neljapäev, 9. august 2018

Hapupiimakarask suistukalamäärdega



Suvi on minu jaoks värskete viljade ja lihtsate toitude aeg! Kogu see küps kodumaine kraam (aed- ja puuviljad, seened, marjad ja maitsetaimed) on lihtsalt nii hea, et erilist vaeva polegi vaja näha, et sellest kõigest maitsvat toitu saada :) Ja kui päevad on palavad ja päikselised ning õhtud soojad ja valged, ega siis ju taha ka pikalt aega pliidi ääres veeta, vaid pigem kiirelt hakkama saada. Vähemalt mul on küll kodus suvel alati aega napilt, sest tahaks ju pidevalt linnast väljas ja õues olla ... :)

Ahjusoe karask on alati hea pakkuda nii suupistena ja eelroana kui ka lihtsalt lisandina muude toitude (nt grill-liha) juurde. Enamasti läheb liha küpsetamisega aega, samas on tore, kui laual on juba salatid, soolased küpsetised, määrded ja dipikastmed ootamas, mida on mõnus veini või õlle kõrvale näksida. Muidugi on karask aastaringselt tore, aga suvel on see vanakooli küpsetis minu jaoks täiesti "omal kohal", eriti koos värskelt suitsutatud kalast tehtud kreemiga.

Hapupiimaga karaski algne retsept pärineb Ida Savi surematust teosest “Saiad. Pirukad. Koogid.” nagu kohupiimaga variandi omagi. Kohupiima-odrajahu karaski retsept aga õnnestus mul teha üsna kergelt gluteenivabaks erinevalt sellest siin, mis isegi pärast korduvaid katsetusi jäi ikka liialt kergesti murenev ja pudisev, kuid õnneks vähemalt mitte kuiv. Seetõttu ei julgenud gluteenivaba varianti ka lehte panna (ilmus see retsept jaanipäeva puhul Laupäevaleht LP-s), vaid lisasin sinna enam-vähem algupärase variandi nisu- ja odrajahuga. Et ma ise seda aga alati gluteenivabade jahudega küpsetan, siis blogisse panen ikkagi gluteenivaba retsepti.

Karaskile võib lisada seemneid, pähkleid, köömneid, kuivatatud tomateid, oliive või riivitud juustu. Juurde sobib nii kvaliteetne või (eriti hea ahjusoojale karaskile määrida) või mõni mõnus määre, nt suistukalast.

Suitsukalakreem

400 g suitsulõhet või - forelli
200 g (1 pakk) tosooja toorjuustu (nt küüslauguga)
1 sidruni mahl ja pisut peenelt riivitud koort
sorts kuiva valget veini (soovi korral)
peotäis peteresellilehti
värskelt jahvatatud musta pipart

Tööle kõik komponendid köögikombainis, kannmikseris või saumikseriga ühtlaseks kreemjaks massiks. Tõsta õhukindlalt suletavasse anumasse või kaussi, mille saad toidukilega katta, ja aseta külma.




Karask 

1 muna
1 tl soola 
1 sl vedelat mett või heledat suhkrusiirupit
2,5 dl hapupiima, keefiri, petipiima, Skyr AB jooki
4 sl õli või sulatatud võid
140 g toortatrajahu
60 g kaera- või maisijahu
0,5 tl soodat
1 tl küpsetuspulbrit
peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)



Klopi muna soola ja mee või siirupiga lahti, lisa hapupiim ja rasvaine. Teises kausis sega sõelutud jahud sooda ja küpsetuspulbriga. Lisa kuivainesegu ülejäänud tainale, lisa soovi korral seemned ja sega ühtlaseks.

Vala tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud leiva- või keeksivormi ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit sõltuvalt vormi suurusest, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

esmaspäev, 6. august 2018

Tomatipestoga kiire argiõhtu pasta



Tomatid on selles mõttes eriti head, et neid saab suvi otsa (erinevalt nt marjadest) ja neist ei saa isu täis!:) Mul on kodumaised mahlased ja magusad tomatid igapäevaselt toidulaual nii värskelt kui ka erinevates toitudes. See siin on üks lihtne ja kiire argiõhtuks või suviseks lõunaks sobiv pasta, millele võib lisada soovi korral ka nt suitsukala või -kana või mõnda praetud või küpsetatud liha või kala. Mina seda ei tee, sest vahel on ka taimne toit täitsa tore. Näiteks lihavabal esmaspäeval, sest nädalavahetuse õhtud on ju igal korralikul eestlasel möödunud grill-liha süües ;-) :D 

Kirjutasin tomatist mõned nädalad tagasi Laupäevaleht LP-s. Tomat on maavitsaliste sugukonnast, kuhu kuuluvad viljaköögiviljadest näiteks baklažaan, füüsal, kartul, tubakas, ilutaimedest teiste seas ka petuunia. Tomati nimetus pärineb inidiaanikeelsest nimetusest tomatl; itaallastelt on nimi pomodoro (pomo - õun; doro - kuldne). Ladinakeelse teadusliku nime Lycopersicon (hundimari ehk hundipersik) andis Karl Linne 1754. aastal


On aretatud arvukaid sorte, mis üksteisest nii väliste tunnuste kui ka toitainete sisalduse poolest erinevad. Viljad võivad olla punased, oranžid, kollased, roosad ja valged, kujult ümmargused, piklikud ja lapikud, sileda või ribilise pinnaga. Üks vili võib kaaluda alates 5 grammist (kirsstomat) kuni kilogrammini (näiteks sort “Härjasüda”). 

Kõik tomati metsikud liigid esinevad kitsal rannaribal Equadori ja Põhja- Tšiili vahel ning Galapagose saaretsikus. Ka tomati kultuurvormid on tekkinud selles piirkonnas, tõenäoliselt Peruu ja Equadori kokkupuutepaigas.

Muistsed peruulased kasutasid tomatit toiduks juba 5. sajandile enne Kristust. 16. sajandil Lõuna-Ameerikast Euroopasse toodud taime tunti algselt ilu- ja ravimtaimena ega  kasutatud kohe toiduks, sest teda peeti mürgiseks. Kuna tomati varred ja lehed sisaldavad alkaloide ja mitmesuguseid fütontsiide (nendega tehakse kahjuritõrjet), siis tuleks enne tomati söömist eemaldada vilja sisse kasvanud varre kinnituskoht. Roheline tomat sisaldab mürgist alkaloidi solaniini, kuid see laguneb keetmisel ja hapendamisel. 


3 keskmist tomatit (250-300 g)
1 küüslauguküüs
20 g piiniapähkleid või seedermänniseemneid
50 g parmesani vm tugevamaitselist kõvemat juustu
peotäis basiilikulehti
3 sl extra virgin oliiviõli
400 g makarone
soola
basiilikulehti, värskelt jahvtatud musta pipart ja juustu

Lõika tomatid neljaks, eemalda seemned ja haki pisut väiksemaks. Samuti haki küüslauguküüs väiksemateks tükkideks. Aseta tomatid, küüslauk, piiniapähklid, tükeldatud juust, basiilikulehed ja oliiviõli köögikombaini, lisa pisut soola ja pipart ning töötle ühtlaseks pastaks. 

Keeda meelepärased makaronid vastavalt pakendi juhistele soolaga maitsestatud vees, nõruta ja jäta u 1 dl keetmisvedeliku alles. Aseta makaronid koos vedelikuga tagasi potti või kaussi ning sega pestoga läbi. Serveerimisel jahvata makaronide peale musta pipart, puista juustulaaste ja basiilikulehti. 


kolmapäev, 1. august 2018

Tomati-halloumi vorm



Suvised tomatilõhnalised ja -maitselised tomatid on lihtsalt superhead! Kui suve alguses söön neid peamiselt värskelt, näiteks erinevas kombinatsioonis igasuguste juustudega alates fetast ja halloumi’st lõpetades burrata’ga, siis praegu juba eelistan tomatit pigem erinevatesse toitudesse lisada. Loomulikult on tomativiil “kohustuslik” lisand nii võileiva peal kui ka suurepärane kaaslane munatoitudele, kuid viimasel ajal on saanud üheks mu nö mugavustoiduks just see hautis, mille retsepti täna jagan. Halloumi-juustuga retsept ilmus Laupäevaleht LP-s, kuid see on lihtsalt üks variant sellest mõnusast suvisest toidust. Olen seda valmistanud fetajuustuga (selle võib samuti ahju korraks panna), aga ka kana, kala ja munadega. Neid kolme viimast võib lisada aedviljade juurde pannile küpsema või ka eraldi ära küpsetada (just kala puhul) ning pakkuda siis hautisele lisandiks. Või oleks vist õigem öelda, et see hautis on ikka lisand aurutatud, praetud või grillitud kalale?!? :D No igal juhul valmistan seda igal nädalal vähemalt paaril korral kasutades erinevaid maitseaineid ja värskeid ürte ning likvideerides ühtlasi ka igasuvist suvikõrvitsauputust. Tõeliselt mõnus ja lihtne toit!

Lisaks kahele lihtsale argiõhtuks, kuuma päeva lõunaks või grillõhtu lisandiks sobivale hautisele jagasin LP-s ka ühe kerge tomatipestoga makaroniroa retsepti ning rääkisin tomati kasulikkusest ja ajaloost. Tomatit peetakse väärtuslikuks köögiviljaks, kuna 100 g tomateid katab täiskasvanul päevase karotiinivajaduse, 200 g aga päevase c-vitamiini vajaduse. Suhkruid on tomatis 2,5-6,5%. Viljas on omajagu kasulikke mikroelemente (vask, tsink, jood, kaalium, raud, forsforisoolad) ja rohkesti vitamiine. Tomatis leidub orgaanilisi happeid, mis  soodustavaid seedimist ja pidurdavad kahjulike bakterite toimet seedeelundites. Orgaanilised happed ja õrn kiudaine soodustavad maomahla sekretsiooni ja sooleperistaltikat, mistõttu on tomatid soovitatavad alahappelise maopõletiku ja soolestiku probleemide korral. Tomatit kasutatakse peamiselt värskelt, kuid ka töödeldud kujul (mahl, püree, konserv) on see kõrge dieetilise väärtusega, sest C-vitamiin säilib viljas hästi.


Vaja läheb:
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
2 väiksemat suvikõrvitsat
5 keskmist tomatit
1 sl õli
1 sl tomatipüreed
0,5 tl jahvatatud vürtsköömneid
1 tl jahvatatud (suitsu)paprikat
1 tl tšillihelbeid
soola ja pipart
200 g halloumi juustu
peotäis värskeid basiilikulehti

Haki sibul ja küüslauk peeneks, tükelda suvikõrvits ja tomatid. Prae sibulat pannil madalal kuumusel õli sees mõned minutid, lisa küüslauk ja prae veel u 2 minutit. Lisa tomatipüree ja prae segades veel u minut. Seejärel aseta pannile tükeldatud suvikõrvits ja tomat ning maitseained, sega läbi ja lase pannil  keskmisel kuumusel u 20 minutit küpseda kuni kõik aedvilajd on pehmed. Võta pann pliidilt.

Viiluta halloumi juust, aseta viilud pannile aedviljasegu peale, tõsta pann ahju ja lase grilli all mõned minutid olla kuni juust on pealt pruunistunud. Enne serveerimist puista peale basiilikulehti, soovi korral jahvata musta pipart ja nirista oliiviõli.