reede, 26. september 2014

Sinihallitusjuustu-pirni ruudud


Sügis on imeliste puu- ja aedviljade aeg! Loomulikult tasub kodumaiseid vilju niipalju värskelt süüa kui vähegi jõuab, aga soovitan neid igal võimalusel ka toitude valmistamisel kasutada. Olen viimasel ajal mõned köögiviljatoitude ideed blogisse lisanud, aga tegelikult on mul siia aastate jooksul päris palju erinevaid toredaid retsepte kogunenud, alates ühest mu lemmikvormiroast parmigiana di melanzane'st, lõpetades prantslaste köögiviljahautise ratatouille'ga, mitut sorti aedvilja- ja peedisuppide, pirukate ja kookidega, sh kolm erinevat maitsvat ja mahlast peedi-šokolaadikooki :)

Üks hea variant on vahelduse mõttes teha dipikastmeid baklažaanist ja paprikast - kerged ja tervislikud. Sama võib öelda ilmselt ka peedipesto ja avokaadodipi kohta ;-)

Homses laupäevaleht LP-s on aga tõeliselt kohupiimased sõrnikud mõnusa ploomimarmelaadiga, samuti räägin paari sõnaga, miks ploome süüa tasub :)

Nädalavahetusel aga soovitan küpsetada lisaks sõrnikutele ja pannkookidele pirni- sinihallitusjuustu pirukaid! Need on äärmiselt lihtsad ja maitsvad küpsetised, mida saab külalistele kiirelt valmistada ja veini kõrvale krõbistada. Sombustesse sügisõhtutesse sobivad suurepäraselt, aga väga mõnusad ka metsa seenele minnes kaasa pakkida ;-)

Toredat nädalavahetust!

Vaja läheb: 
400 g võiga pärmi-lehttanast
3 pirni
100 g sinihallitusjuustu
peotäis Kreeka pähkleid
u 4 sl vahtrasiirupit v vedelat mett (soovi korral)

Sulata tainas ja rulli plaate laiemaks. Lõika kõik neli plaati pooleks nii, et tekib kokku kaheksa ruutu. Aseta tainatükid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lõika terava noaga neile 1 cm kaugusel äärtest nö raam ümber tainast mitte päris läbi lõigates. Torka keskosa tihedalt kahvliga läbi. 

Lõika pirnid õhukesteks viiludeks, murenda või viiluta juust ja haki pähkleid väiksemaks. Puista tainaruutudele "raami" sisse kõigepealt juustu ja aseta peale pirniviilid või vastupidi - kõigepealt lao pirnilõigud ja seejärel puista peale juustutükid. Puista peale hakitud Kreeka pähklid ja nirista (vahtra)siirupit või mett.  Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni pirukate ääred on kuldpruunid. Parimad ahjusoojalt!


Mõlemal fotol on paremal pool sellised pirukad, millele juust sai pärast pirne lisatud, vasemal aga pirukad, kus toimisin vastupidi. Kuigi mulle endale meeldib teine variant rohkem, sest juust sulab sel juhul pirnide all ilusti laiali, siis pealt pruunistatud juustuga pirukad kaovad laualt kiiremini, sest see näeb välja kuidagi isuäratavam ... :) 

kolmapäev, 24. september 2014

Imemaitsev karamelline juustukook


Vahel sünnivad koogid seetõttu, et midagi on üle või vaja ära kasutada. Seda kooki tegin esimest korda siis, kui hakkas saabuma aegumistähtaeg vanillimaitselisel kohupiimapastal. Viisin kooki õe juurde ja see meeldis nii neile endile kui ka külalistele, niiet õde palus oma mehe sünnipäevaks just seda kooki teha (tegin ja külalised kiitsid) ning küsis retsepti ja tegi kahekordse koguse ka oma poja sünnipäeval - sai palju kiita ja uuriti, kust retsepti saab jne jne. Nüüdseks olen seda torti suve jooksul juba mitmeid kordi erinevateks pidudeks ja sünnipäevadeks teinud ning kiitus ja komplimendid on alati garanteeritud. Sama on ka mu õel Ulvil - just esmaspäeval, kui talle helistasin, rääkis ta, et tegi seda nädalavahetusel äia sünnipäevaks ja sai hästi palju kiitust kuulda :) Ühel sõbranna sünnipäeval, kuhu tegin neljakordse koguse kooki, sest külalisi oli 50-60 ringis, tulid mitmed mulle ekstra ütlema, kui hea kook see ikka on! Niiet, kui tahad sõpru võita või niisma tähelepanu saada, siis soovitan seda torti küpsetada :D :D :D Nali naljaks, aga kes kunagi midagi küpsetanud või mõne retsepti koostanud, see saab ilmselt aru, mis tunne on, kui inimesed Su loomingut kiidavad, sh ka mitmed sellised, kelle puhul sa ise tead, et nad ei ole magusasõbrad ja reeglina kooki ei söö ...

Keedetud kondenspiim ehk dulce de leche on üks suurepärane karamelline kreem, millega on mul blogis täitsa mitu koogiretsepti, nt karamellikastmega juustukook ja banoffee-juustukook. Kui ma detsembris Argentiinast, kus see kreem absoluutselt igal hommikul laual oli, tulin, siis tegin dulce de leche'ga üldsegi ühe mõnusa eriliselt mahlase tiramisu (gluteenivaba) :) Praegune koogiretsept ilmus tegelikult juba maikuus Laupäevaleht LP-s, kuid paraku jõuab see alles nüüd blogisse - aga parem hilja, kui üldse mitte :) Pildid on ka kõik kevadel tehtud, sest kuna ma selle koogi alati kuskile kaasa võtma pean, siis pole siiani jõudnud uusi (korralikke) fotosid teha.

Mõned näpunäited ka ... Põhja sees võiks olla kindlasti pruun suhkur, et sellele karamellisust anda; täidises võib olla ka tavaline valge, kuigi ma ise kasutasin selle koogi puhul ka täidises alati pruuni suhkrut.

Põhja jaoks on minu arvates suurepärased kondenspiimamaitselised küpsised (keskmisel fotol) või šokolaadimaitselised (esimesel ja viimasel pildil). Šokolaadikate on mõnus, aga ilma selleta on tort ikkagi väga hea. Glasuuri kogus on selline, et sellest jätkub ka tegelikult äärte katmiseks, aga mina kuhjasin fotol olevale koogile kõik peale, et oleks äärt fotol näha. Maisteomadusi see ei halvendanud ;-)

Poes müüakse juba keedetud kondenspiima (1 pakk 190 g), aga kui soovid selle ise teha, siis keeda 400 g kondenspiimapurki tasasel tulel u 3 tundi, aeg-ajalt lisa vett. Vesi ei tohiks mitte hoogsalt keeda, vaid peaks pigem tasaselt nö podisema/mullitama. 



Põhi:
180-200 g küpsiseid (nt šokolaadi- või kondenspiimamaitselised)
70 g võid 
2 sl pruuni suhkrut (hele v tume muscovado, fariinsuhkur)

Täidis:
400 g toasooja toorjuustu
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
3 sl (pruuni) suhkrut (hele v tume muscovado, fariinsuhkur)
4 muna
2 sl maisitärklist
300 g dulce de leche't või 3 h keedetud kondenspiima 

Kate:
100 g dulce de leche't või 3 h keedetud kondenspiima
100 g hapukoort

Glasuur:
150 g tumedat šokolaadi (70 %-ilise kakaosisaldusega on eriti hea)
80 g tuhksuhkrut
100 g hapukoort

Purusta küpsised, sega pruuni suhkru ja sulatatud võiga ühtlaseks ning suru 24-25 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmimise ajaks külmkappi. 

Vispelda toasoe toorjuust kohupiimapasta ja suhkruga ühtlaseks kreemiks, lisa munad ja maisitärklis. Tõsta juustusegu hulka karameliseerunud (keedetud) kondenspiim ja sega vispliga ühtlaseks. Vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 60-70 minutit kuni täidis on tahenenud (keskelt võib veel võdiseda). 

Sega hapukoor keedetud kondenspiimaga läbi ning laota ühtlaselt koogile. Lülita ahi välja ja jäta kook praokil uksega ahju seisma kuni see on täielikult jahtunud. Seejärel hoia kooki üleöö külmas. 

Serveerida võid koos värskete marjadega (nt vaarikad) või teha peale šokolaadiglasuuri. Selleks sulata šokolaad vesivannil, lisa suhkur ja hapukoor ning sega vispliga kuni glasuur on kreemja konsistentsiga. Laota see koogi peale ja äärtele ning lase enne lahti lõikamist taheneda.

esmaspäev, 22. september 2014

Kanaroog valge veini ja sinepiga



Kui sõbrad käivad külas ja veini jääb järgi, siis tuleb väärt jook loomulikult ju toidu sees ära kasutada, onju?! See kastmega kana sündis tänu ühele mõnusale Chablis'le, millest eelmisel õhtul sai vaid klaasike ära joodud. Tavaliselt on risoto (nt peedirisotos saab ka punase veini ära kasutada) selleks roaks, kuhu eelmisel õhtul või veelgi varem avatud vein sisse kallata, kuid kuumal suvel polnud eriti selle järgi isu, niiet tuli kergemaid lahendusi leida. Üks variant, mis mulle endale väga meeldib, on kanaroog, kuhu sai ka sinepit seltsiks sokutatud. Valmistasin seda toitu suisa rohkem kui korra, sest see paks sinepine sibula ja tüümianiga kaste oli üllatavalt mõnus:)

Siin aga suurepärane artikkel kõigile toidusõpardele ehk mõned teada-tuntud vanad tõed ning head nipid, kuidas süüa teha ;-)

Head kokkamist ja toredat nädalat!

Vaja läheb:
u 800-900 g nahata ja kondita kana rinna- v kintsufileed
soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
1 suur sibul
4 küüslauguküünt
5 dl kanapuljongit
2-3 dl valget veini
6 sl sinepit
peotäis hakitud tüümianit
1-2 sl võid

Haki sibul ja küüslauk peenelt. Lõika kana suurteks tükkideks, nt kintsufileed pooleks, rinnafileed kolmeks. Kuumuta pannil õli ja pruunista kanafileed selles mõlemalt poolt, võta pannilt, lisa natukene võid ja prae sibulat madalal kuumusel u 8 minutit aeg-ajalt segades kuni see on pehme ja klaasjas. Lisa küüslauk ja prae veel paar minutit. Lisa pannile vein, puljong, sinep ja hakitud tüümian ning lase kergelt keema tõusta. Aseta kana pannile tagasi ja kuumuta veel keskmisel kuumusel 10-15 minutit (sõltuvalt tükkide suurusest) kuni kana on läbi küpsenud. 

Võta kana pannilt ära, lase pannile jäänud vedelikul keema tõusta ja keeda u 15 minutit kuni kaste on paksenenud ja läikiv. Sega vispliga sisse või ja jahvata veel musta pipart. Tõsta kaste kanale ja puista peale tüümianilehti. Serveeri koos kinoa, riisi või värske kartuliga; kõrvale naudi valget veini ;-)

esmaspäev, 15. september 2014

Krõbeda pankoga brokoli ja lillkapsas


Jälle üks roog brokoli ja lillkapsaga, aga kuna need aedviljad mu peaaegu igahommikustel turukäikudel alati silma jäävad ja loomulikult ka koju kaasa tulevad, siis on need päris tihedalt kodus söögilaual. Kuigi lillkapsas minus aastaringselt eriliselt sooje tundeid ei tekita, siis suvel olen ma küll selle suur fänn. Lapsena sai seda suvel nii maal vanaema juures kui ka koduaias peenralt toodud, pehmeks hautatud ning või ja soolaga söödud ja see oli lihtsalt hullult hea! Ja praegugi - suvisel ajal (ka vananaiste suvel nagu praegu), on see minu arvates suurepärane ;-)

Seekord tegin spargel- ja lillkapsast krõbeda pankoga. Panko on kokkade seas ja restoköökides üsna laialdaselt kasutusel, kuid Eestis ei ole kodudes veel eriti tavaliseks saanud. Yves Le Lay, kellest kirjutasin LP-s kevadel (igaks juhuks mainin, et online-versiooni pealkiri ei ole kahjuks minu pandud ega ka mitte minu heakskiitu saanud!), jagas lugejatega ühte oma lapsepõlvekodust pärinevat retsepti - kammeljat kartulite ja grenobloise' kastmega -, mis tuli viimistleda võis krõbedaks praetud pankoga.    

Panko on Jaapani riivsai, mille peamine erinevus tavalisest riivsaiast on see, et see on tehtud vaid saia sisust ja koorikud on välja jäetud. Ja mis eriti lahe - panko on mõnusate helvestena, mitte puruna. Õhulised helbed ei vetti nii kiiresti ära ega ima nii palju rasva kui tavaline riivsai ning on seetõttu pikemat aega krõbedad. See on hästi hea nii paneerimiseks kui ka tekstuuri andmiseks näiteks pastatoitudes, gratäänides, täidetud aedviljades. Nüüd saab pankot Umami.ee-st tellida - just sealt minu panko-pakike pärinebki, aitäh! :) 


Vaja läheb:
1 väiksem lillkapsas
1 väiksem brokoli
(oliivi)õli ja võid
30 g (u 1 dl) pankot
1-2 küüslauguküünt
peotäis hakitud värsket peterselli
soola(helbeid), värskelt jahvatatud musta pipart

Keeda v auruta lillkapsast ja brokolit mõned minutid kuni õisikud on veel kergelt krõmpsud ja nõruta. Kuumuta pannil 1 sl õli ning prae pankot pidevalt segades u 3 minutit kuni see on pruunistunud. Võta pannilt ja kuumuta pannil veel u 1 sl õli ja umbes samapalju võid, aseta peeneteks viiludeks hakitud küüslauk, hautatud spargel- ja lillkapsas pannile ning kuumuta pidevalt segades u 5 minutit kuni lillkapsas on kuldne. Võta pannilt, lisa panko, hakitud petersell, soovi korral ka paar pisikest võitükki, maitsesta soola(helveste) ja pipraga, sega kõik läbi ning serveeri kohe. 

reede, 12. september 2014

Ülimalt lihtne krõbe seenepirukas


Et metsad on paksult seeni täis, siis ei ole minu arust midagi sobivamat selleks nädalavahetuseks kui üks krõbeda põhjaga maitsev seenepirukas, mille valmistamiseks aega ega vaeva praktiliselt ei kulu. Pirukat sobib teha kõigi meelepäraste turult või metsast saadavate seentega - lihtsalt mõnede puhul tuleb arvestada nende eelneva töötlemisega ehk enne praadimist tuleb ju teatavasti mõned seened ära kupatada :) Praadimisel tasuks aga arvestada mõnede asjadega, mis kõik on ilusti siin kirjas. 

Kui metsa ega turule ei jõua, siis kasuta poes müüdavaid šampinjone, millega saad pirukat aastaringselt küpsetada, kasvõi nt kevadel, kui mina pildil oleva piruka tegin, et varakult seenehooajaks valmis olla (retsept ilmus Laupäevaleht LP-s) :D Muuseas, kukeseente ja puravikega on see küpsetis eriti hea - järgi proovitud! Fotomaterjali küll pole, aga proovige ise ära, siis teate ;-)

Ja soovitan nädalavahetusel teha ka mõni maitsev õunakook - blogis on olemas nii lihtsaid purukooke (nt pohladega või rukkijahuga), natukene keerulisemaid küpsetisi (nt õige tainaga struudel)  kui ka gluteenivabu maiusi (nt pähklipõhjaga imemaitsev kook või karamelliste õunte ja vanillikreemiga pavlova). Minu lapsepõlvest pärineva klassikalise biskviitkattega koogi, mida me alati kodus küpsetasime, retsept ilmub aga juba homme Laupäevaleht LP-s. Kuigi koduaia antoovkad on imelised - hapud, pehmed ja head - ning küpsetamiseks parimad, siis pidin ikkagi veel täidisesse  paar peotäit pohli lisama, et oleks veelgi maitsvam (ja ilusam) ;-)

Toredat nädalavahetust kõigile!


Seenepiruka jaoks läheb vaja:
400 g võiga pärmi-lehttainast
500 g meelepäraseid seeni
1-2 küüslauguküünt
värskelt jahvatatud musta pipart, soola
näpuotsatäis riivitud muskaatpähklit (soovi korral)
200 g toasooja toorjuustu
peotäis hakitud petersellilehti
peotäis rukolat

Sulata tainas järgides pakendil olevaid juhiseid (eelkõige tähtaega). Rulli kõik 4 tainaplaati lahti, laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (ühele plaadile mahub kaks lehte) ja lõika terava noaga u 1 cm kaugusel äärtest nö raam tainale ümber tainast mitte päris läbi lõigates. Torka "raami sees" kahvliga tihedalt läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 15 minutit kuni pirukapõhi on kuldne. 

Lõika seened viiludeks või neljaks; viiluta küüslauguküüned peeneteks viiludeks. Prae seeni pannil või sees mõned minutid, lisa pannile küüslauguviilud ja küpseta veel, et üleliigsest vedelikust lahti saada. Maitsesta praetud seened soola, pipra ja soovi korral ka muskaatpähkliga.

Võta küpsetatud pirukapõhjad ahjust ja laota toorjuust ühtlaselt neljale plaadile "raami" sisse. Puista peale praetud seened (jaga need samuti nelja plaadi vahel ära) ja küpseta veel 5 minutit. Ahjust väljavõetud pirukale puista hakitud peterselli ja rukolalehti. Väga hea nii ahjusoojana kui ka jahtunult!

teisipäev, 9. september 2014

Küpsetatud part vaarikavinegreti ja aedoa-kodujuustu salatiga


Retsepti autoriks om Roman Žaštšerinski, kellega paar nädalat tagasi toimunud Vanamõisa laadal Eesti Toidu telgis aset leidnud kulinaarse dueti raames koos kokkasime. Lisaks ühele portsule serveerimistaldrikul sai tehtud ka terve rida väikeseid suupisteid, mida soovijad proovida said. Magusaks küpsetasime mustikatega šokolaadikoogi, mille retsept on siin

Üritus oli hästi tore ja andis erakordselt positiivse emotsiooni - mul on tõeliselt hea meel, et mul oli võimalus nii toredas seltskonnas üks ilus suvine laupäev veeta! Rohkem infot ürituse kohta, samuti teiste osalejate imemaitsvad retseptid on olemas Eesti Toidu Telgi FB-lehel. Veelkord suur aitäh korraldajatele ja kõigile asjaosalistele, eriti aga Romanile, kes oli minuga nõus koos kokkama! :)

NB! Kõigi ilusate piltide autor on Lauri Laan, va see üks foto postituse lõpus, aga sellel on oma põhjus, miks üks telefonipilt oli vaja lisada ;-)








Paar pildikest ka maailma parimast publikust


Retsepti järgi tehes saab vaaarikavinegeretti terve kastrulitäis nagu allpool olevatel piltidel näha on, niiet selle koguseid tasuks kodus kindlasti vähendada. Kui aga on soovi teha samalaadset kastet natukene teistmoodi, siis üks variant selleks on blogis olemas minu maasikavinegreti näol, milles võib maasikad vabalt vaarikatega asendada. 



Romani "salakomponent, mis kõik road heaks teeb" on trühvliõli. Ma olin päris üllatunud, millise hullult hea maitsenüansi juba väike kogus seda õli annab. Trühvliõli on üks järjekordne suurepärane avastus - nii lihtne, aga samas täiesti geniaalne asi! See, kui palju saab iga kord targemaks koos mõne väga hea kokaga koos süüa tehes või temast lugu kirjutades, on ikka täitsa uskumatu ja olen iga kord ise ka imestunud, mida kõike ma veel ei teadnud:):):) Etteruttavalt mainin, et Laupäevaleht LP-s on sel nädalal üks lugu tulemas, mille üle ma igati õnnelik olen ;-)


Küpsetatud part vaarikavinegreti ja salatiga

Vaarikavinegrett:
3 šalottsibulat
100 ml viinamarjaseemne õli
30 ml oliiviõli
2 sl vaarikaäädikat
2 sl mett
0,5 dl portveini
120 g vaarikaid
soola, musta pipart

Vinegreti jaoks haki sibulad peeneks ja aseta koos teiste aintega blenderisse. Töötle ühtlaseks kastmeks.

Keeda aedube 2 minutit soolvees, tõsta kohe külma vette, et küpsemisprotsess peatada, nõruta ja sega kodujuustu, hapukoore, sinepi ja hakitud murulauguga salatiks. 

Lõika pardi rinnafilee nahale piklikud sisselõiked seda mitte päris lõpuni (ehk kuni lihani) läbi lõigates. Aseta külmale pannile nahk all ja prae u 3-4 minutit, keera teine pool ja prae veel u minut. Tõsta seejärel aseta ahju ja küpseta 200 kraadi juures u 7 minutit. Tõsta part kohe ahjust külmkappi, et küpsemisprotsess peatada.

Serveeri koos värskete vaarikatega. Puista peale piiniaseemneid ja tilguta trühvliõli.


Ma lisan siia igaks juhuks ka oma telefonipildi, sest laadal keeldus pliit meiega koostööst ja parti pidi paraku grillil küpsetama. Tegin foto oma moblaga mõni päeva varem kohviku Moon köögis ja sellel on näha, milline perfektne Romani küpsetatud part tegelikult välja näeb :)

esmaspäev, 1. september 2014

Imeline mustika-blondie


Seda mõnusat magusat mustikatega kooki tegime üle-eelmisel laupäeval toimunud Vanamõisa laadal Eesti Toidu Telgis koos Roman Žaštšerinskiga. Vanamõisa laadal Eesti Toidu Telgis toimus hästi tore toiduüritus "Kulinaarne duett", mille raames kokkasid nö hobikokad ja toidublogijad koos proffidega, minu partneriks laval oli Roman. Igal paaril oli enda valitud teema, meil näiteks "Imelised Eesti marjad" ning lisaks koogile valmistasime vaarikatest vinegreti küpsetatud krõbeda nahaga pardi juurde, mille retsepti ma kindlasti lähipäevil blogis jagan.

Algne šokolaadikoogi retsept on mul juba siin olemas, kuid seekord tegin blondie pruuni suhkru ja kaerajahuga, kirsid aga vahetasin mustikate vastu. Koogi valis välja just Roman, sest talle pidi see väga maitsema, sest valge šokolaadi magusus ja marjade hapusus on superhea kontrast, ning see kook ei ole Eestis erinevalt brownie'st veel eriti levinud. Minu arust suurepärane valik, kuna blondie on üks magusasõprade lemmikuid - isegi mu enda elukaaslane, kes igapäevaselt kodus erinevaid kooke saab, on just suur blondie-fänn) :) Lisaks praeguse koogi algsele variandile, on mu blogis nt veel jahvatatud mandlitega ja šokolaadikreemiga marmorkook, mis on täiesti teistsugused, kuid julgen mõlemat soovitada!

Panen siia ka paar oma sõbranna Jaanika tehtud fotot. Esimesel oleme Roma ja Ants Uustaluga, kes päeva juhtis, laval kokkamas ja teisel pakun vaatajatele seda sama kooki :)





Ja siin mõned Lauri Laane poolt tehtud toredad fotod koogi tegemisest ja söömisest :)















Koogi jaoks läheb vaja:
200 g valget šokolaadi
230 g võid  
80 g kaerajahu
70 g nisujahu või speltat
näpuotsatäis soola
0,5 tl küpsetuspulbrit
150 g pruuni suhkrut (eriti hea on hele muscovado)
4 muna
150-200 g mustikaid

Sulata tükkideks lõigatud või ja šokolaad vesivannil või paksupõhjalises potis pidevalt segades ning sega ühtlaseks. Lase natukene jahtuda.
Sega omavahel sõelutud jahud, sool ja küpsetuspulber. Lisa suhkur, munad ja sulatatud šokolaad ning sega vispliga kõik ühtlaseks. Vala segu 20X20 cm nelinurksesse küpsetuspaberiga kaetud vormi, aseta peale mustikaid ning küpseta ahjus 160 kraadi juures 50 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Jahuta vormis ja lõika ruutudeks. Kook on mõnusalt mahlane ja karamelline ning säilib sellisena õhukindlalt suletud anumas või kilesse mässituna mitu päeva.

Soovitus:
* Mustikate asemel võid kasutada vaarikaid, põldmarju, tikreid, punaseid või musti sõstraid, kirsse, tükeldatud rabarberit või hapusid õunu.
* Kui soovid gluteenivaba kooki, siis kasuta gluteenivaba kaerajahu ja asenda nisujahu riisijahuga. Küpsetuspulbrit lisa sel juhul tainale 0,5 tl asemel 1 tl.
* Sügavkülmutatud marjad võid lisada koogile eelnevalt sulatamata.


laupäev, 30. august 2014

Aedoad küüslaugu ja parmesaniga

Üks erakordselt mõnus ja lihtne söök ajal, mil kodumaist aeduba on täis nii kõigi tuttavate aiapidajate peenrad kui ka turuletid. Või, küüslaugu ja parmesani kombo on niikuinii midagi sellist, millele ükskõik mis kujul ja vormis ja ajal on raske vastu panna - juba see pannilt tulev lõhn, mis tekib või sees küüslauku praadides, on midagi sellist, mis põlvist nõrgaks võtab! Soovitan proovida :)

Ube keeda täpselt nii kaua, et saad sellise tekstuuri, nagu sulle meeldib. Näiteks Roman Žaštšerinski, kellega Vanamõisa laadal Eesti Toidu Telgis eelmisel laupäeval süüa tegime, keedab aedube 2 minutit ja asetab seejärel kohe jääkülma vette, et küpsemisprotsess peatada. Mina keedan u 5 minutit - siis on need minu jaoks parajalt krõmpsud. Kui sulle aga täitsa pehmed oad meeldivad, siis muidugi keeda neid pikemalt, kui mul retseptis kirjas - peaasi on ju see, et sa ise rooga naudiks:) Head kokkamist ja ilusat nädalavahetust! 


üks punt aedube (u 400-500 g)
võid (nii palju, kui soovid) :)
1-2 küüslauguküünt
soola(helbeid), värskelt jahvatatud musta pipart
u 50 g parmesani
peotäis peenelt hakitud murulauku või lehtpeterselli (soovi korral)

Keeda ube soolaga maitsestatud vees 2-7 minutit vastavalt sellele, kui krõmpse ube soovid, ja nõruta. Haki küüslauk peenelt. Soojenda pannil või, lisa hakitud küüslauk, prae kergelt läbi ja seejärel aseta pannile aedoad. Prae segades madalal kuumusel mõni minut, pruunistada ei ole vaja. Võta oad pannilt, maitsesta soola ja pipraga ning tõmba juustunoaga peale parmesanilaastud või puista üle riivitud parmesaniga. Soovi korral puista peale veel peenelt hakitud murulauku või lehtpeterselli. Parimad soojalt ja kohe! Sobivad nii igasuguste toitude lisandiks kui ka niisama nautimiseks :)


kolmapäev, 20. august 2014

Banaani-porgandi muffinid



Nende muffinite kohta võib vist küll öelda, et need on kohe täitsa tervislikud - rasvainet ei sisalda peaaegu üldse, see-eest aga ohtralt kaerahelbeid ja porgandit ning mõõdukalt rosinaid ja banaani.  Samas on need ikkagi mahlased ja mõnusad ehk tervislikkus ei tule kuidagi maitse arvelt kompromissi tehes:)

Mina valmistasin gluteenivabad muffinid ehk kasutasin gluteenivabu kaerahelbeid ja kolme erinevat jahu: 1 dl riisi-, 1 dl maisi- ja 1 dl gluteenivaba kaerajahu. Kui ei soovi gluteenivabu, siis kasuta tavalist nisujahu, millest kolmandiku võid asendada täistera nisujahu või kaerajahuga.

Retsept ilmus mõned kuud tagasi Laupäevaleht LP-s mu banaaniloo juures. 

Vaja läheb:
3 dl jahu (1 dl võib olla kas täistera nisujahu või kaerajahu)
1 dl (pruuni) suhkrut
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
0,5 tl soola
2 dl kaerahelbeid
1 dl rosinaid vm kuivatatud puuvilju (nt väiksemaks hakitud aprikoose või ploome)
3 sl oliiviõli
1 suur muna
0,8 dl piima
3-4 keskmist porgandit (riivitult)
1 suur küps banaan (püreestatud)

Sega omavahel jahu, suhkur, küpsetuspulber, muskaatpähkel ja sool, seejärel lisa kaerahelbed ja rosinad. Sega läbi ning lisa õli, muna, piim, peenelt riivitud porgandid ja püreestatud (nt kahvliga) banaan. Sega ühtlaseks tainaks ja jaota see 12 muffinivormi vahel (eelnevalt määri vormid õliga või vooderda paberist vormidega). 

Küpseta ahjus 200 kraadi juures 23-25 minutit kuni muffini sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Väga head nii soojalt kui ka jahtunult. 



reede, 15. august 2014

Maasikavinegrett



Kuigi teoreetiliselt on maasikaaeg ammu läbi, siis turul on neid endiselt veel ohtralt saada. Kahjuks ei ole küll tegemist enam nii magusate marjadega nagu kõrghetkel juunis/juuli alguses, kuid toidu sees kasutamiseks sobivad küll - ikkagi oluliselt paremad, kui talvised Hispaania päritolu plastmassi meenutavad maasikmarjad. 

Suvisel ajal on kogu aeg tegemist ja ringi käimist ning kokkamiseks jääb aega minimaalselt. Õnneks aitab ajapuudust ideaalselt kompenseerida igasugune kodumaine värske kraam ja imelised marjad, millega igapäevaselt maiustada saab, kuid vahel on mõnus ikkagi ka midagi kerget valmistada. Üks neist asjadest on praetud halloumi, mis valmib ülikiirelt (u 1 minut kummaltki küljelt vaja praadida või grillida). Kasutan kodumaist kitsepiimast valminud juustu, mis teeb silmad ette isegi nendele halloumi'dele, mida Kreekas ja Küprosel söödud, ja olen sellest täitsa sõltuvusse sattunud.  Kõige parem on halloumi-juust otse pannilt v grillilt, sest siis on ta pealt krõbe ja seest imeliselt kreemjas; jahtudes muutub aga krudisevaks ja kõvaks. 

Erinevaid kooslusi halloumi'ga on mul siin blogis ohtralt, nt basiilikuvinegretitomatisalsa või hoopis grillitud aprikoosidega, aga vahelduseks on see juust maasikakastmega ka väga mõnus :)

Vaja läheb:
1 väike küüslauguküüs
200 g värskeid maasikaid
2 sl õuna(siidri)äädikat
2 sl extra virgin oliiviõli
meresoola ja värskelt jahvatatud musta pipart
1 sl (pruuni)suhkrut või vedelat mett

Haki küüslauguküüs peenelt, lõika suuremad maasikad väiksemaks, aseta kõik koostisosad blenderisse ja töötle ühtlaseks. Serveeri praetud halloumi ja rohelise kraamiga (nt rukola, basiilik, väikesed spinatil-, tüümiani- või mündilehed). 

Maasikad võib asendada ka vaarikatega!

Muudetud retsept on ajalehest the Guardian.