esmaspäev, 20. september 2021

Suus sulav ploomikook kohupiimaga



Ploomid teevad minu arvates küpsetised kohe eriti mõnusalt mahlaseks :) Sellele ploomikoogile siin tegin küll vanillikastme juurde, kuid tegelikult seda otseselt vaja polekski, sest tegemist on niigi mahlase maiusega. Kuid samas võid vanillikastet soovi korral siiski pmst alati lisandiks valmistada, sest see on nii universaalne, et sobib paljude erinevate küpsetistega, sh ka näiteks praeguse kohupiimaga koogi juurde.  

Viimases Nädalalõpuleht LP-s kirjutasin praeguse aja ühel kõige asjakohasemal teemal ehk metsaseentest. Lapsena maal vanaema juures sai pidevalt metsas seenel ja marjul käidud ning olen siiani elanud teadmises, et seeni tohib korjata vaid nii, et lõikad noaga varre läbi, sest seda välja tõmmates kahjustad seeneniidistikku, kuid tegelikult tuleb välja, et lood on hoopis vastupidised. Kõige kasulikum ja seeneniidistikku säästvam on hoopis seene väljatõmbamine! Nii palju siis vanarahva tarkusest .... Vanaema õpetused tulevad reeglina alati kasuks, aga vahel tuleb neid ikka uute teaduspõhiste teadmiste valguses revideerida :) 

See kook siin on aga lihtne teha, magus ja hapu on tasakaalus ning mahlasust on ka piisavalt, niiet soovitan viimaste kodumaiste ploomide ära kasutamiseks.

Kui kasutad nisujahu, siis ole segamisega väga ettevaatlik (sega nii vähe, kui saad), kuid gluteenivaba koogi puhul see ei ole oluline. Sel juhul asenda nisujahu näiteks toortatrajahu ja maisijahu seguga (enam vähem võrdselt kumbagi jahu) ning lisa veel 1,5 tl küpsetuspulbrit. 

Vaja läheb:
12-14 keskmist ploomi
200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
1,5 dl neutraalse maitsega õli (nt viinamarjaseemne)
140 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
2 sl konjakit, rummi või külma kanget kohvi
2 muna
220 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
tuhksuhkrut peale raputamiseks 

Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivi. Sega kohupiim läbi õli, suhkrute, kardemoni ja alkoholi või kohviga. Sega ükshaaval hulka munad.

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega õrnalt ühtlaseks.

Vala tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Aseta tainale ploomid lõikepind allpool (neid võib ka üksteise peale panna, kuna küpsedes vajuvad viljad niikuinii tainasse). 

Küpseta 170-kraadises ahjus u 45 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Sõelu enne serveerimist peale tuhksuhkrut. 


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

neljapäev, 16. september 2021

Peaaegu nagu värske pasta salveiga


Lihtsuses peitub võlu! Kõige kiiremini valmiv asi võib sageli olla see kõige maitsvam. Oluline on muidugi alati kvaliteetset toorainet kasutada, kuid tihti on nii, et mida parem ja hinnalisem tooraine, seda vähem on vaja seda töödelda ja endal vaeva näha :)

Salveiga pasta on üks lihtsamaid makaronitoitusid, kuid eeldab minu arvates värsket pastat, et see ikka nauditav oleks. See roog on nii lakooniline, et selle puhul on eriti oluline, et iga komponent oleks parim. Itaalias on salvei, või, juust ja küüslauk muide värske pasta puhul suhteliselt levinud maitsekooslus, mida olen seal ka ise korduvalt nautinud. 

Kui salvei ei meeldi, siis tegelikult võib siin kasutada ka teisi ürte, näiteks peterselli või tüümianit (neid ei ole praadida vaja), samuti lisada klaasjaks praetud šalott- või tavalist sibulat, hakitud (piinia)pähkleid vmt. Igal juhul on oluline tugevamaitseline juust ning Parmesani asemel sobib hästi Pecorino, samuti selle juustu eestimaised koopiad. Praegusel ajal on väga maitsvaks lisandiks metsaseened. 

Salvei praadimisel kasuta madalat või keskmist kuumust, sest kõrgel temperatuuril kuumutamine võib selle kibedaks muuta. Makaronide, eriti sellise kvaliteetse pasta puhul, soovitan vältida liiga pehmeks ja lödiks küpsetamist, vaid jätta need nö al dente ehk kuigi väliselt peaaegu pehme, tunned ikkagi makarone süües kergelt hamba all. Tärkliserikka pasta keeduvee lisamine aga aitab ülejäänud koostisosadel paremini makaronidele nö külge jääda ja teeb kogu roa kreemjamaks. 

Hiljuti kastetasin Panzani Selezione Di Chef sarja kuuluvat pastat, mille tekstuur ja maitse on peaaegu nagu värskel pastal. Nendel makaronidel on tugevam tekstuur, sest lisatud on ka muna, mida tavaliselt poes müüdavate pastade puhul ei tehta. Sellisele pastale, mis on kas värske või enam-vähem samalaadne, ei olegi tegelikult vaja palju lisandeid, vaid piisab vähesest, et saada maitsev toit. Seega salvei oli üks mu esimesi valikuid, kuid praeguseks olen seda korduvalt ka metsaseentega teinud (männiriisikatega on kohe eriti hea) :)

Ma ei ole tegelikult kunagi suur makaronisõber olnud, kuid värsket pastat ma armastan. Kusjuures, seda sobib ka külalistele pakkuda :) Ma ei kujuta ette, et tavaliste pakimakaronidega tehtud toitu külla tulnud sõpradele serveeriksin, küll aga värske (enda tehtud) pasta on igati sobilik, samuti need tagliatelle'id (teisi selle sarja makarone lihtsalt pole jõudnud veel katsetada). 


Vaja läheb:
soola
60 g võid (soovi korral rohkem)
2-3 keskmist küüslauguküünt
u 30 värsket salveilehte
u 100 g Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi + soovi korral veel lisaks peale raputamiseks
värskelt jahvatatud musta pipart
soolahelbeid (soovi korral)

Keeda pasta vastavalt pakendi juhistele ehk antud juhul 12 minutit soolaga maitsestatud vees. Nõruta makaronid ja jäta u 0,5 dl keeduvett alles. 

Haki küüslauk peeneks või lõika õhukesteks viiludeks. Kuumuta või suurel pannil, kuhu mahuvad hiljem ka makaronid, ning prae selles keskmisel kuumusel salveilehti ja küüslauku kuni või kergelt pruunistub ja salveilehed krõbedaks muutuvad. 

Lisa pannile makaronid ja pasta keeduvesi ning kuumuta segades umbes minut, kuni üleliigne vedelik on haihtunud ja makaronidesse imendunud. Viimasena lisa pannile riivitud juust, sega läbi ja serveeri. 

Jahvata peale musta pipart, vajadusel või soovi korral puista ka pisut soola(helbeid). Võid lauale asetada kausikese riivitud juustu või juustulaastudega, et saaks soovi korral juustu juurde lisada. 


Postitus valmis koostöös Panzani'ga

    reede, 10. september 2021

    Spinati-fetapirukas filotainaga


    Soolased pirukad (eriti veel spinatiga) mulle hullult meeldivad! :) Kui vaadata selliste küpsetiste hulka blogis, siis on näha, et olen aastate jooksul neid kõvasti teinud, kuid tegelikult on mul veel mitmeid retsepte oma virtuaalsesse toidupäevikusse lisamata ja mõned veel ootavad alles katsetamist. Igal juhul soolaseid maitserikkaid küpsetisi tuleb kindlasti juurde, sest ma ju ise olen nende kõige suurem fänn :D

    Aga lisaks soolastele küpsetistele hindan kõrgelt ka Kreekat ja selle imelise riigi kööki :) Eriti meeldivad mulle sealsed liharoad ja mereannid, kuid põhimõtteliselt on kõik, mida nad teevad, minu jaoks väga hea. Ei ole Kreekas veel kunagi halba toitu saanud, aga siin tuleb muidugi arvestada asjaolu, et ma väldin alati turistikaid ja üritan kohalike restodes süüa ;-)

    Kreekast pärit spanakopita ainetel valminud pirukas sobib nii eelroaks kui ka täitsa eraldi eineks, sest on piisavalt toitev. Väga maitsev niikuinii - pole ime, et kreeklased seda küpsetist palavalt armastavad. Krõbe kihiline tainas, mahlane rikkalik sisu - mis ikka ühelt pirukat veel võiks oodata;-) Kuigi enamasti ei ole see pirukas seal riigis tehtud filotainaga, on see alati väga maitsev ja igati mõnus "mugavustoit", mida pagariäridest või turulettidelt kiireks nälja kustutamiseks kaasa haarata. 

    Filotaina lehtede vahele võib ka oliiviõli niristada, kui ei soovi võid kasutada. Rasvaine on aga oluline, et filotaina lehed kokku ei kleepuks ja nende vahele õhust "taskud" tekiksid. Nii jääb tainas oluliselt krõbedam ja mõnusam. 

    Lisaks spinatile sobivad pirukasse ka muud rohelised taimed, nt võib lisada kevadisi umbrohtusid (naat, nõges, võilillelehed), samuti lehtkapsast ja suvikõrvitsaviile. Maitsetsamiseks võib pirukasse hakkida värsket tilli, murulauku, rohelist sibulat või petersellilehti. 

    Kui kasutad väikesed spinatilehti, siis võid need lihtsalt väiksemaks hakkida ja täidisele lisada, kuid suuremad lahed tuleks enne kindlasti pannil läbi praadida. Kuna nii saab vett eemaldada, siis tasub spinati kogust suurendada. Retsepti jaoks vajalik kogus spinatit tundub suur kogus seni, kuni see on värske, kuid kuumutamisel tõmbub see kokku ja nn närbub üsna kiirelt. Seega võib tegelikult 250 g asemel ka 300 g spinatit täidise jaoks kasutada või isegi veelgi rohkem.

    Kui kasutad sügavkülmutatud spinatit, siis sulata ja nõruta see ning pigista vesi käte abil korralikult välja. Ka külmutatud spinati kasutamisel peaks selle vilja kogus olema suurem - vähemalt 400 g kindlasti. 

    Filotainas peab olema kindlasti toatemperatuuril, kui seda kasutama hakkad. Seda tainast on lihtne käsitseda ja see on vähemalt suuremate poodide sügavkülma letis olemas. Kui aga soovid, siis asenda see pärmi-lehttainaga. 


    Vaja läheb:
    50 g võid
    150 g (1 pakk) feta-juustu
    300 g ricotta't
    6 suurt filotaina lehte 
    1-2 keskmist küüslauguküünt
    250 g väikesi spinatilehti (nn beebispinatit)
    4 suurt muna
    peotäis piiniapähkleid või seedermänni seemneid
    1 tl hakitud (kuivatatud) punet
    musta pipart, värskelt riivitud muskaatpähklit, soola

    Tükelda või ja sulata. Nõruta feta ja ricotta korralikult

    Määri ümmargune 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm kergelt võiga. Vooderda vorm filotaina lehtedega määrides kihtide vahele kergelt võid, samuti määri võid üle vormi ääre rippuvatele tainalehtedele. 

    Haki küüslauguküüned peeneks ja spinatilehed väiksemaks. Klopi munad kergelt lahti. Murenda feta-juust kaussi munade juurde, lisa ülejäänud koostisosad ja sega läbi. Maitsesta pipra, soola ja muskaatpähkliga. Tõsta täidis vormi. 

    Keera taina ääred piruka peale ja kortsuta neid pisut (st ära neid sirgeks silu, vaid lase jääda kihiliselt) määri neid ka pealt võiga. Küpseta pirukat ahjus 190 kraadi juures 20 minutit kuni filolehed on pealt kuldpruunid ja krõbedad. Lase pirukal pärast ahjust võtmist u 20 minutit taheneda ja lõika seejärel tükkideks. 


    Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

    esmaspäev, 6. september 2021

    Mahlane ploomikook koduse vanillikastmega


    See ploomikook on üks mu selle sügise lemmikuid:) Ma tean küll, et ametlikult pole see aastaaeg veel alanud, kuid tunne on juba mitu nädalat, nagu oleks - õhk on karge, päike käib madalal, pidevalt on sajuhood, õunad valmivad ja aias on tunda juba kerget läheneva kõduperioodi hõngu ... Esimesi ploome sain oma aiast juba vähemalt kolm nädalat tagasi, kuid nüüd on koduaias valmis saanud juba ka mu lemmikõunad kuldrenetid jt sügisesed ubinad, mida ma igapäevaselt täiesti mõõdutundetult naudin:)

    Seda mahlast ploomikooki on aga lihtne teha ja tegelikult siia kastet juurde ei olegi vaja, kuid koos sellega on küpsetis muidugi eriti hea:) Vanillikaste meeldib mulle eriti just puuviljadest ja marjadest kookidega ning viimane aeg on kõige kergem versioon sellest ka blogisse lisada. Kuigi nö õige kaste valmib vanillikauna ja sellest värskelt välja võetud seemnetega, siis see kaste on lihtsam ja kiirem kodune variant. Erinevalt vanillikreemist ma kastmele kunagi tärklist ei lisa, sest see tuleb niigi mõnusalt paks ja jahtununa pakseneb veelgi, niiet seda saab ilusti vajadusel ka lusikaga tõsta. 

    Vannilikaste soovitatakse valmis teha vahetult enne koogi serveerimist, sest seda pakutakse traditsiooniliselt soojalt. Minule aga meeldib kaste just külmalt rohkem, sest siis on see veelgi  kreemjama konsistentsiga ja saanud ka juba pikemalt nö maitseid koguda. Seega toimi kastmega täpselt nii nagu Sulle meeldib - reeglid ongi selleks, et neid rikkuda või endale meelepäraseks kohandada, eriti toiduvallas;-) Aga kui kaste on juba jahtunud, siis ära seda uuesti üles soojenda, vaid tarbi külmalt. 

    Gluteenivabaks koogiks kasutasin maisi- ja toortatrajahu segu ning lisasin 1,5 tl küpsetuspulbrit. 


    Vaja läheb:
    8-10 keskmist ploomi (u 400 g)
    120 g toasooja võid
    120 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    2 suurt toasooja muna
    150 g jahu
    1 tl küpsetuspulbrit
    1 tl jahvatatud kaneeli või 0,5 tl peenestatud kardemoni (või mõlemat)
    1-2 sl brändit, konjakit või rummi või külma kanget kohvi
    suurem peotäis mandlilaaste
    tuhksuhkrut 

    Lõika ploomid pooleks ja eemalda kivid. Kata 20 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga; ääred määri võiga ja puista üle jahuga. Aseta vorm taina valmistamise ajaks külmkappi. 

    Vahusta või suhkrutega heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sõelu jahu ning sega teises kausis läbi küpsetuspulbri ja maitseaine(te)ga. Lisa kuivained võivahule ja sega õrnalt läbi. Viimasena sega hulka alkohol või kohv.

    Tõsta tainas vormi, aja ühtlaselt laiali, silu pind ja laota ploomid lõikepind allpool koogile. Võid neid ka üksteise peale asetada, sest küpsedes vajuvad need niikuinii koogi sisse. Puista peale mandlilaastud. 

    Küpseta 170-kraadises ahjus 1 h kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Lase koogil enne lahtilõikamist vähemalt 10 minutit restil seista. 

    Enne serveerimist sõelu koogile tuhksuhkrut. Võid seda kooki nii soojalt kui ka jahtunult nautida. Eriti hea koos vanillijäätise, -kreemi või -kastmega. 

    Lihtne variant vanillikastmest

    2,5 dl täispiima või (vahu)koort
    3 munakollast
    50 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut

    Kuumuta piim või (vahu)koor peaaegu keemiseni. 

    Vahusta munakollased suhkrutega heledaks vahuks. Vala kolmandik piimast aeglaselt munavahu hulka ise samal ajal vispliga segandes. Seejärel lisa ülejäänud piim ja sega ühtlaseks.

    Kalla piima-munasegu puhtasse kastrulisse või väiksesse potti. Kuumuta madalal kuumusel pidevalt puulusikaga segades kuni kaste on kergelt paksenenud (umbes tavalise vahukoore paksune). Kurna läbi sõela puhtasse kaussi ja serveeri soojalt. Jahtunud kaste aseta õhukindlasse anumasse ja hoia külmkapis.


    Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin

    neljapäev, 2. september 2021

    Mahlane suvikõrvitsakook juustukreemiga



    Suvikõrvitsataimed annavad veel saaki, kuigi erinevalt iga-aastasest "suvikõrvitsauputusest" on sel aastal vilju tunduvalt vähem kui nö tavalistel aastatel. Mõnes mõttes on sellest kahju, et ei saagi nii palju maitsvaid tsukiinitoitusid valmistada, teisest küljest jälle aga pole pidevalt seda suurt "muret", mida viljadega peale hakata, sest koguaeg tuleb neid ju juurde. 

    Muide, mida rohkem sa normaalsuuruses vilju ära korjad, seda rohkem taim neid toodab, seega ei soovita lasta viljadel kasvada hiigelsuureks kõva koorega isenditeks, mida on ebamugav kasutada, sest koor on kõva, viljaliha lödi ja seemneosa sees välja arenenud, vaid tuleb ikka pidevalt u 300-grammiseid suvikõrvitsaid ära korjata. Soovi korral ka väiksemaid muidugi, näiteks mulle väga meeldivad just sellised 100-200 grammised nagu pildil:) Need maitserikkad ja krõmpsud noored viljad on minu arvates parimad;-)


    Ja muide, heal lapsel on ikka mitu nime. Tsukiini ehk suvikõrvits peaks reageerima ka nimetustele kabatšokk, rull- või melonkõrvits:) Ja botaaniliselt kuulub see taim suvi-põõsaskõrvitsate rühma. Kui suvikõrvits - selle omadused ja kasutusvõimalused - lähemalt huvitavad, siis siit saab lugeda. 

    Suvikõrvits on neutraalse maitse ja mahlasuse tõttu suurepärane lisaks soolastele ka magusatesse küpsetistesse. Lisab roogadele toitainelist väärtust, mistõttu minul on see suvisel ajal pidevalt erinevates toitudes kasutusel. 

    Selle koogi jaoks võid vilju riivida nii peenema kui ka jämedama riiviga. Enne tainale lisamist seda nõrutada ei ole vaja. 

    Kreemi on koogi jaoks nii palju, et saab kas paksu kihi koogi peale või kui kook horisontaalselt pooleks lõigata, siis jätkub nii alumisele kihile kui ka peale. Samas on see kook nii mahlane, et tegelikult ei olegi kreemi vaja teha, kui just eraldi ei soovi, vaid võib näiteks lihtsalt tuhksuhkrut peale raputada. 

    Kui kasutad gluteenivabu jahusid, siis lisa 1 tl küpsetuspulbrit (kokku siis 3 tl). Pildil olev kook on valmistatud riisi- ja maisijahuga. 


    Põhi:
    2 väiksemat või 1 keskmine suvikõrvits (kokku kaal 300-400 g)
    180 g toaosooja võid
    150 g suhkrut
    1 sidruni või apelsini peenelt riivitud koor
    4 toasooja muna
    220 g jahu
    2 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola

    Riivi suvikõrvits. Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Lisa peenelt riivtud tsitruse koor ning seejärel ükshaaval munad lisades järgmise siis, kui eelmine on tainasse segunenud. 

    Teises kausis sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Sega jahusegu õrnalt võivahu hulka, viimasena lisa riivitud suvikõrvits. Tõsta tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. 

    Küpseta 170-kraadises ahjus u 40 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja selle keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

    Lase koogil pärast ahjust võtmist u 10 minutit taheneda. Seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika soovi korral terava sakilise noaga horisontaalselt pooleks. 

    Kreem:
    100 g toasooja võid
    200 g toasooja toorjuustu
    100 g tuhksuhkrut
    marju kaunistamiseks

    Aseta tükeldatud või koos toorjuustu ja suhkruga kaussi ning vahusta ühtlaseks kreemiks. Laota kreem jahtunud koogile. Kui kook on pooleks lõigatud, siis määri pool kreemist alumisele kihile. Kaunista marjadega. 


    Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

    teisipäev, 31. august 2021

    Šokolaadikook vaarikatega


    See kook jõuab blogisse, mõeldes lähenevale esimesele septembrile. Loomulikult on suuremale seltskonnale sobivad igasugused plaadikoogid (nt kohupiimaga purukook on alati kõigi lemmik), kuid kui rõhk on pigem soolasel toidul ja plaan on vaid nö suu magusaks teha, siis see šokolaadiküllane küpsetis on ideaalne. Kook on tummine, särtsakatelt vaarikatelt saadava mõnusa hapuka nüansiga. Sellist tüüpi intensiivne šokolaadimaius, mida võtad pigem väiksema tüki koos espressoga eine lõpetuseks nagu trühvlikommi. 

    Viimasesse Nädalalõpuleht LP-sse aga said kooli alguse puhul metspähklibesee ja vanillikreemiga hõrk kihiline kook ning mesiste viigimarjadega kreemjas juustukook. Kuna armastan vanilli- ehk keedu- ehk kondiitrikreemi, siis esimene neist kookidest meeldib mulle kohe eriti ja võiksin selle koguse seda maiust ka lihtsalt niisama korraga ära süüa ilma, et seda veel krõbisevate beseede ja hapukate marjadega "tuuniks":)

    Vaarikad võib selle koogi jaoks võtta otsa sügavkülmast, kui värskeid enam saada ei õnnestu. Külmutatud marju ei ole vaja eelnevalt sulatada. 

    Vaja läheb:
    200 g vaarikaid
    200 g suhkrut
    300 g tumedat šokolaadi
    100 g toasooja võid
    3 suurt muna
    150 g jahvatatud mandleid (mandlijahu)
    50 g jahu
    50 g kakaopulbrit
    150 g hapukoort

    Aseta vaarikad koos 1 sl vee ja 50 g suhkruga kastrulisse ning kuumuta u 7 minutit kuni need on pehmed ja kergelt lagunenud. Lase jahtuda. 

    Tükelda 230 g šokolaadi ja sulata vesivannil. Vahusta või ülejäänud suhkruga kohevaks vahuks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel sega hulka omavahel segatud kuivained (mandlid, jahu, kakaopulber) ja hapukoor. Sega ühtlaseks ning lisa sulatatud šokolaad. 

    Vala pool tainast ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 20-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ning aja ühtlaselt laiali. Laota keskele marjasegu (äärtest 2 cm jäta puhtaks) ja sellele omakorda ülejäänud tainas.

    Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit kuni on läbi küpsenud. Lase koogil täielikult vormis jahtuda. Aseta serveerimisalusele ja riivi peale ülejänud šokolaad. Soovi korral puista ka (külmutatud) vaarikaid. 


    Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin

    kolmapäev, 25. august 2021

    Suvine sõstra-õunamoos


    Mulle meeldivad enda tehtud moosid jm hoidised, seega on blogissegi juba omajagu erinevaid retsepte kogunenud. Sel aastal olen ma tegelikult suhteliselt laisk olnud, sest lisaks oma traditsioonilisele maasika-rabarberimoosile, mida ma igal aastal teen, olen keetnud vaid tikrimoosi ja punase sõstra-õunamoosi. Õnneks aga on enam-vähem kõiki muid hoidiseid, sh salateid veel piisavalt aega valmistada, kuna puu- ja aedvilju ning marju kasvab veel rikkalikult :) Maasika-, vaarika- jmt aeg on küll läbi saanud, kuid õunu, ploome, pirne, kurke, tomateid, sibulaid jmt saab veel ilusti. 

    Seekordne moos valmis viimastest punastest sõstardest ja esimestest kodumaistest õuntest (mina kasutasin Valget Klaari). Tulemuseks oli väga mõnus keedis, mida ilmselt järgmisel aastal kordan. See on küll magus, kuid samas on ka hapusust piisavalt, nii et minu jaoks on see täpselt paras. Suhkrukogust ma vähendada ei soovita - see on niigi juba moosi kohta väga väike -, kuid juurde võib ikka lisada. Kindlasti aga pane rohkem suhkrut sisse (vähemalt 200 g, aga parem ikka rohkem), kui kasutad moosisuhkru asemel tavalist suhkrut. Ja tavaline suhkur vala potti kohe koos marjade ja õuntega mitte hiljem nagu moosisuhkur. Erinevalt moosisuhkrust ei ole tavalises suhkus pektiini, mis aitaks moosil pakseneda, seega tuleks suhkrut lisada rohkem või siis osta poest eraldi pektiini, kui vana kooli tulimagus keedis ei meeldi :)

    Mina kasutan püreestamiseks saumikserit, sest seda on lihtsam pesta ja see on kõige mugavam (ei pea moosi ühest anumast teise valama), kuid loomulikult sobivad ka köögikombain ja kannmikser, vanast heast pudrunuiast rääkimata ;-)

    Moos on üsna vedel, kuid jahtudes see pakseneb. Eriti paksuks läheb see külmkapis, toatemperatuuril seistes on see vedelam. 

    900 g -1 kg magusaid suveõunu (nt Valge Klaar)
    900 g - 1 kg punaseid sõstraid
    600 g moosisuhkrut

    Aseta puhastatud ja u 1 cm tükkideks lõigatud õunad ning sõstrad koos 2 dl veega potti. Lase poti sisul keema tõusta ja keeda keskmisest pisut madalamal kuumusel 10-15 minutit kuni marjad on katki ja õunad pehmed. 

    Püreesta poti sisu saumikseriga või muul viisil (nt köögikombaini kasutades). Segu ei pea olema ühtlane tükkideta püree (seal võib vabalt tükke olla), sest oluline on vaid (suurem osa) punase sõstra seemneid purustada. 

    Lisa suhkur ja keeda moosi madalal tulel aeg-ajalt segades u 10 minutit. Lase moosil u 15 minutit seista ja vala seejärel steriliseeritud purkidesse. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

    neljapäev, 19. august 2021

    Kohupiima-leiva tort šokolaadi ja mustikatega


    See kook on mõnusalt mahlane, tänu kodumaistele koostisosadele homseks pidupäevaks ideaalne ja õnneks ka lihtne teha, kuid kõigepealt alustame sellest, mis päev see homme ikkagi on:) Nimelt toimus 30 aastat tagasi Eesti taasiseseisvumine ehk iseseisvuse taastamine, seega on 20. august taasiseseisvumispäev. Lihtne ju!;-) 

    Soovin kõigile homse tähtsa päeva puhul palju õnne - on ikka suur rõõm, et oleme juba suisa 30 aastat saanud elada vabas Eesti riigis! Kui vaadata idanaabri juures toimuvat, siis on selle üle kohe mitmekordselt hea meel, et on õnnestunud jõuda nende ikke alt taaskord eurooplaste hulka, kuigi 50 aastaga kaasa saadud taagast vabanemine võtab paraku veel omajagu aega ... Samas on mul hullult hea meel näha, kui palju on inimesi, kes on hingelt ja südamelt Euroopa väärtusruumi jõudnud ja hindavad kõiki kaasmaalasi sõltumata nende soost, nahavärvist, sättumusest, perekonnaseisust jms. Inimesed, tänu kellele on hea meel ja uhke tunne olla EESTLANE, kes hoolivad ja amastavad ning keda õnneks on enamus. Aitäh Teile kõigile!

    Rääkides aga koogist, siis see kihiline maius on mõnusalt mahlane ja maitseküllane. Tummine musta leiva kiht tasakaalustab šokolaadi magusust, kohupiim teeb aga kreemi mahedamaks.

    Kui soovid kasutada homse koogi valmistamiseks musta leiba, kuid see maius siin ei isuta, siis on mul blogis veel mitu varianti eestlaste lemmiktoiduaine ehk musta leivaga:) Nimelt kerge kohupiima ja marjadega purukook, kodujuustu ja vaarikakattega kook ning kihiline kohupiimakreemi ja marjadega tort; soolastest aga kihiline (klassikaline) võileivatort ning suitsulõhe, kalamarja ja kodujuustuga tort. Kõik need viis kooki (nii soolased kui ka magusad) on sellised, mida julgen tõesti soovitan kõigile musta leiva armastajatele ja mida naudin ka ise, sest kuulun samuti meie kodumaise supertoidu austajate hulka :)

    Praegusel ajal on rukkililleõisi võimalik korjata või osta, kuid talvisele ajale mõeldes soovitan suvel sügavkülma panna lisaks marjadele ka karbike rukkililleõisi, et sellega vabariigi aastapäeval vm tähtpäevadel küpsetisi ja suupisteid kaunistada. Samuti tasub sügavkülma varuda karbike pohlavarte ja -lehtedega, mida on samuti hea talvisel ajal, mil värsket kraami napib, kookide kaunistamisel kasutada. Rukkilille õisi saab ka kuivatada, samuti mõnest (väiksemast spetsiifilisest) toidupoest osta (nt Piprapoes on need olemas). 

    Siin koogis on väga hea kodumaine mustikatükkide ja õhtitud riisiga šokolaad, mida mina hästi palju küpsetamisel kasutan. Sobib loomulikult ka tavaline valge šokolaad. Kohupiima asemel võib kasutada 400 g kodujuustu. Sel juhul lisa u 3 sl suhkrut. 

    Hetkel leiab mustikaid veel metsast, kuid talvisel ajal soovitan kasutada pigem kultuurmustikaid, sest neid saab värskena poest osta. Kui soovid siiski keset talve metsmustikatega torti valmistada, siis sulata ja nõruta need üleliigsest vedelikust enne täidisele lisamist. Kaunistamisel aga piirdu siis rukkilillidega. 


    Tainas:
    300 g klassikalist seemneteta musta (täistra)leiba (u 9-10 viilu)
    80 g võid
    3-4 sl mett
    0,5-1 tl jahvatatud kaneeli

    Murra leiva viilud tükkideks ja töötle köögikombainis ühtlaseks puruks. Lisa sulatatud või ja mesi ning töötle köögikombainis veel pisut, kuni need on leivaga segunenud. 

    Kreem:
    300 g (mustikaga) valget šokolaadi
    200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
    400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima
    2 dl (1 pakk) vahukoort
    u 100 g mustikaid

    Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. 

    Samal ajal sega kausis visplit kasutades toorjuust kohupiimaga. Teises kausis vahusta vahukoor tugevaks vahuks. Sega sulanud šokolaad toorjuustu-kohupiima segu hulka, seejärel lisa õrnalt spaatliga alt üles tõstes hulka vahustatud vahukoor. 

    Kaunistamsieks:
    peotäis rukklilille õisi või õielehti
    u 100 g mustikaid

    Aseta 20 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja küpsetuspaber ja kui soovid, kata ka ääred küpsetuspaberi riba või toidukilega. Laota põhja kolmandik leivapurust ja suru supilusika seljaga ühtlaseks. Leivakihile määri omakorda pool kohupiima-šokolaadikreemist ja sellele puista pooled mustikad. Suru mustikaid kreemi sisse. 

    Nüüd laota peale teine kolmandik leivapurust, sellele omakorda teine pool kohupiimakreemist ja ülejäänud mustikad (suru neidki kreemi sisse). Kõige peale laota viimane kolmandik leivasegust. Aseta kook külmkappi vähemalt kolmeks tunniks tahenema. 

    Serveerimiseks eemalda kook vormist, kaunista rukklille õite ja mustikatega.


    Retsept ilmus Vabariigi aastapäeva puhul siin

    kolmapäev, 18. august 2021

    Tomati-galette fetaga



    Neil õnnelikel, kel endal kasvuhooned, on hetkel tõeline tomatiuputus :) Õnneks õnnestub minul osa saada teiste tublide inimeste tomatisaagist, seega olen siiani ilma kasvuhooneta hakkama saanud. Imemaitsvad kodumaised pmst otse kasvuhoonest korjatud tomatid on nauditavad ka niisama süües, aga loomulikult on need ideaalsed nii võileiva peale kui ka erinevate toitude juurde või sisse, nagu näiteks pirukatesse ;-)

    Muretainast põhjal lahtine vabakujuline küpsetis võib olla nii soolase kui ka magusa täidisega. Kusjuures, blogis ongi mul hetkel ainult üks taoline pirukas - ploomigalett mandlitega. Seekord teeme lahtise rustikaalse piruka suvistest magusatest tomatitest ja feta-juustust, mida värsked ürdid eriti maitsvaks teevad. Tomati-galette on igati maitsev suvine amps, mida saab erinevate veinidega kokku sobitada. 

    Tomatigaleti valmistamiseks kasuta meelepäraseid ürte, samuti muid lisandeid. Punase sibula asemel võib kasutada nii porrut kui ka tavalist valget sibulat, kuid neid soovitan enne piruka täidisele lisamist praadida. Lisada võib ka õhukesi suvikõrvitsaviile või anda maitset kuivatatud tomatite või kapparitega. Ürtidest sobivad eriti hästi tüümian, pune ja basiilik, kuid kui soovid, haki peale hoopis lehtpeterselli, rohelist sibulat või tilli. Salveifännid võivad aga selle taime lehtedega pirukat maitsestada. 

    Juustudest on minu arvates eriti head pehmed kitsejuustud, samuti feta-juust ja mozzarella, kuid vabalt võib riivida juurde ka mõnda kõvemat laagerdunud juustu.

    Väga oluline on tomatite eelnev nõrutamine, sest muidu tuleb piruka täidis liialt vesine. Eelnev soolaga läbi segamine aitab liigset vedelikku tomatitest välja viia. Ei ole vaja muretseda, et see tomatid kuivaks teeks - need jäävad ikkagi mõnusalt mahlased. 

    Muretaina valmistamiseks peavad nii või kui ka vesi olema jääkülmad. Seega soovitan palaval suvepäeval või enne tükeldamist u 10ks minutiks sügavkülma panna; vee sisse aga asetada kääkuubik. Nii tuleb krõbe ja kergelt kihiline muretainas, mis viib keele alla. 

    Põhi:
    270 g jahu
    1 tl soola
    170 g külma võid
    1 tl õuna või valge veini äädikat

    Sega sõelutud jahu soolaga ning lisa tükeldatud külm või. Haki noaga või töötle köögikombainis ühtlaseks purutainaks. Lisa 0,6 dl jääkülma veega segatud äädikas ja sega kahvli abil ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa veel külma vett. 

    Mätsi tainas kokku palliks, keera kilesse, vajuta lapikuks ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema. Seejärel rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga kettaks ja tõsta see tainarulli abil küpsetauspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

    Täidis:
    u 500 g tomateid
    1 väike punane sibul
    150-200 g kitse- või feta-juustu
    hakitud värskeid ürte
    soola
    värskelt jahvatatud musta pipart
    extra virgin oliiviõli

    1 muna (piruka äärte määrimiseks)

    Täidise jaoks viiluta sibul õhukeselt, tomatid aga lõika u 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Aseta need kaussi, sega läbi soolaga, kummuta kausist sõelale ja jäta u 15 minutiks nõrguma. Laota kandikule vm pinnale majapidamispaber ja aseta tomativiilud sellele nõrguma. 

    Klopi muna lahti, sega läbi u 1 sl vee või piimaga, ning pintselda sellega pirukataias. Laota peale osa murendatud juustust ja hakitud üridid, seejärel sibul ja tomativiilud. Jäta piruka äärtest u 2 cm vabaks. Puista peale ülejäänud juust, nirista oliiviõli ja jahvata pipart. Tõsta ääred täidise peale ja vajuta pisut kokku. Määri taina ääred munaga. 

    Küpseta 200-kraadises ahjus u 40 minutit kuni piruka ääred on kuldpruunid. Enne lahtilõikamist lase pirukal u 30 minutit taheneda ja jahtuda. Enne söömist puista peale veel värskeid ürte, nt tüümani või basiiliku lehti, samuti võid soovi korral jahvatada musta pipart.


    Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin.

    teisipäev, 10. august 2021

    Küpsetamata šokolaadikook suviste marjadega


    Selle suus sulava koogi valmimiseks ei lähe vaja ahju, vaid piisab külmkapist. Samuti ei ole tarvis erilisi oskusi ega teadmisi, sest tuleb lihtsalt ained omavahel kokku segada ja šokolaad sulatada:) Seejärel pista kook külmkappi ja oota selle tahenemist;-)

    Šokolaadi-pähklikreemikreem tasub alati ise teha - see ei ole keeruline, kuid maitse ja koostise vahe on tohutult suur. Blogiski on mõned retseptid, nt see on väga hea kodune "Nutella" :) Kui ostad selle kreemi siiski poest, siis soovitan kindlasti enne pakendilt koostist vaadata. Müügil on ka mahedaid (st ökoloogilisi) kreeme, mille koostisosad pärinevad mahepõllumajandusest ja milles on isegi sarapuupähkleid sees, mida kahjuks enamikes odavates suurtootjate kreemides praktiliselt ei ole. Ka suhkru ja õlide kogus erinevates "Nutella"-kreemides on väga erinev. 

    Kui hoida kooki külmkapis õhukindlalt suletud anumas ja maasikaid mitte tordi peale panna, võib see säilida isegi kuni nädal aega. Maasikaid ja muid marju saab lisada iga kord, kui koogist endale tüki lõikad. 

    Gluteenivaba koogi jaoks kasuta gv kaerahelbeid ja küpsiseid - neid mõlemaid on hetkel enamikes poodides saada. Toorjuust ja šokolaadikreem võiksid olla toasoojad, kuna siis on need kreemja mitte kõva konsistentsiga ja neid on lihtne ülejäänud tainaga segada. 

    Põhi:
    100 g võid
    200 g šokolaadiküpsiseid
    50 g täisterakaerahelbeid
    2 sl toasooja šokolaadi-pähklikreemi (ehk Nutellat)

    Tükela või ja sulata. Purusta küpsised köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil ning sega läbi sulatatud või, kaerahelveste ja šokoladikreemiga. 

    Suru segu 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse küpsetusvormi põhja. Vorm võiks olla eelnevalt kergelt õliga määritud ja põhja asetatud küpsetuspaber, et kook pärast lihtsamini kätte saada. Suru  tainas ühtlaselt vormi põhja ja aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

    Täidis:
    400 g (2 pakki) toasooja toorjuustu
    400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima 
    100 g toasooja šokolaadi-pähklikreemi (ehk Nutellat)
    200 g tumedat šokolaadi
    vähemalt pool kilo maasikaid kaunistamiseks

    Vala nii toorjuustu- kui ka kohupiimapakkidest üleliigne vesi ära. Aseta need kaussi, lisa šokolaadikreem ja sega ühtlaseks. Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega kreemi hulka.

    Tõsta täidis vormi põhjale, aja ühtlaselt laiali ja hoia vähemalt paar tundi külmkapis. 

    Tahenenud kook võta vormist ja aseta serveerimisalusele. Kaunista värskete maasikate, vaarikate, mustikate või sõstardega. 


    Retsept ilmus paar kuud tagasi siin