kolmapäev, 28. veebruar 2018

Soojendav lambahautis veini ja ürtidega


Ilm on ikka nii kohutavalt külm, et ei taha kohe üldse nina kodust välja pista! Kahjuks muidugi ei võimalda töö ega muud asjad end siiski nelja seina vahele sulgeda, aga ma ei mäleta, et mul kunagi oleks oma sooja ja hubasesse koju tagasi jõudes niiiii hea meel olnud kui viimastel päevadel ... Imeilusat valget talveilma on ikka kordades mõnusam läbi akna vaadata kui ise oma nahal õues kogeda :) Ma küll armastan suusatamist ja uisutamist, aga sellest tuhandeid kordi rohkem hindan päikest ja sooja ilma. Minu arvates võiks vabalt Eestis aastaringselt suvi olla - ma üldse ei kurvataks, kui teised aastaajad olemata oleksid, kuigi ilusad on nad ju kõik!

Kui aga ennast mõnusate soojendavate toitudega turgutada (vürtsikad karrid, toekad hautised, toitvad supid, tummised šokolaadikoogid jm maiustused), siis on muidugi elu eriti ilus;-) Lammas on just selline tooraine, mida eelistan süüa talvisel külmal ajal, kuigi kui õnnestub saada tallekarreed, siis sellest on muidugi alati (sh suvel) raske keelduda. Lammast ma eriti tihti toidu valmistamisel ei kasuta, aga aeg-ajalt tuleb minuga mõni tükk siiski turult kaasa - olen ostnud lambaliha nii Balti Jaama kui ka Nõmme turult, kus seda eriti hea valik on.

Selle hautise võib valmis teha nädalavahetusel, lasta jahtuda, jagada portsjonideks ja sügavkülmutada, et argipäeva õhtul väsinuna koju jõudes oleks aurav roog laual vaid minutitega. Retsept ilmus novembris ajakirja Pere&Kodu retseptilisas.


1 kg lamba kaela- või õlatükki
3 porgandit
2 sellerivart
1 suurem sibul
2 rosmariinioksa
väike peotäis (u 10 tk) tüümianioksi
3 kooritud küüslauguküünt
1,5 dl valget veini
6 dl kanapuljongit
õli praadimiseks
soola ja pipart maitsestamiseks
serveerimiseks ürte ja krõbeda koorikuga saia

Eemalda lihalt üleliigne rasv ja lõika liha u 2 cm kuubikuteks; porgand ja seller lõika u 3 cm tükkideks; sibul viiluta. Võta paksemapõhjaline suurem pann või pott, kuumuta selles keskmisel kuumusel paar sl õli ja prae lamba tükid (vajadusel mitmes osas) igast küljest pruuniks. Tõsta liha kõrvale ning maistesta soola ja pipraga.

Alanda kuumust, aseta pannile tükeldatud porgand, seller, sibul ja küüslauguküüned ning prae u 5 minutit kuni need on kergelt pruunistunud. Lisa rosmriinilehed, tüümianivarred ja vein ning lase õrnalt u 5 minutit keeda kuni vedelikku on jäänud u poole vähemaks. Aseta lammas pannile tagasi, vala üle puljongi ja 4 dl veega ning maitsesta. Lase keema tõusta. Eemalda rasv, aseta kaas peale ja lase õrnalt keeda 1,5-2 kuni liha on täiesta pehme (pead saama seda lusikaga rebida). Maitsesta vajadusel veel soola ja pipraga.

Lase u 10 minutit seista, eemalda seejärel tüümianivarred ja rasv. Serveerimisel puista hautisele tüümianilehti ja paku kõrvale kas krõbeda koorikuga saia, keedetud kartuleid või riisi.

pühapäev, 25. veebruar 2018

Eriti lihtne kilupirukas lehttainaga




Eesti Vabariigi 100. aastapäev on meile kõigile suur õnn ja privileeg ning ma usun, et oluline sündmus sai ka vääriliselt tähistatud. Palju õnne veelkord meile kõigile!!! 

Mina olin seekord sõprade juures väiksel peol, kus laual olid kõik “kohustuslikud” toidud alates ülimaitsvatest vutimunadega kiluvõileibadest lõpetades ise tehtud kartulisalati ja singirullidega. Magusast oli laual muuhulgas ka vana hea küpsisekook Kirju Koer, niiet mõtlesin enda blogis olevat Kirju Koera retsepti meelde tuletada. See on jälle üks superhea näide sellest, kuidas üliväikese vaevaga valmib asi, mida kõik alati fännavad!

Kuna küpsetamiseks jäi aega ülimalt napiks, sest reedene sõbra sünnipäeva tähistamine võttis laupäevast suure tüki magusa une näol ära, otsustasin teha ülimalt lihtsa ja vähese vaevaga valmiva piruka. Olen selliseid lehetaina ja kiluga pirukaid ennegi teinud ja alati lisanud ka mõnda aedvilja, nt kergelt praetud sibulat või porrut, kirsstomateid. Seekordne retsept sai aga paika küpsetamise käigus, nt jäi mul ikkagi aega napiks, et hakata veel sibulat hakkima ja tädist tegin ka ikkagi rohkem, kui algselt plaanisin. Õnneks sai kõik ilusti kirja ja enne minekut kiired fotojäädvustusedki tehtud, niiet saan seda retsepti täna jagada :)

Kilupirukas sobib lauale panna ka muul ajal (mina olen seda oma sünnipäevalgi pakkunud), samas saab siin ilusti ära kasutada vabariigi aastapäevast üle jäänud kilud. Kiluvõileva isu on ilmselt enamikel meist niikuinii üsna pikaks ajaks otsas ;-)

Soola ega pipart ei ole vaja täidisele lisada, sest kilud on ise nii maitsekad, samuti on tainas ja sulatatud juust üsna soolased. Kilufilee tähendab, et see on puhastatud kilu. Õnneks müüakse nii fileedena (kuigi mõni pood oli neist eilsel aastapäeval tühjaks ostetud) kui ka saab osta terveid kilusid. Kilude puhastamine tundub tüütu tegevus, aga tegelikult kui seda noa ja kahvliga teha, läheb  see üsna kiirelt ja käsi määrimata. Tuleb lihtsalt see õige nipp kätte saada ;-)



400 g ( 1 pakk) võiga pärmilehttainast
180-220 g (1 pakk) toasooja sulatatud juustu
200 g hapukoort
3 suurt muna
2 sl kappareid (soovi korral)
peotäis hakitud tilli
160 g (1 pakk) vürtsikilufileed

Tõsta tainas eelmisel õhtul või vähemalt mõned tunnid enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi ja lase sel seal üles sulada. Laota kõik neli tainaplaati küpsetuspaberiga kaetud u 20X30 cm neljakandilisse vormi. Suru tainast 1 cm kõrguselt üles ja kõik nn ülemiknekukohad kinni. Torka tainas tihedalt kahvliga läbi ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 5 minutit.

Klopi munad kergelt lahti, sega läbi hapukoore ja sulatatud juustuga. Sega hulka hakitud till ja soovi korral ka kapparid. Laota segu eelküpsetatud tainale ja sellele omakorda kilufileed nahk üleval pool. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni täidis on tahenenud ja piruka ääred kuldpruunid. Serveerimisel puista peale veel hakitud tilli. Pirukas on väga hea ka soojalt, aga jahtunult on seda tükkideks lõigata parem.


teisipäev, 20. veebruar 2018

Vana hea kohupiimakarask (seekord gluteenivaba) suitsukalamäärdega


Odrajahuga kohupiimakaraskit olen küpsetanud juba u kakskümmend aastat ehk sellest ajast saadik, kui retsepti vanast heast nõukaaegsest küpsetusraamatust leidsin. Siin ja siin olen sellest ka bloginud ning selle mahlase karaski retsept oli muideks pärast Pariisi kokakooli üks mu esimesi koduseid blogipostitusi. Nüüdseks on karask küll vist juba pea igas blogis figureerinud, aga see on ju väga tore, kui vanu häid alati toimivaid ajatuid klassikuid aeg-ajalt meelde tuletatakse ;-)

Seekord tegin karaski nisu- ja odrajahu asemel toortatra- ja kaerajahuga, et oleks gluteenivaba ja kõik lähedased seda nautida saaks. Kui karask ei pea olema gluteenivaba, siis võid kasutada heleda suhkrusiirupi asemel leivasiirupit - see sobib ideaalselt just sellistesse küpsetistesse, samuti saiadesse ja leibadesse. Kuigi alati ei tähenda gluteenivaba seda, et küpsetis oleks tervislikum, siis antud juhul julgen seda küll väita, sest valge nisujahu asemel on kodumaine täistera kaera- ja toortatrajahu, mis mõlemad on kiudaine-, vitamiini- ja mineraalirikkad. Niiet ilmselt kasutan neid kahte edaspidigi, sest maitselt on karask vähemalt sama hea, kui nisu- ja odrajahuga.

Juurde tegin kuumsuitsu hõbeheigist salati. See kala on üks mu lemmikuid, mida pidevalt kasutan (nt rukkijahuga tuuletaskute täidises), sest see on hästi hea maitsega, selles on vähe luid, see on peaaegu igas poes alati olemas ja see on soodsa hinnaga. Kui aga on soov teisi kalu (nt forelli või lõhet) kasutada, siis blogis on terve hulk igasuguseid määrdeid ja kreeme: suitsulõhe, kodujuustu ja munaga määre, suitsulõhe-toorjuustu kreem, eriti hea hapukoore ja suitsulõhega kreemnostalgiline tursamaksasalatsproti-kohupiimamääre. Samas sobib karaskiga suurepäraselt ka lihtne munavõi, mis on aga taljesõbralikum kui tavaline ohtra võiga variant, samuti hispaaniapärane tuunikala-oamääre. Niiet valikut on ning mis eriti tore - kõik need on ühtviisi u 10-15 minutiga valmivad kreemid, mis karaskiga söömiseks passivad. Kuigi minule maitseb karask just niisama, sest see lihtsalt on kuidagi eriliselt hea, niiske ja maitsekas ka ilma igasuguste lisanditeta! Karask muideks säilib toidukilesse mässituna mahlasena veel mitu päeva pärast küpsetamist.

Karask koos suitsukalasalati vm kreemiga sobib eelroaks, kuid samas võib küpsetise vabalt lisada põhiroa juurde pakutavasse leivavalikusse. Tegin Eesti Ekspressi ajakirja Maitsed jaoks hiljuti intervjuu presidendi koka Taigo Lepikuga (artikli pealkiri pole loomulikult minu pandud!), kes mainis, et presidendi lossis külalistele lõuna- või õhtusöögi juurde pakutavas leivavalikus on lisaks rukkileivale alati olemas ka tema enda tehtud karask.

NB! Tahtsin veel rääkida piimast, kuna hiljuti oli ühel mu toredal vanal kolleegil, kes mu blogist klassikalist panna cotta’t tegi, selleteemaline küsimus :) Nimelt varem oli mul paljudes retseptides kirjas kas “täispiim” või 3,5%-lise rasvasisaldusega piim. Nüüd on aga Farmi juba aastaid tootnud mu lemmikut 3,8-4,2%-lise rasvasisaldusega “päris” ehk täispiima ning hiljuti tuli sama tootega turule ka Valio/Alma. Niiet soovitan nii selles karaskis kui ka varasemates retseptides kasutada kindlasti ühte neist täispiimadest, mitte otsida poest 3,5%-list, mida enam vist ei toodetagi. Kokkamise jaoks võib piim peaaegu alati olla rasvasem, kuid kindlasti mitte lahjem ;-)


Karask

100 g täisterakaerajahu
70 g toortatrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
130 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima (vähemalt 3,5%-lise rasvasisaldusega)
1 suur muna
1 sl heledat suhkrusiirupit
50 g sulatatud võid

Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja siirupiga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspabeririba.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.

Suitsukalamääre

200 g kuumsuitsu hõbeheiki (puhastatud kaal)
50-100 g hapukoort
1 tl mahedat sinepit
värsket jahvatatud musta pipart
peotäis või rohkem hakitud tilli
2 keedetud muna (soovi korral)

Tükelda kala, sega läbi ülejäänud ainetega. Kui lisad munad, siis peenesta need enne kahvliga. Hoia külmas. 



Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

pühapäev, 18. veebruar 2018

Kaks rukkipõhjal pirukat: kilu-kappari ja kitsejuustu-tomati pirukas


Homme algabki meie kalli kodumaa juubelinädal ja seega on viimane aeg hakata pidupäeva menüüd vaikselt paika panema;-) Valisin blogis välja erinevad soolased ja magusad toidud, mis Eesti Vabariigi aastapäeval pakkuda sobivad, ja koondasin need siia. Kindlasti leiab nii mõnegi idee, nt šokolaaditrühvlid kamaga või vana hea kamavaht on alati hea mõte;-) Siin on aga üks lihtne kamajahuga juustukook, mis kahjuks veel blogisse ei olegi jõudnud.

Täna on mul jagamiseks kaks päris “vana" pirukaretsepti, mis millegipärast ei ole veel blogisse jõudnudki. Rukkipõhjal kilupirukas sündis juba umbkaudu viis aastat tagasi koostöös Viru Rannaga ja ilmus Eesti Ekspressi ajakirjas Gurmee, mille asemel hetkel on EE vahel ajakiri Maitsed. Vabariigi aastapäevaks on see rukkipõhjal kilupirukas ideaalne! Samuti sobib suurepäraselt iseseisvuspäeva tähistamiseks all olev kitsejuustu-ahjutomati pirukas, mis valmis aasta tagasi koostöös Tartu Milliga.  Tegelikult on seegi retsept juba aastaid mu kullafondi kuuluv - varem valmistasin seda lihtsalt odrajahuga. Kumbki pirukas ei ole keeruline, samas aga eelroaks või suupisteks nii meie kodumaa saja aasta juubelil kui ka igal muul ajal passib hästi. Kui aga juba sünnipäeva eelõhtul pirukas valmis teha, siis on see superhea toekaks hommikusöögiks, millega tähtsal päeval enne lipuheiskamist ja paraadi keha kinnitada :)

Toredat pidupäeva ootust, helget nädalat ja head küpsetamist!!!



Rukkipõhi:
120 g nisu- või riisijahu
130 g rukkijahu
0,5 tl soola
50 g riivitud kõvemat juustu (nt parmesan, pecorino)
110 g külma võid
2-3 sl jääkülma vett


Sega sõelutud jahud, sool ja riivitud juust. Lõika või tükkideks ning haki noaga või köögikombainis jahusegu ja või riivsaia meenutavaks puruks. Lisa vesi ja töötle tainapalliks. Määri 25-26 läbimõõduga lahtikäiva vorm põhi ja ääred võiga ning puista üle jahuga või kata vorm küpsetuspaberiga. Suru tainas vormi põhja ja u 1,5-2 cm kõrguselt äärtele ning aseta 30 minutiks külmkappi. Seejärel torka pirukataina põhi tihedalt kahvliga läbi ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 10 minutit. Võta vorm välja ja alanda ahju temperatuur 190 kraadini.


Täidis:
1 väiksem sibul
4 muna
400 g hapukoort
peotäis peenelt hakitud tilli
2 sl kappareid
100 g (1 pakk) puhastatud vürtsikilufileed


Haki sibul peeneks ja prae pannil või sees klaasjaks (kulub u 8 minutit). Lase jahtuda. Klopi munad kergelt lahti ja sega läbi hapukoore, hakitud tilli, kapparite ja praetud sibulaga. Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja aseta sellele peale kilufileed nahapool üleval.


Küpseta pirukat ahjus 190 kraadi juures u 35 minutit kuni täidis on tahenenud ja hakkab pealt kergelt pruunistuma. Lase pirukal pärast ahjust võtmist u 10 minutit vormis taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Võid pirukat ka kohe pärast vormist eemaldamist serveerida - see on ühtviisi hea nii külma kui ka soojana.

Serveerimisel haki pirukale värsket tilli, murulauku või rohelist sibulat ning puista kappareid.


Kitsejuustu ja ahjus küpsetatud tomatitega pirukas on üks mu enda lemmikuid. Kuna talvised tomatid ei ole pehmelt öeldes just eriti maitsvad, siis tasub ahjus röstides neile maitset soola, pipra, suhkru, hea oliiviõli ja tüümianiga juurde anda. Kui aga poes müüdavad kirsstomatid satuvad olema maitserikkad, siis loomulikult võib ahjus küpsetamise etapi vahele jätta - nii on piruka valmistamine veelgi kiirem. 

Põhja sees kasutasin seekord Tartu Mill'i rukkikama, mis annab juurde eriti hea rustikaalse meki. Piruka valmimise kohta on olemas ka üks lühike ja kiire video, mis sai eelmise aasta Vabariigi aastapäevaks tehtud. 


Rukkikamapõhjal pirukas kitsejuustu ja ahjutomatitega

Põhi:
200 g nisujahu
50 g rukkikama
130 g külma võid
1 tl soola
6–7 sl jääkülma vett
1 tl kuivatatud või värskeid tüümianilehti


Põhja jaoks tükelda külm või. Võitükid haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis soola, sõelutud nisujahu ja kamaga saiapuru meenutavaks tainaks. Lisa külm vesi ja tüümianilehed ning sega kõik ühtlaseks tainapalliks. 

Rulli tainas jahusel pinnal lahti u Ø 30 cm kettaks ja tõsta see Ø 24–26 cm lahtikäivasse vormi, mis on eelnevalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud ning mille põhjas on küpsetuspaber. Aseta 20 minutiks külmkappi või 10 minutiks sügavkülma.

Täidis:
u 300 g kirsstomateid
extra-virgin-oliiviõli
soola, värskelt jahvatatud musta pipart, vajadusel suhkrut
2 muna
2 dl (vahu)koort
100-200 g pehmet kitsejuustu
peotäis tüümianilehti
      
Kuumuta ahi 200 kraadini. Lao tomatid (pisikesed võid terveks jätta, suuremad lõika pooleks) ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli, puista soola ja suhkrut, jahvata pipart, aseta mõned tüümianioksad ning tõsta plaat tomatitega ahju allossa. 

Võta pirukapõhi külmast ja torgi kahvliga tihedalt läbi. Aseta peale küpsetuspaber või foolium, kata keetmata riisi, kuivatatud ubade või hernestega ning aseta 20 minutiks ahju keskossa küpsema. Eemalda raskus ja paber või foolium ning küpseta veel u 10 minutit, kuni põhi on kuldpruun. Võta nii põhi kui ka tomatid ahjust.

Klopi munad kergelt kahvliga lahti ja sega koorega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Murenda juust ja puista eelküpsetatud pirukapõhjale, seejärel laota juustule tomatid ja puista tüümianilehed ning vala peale muna-kooresegu. Küpseta ahjus 20–25 minutit, kuni pirukas on pealt kuldpruun. Lase pirukal vormis jahtuda. Puista serveerimisel peale veel tüümianilehti.



esmaspäev, 12. veebruar 2018

Vürtsikas kõrvitsa-juustuvorm mandlikrõbedikuga


Homseks vastlapäevaks on ilmselt kõik juba jõudnud endale meelepärased kuklid ära tellida. Vaatan  juba paar nädalat sotsiaalmeedias toimuvat kuklirallit (eelkõige reklaame), valikut on sel aastal tohutult palju ja vahel isegi tuleb mul endal kerge kukliisu peale :) Kuigi enamasti, kui loen kukli kirjeldust, siis tahaks öelda, et palun andke mulle sealt seest see pralineekreem või martsipan vms, aga sai ja vahukoor jätke endale ... :) Kui just kukkel pole ise tehtud ehk seda ei saa süüa loetud tundide jooksul pärast küpsetamist ja see ei ole enam värske, siis mind see saiapall kohe üldse ei isuta, eriti veel, kui kreemiks on vahukoor. Vahukoor on üks neid asju, mida ma hea meelega küpsetistes kasutan, aga niisama kreemina tõmban selle alati kukli pealt salaja maha ja viskan minema. Seepärast mõtlesingi eelmisel aastal välja pohla-šokolaadikreemi toorjuustuga, mida ma ka niisama ilma kuklita hea meelega sööksin;-) Pärmitainast kuklite retsept on aga see, mida alati kasutan (juba aastaid), ja võimalik, et ka homme hakkavad näpud sügelema ning ma ka ise ühe portsu kukleid ikkagi küpsetan:D

Kõrvitsavormi ülimalt lihtne retsept ilmus Halloween’i ajal Laupäevaleht LP-s, aga selle retsepti koostasin ja pildistasin juba paar aastat tagasi. Kuna ma fotodega rahul ei olnud, siis jäi retsept nö sahtlisse, aga et ma ka hiljem küpsetades korralikke fotosid teha ei jõudnud, siis ikkagi lõpuks läksid vanad fotod käiku, sest kahju oleks head asja jagamata jätta ;-)

Kõrvitsapüree valmistamiseks küpseta puhastatud kõrvitsat ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit, kuni see on pehme, ja töötle kannmikseris, köögikombainis või saumikseri abil ühtlaseks püreeks. Kui kasutad sügavkülmutatud kõrvitsapüreed, siis sulata ja nõruta see sõelal üleliigsest vedelikust. Mandlikrõbedikku aga saad kasutada ka muude (pehmete ja kreemjate) kookide ja magustoitude puhul mõnusa krõmpsu tekstuuri andmiseks (nt juustukoogid, panna cotta, šokolaadikreem vms).

Kõrvitsa-juustumaius:
450 g (3 pakki) toasooja toorjuustu
200 g kohupiima
5 muna
500 g kõrvitsapüreed
150 g (pruuni) suhkrut
1,5 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl peenestatud kardemoni
0,25 tl peenelt riivutud muskaatpähklit
1 sl maisitärklit

Sega kõik ained omavahel vispliga ühtlaseks ja vala ühte suurde vormi või väikestesse vormidesse, mis on eelnevalt korralikult võiga määritud ja jahuga üle puistatud. Tõsta vorm(id) suurde ahjuvormi ja täida see ahjuvorm keeva veega nii, et juustuseguga vorm(id) on poolenisti vee sees.

Küpseta ahjus 160 kraadi juures suures vormis olevat maiust 50-60 minutit, väikestes olevat u 40 minutit, kuni juustu-kõrvitsasegu on tahenenud ja vaid pisut keskelt veel võdisev.

Mandlikrõbedik:
100 g mandlilaaste
120 g suhkrut
1 tl jahvavatud kaneeli
1 munavalge

Sega koostisained omavahel, laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 10 minutit. Sega spaatliga mandlisegu, et need ühtlaselt pruunistuks ja küpseta veel 5 minutit, kuni mandlilaastud on kuldpruunid. Lase krõbedikul täielikult jahtuda ja murra siis väikesteks tükkideks.

Serveeri kõrvitsa-juustuvorm koos krõmpsuva mandlikrõbedikuga, soovi korral lisa marju.

neljapäev, 8. veebruar 2018

Tsitrusmuuti maasikatega


Smuuti retsept ilmus Laupäevaleht LP-s artikli juures, milles kirjutasin detoksist. Loo juurde sobivalt on see jook “kehast märke väljutav ning neerusid ja maksa puhastav”, rikas “antioksüdantide poolest” ja sisaldab boonusena “negatiivse kaloraažiga” sellerit ;-) Kui aga tõsiselt rääkida, siis on maasikatega tsitrussmuuti hea võimalus ära kasutada toiduvalmistamisel üle jäävaid sellerivarsi. Sellerit ju müüakse poes suure pundina, samas aga ära kulub (olgu tegemist puljongi või supi keetmise või pajaroa valmistamisega vms) reeglina vaid vars või paar.

Smuuti sobib ideaalselt kas magustoiduks või hommikusöögi kõrvale, mitte aga eraldi toidukorraks, sest suhkrurikas vähese kiudaine sisalduse ja valguta jook paneb veresuhkru liigselt kõikuma.

Selleri maitse jääb minu arvates tugevalt tunda ka siis, kui seda vaid üks vars lisada, aga ma siiski olen sellesse pannud ka korraga kaks vart sisse ja on minu jaoks täiesti ok olnud, kuigi ma suur selleri fänn pole. Seller on küll väga kalorivaene toit, kuid kindlasti mitte nö negatiivse kaloraažiga, nagu tihti kirjutatakse :)

Mis aga eriti tore on see, et lisaks kogu positiivsele tagasisidele artikli kohta, sain ühelt tuttavalt kirja, et see on tema uus lemmik-smuuti (aitäh, Alo!) :)



2 mahlaapelsini
1 õun
1 küps banaan
1-2 sellerivart
200 g külmutatud maasikaid
mõned mündilehed (soovi korral)

Koori apelsinid ja kas lõika tükkideks või rebi sektoriteks. Puhasta ja tükelda või riivi õun. Haki banaan ja seller tükkideks. Aseta kõik asjad kannmiskerisse ja töötle ühtlaseks massiks.