Spargli-lõhepirukas kodujuustuga

See pirukas on on igas mõttes rikkalik - ohtralt maitsvat lõhet, värsket sparglit ja kodujuustu krõbedal lehttaina põhjal. Seda soolast küpsetist on ülilihtne teha ja see on ühtviisi hea nii külalistele pakkumiseks kui ka külla kaasa võtmiseks. Seega tasub see juba lähiajal plaani võtta, sest sparglihooaeg on Eestiski peagi algamas. Mujalt toodud värske spargliga saab aga ka muul ajal maiustada, nii et pirukat võib ju pmst ka aastaringselt küpsetada :)

Spargel (Asparagus officinalis) on selle poolest huvitav, et botaanikute jaoks on see harilik aspar, lilleadnikele aspar, kuid kokkade ja köögiviljakasvatajate jaoks spargel. Spargli perekonda kuulub ligi 150 liiki ja see on vana kultuurtaim. Juba Vana-Egiptuses peeti seda vilja delikatessköögiviljaks; Roomas aga olid sparglikasvatamise võtted eriti arenenud ja need on koos aegade jooksul lisandunud täiendustega siiani kasutusel. Spargli kasvatamine on keerukam ja aeganõudvam kui tavaliste köögiviljade kasvatamine. Just töömahukuse tõttu (see olevat üks kõige rohkem tööjõudu nõudvaid köögivilju) on spargel kõrge hinnaga. 

Valge ja rohelise spargli värvi erisus sõltub muide vilja kasvatamisest. Valget ehk pleegitatud sparglit hakati kasvatama alles 19. sajandil, mil noori võrseid hakati savipottide või mullaga katma. Valget sparglit kultiveeritaksegi katte all, mistõttu see saab vähe päikese valgust ja taimes tekib vähem klorofülli, mis selle roheliseks muudaks. Maitse on seetõttu valgel sparglil õrnem kui rohelisel, samuti on hind kõrgem, kuna kasvatamisega nähakse rohkem vaeva. See-eest aga C-vitamiini sisaldus on valges sparglis väiksem - vaid 30 milligrammi 100 grammi kohta võrreldes rohelise spargli 60 milligrammiga. 

Selle piruka jaoks pole mõtet valget sparglit "kulutada", sest roheline sobib ideaalselt. Veelgi maitserikkama piruka saamiseks võib tavalise kalafilee asemel kasutada ka (kuum)suitsulõhet, kuid sel juhul võid kogust ka vähendada (piisab ka u 300 grammist). 

Vaja läheb:

400-500 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast

u 400 g lõhefileed

5 muna

100 g hapukoort

400 g kodujuustu

suur peotäis karulauku või 2 küüslauguküünt

2 sl jahu

400-500 g sparglit (puhastamata kaal)

soola, pipart

oliiviõli

Võta tainas paar tundi enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi ja lase sel aeglaselt sulada. 

Eemalda lõhefileel nahk, tõmba keskosast luud välja ja lõika u 1 cm tükkideks.

Murra sparglitel ära kõva varreots ja lõika neid soovi korral väiksemaks (võib ka terveks jätta).

Klopi munad kergelt lahti ning sega läbi hapukoore ja kodujuustuga. Lisa purustatud küüslauguküüned või hakitud karulauk ja jahu ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. 

Aseta tainas 20x30 cm küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud vormi ning suru seda laiemaks nii, et see ulatuks ka 2 cm kõrguselt äärtele. Pirukataina võib ka eelnevalt jahusel pinnal suuremaks rullida ja siis vormi asetada. Tee pirukapõhjale kahvliga tihedalt augud sisse. 

Puista põhjale tükeldatud lõhe ja vala peale kodujuustumass. Kõige peale aseta sparglid, millele nirista pisut head oliiviõli, raputa soola ja jahvata musta pipart.

Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit kuni piruka ääred on kuldpruunid ning täidis tahenenud ja hakkab samuti pealt kuldseks muutuma. 

Pehme kohupiima-ürdisai kahe juustuga

Seekord tegin ühe lihtsa mahlase saia kohupiima ja kahe juustuga :) Muide, juustu söövad inimesed juba vähemalt 6000 aastat. Täpset aega, mil see imeline piimatoode meie lauale jõudis, ei ole küll võimalik määrata, kuid juba Sumerite iidsete templite friisidel oli kujutatud episoode juustu valmistamisest. 

Eriti suure au sees oli juust aga vanadel roomlastel. Juust oli Rooma riigis kallim kui vein ja iga jõukama kodaniku majas leidus spetsiaalne juustuköök. Roomlased täiendasid juustuvalmistamist esmakordselt pikaaegse laagerdamise kasutusele võtmisega, samuti selle suitsutamisega, et juust kauem säiliks. 1. sajandil elanud Rooma põllumajanduslike teoste autor Columella pidas parimaks õunapuupuidust saadud suitsu. Tema andis ka juustu valmistamiseks juhendeid, õpetades muuhulgas juustu maitsestamist pähklite, pipra ja ürtidega. 

Keiser Augustus aga hindas enim Toulouse'ist pärit juustu ning tema lemmikroaks olid selle juustuga praetud kalad, must leib ja viigimarjad. Arvestades, et Roomas kasvas rukis sel ajal vaid umbrohuna nisu sees, oli tema toiduvalik üsna haruldane ja ka igati kasulik, sest kõiki neid toiduaineid, sh juustu peavad teadlased üksmeelselt väga tervislikuks. Caesar aga märgib oma Gallia sõdade kirjelduses, et germaanlaste tähtsaim toiduaine oli sel ajal juust. 

Roomlased oskasid hinnata ka Šveitsi Alpides valmistatud juustu. Kuna sealsed rohud andvat piimale eriti hea maitse, siis veeti alpides tehtud juustusid hobustega Rooma, kus seda nimetati caseus helveticus. Ladinakeelsest sõnast juustu kohta on tuletatud ka selle nimetus mitme teises keeles - cheese (ingl k), Käse (saksa k), cacio (Iaalia k), queso (hispaania k). 

Juust on toitev, säilib kaua ja maitseb hästi. Juba Hippokrates kirjutas patsientidele välja piimadieete, mille hulka kuulus ka juust. Keskajal Itaalia linnas Salernos avatud Euroopa esimeses ilmalikus meditsiinikoolis välja antud "Salerno Tervishoiukoodeksis", millest on tehtud üle 300 kordustrüki, propageeriti juustu ja leiba kui väga tervislikke toiduaineid. 

Selle saia võid val mistada ka nisujahuga ning siis piisab 1 tl küpsetuspulbrist ja sooda võid üldse ära jätta. Taina segamisega ole sel juhul hästi ettevaatlik, et mitte gluteeni aktiveerida, sest muidu on tulemuseks  vähem kerkinud ja kõvem sai. Kui nisujahuga tehtud saia tainast võimalikult vähe segada, saad aga õhulise ja hästi kerkinud saia, sest gluteen aktiveerub siis alles küpsemise ajal mite varem.

Sai tuleb pärast küpsetamist võimalikult kiiresti vormist välja võtta (10 minutit võiks siiski taheneda pärast ahjust võtmist), sest muidu tuleb alla kondensvedelik ja sai jääb alt vesine. Restil jahtudes aga käib õhk alt läbi ja saia jääb ka alt krõbe(dam).

Vaja läheb:

60 g võid

100 g kõvemat laagerdunud juustu (mõni kodumaine Parmesani analoog on ideaalne)

125-250 g (1-2 pakki) mozzarella't

370 g jahu (270 g toortatra- ja 100 g maisijahu)

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl soodat

1 tl värskeid või kuivatatud ürte (nt tüümiani, punet, rosmariini või nende segu)

paar pipraveski keerdu musta pipart

1,5 tl soola

1 suur toatemperatuuril muna

2 sl vedelat mett

2,6 dl täispiima

200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima

Sulata või ja lase mõni minut jahtuda. Riivi kõva juust. Murra või lõika mozzarella 1-2 cm tükkideks.

Sega sõelutud jahu(d) teiste kuivainetega (küpsetuspulber, sooda, ürdid, pipar ja sool). Lisa mozzarella ja pool riivitud juustust ning sega kuivainetega läbi. Teises kausis sega lahtiklopitud muna mee, piima,  kohupiima ja sulatatud võiga ühtlaseks, seejärel sega kuivainetega läbi. 

Tõsta tainas (see on hästi paks) suuremasse piklikusse leivavormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ääred aga määrutud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu pind ja puista peale ülejäänud riivitud juust. 

Küpseta ahjus 170 kraadi juures (pöördõhu režiimi kasutades on paras temperatuur 150 kraadi) 45-55 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui sai pealt liigselt pruunistub, siis kata see fooliumiga. Küpsemisaeg sõltub ahjust, samuti vormi suurusest. 

Lase saial vormis u 10 minutit seista, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Enne lahti lõikamist võiks sai olla restil u 20 minutit tahenenud. 

Jahtunud sai keera kas toidukilesse või küpsetuspaberisse või aseta õhukindlalt suletud anumasse. Soovitan hoida seda toatemperatuuril ja tarbida kolme päeva jooksul. Ülejäänud saia võib asetada ka sügavkülma. 

Šoti munad

Kui juba munavõid ja täidetud mune oled teinud või ei ole nende järele isu ning ideid on juurde vaja, siis Šoti munad on üks väga hea variant, kuidas kasutada ära pühadest alles jäänud keedumune. Ideaalis ei ole  Šoti munade kollane päris kõvaks keedetud, vaid pigem kergelt vedel, nii et kui teed Šoti mune ekstra selleks keedetud munadest, siis ära neid üle viie minuti keeda. 

Šoti munad on väga toitev ja toekas roog, mis sobib nii suupisteks kui ka põhiroaks koos salatiga, samuti piknikule või matkale kaasa võtmiseks. Valgurikas amps hoiab kõhu kaua täis. 

Hakkliha asemel on brittidel enamasti kasutusel kesta seest välja võetud vorstitäidis. Hakklihadest tasub kasutada pigem rasvasemat laadi hakkliha, sest nt veisehakkliha võib pisut kuivaks jääda.

Traditsiooniliselt on Šoti munad küll õlis frititud, kuid neid võib tegelikult ka rohkes õlis pannil praadida või üldse ahjus küpsetada (200-kraadises ahjus 15-20 minutit). Viimasel juhul ei tule need pealt nii krõbedad ja on oluliselt vähem rasvased, kuid maitsevad ikka hästi :)

Riivsaia saab teha väga lihtsalt ka ise, näiteks kuivemat saia köögikombainis peeneks töödeldes. 

Vaja läheb: 

4 keedetud muna

1 muna

300 g (1 pakk) hakkliha

1 sl riisi- või nisujahu

1 tl soola

1 tl Dijoni sinepit

0,5-1 tl tšillipulbrit

u 50 g riivsaia

õli küpsetamiseks, praadimiseks või frittimiseks

Koori keedetud munad. Klopi muna väikeses kausis nö lahti.

Sega suuremas kausis hakkliha läbi poolega lahti klopitud munast, jahu ja maisteainetega. Jaota hakkliha neljaks ühesuuruseks tükiks, vajuta lapikuteks ketasteks, aseta igaühele keskele muna ja mätsi hakklihamass muna ümber nii, et muna oleks üleni kaetud. Veereta need käte abil ümmarguseks palliks. 

Veereta hakklihapalle ükshaaval ülejäänud pooles munas ja seejärel riivsaias. Küpseta õlis või ahjus kuldpruuniks. Pannil praadides keera mune pidevalt, et need oleks ühtlaselt pruunistunud (keskmisel kuumusel kulub u 10 minutit). 

Enne söömist lõika Šoti munad pooleks. Lisandiks sobivad erinevad värsked või marineeritud aedviljad (kurgid, tomatid, sibulad, peet). 

Tuunikala-muna salat

Loodan, et kõigil olid imelised kevadpühad! Ja mis eriti oluline - loodetavasti olid need ka maitseelamusterikkad ;-) Mina igal juhul küpsetasin eelmisel nädalal nii erinevaid kohupiimakooke (sh need kolm maiust Nädalalõpuleht LP-s) kui ka ühe suus sulava Baski juustukoogi, mida sel korral nautisime koos maasikatega. Lisaks said esimesed grill-lihad ja -vorstid söödud, sest Maks & Moorits tutvustas oma uusi maitsvaid tooteid, maja aknad pestud ning terassihooaeg avatud. Sel nädalavahetusel tuli küll veel terassil vahuveini rüübates jope seljas hoida, kuid kaugel see aeg enam on, kui päeval on nii palav, et rõdul on keeruline keset päeva aega veeta ;-) Varsti ilmselt saab ka juba esimesed lilled kastidesse istutada ja seemned mulda külvata, nii et olen juba suve osas heas mõttes kerges ootusärevuses :D

Täna aga pakun ühe uue retsepti, mis on suurepärane võimalus kasutada ära pühadest ülejäänud keedetud mune. Tuunikala-munasalt on ühtviisi hea nii musta leiva ja röstitud saia kui ka soolaste küpsiste või pannkookide (nii õhukeste kui ka paksude) ja (tatra)pliinidega. Ehk siis tegemist on igati universaalse suupistega, mis sobib peaaegu kõigega, meeldib enamikele inimestele ja mida on ülimalt lihtne valmistada;-)

Vaja läheb:

u 300 g (2 väikest või 1 suur karp) tuunikala vees

4 keedetud muna

2 keskmist varssellerit

1 suurem marineeritud kurk

peotäis hakitud rohelist sibulat

150 g paksemat majoneesi

2 sl (teralist) Dijoni sinepit

0,5 tl paprikapulbrit

näpuotsatäis cayenne'i pipart

Nõruta tuunikala üleliigsest veest. Koori munad ja tee kahvliga puruks. Viiluta seller õhukesteks viiludeks ja lõika kurk väikesteks tükkideks. 

Sega majonees sinepi ja maisteainetega. Lisa ülejäänud komponendid ja sega ühtlaseks. 

Beseekattega kohupiimakook

 

Homme on juba kevadpühad, seega on viimane aeg mõelda, mida sel ajal lauale panna. Aastate jooksul on mul blogisse kogunenud suur hulk lihavõteteks sobivaid retsepte, mille seast loodetavasti igaüks endale pühadeks mõne sobiva roa leiab. Samas aga sellist kreemise kohupiimatäidise ja õhulise beseekattega kooki veel ei olegi, nii et julgen ka seda soovitada - meil kodus hetkel on suur lemmik;-) 

Kolm eriti lihtsat kohupiimaga retsepti - magus pirukas, mahlane keeks ja marmelaadiga tort - leiab aga tänases Nädalalõpuleht LP-s. See-eest Maaelus kirjutasin täna peedi tähtsusest Ukraina köögis ja jagasin oma borši retsepti (lugu on juba veebis ja tasuta loetav). 

Igaks juhuks mainin, et põhjas võib kasutada ka šokolaaditükkidega küpsiseid. Sel juhul piisab vaid 50 grammist võist. 

Põhi:

200 g küpsiseid

80 g võid

Purusta küpsised köögikombainis. Lisa sulatatud või väikesteks tükkideks hakitud või ja töötle ühtlaseks. 

Suru segu 20-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Küpisesegu võib panna ka äärtele, kuid parem jääb, kui on paksem põhi. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

200 g hapukoort

60 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 sl maisitärklist

4 munakollast

poole sidruni mahl

1 sidruni peenelt riivitud koor

100 g kuivatatud aprikoose, kirsse või jõhvikaid (soovi korral)

Sega kohupiim hapukoore, suhkrute, maisitärklise ja munakollastega läbi. Lisa sidrunimahl, peenelt riivitud sidrunikoor ja soovi korral ka kuivatatud puuviljad. Haki aprikoose enne kindlasti väiksemaks, kirsid ja jõhvikad võid ka terveks jätta. 

Vala täidis koogipõhjale ja küpseta 170 kraadises ahjus 45-50 minutit, kuni kohupiimatäidis on peaaegu tahenenud (keskelt võib õrnalt võbeleda). 

Kate:

4 munavalget

150 g tuhksuhkrut

Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Lisa edasi vahustades suhkur ühe supilusikatäie kaupa. Laota munavalgevaht koogile ja küpseta veel 10 minutit. Keera ahjul kuumus kinni ja lase koogil 10 minutit ahjus olla. Võta kook ahjust välja ja jäta jahtuma. Jahtunud kooki hoia serveerimiseni külmas. See kook on kõige parem just külmana. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kirju koer kohupiimaga

Kevadpühade ajal, mil kohupiimadesserdid on eriti kõrges hinnas, võiks ehk rääkida ka veidi kohupiimast;-) Selle valmistamiseks kuumutatakse hapnenud piima, mille käigus eraldub teraline sadenev osa. Kalgendamisprotsess toimub juuretisebakterite või laapeensüümide abil. Selle käigus eraldub vadakust valgurikas kelgend, millest saab kohupiima tooriane. Kohupiim on hapnenud piimavalkude konsentraat ning sisaldab piimas olevaid makro- ja mikrotoitianeid. 

Kohupiim on hästi toitainerikas. Selles on ohtralt A-, B2, B3- ja B12-vitamiini, samuti fosfori, kaltsiumit, joodi ja magneesiumi. Kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhappest ja teistest orgaanilistest hapetest. Need happed soodustavad seedenäärmete talitlust ja toitainete organismi imendumist. 

Kohupiimas on sõltuvalt selle rasvasisaldusest 65-83% vett ja vaid 1-1,5% süsivesikuid, millest suurema osa moodustab piimasuhkur ehk laktoos. Samas on kohupiim vähese laktoosisisaldusega, kuna laktoosist suurem osa jääb vadakusse ja kui seda valmistati juuretisebaktertega hapendatud piimast, kulutasid osa ära piimhappebakterid. 

See piimatoode sisaldab 10-15% kõrge biokvaliteediga valku, mis omakorda sisaldavad elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Need aminohapped on organismile soodsas vahekorras. Erilist tähelepanu väärib kohupiima suur metioniinisisaldus, mis muuhulgas kaitseb maksa rasvumise vastu. 

Rasvhappeid on kohupiimas sõltuvalt selle rasvasusest 0,2-9%. Tavalise ehk mõõduka rasvasisaldusega (4-5%) kohupiima rasvas on u 20% monoküllastumata rasvhappeid, mis on oksüdeerimiskindlad ja tervislikud. Mida rasvasem on kohupiim, seda rohkem saab organism neist rasvlahustuvaid vitamiine. 

See mahedamaitseline kohupiimaga variant vanast heast klassikalisest Kirjust Koerast on olnud mu küpsetusrepertuaaris juba üle 20 aasta ja alati inimestele meeldinud. 

Selle koogi jaoks sobib eriti hästi silikonvorm, sest siis ei ole vaja vormi kilega vooderdada. 

Küpsised võiksid olla magusad. Sobivad erinevad küpsised, nt šokolaadi-, vanilli-, karamelli-, kondenspiimamaitselised. Kui kasutad vähem magusaid küpsiseid, nt digestiivküpsiseid, siis soovitan lisada u 50 g suhkrut. 

Vaja läheb:

400 g magusaid küpsiseid

200 g marmelaadikomme

200 g võid

20 g želatiinipulbrit või 10 želatiinilehte

200 g (1 pakk) maitsestamata, vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

2 dl piima

200 g hapukoort

100 g suhkrut

50 g maitsestamata kakaopulbrit

Murra küpsised tükkideks ja lõika marmelaadikommid väikesteks tükkideks. Tükelda või, sulata ja lase pisut jahtuda.

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Kui kasutad pulbrit, siis toimi vastavalt pakendi juhistele. 

Sega kausis kohupiim piima, hapukoore, suhkru ja kakaopulbriga ühtlaseks. Sega hulka või. 

Aseta 2 dl vett potti ja sulata selles želatiinilehed. Ära keema lase. Vala želatiin peene nirena ise samal ajal segades kohupiimamassi hulka.

Viimasena lisa tükeldatud marmelaadikommid ja küpisesed. Vala segu 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse või u 20X20 cm neljakandlisse vormi, mis on eelnevalt kaetud kilega, ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi tahenema. Kummuta kook taldrikule või serveerimisealusele ja lõika tükkideks. 

Martsipani-kohupiimavorm mustikakisselliga

Lihavõtte nädala puhul lisan blogisse järjekordse kohupiimadesserdi retsepti:) Kuna mulle kohupiimaga küpsetised, sh kohupiimavormid, hullult meeldivad, siis on neid blogis tegelikult juba omajagu olemas. Eelmise retsepti (kohupiimavorm marjakisselliga) juures lugesin erinevad kohupiimavormi variatsioonid ka üles, et neid kergem üles leida oleks. Kuna aga ka martsipan ja mustikakissell on asjad, mis mulle tohutult maitsevad, siis see siin on ilmselt mu isiklik lemmik kohupiimavormide hulgas :)

Võid kasutada ka rosinatega või vanillimaitselist kohupiima, aga sel juhul vähenda suhkru kogust.  Jahu võib olla ka gluteenivaba, nt mina kasutasin riisijahu, aga väga hästi sobib ka nt toitainerikas kaerajahu. 

Kohupiimavorm

4 muna

600 g (3 pakki) maitsestamata kohupiima

200 g hapukoort

2 sl vanillisuhkrut

100 g suhkrut

60 g jahu

60 g võid

200 g martsipani

Klopi munad kergelt lahti, lisa kohupiim, hapukoor ja suhkrud ning sega ühtlaseks. Lisa sõelutud jahu ja sulatatud või. Sega läbi, seejärel lisa tükeldatud martsipan. 

Laota võiga määritud ja jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud 20X20 cm ahjuvormi. Küpseta 180-kraadises ahjus u 45 minutit kuni vorm on äärtest kuldpruun. Lase vormil jahtuda ja aseta siis paariks tunniks külmkapi lõplikult tahenema. Lõika ruutudeks ja naudi koos hapukoore või mustikakisselliga. 

Mustikakissell

800 g mustikaid

150 g suhkrut

3 sl kartulitärklist

Aseta mustikad ja suhkur koos 1 l veega potti, lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel mõni minut ja keera seejärel kuumus kinni. 

Sega eraldi anumas (kausike või suurem kruus) tärklis u 1 dl külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu kohe ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli hoolega segades, et ei tekiks tükke. 

Kuumuta kisselli mõned minutid, kuni see kergelt pakseneb, kuid ära keema lase. Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. Serveeri koos kohupiimavormiga, soovi korral puista peale mündilehti. 

Astelpajukattega šokolaadi-kohupiimakook

Suus sulav kodujuustu, kohupiima ja -pastaga kook on praegusel ajal ideaalne kahel põhjusel. Esiteks sobib see suurepäraselt eelolevateks kevadpühadeks, teiseks saab ära kasutada sügavkülma alles jäänud marjad. Kui aga astelpaju marju kodus võtta pole, siis tasub neid poest osta, sest sügavkülmaletis on need alati olemas ja ühes suures poeketis ka hetkel soodushinnaga ;-)

Kui soovid, võid astelpaju marjadest katte ära jätta (et koogi valmistamine veelgi lihtsam ja kiirem oleks) või teha selle muudest marjadest. Kuna aga astelpaju on tõeline vitamiinipomm ja ilusa kevadiselt erksa oranži värvusega, siis soovitan ikka seda kasutada. 

Astelpaju kohta on öeldud, et see on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, kuid selle marjades on ka rohkelt mineraalaineid, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid ja eeterlikke õlisid. Vitamiinidest on aga kõige enam C-vitamiini (sõltuvalt sordist 150-1600 mg%), samuti B-grupi vitamiine ja karotenoide. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkrut on neis vaid 3,5% ja orgaanilisi happeid (peamiselt õun- ja viinhapet) peaaegu sama palju ehk 3,2%. 

Astelpaju kui ravivahendit tunti juba Antiik-Kreekas. Nimetuse Hippophae olevat astelpaju saanud Kreeka hobuse järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Hetkel rakendavat astelpaju lehtede söömisest saadavat kasu parema villa saamiseks Prantsuse lambakasvatajad. Raviks kasutatakse astepalju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Vähe on vilju, mille puhul nende ravi- jt kasulike omaduste nimekiri paistaks justkui lõputu. Näiteks olevat astelpajust abi mao- jt seedeelundite, reuma, podagra ravis, veresoonte lupjumise, närvisüsteemi häirete jpm asjade puhul. Aselpaju stimuleerib immuunsüsteemi, aitab kaasa haigustest ja traumadest tervenemisele ning kiirendab kudede taastumist. 

Valge šokolaadi ja erinevate tervislike piimatoodetega (kodujuust, kohupiim ja -pasta) täidis on mahedalt magus, moodustades koos erksa ja hapuka astelpajukihiga nauditava koosluse. Mina tegin katte värsketest marjadest, sest sel ajal, kui retsepti koostasin, oli neid veel turul saada.

Küpsiseid saab eriti mugavalt ja kiirelt purustada köögikombainis. Sel viisil saab ka kõige ühtlasema tulemuse. Visplit tasub nii täidise kui ka katte segamiseks kasutada, et želatiinist tükke ei jääks.

Vormi põhja ja äärtele võid asetada küpsetuspaberilehe, toidukile vms, et oleks kergem vormist kätte saada. Samas kõige siledama ja sirgema ääre saab, kui vormi äärtel midagi ei ole.

Mina lisan nii täidisesse kui ka kattesse kolm želatiinilehte. Nii jääb tulemus kreemjam ja pehmem, kergelt võdisev. Kui soovid aga kooki transportida, on palavad ilmad või kook on muidu enne serveerimist pikemalt külmkapist väljas või kui sulle lihtsalt meeldib tugevam tarretis, siis lisa kummassegi üks želatiinileht juurde. Nii on tulemus vähem kreemine ja kõvem, kuid samas nö tugevam. 

Põhi:

200 g šokolaadiküpsiseid (võivad olla šokolaaditükkidega)

70 g sulatatud võid

Purusta küpsised, sega läbi võiga ja suru segu 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

150 g kodujuustu

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat

200 g valget šokolaadi

3-4 želatiinilehte

Sega kodujuust kohupiima ja -pasta ühtlaseks. Tükelda valge šokolaad, sulata vesivannil ja sega vispliga kreemi hulka.

Aseta želatiinilehed koos 1 dl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Soojenda kastruli sisu madalal kuumusel pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase!

Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena samal ajal vispliga segades kreemi hulka. Vala segu vormi küpsisepõhjale ja aseta vähemalt kaheks tunniks külmkappi tahenema. Kui täidis on tahenenud, valmista koogile kate.

Kate:

400 g astelpajumarju

50 g suhkrut

3-4 želatiinilehte

Katte jaoks püreesta astelpajumarjad kannmikseris, suru segu läbi sõela ja viska sõelale jäänu ära. Vala saadud mahlast 3 dl kastrulisse ja sega sisse suhkur.

Aseta želatiinilehed 10 minutiks külma vette paisuma ja pigista seejärel käte vahel kuivaks.

Aseta kastrul asetelpajumahlaga pliidile ja kuumuta kergelt. Lisa želatiiniliehed ja sega samal ajal kuumutades, kuni need on lahustunud. Lase segul u 10 minutit jahtuda ja tõsta seejärel supilusikaga ettevaatlikult koogile. Aseta vorm külma tagasi ja lase veel 3-4 h seista, kuni ka kate on täielikult tahenenud.

Retsept ilmus sügisel siin

Kevadine kohupiima-aprikoosikook

Mul on tegelikult blogis juba päris palju kohupiimakooke, sest see tooraine on üks mu suuri lemmikuid:) Aga kuna juba järgmisel nädalal on kevadpühad, siis lisan sel puhul ühe uue retsepti ka. Ma ise armastan erinevaid kodumaiseid piimatooteid ja söön kohupiima peaaaegu iga päev, kuid mu toidulaual on sageli ka maitsestamata (Kreeka) jogurt, keefir, erinevad juustud (feta, mozarella, kitsejuust, parmesanilaadsed jm imemaitsvad kodumaised juustud) ja kodujuust, samuti täispiim pudru keetmiseks. Ja loomulikult VÕI - ilma selleta ei kujuta elu üldse ette. Või läheb väga paljude soolaste ja magusate toitude sisse, praadimiseks on aga minu jaoks parim just selitatud või. See annab toidule eriti hea maitse, kuid samas ei lähe kõrbema pannil nagu tavaline või. 

Kohupiim on igati kasulik ning seda soovitatakse süüa suisa igapäevaselt. Teadlaste arvates peaks tervislik (eriti hea veel, kui oleks probiootikumidega rikastatud) kohupiim kuuluma mitte ainult täiskasvanute, vaid ka laste ja eakate menüüsse. 

Kohupiimatoidud on ülestõusmis-, muna-, kevad-, paasa- või kiigepühade ehk lihavõtete ajal üks olulisemaid toitusid. Nagu mitmete muude nende pühadega seotud traditsioonide puhul, tuleb siingi algupära osas pigem meie idanaabrite poole vaadata. Vanad slaavlased soovisid külviks valmistudes kindlustada jumalate soosingu ning ohverdasid kevadiste pidustuste jaoks kogutud leiba, juustu, mune, võid ja kohupiima. Paastuajal olid piimasaadused ja munad keelatud, seega olid need nälginud talupidajale eriliseks maiuseks. Idanaabrite kaudu on meiegi lihavõtete aegsele peolauale jõudnud pasha ehk magus kohupiim munaga. Lisaks kuuluvad kevadpühade juurde munad, kohupiimapirukad, sai, munavõi, vasika- ja lambapraad, sült ja sealiha. 

See aprikoosidega küpsetis on kohupiimakoogi sõprade (nt nagu ma ise) jaoks igati sobiv. Kohupiimakoogid on üldiselt parimad külmalt, st kui need on saanud jahtuda ja taheneda, mitte ahjusoojalt. Seega soovitan selle küpsetise juba eelmisel päeval valmis teha, et see saaks üleöö külmkapis seista. Soovitan jahtunud koogi kas toidukile või fooliumiga katta või seda õhukindlalt suletud anumas hoida, et see jääks võimalikult mahlane ega võtaks ka külmkapis teisi lõhnu ja maitseid külge. 

Kui kasutad selle maiuse jaoks mõnda gluteenivaba (nt maisi-) jahu, siis lisa põhja tainale veel 1 tl küpsetuspulbrit. Jahu soovitan alati ajada läbi sõela (sellest retseptis sõna "sõelutud"), sest siis ei jää tükke ja saab võimaliku puru eemaldada, samas nisu- jt gluteeni sisaldavate jahude puhul lisab see ka õhulisust.

Soovitan kasutada mahedaid kuivatatud aprikoose. Need on küll värvuselt pruunakad, mitte ereoranžid, kuid pehmed ja maitselt magusad. Neid ei ole vaja ka eelnevalt kohvis, mahlas või alkoholis hoida, mida nö tavaliste kuivatatud aprikooside puhul alati teha soovitan. 

Aprikoosikonservi asemel võib lisada virsikuid. Kui kasutad suuremat konservi, kui retseptis kirjas, saad ülejäänud virsikutega koogi kaunistada. 

Kohupiimakookidele tasub alati laotada pärast ahjust võtmist hapukoort, sest see aitab hoida täidise niiske ja mahlasena ning see ei muutu kuivaks. 

Põhi:

100 g külma võid

120 g jahu

3 sl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

1 tl küpsetuspulbrit

1 munakollane 

Tükelda või. Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega. Haki noaga või töötle köögikombainis jahu hulka või nii, et tekib saiapuru meenutav tainas. Lisa munakollane, sega ühtlaseks tainaks ja suru tainas vajadusel jahu kätele raputades 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis: 

3 munakollast

3 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

200 g hapukoort

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

3 sl jahu

4 munavalget

100-200 g kuivatatud aprikoose

1 purk (netokaal 240 g) aprikoosipoolikuid siirupis

Kate:

hapukoort

marju, puuvilju, füüsaleid, pistaatsiapähkleid (soovi korral)

Klopi munakollased suhkrute ja hapukoorega ühtlaseks, seejärel hulka kohupiim ja sõelutud jahu. Vahusta munavalged tugevaks vahuks. 

Lõika nii aprikoosid kui ka pooled nõrutatud konservaprikoosid väikesteks (u 1 cm) tükkideks ning sega need kohupiimamassi hulka, viimasena sega ettevaatlikult spaatliga tainast alt üles tõstes ja kaussi keerates munavalgevaht. 

Vala täidis vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures 45-50 minutit kuni kook on peale kergelt pruunistunud ja täidis tahenenud. Võta kook ahjust ja laota sellele õhukene kiht hapukoort.

Lase koogil vormis jahtuda ja aseta siis paariks tunniks külmkappi. 

Serveerides aseta peale ülejäänud pooled aprikoosipoolikud (neid võib nt viilutada eelnevalt) ja puista soovi korral meelepäraseid marju või (kompoti)puuvilju. Väga hästi sobivad ka füüsalid ja hakitud pistaatsiapähklid. 

Pontšakad maguskartuli-pannkoogid

 

Ma ise olen küll hetkel Põhja-Portugalis nautimas kõike seda, mis siin pakkuda - imeline köök, (veini)kultuur, UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv Duoro piirkond ja lihtsalt niisama päikseline soe ilm, kui sellegipoolest mõtlesin siin viinamarjaistanduste vahel arvuti korraks välja võtta, et jagada eelolevaks nädalavahetuseks sobivat pannkoogiretsepti :) Seekord on need valmistatud bataadiga. Kirjutasin just hiljuti maguskartulist veidi pikemalt ja jagasin ühte tõeliselt lihtsat argiõhtuks sobivat kanaroa retsepti. Tegelikult olen sellest kasulikust viljast juba varemgi rääkinud - nt siia olen samuti mitmeid huvitavaid fakte kirja pannud. 

Maguskartulit on ülimalt lihtne kasutada, eriti võrreldes nt kõrvitsaga. Ei ole vaja koorida, puhastada, tükeldada ega muud sellist, vaid lihtsalt pesed bataadid puhtaks, asetad ahjuplaadile, küpsetad ära, koorid (see käib pärast küpsetamist imekiirelt ja -kergelt) ja kasutad viljaliha ilma, et peaks vaeva nägema selle püreestamisega. Ehk siis kulub vähe aega ja vaeva ning tekib minimaalselt pesemist vajavaid nõusid:) Mina leidsin selle lihtsa ja hästi toimiva maguskartuli küpsetamise viisi kunagi ammu ühest Ottolenghi kokaraamatust ja olen sellega väga rahul, aga samas on selle puhul pikem küpsemisaeg. Kui viitsid aga enne küpsetamist bataate koorida ja tükeldada ning hiljem püreestada, siis on küpsemisaeg oluliselt lühem. Praegusel ajal, kui kõik oma elektriarvete üle kurdadavad, võib-olla on see samuti argument, aga kuna mina armastan optimeerimist, siis teen nii, nagu kõige mugavam on :)

Gluteenivaba jahu sobib nendesse kookidesse hästi (mina kasutasin toortatrajahu). Sel juhul lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Vaja läheb:

u 600 g maguskartulit (u 2 keskmist)

Pese maguskartulid korralikult puhtaks. Aseta küpsetuspaberiga kaetud vormi või ahjuplaadile ja küpseta ahjus 240 kraadi juures u tund kuni sisu on pehme. Lase bataatidel pisut jahtuda ja eemalda koor. Lõplik bataadimass on u 500 g.

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl riivitud muskaatpähklit

1 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl soola

2 sl suhkrut

3 muna

1 dl täispiima

50 g sulatatud võid

õli praadimiseks

suhkrusiirupit peale niristamiseks

hapukoort või maitsestamata jogurtit serveerimiseks

Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega. Teises kausis sega munakollased piima ja võiga. Lisa kuivainesegule ja sega läbi. Seejärel sega hulka küpsetatud maguskartul ja viimasena õrnalt vahustatud munavalged. Tainas tuleb hästi paks, aga kui soovid, või piima juurde lisada.

Kuumuta pannil õli. Tõsta supilusikaga tainas pannile, aja tainast vajadusel lusikaga laiali (juhul, kui see on liiga paks) ja prae pannkooke keskmisest pisut madalamal kuumusel 3-4 minutit kuni need on enam vähem läbi küpsenud ja äärtest pruunistunud. Keera ümber ja prae ka teiselt poolt kuldpruuniks. 

Söömisel nirista peale suhkrusiirupit ja paku kõrvale hapukoort või maitsestamata jogurtit.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus