpeterselli ning paku sidrunisektoreid, kui soovid.

laupäev, 17. märts 2018

Riisihelbepuder karamellise banaaniga


Ma armastan putrusid! See on tõeliselt kiire ja toitev argipäeva hommikusöök, mida ka nädalavahetusel enne trenni alati naudin. Pikkadeks mõnusateks nädalavahetuse hommikuteks, kui on aega rahulikult istuda ja kohvitada ega tule trenni kiirustada, ma kunagi putru ei keeda, sest puder on parim just kohe valminuna ja soojalt. Kausitäis värskelt keedetud sooja auravat putru koos maitsvate lisandite ja hommikukohviga on tõeline nauding! :)

Kui ma enamasti teen süüa alati võimalikult suure koguse, et rohkem kui üheks söögikorraks jätkuks, siis putru keedan alati pigem vähem kui rohkem, sest jahtunud või ülessoojendatud puder ei ole absoluutselt maitsev. Pikkadeks hommikusöökideks (eesti keeles “brantš”), mil on aega rahulikult lobiseda ja erinevaid toitusid nautida, sobivad ideaalselt igasugused muud toidud, mille retsepte blogiski juba päris palju on;-) Kuna brunch’i juurde võib ka vahel mõne mulliga joogi seltsiks võtta, siis tasub selle järgi ka menüü valida, näiteks minu lemmik sellisteks õdusateks hommikusöökideks on kohevad pliinid õrnsoola lõhega. (Jahtunud) pudru ja alko kombo aga ... tundub ausalt öeldes kergelt õõvastav, niiet aeglaste pikkade hommikusöökide puhul seda keetma ei hakka :)

Blogis on mul hommikusöökide seas juba päris palju erinevaid pudru variante, aga mitmeid draft’e on blogis veel ka ootel. Seegi retsept valmis mul juba üle aasta tagasi koostöös AS-ga Tartu Mill, aga blogipostituseks sai alles nüüd. Kui aga poodidest helbeid osta, siis retseptivihikuke, kus ka see puder ilusti olemas, pidavat olema tasuta saada paljudes poodides (ripub pudrupakkide juures). 

Loomulikult keedan ma putru alati piimaga (vahel ka piima ja vee seguga), sest nii on puder tunduvalt kreemjam ja maitsvam, lisaks ka palju tervislikum, sest piimast saab palju kasulikke toitaineid. Piimatoodete tervislikkusest kirjutasin suvel LP-s pikemalt ja ühtlasi sai artiklis piima biokeemiale spetsialiseerunud Maaülikooli õppejõu dr Ivi Jõudu abiga ümber lükatud ka mitmeid tervise seisukohast suisa ohtlikke müüte nagu näiteks kuulujutt sellest, justkui viivat piimavalgud kaltsiumi kehast välja. Tegelikult ei saa loomsed valgud kaltsiumi kuidagi kehast välja viia, sest need lõhustatakse seedekulglas aminohapeteks. Need aminohapped osalevad kaltsiumi paremas imendumises seedekulglas. Piimakaltsium on meie keha suureks rõõmuks nii oskuslikult piima mikrokeskkonda sätitud, et teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega koostoimes on selle kättesaadavus parim!!! 

Kindlasti ei tee ka hommikusele pudrule lisatav piim kedagi paksuks (kaugel sellest)!:) Omastame küll u 100-200 lisakalorit, aga võrreldes kogu kasuga, mida piimast saame, on see tühiasi. Kui on soov kaloreid piirata (ja iga tarbitud kalor on tõesti karmilt arvel), siis pigem soovitan lisada pudrule vähem moosi või võid, jätta päeva jooksul söömata mõni saiake või paar kommi, aga piimast loobuda kindlasti ei tasu! Pealegi, nagu ütleb üks mu kallis trennikaaslane R - veega keedetud puder on vanglatoit:D Kuigi ma ise kunagi nii resoluutne ei ole (maitse üle ju ei vaielda ja igaühele sobib oma), siis ilmselt ühineb selle arvamusega siiski enamik mehi, sest erinevalt paljudest naistest on nende jaoks toidu maitseomadused olulisemad kui selle kaloraaž ning lisaks käivad nad vähem umbluud ja valeinformatsiooni levitavates foorumites, blogides ja kahtlaste “toitumisnõustajate” jm isehakanud “ekspertide" veebilehtedel. Muidugi ei käi see jutt kõigi toitumisalast nõu andvate inimeste kohta, sest nende seas on palju ka neid, kes teaduspõhiselt inimese toitumisele lähenevad, aga üllatavalt suur on küll selle elukutse esindajate hulk, kes oma vaestele kilentidele soovitavad arutult ehk ilma arsti poolt vastava allergia tuvastamiseta gluteeni- või laktoosivaba dieeti ... :( Loodan südamest, et selliste rumalate “ekspertide” hulk jääb järjest vähemaks ja haritud spetsialiste tuleb aina juurde, kes täistera- ja piimatoodete toiteväärtusega kursis on ja neid ka klientidele täisväärtusliku, toitainerikka ja tasakaalustatud menüü osana soovitavad. Siiski soovitan alati kriitiliselt kõigisse mitte arsti, õppejõu või teadlaste poolt antud toitumisalastesse nõuannetesse suhtuda ja kahtluse korral arstiga nõu pidada, samuti teaduspõhist kirjandust lugeda. Näiteks siin lehel, mida olen korduvalt juba nii blogis kui ka oma artiklites soovitanud, on kirjas palju tarka teaduspõhist infot, mis tasub läbi töötada, kui on soov tervislikult süüa.

Piim ja tooted sellest on tervel inimesel (ehk ilma vastava haiguseta) normaalse söömise osa ja loodan väga, et need on ka kõigil blogilugejatel igapäevaselt menüüs! :) Minul igatahes on, sest ma armastan ennast ja oma keha ning tahan olla terve!!! Ja muidugi armastan ma ka teravilju (täistera rukkileiba söön iga päev) ja piimatooteid (eriti kohupiima, kodujuustu, juustu, keefiri ja kohukesi) :)



100 g riisihelbeid
4 dl piima
0,25 tl soola
1 suur või 2 väiksemat banaani
2 sl kookosõli
2 sl vahtrasiirupit või mett
0,5 tl jahvatatud kaneeli
peotäis kooshelbeid või -laaste või mõlemat

Aseta helbed piima ja soolaga potti ning keeda 2 minutit. Aseta potile kaas ja lase 3 minutit seista. 

Viiluta banaan. Kuumuta kookosõli pannil keskmisel kuumusel, lisa siirup või mesi ja kaneel ning lase natuke aega õrnalt küpseda kuni segu on kergelt vahune ja mullitav. Lisa banaaniviilud ning prae neid segus mõlemalt poolt mõned minutid. Sega pool banaanisegust pudru hulka ja jaota puder kahe kausi vahel. Ülejäänud pool banaanidest koos pannil oleva karamelliga aseta pudruportsudele. Puista peale kooshelbed ja/või -laastud ning naudi kohe kas külma piima või kuuma kohviga. 

esmaspäev, 12. märts 2018

Jahuvaba šokolaadikook punase veiniga ja suhkrusõltuvusest :)


Kindlasti on paljud pannud tähele, kuidas viimasel ajal on suhkrust tekitatud järjekordne suur vaenlane. See põhjustavat sõltuvust ning loomulikult iga korralik terviseteadlik inimene jätab magusa üldse oma menüüst välja, sest meie aju tegelikult ju suhkrut ei vajavat! :) Õnneks on sellised tobedad müüdid ümber lükatud ühes teadlase poolt kirjutatud väga heas artiklis, mille sarnaseid võiks laialt leviva umbluu tasakaalustamiseks rohkem kirjutada. See, kui palju inimesi reaalselt usub, et suhkur tekitab alkoholi ja narkoga sarnast sõltuvust, on lihtsalt hämmastav! Samas - kas keegi teab mõnda inimest, kes on järjekordse koogi- või šokolaadi-fix’i saamiseks oma majast, perest jms ilma jäänud ja suhkrunarkomaanist kodutuna mööda tänavaid hulguks uue doosi saamiseks kerjates või varastades??? Minagi ütlen aeg-ajalt naljaga, et olen šokolaadist või martsipanist või jäätisest või kohukestest vms “sõltuvuses”, kuid meditsiiniliselt ega füsioloogiliselt loomulikult mingit päris sõltuvust ei ole ega saa olla, rääkimata mingitest võõrutusnähtudest juhul, kui magusa söömisest loobuda otsustad. 

Arvestama peab ikka ja alati sellega, et ükski toitaine pole “paha”, vaid ebatervislik on ikkagi kogus, mida sööme. Suhkrut ei tasu kindlasti karta, kuid lihtsalt suure lisatud suhkrukogusega asju tasub süüa võimalikult harva, soovitavad näiteks TAI eksperdid! Toiduvaliku puhul on oluline tasakaalustatus ja mõõdukus ning üle ei ole mitte ühegi asjaga mõtet pingutada - ka paljude jaoks Püha Graali staatuses “supertoit” lehtkapsas võib olla kahjulik, kui seda liiga palju süüa, liigsest vee joomisest rääkimata. Kui kehakaal on liiga suur, siis kindlasti selles mõnda toiduainet süüdistada ei tasu, vaid tuleks oma söömis- ja liikumisharjumused ning unetunnid kriitiliselt üle vaadata neid vajadusel korrigeerides. Tervisele ei ole kindlasti kahjulik suhkur kui toiduaine, vaid selle ülemäärane kogus. Et vähendada lisatud suhkrute hulka, soovitan esiteks kirja panna päevas söödud toit, et oleks täpne ülevaade kogusest, kaloraažist ja toitainesisaldusest - andmete analüüsimiseks on internetis palju erinevaid võimalusi. Teiseks soovitan lugeda hoolikalt pakendil olevat infot, mille kohta ma kirjutasin ka eelmise laupäeva LP-sse artikli

Ajalehes oli artiklist kahjuks välja jäänud üks originaalis sees olnud lõik - lisan selle nüüd siia, sest minu jaoks on seegi oluline teema ja kirjutamisega sai juba vaeva nähtud ;-) Seda enam, et nii vähese lisatud suhkruga jogurteid jmt tooteid ei leia naljalt kuskilt mujalt maailmas: 

Eesti toiduainetööstuses toimub pidev suhkrute vähendamine - seda lisavad varasemaga võrreldes oluliselt vähem oma toodetesse juba paljud kodumaised ettevõtted. Samas aga tohib “vähem suhkrut” pakendile kirjutada vaid juhul, kui suhkrut on võrreldes samalaadsete toodetega min 30% vähem. See tähendab, et paraku on tootjal tegelikult võimatu tarbijat informeerida sellest, et lisatud suhkrut on vähendatud. Võtame näiteks jogurti, kus suhkur tuleb looduslikult nii piimast kui ka marjadest ja puuviljadest ning milles lisatud suhkrut on vaid mõni protsent (võrreldes varasema kaks-kolm korda suurema numbriga), kuid tootja seda kahjuks hetkel ostjale kuidagi esile tuua ei saa, sest selline lisatud suhkru vähendamise pakendil ära märkimine on õigusaktidega keelatud.



Kui aga mõni magus asi võiks üleüldse suhkrusõltuvust tekitada, siis kindlasti see hõrk kook! :D Šokolaadiküpsetises saab ära kasutada järele jäänud punase veini, aga kooki võib vabalt kasutada ka ettekäändena uue pudeli avamiseks ;-) Kook on seest sulava sisuga, jahtunud koogil on pisut tihkem brownie-laadne tekstuur - aga superhea on see muidugi nii külmalt kui ka soojalt, nii lisanditega kui ka ilma!

Retsept ilmus paar nädalat tagasi LP-s.

1 dl punast veini
180 g võid
230 g tumedat šokolaadi
4 suurt toatemperatuuril muna
130 g pruuni suhkrut (nt hele v tume muscovado
1 tl vanilliekstrakti või pool peenelt riivitud Tonka uba (soovi korral)

Vala punane vein kastrulisse, lase korraks keema tõusta ja keeda u minut. Tükelda või ja šokolaad ning sulata vesivannil. Sega vispliga kergelt vahustades šokolaadi hulka punane vein ja lase massil pisut jahtuda. 

Teises kausis vahusta mikseriga munad ja suhkur heledaks kohevaks vahuks. Lisa munavahu hulka õrnalt segades šokolaadisegu ja soovi korral ka ekstrakt või Tonka uba. 

Tõsta tainas 23-24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Küpseta ahjus 175 kraadi juures u 30 minutit kuni kook on äärtest kuiv, aga keskelt niiske. Lase koogil u 10 minutit vormis taheneda ja naudi kasvõi kohe. Jahtunud kooki hoia külmkapis õhukindlalt suletud anumas või toidukile all. 

Serveeri kas vahustatud vahukoore, vanillikastme või -jäätisega. Jahtunud koogile võid sõeluda tuhksuhkrut või kakaopulbrit ning pakkuda juurde marju või marjakastet.

reede, 9. märts 2018

Jahuvaba rullbiskviit kahe šokolaadiga


Blogisse saab nüüd järjekordne šokolaadiküpsetis (retsept ilmus eelmisel laupäeval LP-s) ja lõpetasin just 100-grammise tumeda šokolaaditahvli söömise, aga midagi ei ole teha - šokolaad mulle tõeliselt meeldib, eriti külmal ajal:) Ja eriti veel meeldib mulle ohtra šokolaadiga rikkalikke küpsetisi teha, sest need on niiiiiii head!!! Enda tehtud koogid on alati parimad ja üliharva juhtub, et väljas süües mõnes kohas tõeliselt hea konditritoote avastan. Küll aga lasen kohvikus käies alati hea maitsta korralikel värsketel saiakestel, sest ahjusoojana on need lihtsalt vastupandamatud. Ise teen pärmitainast saiakesi võrreldes muude asjadega üsna harva, sest nende “eluiga” on niivõrd lühike, see-eest aga šokolaadist küpsetised võivad külmkapis suisa nädalakese seista, kuigi tavaliselt saavad need muidugi päeva või paariga (vahel harva ka kolmega) otsa.

See tõeliselt tummine rullbiskviit mulle samuti ikka väga meeldib! Olen seda viimasel ajal päris mitu korda teinud (sh Vabariigi aastapäevaks mustikate ja rukkililleõitega, vt järgmist pilti) ja selle suur võlu on, et see õnnestub alati. Rullbiskviit on mahlane veel mitu päeva pärast küpsetamist ja läheb tegelikult seistes veel paremaks. Kreemi olen teinud mascarpone'st ja valgest šokolaadist, aga tegelikult sobib rulli vahele ka vahukoorest, toorjuustust ja kohupiimast valmistatud täidis.

Et munakollased ja -valged paremini eraldada, tuleks munad võtta otse külmkapist, et need oleksid külmad, mitte toasoojad. Biskviidi ilusti küpsetuspaberilt kätte saamiseks tuleks paber kindlasti eelnevalt võiga määrida. Marjad, mis  täidisele lisad, võivad olla ka sügavkülmutatud ja neid eelnevalt sulatada ei ole vaja, sest kogus on väike.

Rullbiskviidile saab enne serveerimist läbi sõela peale raputada tuhksuhkrut või kakaopulbrit, kuid võib valmistada ka nt selle šokolaadikreemi ja spaatliga rullile laotada.



Rullbiskviit:
180 g tumedat šokolaadi
6 suurt muna
160 g peensuhkrut

Täidis:
250 g toasooja mascarpone’t
100 g valget šokolaadi (võib olla mustikatükkidega)
2 sl koorelikööri
peotäis (külmutatud) mustikaid või vaarikaid (soovi korral)

Rullbiskviidi jaoks eralda muna kollased ja valged. Haki ja sulata šokolaad vesivannil ning lase pisut jahtuda. Vahusta munakolllased suhkruga heledaks vahuks, kulub u 3-4 minutit. Lisa edasi vahustades sulatatud šokolaad. Teises kausis vahusta munavalged kuni pehmete tippude tekkimiseni. Lisa natukene munavalgevahtu šokolaadisegule, seejärel sega spaatliga alt üles tõstes ja kaussi samal ajal keerates ülejäänud munavalgevaht kahes osas šokolaadisegu sisse proovides võimalikult palju õhulisust alles jätta. 

Vala tainas võiga määritud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (u30X40 cm), aja ühtlaselt laiali ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 20 minutit kuni biskviit on pealt kuiv ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase biskviidil u 10 minutit plaadil jahtuda. Kata seejärel puhta küpsetuspaberilehega ja aseta sellele niiske köögirätik. Lase jahtuda. Jahtunud biskviiti hoia vähemalt 2 h külmas, veel parem aga üleöö. 

Kreemi jaoks haki šokolaad peeneks ja sulata. Sega vispli abil toasooja mascarpone ja koorelikööriga ühtlaseks kreemiks, kata kauss kilega ja aseta külma. 


Laota kreem spaatliga jahtunud šokolaadibiskviidile, soovi korral puista peale marjad ja keera küpsetuspaberi abil tihedalt rulli. Kui biskviit praguneb,  ei ole midagi, sest rull jääb ikka ilusti kokku hoidma. Hoia rulli enne serveerimist u tund aega külmas, serveerimisel puista läbi sõela peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit, šokolaadilaaste ja marju.



kolmapäev, 7. märts 2018

Šokolaadikook ohtra šokolaadi ja punase veini glasuuriga


Peab ütlema, et üsna palju toite sünnib minu köögis tänu sellele, et midagi on vaja ära kasutada. Kui on rohkem rahvast külas, kes erinevaid jooke tarbivad, siis pärast sõprade lahkumist on peaaegu alati pudel valget või punast veini, millest vahel vaid klaasike ära joodud. Järele jäänud kvaliteetse veini ära kasutamiseks mõtlen sageli erinevaid toitusid välja, sest kahju ju head kraami raisku lasta ;-) Ja ausalt öeldes olen tõeliselt tänulik, et asjaolud mind niimoodi põnevate retseptideni viivad - ilma selle koogita oleks elu kindlasti palju vähem ilusam, eriti arvestades seda, et see hõrgutis viimane kord vähem kui ööpäevaga otsa sai ja sööjaid oli paraku vaid ... kaks! :)

Seekorne šokolaadikook sai esmakordselt mõned aastad tagasi tehtud seetõttu, et oli eelmisest õhtust oli külmkapis poolik pudel punast veini - üks korralik Bourgogne Pinot Noir. Samas on aga koogi küpsetamine ka hea põhjus pudel täidlast punast veini avada nagu seekord juhtus;-) Vein oli sel korral tummine Põhja-Itaaliast pärinev apassimento-stiilis tehtud, mis samuti glasuuri sisse ideaalselt sobitus. Vein annab koogile väikest hapukust juurde, kuid ikkagi tasub selle kõrvale marju serveerida, et veelgi maitsvam ja magus-hapu ilusti tasakaalus oleks.

Mulle endale see eriliselt šokolaadiküllane kook väga meeldib, sest see on hästi niiske ja mõnusa paksu glasuuriga. Niiet sööksin seda hea meelega suisa iga päev, kui saaksin, vähemalt naistepäeval kindlasti;-) Kuna minu ettekujutus ideaalsest (naistepäeva)õhtust ei hõlma koos kümnete teiste paaridega mõnes puupüsti restoranis tunglemist, vaid eelistan pigem hubast kodus olemist või sõprade seltskonda, siis on üks šokolaadikook suisa kohustuslik! Ja kõige kindlam - nagu alati - on see ise valmis teha ;-)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus. 



Kook:
230 g võid
230 g tumedat šokolaadi
180 g tumedat muscovado't
4 suurt toasooja muna
50 g nisu- või toortatrajahu
0,25 tl soola

Glasuur:
230 g tumedat šokolaadi
50 g võid
50 g (šokolaadimaitselist) tuhksuhkrut
1-1,2 dl punast veini 

Tükelda või ja šokolaad, aseta need koos suhkruga kaussi ning sulata kuuma vee vannil. Sega ühtlaseks ja lase 10-15 minutit jahtuda. Klopi või vahusta (mikserit kasutades) šokolaadisegusse ükshaaval munad lisades järgmise kui eelmine on segunenud. Lisa edasi vahustades või kloppides soolaga segatud sõelutud jahu.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 22-23 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi (põhjas võiks olla küpsetuspaber) ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 55-60 minutit kuni see on pealt tahenenud ja äärtest kuiv. Ära üle küpseta, sest kook peaks seest jääma niiske ja küpseb veel ahjust võetuna vormiski edasi. Lase koogil täielikult jahtuda ja eemalda seejärel vormist. 

Glasuuri jaoks tükelda või ja šokolaad, aseta kaussi ja sulata vesivannil. Sega ühtlaseks ja klopi (nt vispliga) sisse suhkur. Lase veinil väikses kastrulis korraks keema tõusta. Võta šokolaadisegu vesivannilt, lisa vahustades vein ja lase jahtuda u 10 minutit kuni segu on kergelt paksenenud. Laota glasuur spaatli abil koogile ja äärtele ning lase toatemperatuuril 2-3 tundi taheneda. Serveeri kooki toasoojana, kuid hoia külmas. Enne söömist lase külmkapist võetud koogil toatemperatuurini soojeneda. Juurde sobivad minu arvates eriti hästi vaarikad.


esmaspäev, 5. märts 2018

Läätse-muskaatkõrvitsa hautis


Kui arvestada seda, et vähemalt kalendri järgi algab juba mõne nädala pärast kevad, päike on väljas ja külmakraadid on leebemaks muutunud, siis pole pikalt enam jäänud “kannatada”. Loomulikult pole praegune imeilus talv mingi kannatus (vastupidi!), aga sellegipoolest on minul väga raske olnud seekord külmade ilmadega harjuda ning ootan pikisilmi lähenevat kevadet ja eelkõige muidugi sooja suve:) See-eest aga turgutan end igapäevaselt mõnusate soojade pajaroogade ja hõrkude šokolaadikookidega (nt nagu need laupäevases LP-s või see D-kokaraamatus), niiet pean ikka ilusti kevadeni vastu ... ;-)

See läätse-aedviljahautis on piisavalt tummine, et ka külmadel talveõhtutel seest soojaks teha. Lihtne toit, mida on mugav valmistada, sest kõik asjad saab panna potti küpsema ning ise samal ajal muude asjadega tegeleda. Taime hautis on toitev ja sobib nii veganitele kui ka omnivooridele lihavabaks esmapäevaks, samas on läätseroog ka heaks, kergeks ja tervislikuks lisandiks mõnele kala- või liharoale alates ahjukanast lõpetades veiselihast steigiga.

Läätsesid tasuks enne hautisele lisamist eelnevalt paar tundi vees leotada, et need kiiremini küpseksid. Võib nt vabalt hommikul tööle minnes läätsed likku panna, õhtul koju tulles need ära nõrutada, aedvilajd hakkida ja muude toimetuste kõrval saabki pere ühe mõnusa pajaroa! :)

Retsept ilmus ajakirja Pere&Kodu novembrikuises retseptilisas.


1-2 loorberilehte
1-2 tl tšillihelbeid
2 peenelt hakitud küüslauguküünt
1 keskmine peeneks hakitud sibul
1 sellerivars
1 keskmine või suur porgand
400 g punaseid läätsesid
1 l aedvilja- vm meelepärast puljongit
1 väike (u 500 g) muskaatkõrvits 
10-15 kirsstomatit või 5-7 kokteiltomatit
peotäis koriandrilehti
soola, pipart
õli praadimiseks
serveerimiseks oliiviõli, paksu maitsestamata jogurtit (nt Kreeka) või hapukoort (soovi korral)

Haki puhastatud sibul ja küüslauk peeneks; lõika porgand ja seller viiludeks. Koori ja puhasta kõrvits ning lõika kuubikuteks. Kirsstomatid jäta terveks, kokteiltomatid lõika pooleks.

Vala (paskupõhjalise) poti põhja 1-2 sl õli ja küpseta selles pisut loorberilehte ja tšillihelbeid kuni ned muutuvad aromaatseks. Lisa küüslauk, sibul, seller ja porgand ning prae neid 7-8 minutit kuni sibul ja seller on muutunud läbipaistvaks. Lisa (leotatud ja nõrutatud) läätsed ja u 2/3 puljongist. Aseta potile kaas ja lase u 30 minutit kergelt podisedes keeda, kuni läätsed on peaaegu pehmeks küpsenud. Kui on eelnevalt leotatud läätsed, kulub vähem aega. 

Lisa tükeldatud kõrvits, tomatid ja ülejäänud puljong, kata kaanega ja lase veel 15-25 minutit õrnalt keeda. Vajadusel lisa vahepeal veel vett või puljongit. Kui kõrvits on läbi küpsenud, maitsesta soola ja pipraga ning lisa hakitud koriander. Eemalda loorberilehed. Serveerimisel puista peale koriandrilehti, nirista oliiviõli ja soovi korral lisa jogurtit või hapukoort.