Eriti hea mahlane rabarbrikook

See kook on tõeliselt mahlane ja sulab suus! :) Minu arvates on hapu ja magusa kooslus siin koogis kuidagi eriliselt hea. Ja see on ka mõnusalt lihtne valmistada, nii et sobib isegi selliseks õhtuks, kui oled väga väsinud ja üldse mitte midagi teha ei viitsi. Kuna olen viimastel kuudel teada saanud, mis asi on päriselt väsimus ja energiapuudus, siis võin kinnitada, et selle koogi viitsib ikka ära teha, sest aega ega vaeva praktiliselt ei kulu :)

Valmistasin seekordse rabarberikoogi ühe vana hea õunakoogi retsepti järgi, mida alati kiidetakse. Rabarbrit lisan vähem kui õunu, sest neist tuleb küpsetamisel rohkem vedelikku välja ja eesmärgiks on siiski mahlane, mitte vesine kook.

Kasutasin vormi määrimiseks seekord või asemel hoopis oliiviõli spreid, mis on palju mugavam ja kiirem variant, kui tavapärane võiga mäkerdamine. Loomulikult sobib ka rapsiõli sprei - see õli on küpsetamiseks alati parim, sest on täiesti neutraalse maitsega. Selle koogi puhul muidugi on ka oliiviõli sprei väga hea. 

Kuna mul oli koogi jaoks see kõige esimene eriti peenete vartega noor rabarber, mida oli ainult 200 g, siis lisasin tainasse ka 300 g sügavkülmutatud tikreid. Neid ma enne tainale lisamist sulatada ei jõudnud, seega ei pannud neid mitte 400 g, sest muidu oleks oht olnud, et tainas muutub liialt vesiseks. Kui marjad, millega rabarberi asendad, on aga juba üles sulatatud või värsked, siis võiks neid koos rabarberiga kokku ikka 600 g olla. 

Kui soovid gluteenivaba kooki, kasuta nt riisi- või maisijahu või nende segu ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku 3 tl). Kui kook peaks olema ka laktoosivaba, siis piima soovitan asendada Yook kaerajoogiga. Mina ise kasutasin seda varianti, mis on gluteenivaba ja töötas väga hästi nagu ka fotolt näha :)

Tainas:

600 g rabarbrit

100 g võid

100 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

120 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

3 muna

1 dl piima

Vormi jaoks ja peale:

rapsi- või oliiviõli spreid vormi jaoks

1 kuhjaga tl jahvatatud kaneeli

1 sl pruuni suhkrut (nt hele muscovado)

soovi korral tuhksuhkrut

Lõika rabarberid u 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Sulata või ja lase sel pisut jahtuda. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga.

Klopi munad suhkrutega lahti, lisa pool sulatatud võist ja piim. Sega ühtlaseks, seejärel lisa jahu ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega taina hulka õrnalt rabarber.

Vala tainas õlispreiga üle pritsitud 24 cm läbimõõduga vormi, nirista ühtlaselt peale teine pool sulatatud võist ning puista kaneel ja pruun suhkur. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase ahjust võetud koogil u 15 minutit taheneda, sõelu soovi korral pinnale tuhksuhkrut ja naudi kohe. 

Postitus sündis koostöös Dava Foods'iga.

Kapri šokolaadikook

Seekord on pakkuda üks Itaaliast pärit tummine jahvatatud mandlitega šokolaadikook, lihstalt minu versioonis nagu ikka siinsed retseptid :) Jahu selles hõrgus küpsetises pole ja väidetavalt sündiski see kogemata just selle tõttu, et jahu ununes koogitainale lisamata. Ehk siis ikka sarnane lugu nagu paljude teiste ajatute klassikute puhulgi, vt nt Sacher kook või Caesari salat.

Sele koogi sisse läheb tume šokolaad ja eriti hea on 70 %ilise kakaosisaldusega variant. Šokolaadi puhul on oluline vaadata lisaks kakaosisaldusele ka selle nn jalajälge ehk kliimamõju ja asjaolu, kui vastutustundlikult on kasvatatud kakao selle valmistamiseks. Kliimamõju hindamise on õnneks mõni magusatootja (nt Orkla, kes toodab ka Kalevi kaubamärgiga maiuseid) tarbijale hästi lihtsaks ja selgeks teinud ning erinevate värvidega tähistanud (siin on spikker), mille üle mul on väga hea meel. 

Lisaks tasub otsida tootelt puukonna pildiga Rainforest Alliance'i logo. See on Rainforest Alliance'i kvaliteedimärgis, mis tagab, et kakao on kasvatatud kestlikumalt ehk võttes arvesse metsade kaitset, põllumeeste õiglast sissetulekut, kliimamuutuste vähendamist ja inimõiguste tagamist. Ja nagu alati, palun ärge uskuge vandenõuteooriaid selle nn konnamärgise kohta - need ei vasta kunagi tõele :) Vaktsineerimiseks tuleb ikka arsti poole pöörduda ja pildil on punasilmne puukonn, mitte mõni mürgikonn. Nii et kasutame ikka oma tervet mõistust ja proovime hoida ümbritsevat loodust nii palju kui saame, eks ;-)

 

Vaja läheb:

170 g võid

230 g tumedat šokolaadi

230 g pruuni suhkrut

6 muna

130 g mandlijahu

2 sl maitsestamata kakaopulbrit

1-2 sl konjakit, amarettot vm alkoholi või külma kanget kohvi (soovi korral)

Tükelda või ja šokolaad, aseta need kaussi ja kauss omakorda veega poolenisti täidetud kastruli peale. Lase šokolaadil ja võil sulada ning sega ühtlaseks. 

Vahusta munad suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa omavahel segatud mandlijahu ja kakaopulber ning sega õrnalt läbi. Viimasena sega hulka sulatatud šokolaad ja sovi korral ka alkohol või kohv, sega tainas ühtlaseks ja vala 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi, mis on kaetud küpsetuspaberiga või võiga määritud ja jahu, kakaopulbri või suhkruga üle puistatud. 

Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 45 minutit. Lase vormis jahtuda. Serveerimisel raputa soovi korral peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ja paku soovi korral kõrvale vanillijäätist, -kastet või -kreemi, marju ja toormoosi. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Sacher kook

Nagu mitmed teisedki hõrgutised, mis on sündinud kas ootamatult või äparduse tulemusena (nt Tarte Tatin), on Sacheri nimelise tordi eest põhjus juhuste kokku langemist tänada. Nimelt tegi Austria riigipea,   kantsler Metternich 1832. aastal oma kokale ülesandeks valmistada suus sulav maius, millega kõrgetele külalistele muljet avaldada. Et aga kokk oli haigestunud, sai 16-aastase õpipoiss Franz Sacher võimaluse midagi erakordset küpsetada. Ja nii sündiski üks kuulsamaid Viini maiuseid, mis peagi jõudis massidesse ja on veel tänapäevalgi üle maailma palavalt armastatud. Kuigi skeptikud väidavad, et tordi sünniloo avalikuks teinud Franz Sacheri poeg Eduard mõtles kantsleri-teema ise loole juurde, tegemaks küpsetist huvitavamaks, ei muuda see fakti, et tegemist on suus sulava maiusega, mida juba ligi kaks aastasada nii kodudes kui ka kohvikutes valmistatakse. 

Möödunud sajandi kolmekümndenatel aastatel peeti maha ka pikk kohtuvaidlus, mille tulemusena võib tiitli "Original/Eduard Sacher-Torte" koogi juurde panna vaid Viini riigiooperi vastas asuv legendaarne Sacher luksushotell ja teised ei tohi seda nimetust oma Sacher'i laadse koogi puhul kasutada. 

Algselt oli Sacher tort biskviitidega, täidiseks aprikoosimoos ja katteks kolmest erinevast šokolaadist valmistatud glasuur. Serveeriti seda aga vahustatud vahukoorega, et mahlasust lisada. 

Erinevaid retsepte liigub ringi sadu või isegi tuhandeid. Kuigi algselt on tegemist pigem biskviittordiga, siis ma ise eelistan varianti, kus ka koogis on šokolaadi sees, mitte ainult glasuuris. Nii on kook tummisem ja mahlasem, samuti tõeliselt šokolaadiküllane. Sel juhul pole kooki niisutada vaja, mis aga klassikalise biskviidi puhul oleks hädavajalik. Ettevaatlik tuleb see-eest olla küpsetamisel - liiga pikk küpsetamisaeg teeb koogipõhja kuivaks, seega võta kook kohe ahjust, kui see on küps. 

Paljudes retseptides soovitatakse aprikoosimoos läbi sõela ajada, et see oleks ühtlasem ja tükivaba, aga ma ise eelistan ikkagi moosi niisama peale määrida, sest mulle meeldib pigem rustikaalsem variant. Kui aga soovid täiuslikku torti, siis kindlasti aja aprikoosimoos läbi sõela. Sel juhul kasuta 200 grammi asemel pigem 250 g moosi. Kui valid poes aprikoosimoosi, siis vaata kindlasti etiketti, et selles oleks vilju  vähemalt 50%. Nii ei ole see liialt magus. Kui aga soovid aprikoosimoosi asendada mõne muu keedisega, siis soovitan midagi hapukamat, nt pohlamoosi. 

Šokolaad peaks olema tume ja ideaalne on 70-75%ilise kakaosisaldusega, mida ma ka muude šokolaadiküpsetiste puhul kasutan. Samuti sobib 50%iline, kui eelistad magusamat, või hoopis 80%iline, kui sulle mekib rohkem mõrkjam šokolaad. Viimasel juhul aga tuleks kindlasti suhkrut lisada.

Alati saab põnevamat mekki soovi korral juurde anda, lisades tainasse jahvatatud kaneeli, peenestatud kardemoni, vanillisuhkrut või muud meelepärast. 

Munade puhul tasub arvestada sellega, et külmadel munadel on kergem munakollaseid ja -valgeid eraldada; toasoojad munad lähevad aga kergemini vahtu.

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis soovitan kasutada riisijahu ja lisada 1,5 tl küpsetuspulbrit.

Kook:

8 muna

näpuotsatäis soola

200 g tumedat šokolaadi

250 g suhkrut

180 g toasooja võid

200 g jahu

Vahusta munavalged soolaga pehmete tippudega vahuks. Lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa 200 g suhkrut, kuni tekib tugev vaht.

Tükelda šokolaad, sulata vesivannil, sega ühtlaseks ja jäta jahtuma. 

Teises kausis vahusta või ülejäänud suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munakollased, seejärel šokolaad. Sega spaatlit õrnalt alt üles liigutades kolmandik munavalgevahust taina hulka, seejärel sega õrnalt hulka sõelutud jahu. Viimasena lisa ülejäänud munavalgevaht kahes osas. 

Vala tainas 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahu või kakaopulbriga üle puistatud. Silu taina pind ja küpseta 170-kraadises ahjus 45-60 minutit, kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kontrolli kooki, kui see on 45 minutit küpsenud.

Lase ahjust võetud koogil u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud kook lõika sakilise leivanoa või mõne eriti terava noaga keskelt horisontaalselt pooleks.

Gluteenivaba koogi jaoks kasutasin riisijahu ja 1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit.

Täidis ja kate:

200 g aprikoosimoosi

2 sl brändit, konjakit, rummi või mõnda tsitruslikööri (nt Cointreau, Grand Marnier)

50 g võid

250 g tumedat šokolaadi

2 dl (1 pakk) vahukoort

Kuumuta moos koos alkoholiga kastrulis. Aseta üks pool koogist serveerimisalusele ja laota sellele 2/3 aprikoosimoosist. Tõsta teine pool kooki peale ja laota sellele ülejäänud soe moos.

Tükelda või ja šokolaad ning aseta koos vahukoorega kaussi ja sulata kas vesivanni kohal või aseta kastrulisse ja sulata madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Sega ühtlaseks ja vala glasuur aeglaselt koogi keskossa nii, et see valgub ise ka üle äärte. Kui keskosasse jääb paksem kiht, siis lükka seda õrnalt laiali enne, kui see tahenema hakkab. 

Kooki soovitan hoida külmkapis ja võtta see välja pool tundi enne söömist, sest toatemperatuuril on see parim.

• 

  
  

  Retsept ilmus aasta tagasi siin

Karulaugupasta ühel pannil

Kuna karulauguaeg on kätte jõudnud, siis tundub õige aeg ka vastavaid retsepte jagada :) Seekord on pakkuda ühel suurel pannil valminud nn ühepotipasta, mille valmistamiseks kulub umbes veerand tundi. Kui soovid toekamat rooga, siis sega koos juustuga makaronide hulka veidi suitsulõhet või meelepärast sinki. 

Blogisse on aastate jooksul kogunenud omajagu karulauguga retsepte, näiteks burrata ja spargliga eriti kevadine salat, suitsulõhe-munasalat (nt pannkookide või profitroolide täidiseks, võileiva peale vms), krõbedad lehttaina keerud suitsulõhega, prosciutto ja pošeeritud munaga salat, spargli ja varajase kartuliga kanasalat, täidetud kanafilee ja loomulikult karulaugupesto! :) Need on vaid mõned retseptid ja ideed, aga tegelikult saab karulauku kasutada hooajal enam-vähem vist kõigis soolastes toitudes, alates omletist ja võileivast lõpetades igasuguste hautiste ja suppidega. Lihtsalt lisa seda toitudele küüslaugu asemel vastavalt oma maitsele ja naudi esimest kevadekuulutajat nii palju, kui saad :)

 

Vaja läheb:

300 g kirsstomateid

1-2 peotäit karulauku

200 g makarone (nt tagliatelle)

2 sl nõrutatud kappareid

2 sl oliiviõli

1 tl soola

(värskelt jahvatatud) musta pipart

500-100 g tugevamaitselist laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle analoogi)

Lõika tomatid pooleks ja haki karulaugu lehed väiksemaks. Aseta kõik koostisosad, v.a juust, koos 8 dl veega suurele kõrgete äärtega pannile ja lase keema tõusta. 

Lase panni sisul aeg-ajalt segades õrnalt podisedes keeda, kuni pasta on piisavalt küps (vaata pakendil olevat aega) ja enamik vedelikust on aurustunud. Kui vaja, siis lisa veidi vett (max 2 dl). Jälgi, et makaronid oleksid keemise ajal veega enam-vähem kaetud.

Sega pasta hulka riivitud juust või juustulaastud ja lisa (hakitud) karulaugulehti. Serveeri kohe.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Krõbeda põhjaga juustuküllane spinatipirukas

See on üks eriti hea juusturikas spinatipirukas, mille retsept mul pikka aega kasutusel ja blogiski juba ammu (suisa 12 aatat!) olemas. See siin on veidi täpsustatud ja täiustatud variant, sest isegi kui algselt on retsept täitsa hea, siis ikka ju kohandad seda pidevalt oma maitse järgi, et saada veelgi parem tulemus. Lisaks arenenud ju ka ise pidevalt nii kokana kui ka sööjana :) 

Tugevamaitselist juustu leiab nii küpsetise põhjas kui ka täidises, samuti fetat, mis teeb piruka veelgi maitserikkamaks. Tugevamaitselise juustu all mõtlen alati kõva laagerdunud juustu, nt parmesani, Grana Padano't, pecorino't või mõnda nende kodumaist analoogi. Meil siin Eestis on juba omajagu hästi maitsvaid juustusid nii suurtelt kui ka väikestelt tootjatelt, nii et enamasti kasutan ka ise mõnda neist.

Põhi tuleb krõbedam kui see enne küpsetamist pooleks tunniks külmkappi tahenema panna. Sel juhul küpseta põhja veidi kauem enne täidise lisamist (12-15 minutit). 

Põhi

50 g riivitud tugeva maitsega juustu

2 dl nisujahu

0,5 tl soola

100 g külma võid

Põhja jaoks sega riivjuust jahu ja soolaga. Lisa tükeldatud või ja kas töötle seda köögikombainis, haki noaga või pudista see näppudega saiapurulaadseks tainaks. Lisa 2 sl jääkülma vett ja sega tainas ühtlaseks. Suru tainas 22–24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) vormi põhja ja servadele u 2 cm kõrguselt. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus u 10 minutit.

Täidis

200–300 g spinatit

150 g (1 pakk) fetat

2 dl (vahu)koort või täispiima

3 muna

100 g riivitud tugeva maitsega juustu

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit

peotäis röstitud seedermänniseemneid või piiniapähkleid (soovi korral)

Kui kasutad külmutatud spinatit, siis lase sellel sulada, nõruta sõelal ja pigista üleliigne vesi välja. Värsket spinatit tuleks enne blanšeerida. Selleks lase vesi suuremas potis keema, aseta spinatilehed paarikümneks sekundiks sisse ning tõsta need siis vahukulbiga kaussi, kus on jääkülm vesi. Nõruta spinatilehed sõelal ja pigista neist üleliigne vesi välja. Haki spinat peeneks.

Hakitud spinat sega murendatud feta, koore või piima, riivitud juustu ja kergelt lahti klopitud munadega. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud musta pipra ja muskaatpähkliga.

Vala täidis vormi pirukapõhjale, laota soovi korral peale seedermänniseemned või piiniapähklid ja küpseta pirukat 20–25 minutit, kuni täidis on hüübinud ja pealt kergelt pruunistunud. Lase küpsetisel vormis vähemalt 15 minutit taheneda, enne kui selle lahti lõikad. Pirukas on suurepärane nii soojalt kui ka jahtunult.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne kohupiimakeeks

Kevadpühad on selleks korraks läbi, aga ühe kohupiimaretsepti tahaksin siia siiski veel lisada :) Seda enam, et ilm on hetkel jälle külm, talvine ja lumine ning tundub, et ühte mahlast kohupiimaga keeksi on just praegu hädasti vaja :) Ja selle lihtsamast lihtsama vanakooli keeksi valmistamine on kindlasti jõukohane lastelegi. Mina, kui suur kohupiimasõber, valmistan (ja loomulikult ka söön) sellega küpsetisi aastaringselt ja kohupiimaretseptide hulgast siin blogis on näha, kui hea tooraine see minu arvates on ;-)

Keeksi värvus sõltub suuresti sellest, milliseid mune kasutad. Mäletan ühte keeksi, mille küpsetasin u 13-aastasena koos sõbrannaga temal tohedalt kasutusel olnud retsepti järgi. Kuna munad olid mu vanaema juurest maalt, kus kanad vabalt ringi siblisid üsna suurel maa-alal, siis olid munakollased suvisel ajal suisa oranžikad ja keeks ise tuli kuldkollane. Sõbranna oli mul igal juhul šokeeritud ja kahtlustas, et midagi on munadel viga, sest tema on seda alati nn poemunadest teinud ja keeks on siis reeglina valge. Paegusel ajal on õnneks palju erinevaid sorte mune poeski saada ja maalt vanaema juurest toodud vm vabalt peetavate kanade munad enam kedagi ära ei ehmata. Pigem on trend ikka sinnapoole, et üha rohkem loobutakse puurikanade munadest ja mina loomulikult kirjutan sellele kahe käega alla. Ma ise ostan alati just selliste kanade mune, kes on võimalikult vabalt kasvanud, sest munal ja munal on suur vahe. Ja mune söön ma palju - lisaks küpsetistele meeldib mulle neid ka praadida ja pošeerida, samuti kasutada omlettides ja salatites.

NB! Gluteenivaba keeksi saamiseks soovitan kasutada riisi- ja maisijahu segu ning lisada tainale 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl küpsetuspulbrit).

Vaja läheb:

100 g toasooja võid

150 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

2 toasooja muna

200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima

100 g hapukoort

ühe sidruni või apelsini peenelt riivitud koor

1-2 sl konjakit, brändit või Cointreau'd

200 g jahu

2 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

tuhksuhkrut

Vahusta või suhkruga heledaks kreemiks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel kohupiim, hapukoor, tsitruse koor ja alkohol. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga ning sega õrnalt ülejäänud taina hulka. 

Tõsta tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud keeksivormi, silu pind ning küpseta 170 kraadises ahjus u 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil vormis u 15 minutit taheneda. Eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Enne serveerimist sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin