Kolmapäev, 11. mai 2022

Lõhe rabarberi ja spargliga


Et rabarber ei ole imehea mitte ainult magusates toitudes, vaid sobib suurepäraselt ka soolastesse roogadesse, on toidusõpradele juba teada-tuntud fakt. Minulgi on blogis üks maitsev kevadine magushapu kana retsept, kus suisa pool kilo rabarbrit sees.  Magusaid rabarbriretsepte on muidugi juba kümneid siia kogunenud, nii et päris proportsioonis asi siiski ei ole :) Üritan aga natukene tasakaalu tekitada uue toiduga, kus rabarber on seekord koos spargliga lisandiks lõhele. 

Spargel on muide suhteliselt vesine köögivili, sisaldades vaid 6,5% kuivainet nagu tomat ja rediski. Kergesti seeduvate valgu- ja süsivesikute tõttu on spargel suurepärane dieettoit eelkõige maksa- ja neeruhaigetele. Ka energiat on 100 grammi kohta vaid 25 kcal. Spargel on toitainerikas ja kuulub väärtuslike köögiviljade hulka olles toitainesisalduselt võrdne näiteks porgandi ja sibulaga. Värske spargel sisaldab kiud- ja mineraalaineid (kaltsium, tsink, magneesium, raud, seleen), foolhapet, vitamiine (eelkõige A, B, C, E, K) ning antioksüdante. Kuna seistes spargli toitainesisaldus väheneb, tasub sparglit süüa võimalikult ruttu pärast korjamist. 

Parim viis spargli säilitamiseks on hoida seda külmas nii, et varred on vee sees nagu lilled vaasis. Enne tarvitamist tuleks aga kõvad varreotsad u 3 cm kõrguselt (sealt, kus see kergelt murdub) ära murda. 

Ahjus küpsetatud rabarber:
2 väiksemat või 1 suur šalottsibul
2 suuremat või 4 väiksemat peenet rabarberivart
u 2 sl (oliivi)õli
3 sl vedelat mett või suhkrusiirupit
1 sl palsamikreemi ehk balsamico't
soola, pipart
tüümianivarsi

Lõika kooritud sibul(ad) õhukesteks viiludeks. Lõika rabarber 5-6 cm tükkideks. Kui on jämedad varred, siis lõika need enne pikuti pooleks või kolmeks. 

Kuumuta pannil õli ja prae selles sibulat madalal kuumusel mõned minutid paaril korral segades kuni see hakkab läbipaistavaks muutuma. Lisa rabarber ja prae veel mõni minut. Nirista peale mesi või siirup ja  balsamico ning lisa mõned mõned tüümianivarred. Maitsesta soola ja pipraga. Vala segu ahjuvormi ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 15 minutit kuni rabarber on pehme. 

Spargel ja lõhe:
2 küüslauguküünt
400 g sparglit
4 paksemat lõhefilee tükki (ühe kaal 150-200 g)
u 2 sl (oliivi)õli
soola, pipart
sidrunimahla
tüümianilehti (seveerimiseks)

Haki küüslauk peeneks. Murra sparglil ära kõvad varreotsad ja lõika või murra pikad varred pooleks. Eemalda lõhel nahk ja tõmba pinsettidega keskelt luud välja. 

Kuumuta suurel pannil õli ja prae selles madalal kuumusel peeneks hakitud küüslauku paar minutit. Lisa spargel ja prae veel mõni minut seda aeg ajalt segades. Maitsesta kogu soola ja pipraga ning pigista peale sidrunimahla. Aseta pannile spargli peale lõhefileed ning maitsesta ka neid soola, pipra ja sidrunimahlaga. 

Selle ajaga on rabarber pehmeks küpsenud. Võta vorm ahjust ja aseta pann koos lõhe ja spargliga ahju. Küpseta ahjus 160 kraadi juures samuti u 15 minutit kuni lõhe on läbi küpsenud ja spargel peaaegu pehme (ideaalis jääb see siiski kergelt krõmpsuks). 

Serveerimiseks sobib hästi (täistera)riis, samuti kinoa. Jaga spargel ja lõhe nelja taldriku vahel, tõsta peale rabarber. Nirista kogu roale rabarberist välja tulnud vedelikku ja puista heldelt tüümianilehti. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

    Kolmapäev, 4. mai 2022

    Mahlane rabarberi-pähklikook


    Tõeliselt lihtne, hästi mahlane ja suus sulav kook! Rabarberit saab veel hetkel kahjuks ainult turult, kuid peagi on juba võimalus neid ise aiast korjata. See kook on ka meeldivalt lihtne, nii et sobib eelolevaks emadepäevaks väga hästi. Kui aga rabarberihooaeg kätte jõuab, siis siin on terve hunnik kergeid ja maitserikkaid kooke selle suurepärase hapu viljaga (kaks esimest neist retseptidest on ühed mu suured lemmikud muide):) Ja igal kevadel tasub uuesti meelde tuletada, et ära kindlasti noori peeneid rabarberivarsi koori, sest ilus roosa värv on ju oluline ;-)

    Koogil tuleks lasta jahtuda, kuid võid seda küpsetist nautida ka soojalt. Sel juhul pigem tõsta seda suurema lusikaga nagu pudingut, sest soojana on kook pudisev. Lisandiks on ideaalsed vanillijäätis, -kaste ja -kreem, aga mulle endale meeldib see täitsa niisama ilma lisanditeta, sest kook on piisavalt mahlane, maitserikas ja pehme.

    Sügisel võid asendada rabarberi hapude kodumaiste õuntega (Antonovka on alati ideaalne). 

    Kui kasutad gluteenivaba jahu (mul oli maisi- ja riisijahu segu), lisa 1,5 tl küpsetuspulbrit. 


    Vaja läheb:
    400 g rabarberit
    90 g toasooja võid
    220 g muscovado suhkrut
    1 suur muna
    220 g jahu
    1 tl soodat
    näpuotsatäis soola
    300 g hapukoort
    100 g meelepäraseid pähkleid või nende segu
    2 sl kaneelisuhkrut
    tuhksuhkrut (soovi korral)

    Lõika rabarber u 0,5 cm tükkideks. Jämedamad varred lõika enne pikuti pooleks. 

    Vahusta või suhkruga, lisa edasi vahustades muna. Sega teises kausis sõelutud jahu sooda ja soolaga ning  lisa koos hapukoorega võivahule. Viimasena sega tainasse hakitud rabarber. 

    Laota tainas u 20X30 cm küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi, puista ühtlaselt peale (hakitud) pähklid ja kaneelisuhkur ning küpseta 160-kraadises ahjus u 40 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. 

    Lase koogil vormis jahtuda, lõika siis ruutudeks ja sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

    Teisipäev, 3. mai 2022

    Soe küpsisemaius vaarikate ja martsipaniga




    Mahlaste vaarikate ja tummiste šokolaadiküpsistega martsipanimaius on eriliselt kerge ja igati soblik näiteks juba sel pühapäeval oma emale valmistada. See on tõesti üks selline dessert, millega saavad hakkama ka väikesed lapsed, rääkimata kõigist täiskasvanud inimestest (sh sellised, kes muidu kunagi köögis midagi ei tee) :) Samas sobib see küpsetis nii magustoiduks kui ka nt hommikul kohvi kõrvale nautimiseks. 

    Kasutada võib ka külmutatud vaarikaid. Neid eelnevalt sulatada ei ole vaja. Väga hästi sobivad sellesse maiusesse ka mustikad. Šokolaadiküpsised võivad olla ka šokolaaditükkidega. 

    Vaja läheb:
    2 muna
    2 sl suhkrut
    200 g hapukoort
    100 g martsipani
    100 g šokolaadiküpsiseid
    100 g vaarikaid 

    Klopi munad kausis suhkruga kergelt lahti ja sega läbi hapukoorega. Tükelda martsipan ja murenda küpsised puruks või hästi väikesteks tükkideks.

    Võta neli kuumakindlat anumat ja jaota kaks kolmandikku küpsisesegust nende põhja. Jaga hapukooremass nelja anuma vahel ning korda sama martsipaniga ja suurema osa vaarikatega. Laota ülejäänud küpsisepuru vormide peale ja aseta need ahju.

    Küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit kuni hapukooremass on tahenenud. Puista peale ülejäänud vaarikad ja lase jahtuda.

    Kolmapäev, 27. aprill 2022

    Spargli-lõhepirukas kodujuustuga


    See pirukas on on igas mõttes rikkalik - ohtralt maitsvat lõhet, värsket sparglit ja kodujuustu krõbedal lehttaina põhjal. Seda soolast küpsetist on ülilihtne teha ja see on ühtviisi hea nii külalistele pakkumiseks kui ka külla kaasa võtmiseks. Seega tasub see juba lähiajal plaani võtta, sest sparglihooaeg on Eestiski peagi algamas. Mujalt toodud värske spargliga saab aga ka muul ajal maiustada, nii et pirukat võib ju pmst ka aastaringselt küpsetada :)

    Spargel (Asparagus officinalis) on selle poolest huvitav, et botaanikute jaoks on see harilik aspar, lilleadnikele aspar, kuid kokkade ja köögiviljakasvatajate jaoks spargel. Spargli perekonda kuulub ligi 150 liiki ja see on vana kultuurtaim. Juba Vana-Egiptuses peeti seda vilja delikatessköögiviljaks; Roomas aga olid sparglikasvatamise võtted eriti arenenud ja need on koos aegade jooksul lisandunud täiendustega siiani kasutusel. Spargli kasvatamine on keerukam ja aeganõudvam kui tavaliste köögiviljade kasvatamine. Just töömahukuse tõttu (see olevat üks kõige rohkem tööjõudu nõudvaid köögivilju) on spargel kõrge hinnaga. 

    Valge ja rohelise spargli värvi erisus sõltub muide vilja kasvatamisest. Valget ehk pleegitatud sparglit hakati kasvatama alles 19. sajandil, mil noori võrseid hakati savipottide või mullaga katma. Valget sparglit kultiveeritaksegi katte all, mistõttu see saab vähe päikese valgust ja taimes tekib vähem klorofülli, mis selle roheliseks muudaks. Maitse on seetõttu valgel sparglil õrnem kui rohelisel, samuti on hind kõrgem, kuna kasvatamisega nähakse rohkem vaeva. See-eest aga C-vitamiini sisaldus on valges sparglis väiksem - vaid 30 milligrammi 100 grammi kohta võrreldes rohelise spargli 60 milligrammiga. 

    Selle piruka jaoks pole mõtet valget sparglit "kulutada", sest roheline sobib ideaalselt. Veelgi maitserikkama piruka saamiseks võib tavalise kalafilee asemel kasutada ka (kuum)suitsulõhet, kuid sel juhul võid kogust ka vähendada (piisab ka u 300 grammist). 

    Vaja läheb:
    400-500 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
    u 400 g lõhefileed
    5 muna
    100 g hapukoort
    400 g kodujuustu
    suur peotäis karulauku või 2 küüslauguküünt
    2 sl jahu
    400-500 g sparglit (puhastamata kaal)
    soola, pipart
    oliiviõli

    Võta tainas paar tundi enne küpsetamist sügavkülmast külmkappi ja lase sel aeglaselt sulada. 

    Eemalda lõhefileel nahk, tõmba keskosast luud välja ja lõika u 1 cm tükkideks.

    Murra sparglitel ära kõva varreots ja lõika neid soovi korral väiksemaks (võib ka terveks jätta).

    Klopi munad kergelt lahti ning sega läbi hapukoore ja kodujuustuga. Lisa purustatud küüslauguküüned või hakitud karulauk ja jahu ning sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga. 

    Aseta tainas 20x30 cm küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud vormi ning suru seda laiemaks nii, et see ulatuks ka 2 cm kõrguselt äärtele. Pirukataina võib ka eelnevalt jahusel pinnal suuremaks rullida ja siis vormi asetada. Tee pirukapõhjale kahvliga tihedalt augud sisse. 

    Puista põhjale tükeldatud lõhe ja vala peale kodujuustumass. Kõige peale aseta sparglid, millele nirista pisut head oliiviõli, raputa soola ja jahvata musta pipart.

    Küpseta 200-kraadises ahjus 30-40 minutit kuni piruka ääred on kuldpruunid ning täidis tahenenud ja hakkab samuti pealt kuldseks muutuma. 

    Reede, 22. aprill 2022

    Pehme kohupiima-ürdisai kahe juustuga


    Seekord tegin ühe lihtsa mahlase saia kohupiima ja kahe juustuga :) Muide, juustu söövad inimesed juba vähemalt 6000 aastat. Täpset aega, mil see imeline piimatoode meie lauale jõudis, ei ole küll võimalik määrata, kuid juba Sumerite iidsete templite friisidel oli kujutatud episoode juustu valmistamisest. 

    Eriti suure au sees oli juust aga vanadel roomlastel. Juust oli Rooma riigis kallim kui vein ja iga jõukama kodaniku majas leidus spetsiaalne juustuköök. Roomlased täiendasid juustuvalmistamist esmakordselt pikaaegse laagerdamise kasutusele võtmisega, samuti selle suitsutamisega, et juust kauem säiliks. 1. sajandil elanud Rooma põllumajanduslike teoste autor Columella pidas parimaks õunapuupuidust saadud suitsu. Tema andis ka juustu valmistamiseks juhendeid, õpetades muuhulgas juustu maitsestamist pähklite, pipra ja ürtidega. 

    Keiser Augustus aga hindas enim Toulouse'ist pärit juustu ning tema lemmikroaks olid selle juustuga praetud kalad, must leib ja viigimarjad. Arvestades, et Roomas kasvas rukis sel ajal vaid umbrohuna nisu sees, oli tema toiduvalik üsna haruldane ja ka igati kasulik, sest kõiki neid toiduaineid, sh juustu peavad teadlased üksmeelselt väga tervislikuks. Caesar aga märgib oma Gallia sõdade kirjelduses, et germaanlaste tähtsaim toiduaine oli sel ajal juust. 

    Roomlased oskasid hinnata ka Šveitsi Alpides valmistatud juustu. Kuna sealsed rohud andvat piimale eriti hea maitse, siis veeti alpides tehtud juustusid hobustega Rooma, kus seda nimetati caseus helveticus. Ladinakeelsest sõnast juustu kohta on tuletatud ka selle nimetus mitme teises keeles - cheese (ingl k), Käse (saksa k), cacio (Iaalia k), queso (hispaania k). 

    Juust on toitev, säilib kaua ja maitseb hästi. Juba Hippokrates kirjutas patsientidele välja piimadieete, mille hulka kuulus ka juust. Keskajal Itaalia linnas Salernos avatud Euroopa esimeses ilmalikus meditsiinikoolis välja antud "Salerno Tervishoiukoodeksis", millest on tehtud üle 300 kordustrüki, propageeriti juustu ja leiba kui väga tervislikke toiduaineid. 


    Selle saia võid val mistada ka nisujahuga ning siis piisab 1 tl küpsetuspulbrist ja sooda võid üldse ära jätta. Taina segamisega ole sel juhul hästi ettevaatlik, et mitte gluteeni aktiveerida, sest muidu on tulemuseks  vähem kerkinud ja kõvem sai. Kui nisujahuga tehtud saia tainast võimalikult vähe segada, saad aga õhulise ja hästi kerkinud saia, sest gluteen aktiveerub siis alles küpsemise ajal mite varem.

    Sai tuleb pärast küpsetamist võimalikult kiiresti vormist välja võtta (10 minutit võiks siiski taheneda pärast ahjust võtmist), sest muidu tuleb alla kondensvedelik ja sai jääb alt vesine. Restil jahtudes aga käib õhk alt läbi ja saia jääb ka alt krõbe(dam).

    Vaja läheb:
    60 g võid
    100 g kõvemat laagerdunud juustu (mõni kodumaine Parmesani analoog on ideaalne)
    125-250 g (1-2 pakki) mozzarella't
    370 g jahu (270 g toortatra- ja 100 g maisijahu)
    2 tl küpsetuspulbrit
    1 tl soodat
    1 tl värskeid või kuivatatud ürte (nt tüümiani, punet, rosmariini või nende segu)
    paar pipraveski keerdu musta pipart
    1,5 tl soola
    1 suur toatemperatuuril muna
    2 sl vedelat mett
    2,6 dl täispiima
    200 g (1 pakk) maitsestamata kohupiima

    Sulata või ja lase mõni minut jahtuda. Riivi kõva juust. Murra või lõika mozzarella 1-2 cm tükkideks.

    Sega sõelutud jahu(d) teiste kuivainetega (küpsetuspulber, sooda, ürdid, pipar ja sool). Lisa mozzarella ja pool riivitud juustust ning sega kuivainetega läbi. Teises kausis sega lahtiklopitud muna mee, piima,  kohupiima ja sulatatud võiga ühtlaseks, seejärel sega kuivainetega läbi. 

    Tõsta tainas (see on hästi paks) suuremasse piklikusse leivavormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ääred aga määrutud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu pind ja puista peale ülejäänud riivitud juust. 

    Küpseta ahjus 170 kraadi juures (pöördõhu režiimi kasutades on paras temperatuur 150 kraadi) 45-55 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui sai pealt liigselt pruunistub, siis kata see fooliumiga. Küpsemisaeg sõltub ahjust, samuti vormi suurusest. 

    Lase saial vormis u 10 minutit seista, seejärel eemalda vormist ja aseta restile jahtuma. Enne lahti lõikamist võiks sai olla restil u 20 minutit tahenenud. 

    Jahtunud sai keera kas toidukilesse või küpsetuspaberisse või aseta õhukindlalt suletud anumasse. Soovitan hoida seda toatemperatuuril ja tarbida kolme päeva jooksul. Ülejäänud saia võib asetada ka sügavkülma. 

    Kolmapäev, 20. aprill 2022

    Šoti munad


    Kui juba munavõid ja täidetud mune oled teinud või ei ole nende järele isu ning ideid on juurde vaja, siis Šoti munad on üks väga hea variant, kuidas kasutada ära pühadest alles jäänud keedumune. Ideaalis ei ole  Šoti munade kollane päris kõvaks keedetud, vaid pigem kergelt vedel, nii et kui teed Šoti mune ekstra selleks keedetud munadest, siis ära neid üle viie minuti keeda. 

    Šoti munad on väga toitev ja toekas roog, mis sobib nii suupisteks kui ka põhiroaks koos salatiga, samuti piknikule või matkale kaasa võtmiseks. Valgurikas amps hoiab kõhu kaua täis. 

    Hakkliha asemel on brittidel enamasti kasutusel kesta seest välja võetud vorstitäidis. Hakklihadest tasub kasutada pigem rasvasemat laadi hakkliha, sest nt veisehakkliha võib pisut kuivaks jääda.

    Traditsiooniliselt on Šoti munad küll õlis frititud, kuid neid võib tegelikult ka rohkes õlis pannil praadida või üldse ahjus küpsetada (200-kraadises ahjus 15-20 minutit). Viimasel juhul ei tule need pealt nii krõbedad ja on oluliselt vähem rasvased, kuid maitsevad ikka hästi :)

    Riivsaia saab teha väga lihtsalt ka ise, näiteks kuivemat saia köögikombainis peeneks töödeldes. 

    Vaja läheb: 
    4 keedetud muna
    1 muna
    300 g (1 pakk) hakkliha
    1 sl riisi- või nisujahu
    1 tl soola
    1 tl Dijoni sinepit
    0,5-1 tl tšillipulbrit
    u 50 g riivsaia

    õli küpsetamiseks, praadimiseks või frittimiseks

    Koori keedetud munad. Klopi muna väikeses kausis nö lahti.

    Sega suuremas kausis hakkliha läbi poolega lahti klopitud munast, jahu ja maisteainetega. Jaota hakkliha neljaks ühesuuruseks tükiks, vajuta lapikuteks ketasteks, aseta igaühele keskele muna ja mätsi hakklihamass muna ümber nii, et muna oleks üleni kaetud. Veereta need käte abil ümmarguseks palliks. 

    Veereta hakklihapalle ükshaaval ülejäänud pooles munas ja seejärel riivsaias. Küpseta õlis või ahjus kuldpruuniks. Pannil praadides keera mune pidevalt, et need oleks ühtlaselt pruunistunud (keskmisel kuumusel kulub u 10 minutit). 

    Enne söömist lõika Šoti munad pooleks. Lisandiks sobivad erinevad värsked või marineeritud aedviljad (kurgid, tomatid, sibulad, peet). 


    Teisipäev, 19. aprill 2022

    Tuunikala-muna salat


    Loodan, et kõigil olid imelised kevadpühad! Ja mis eriti oluline - loodetavasti olid need ka maitseelamusterikkad ;-) Mina igal juhul küpsetasin eelmisel nädalal nii erinevaid kohupiimakooke (sh need kolm maiust Nädalalõpuleht LP-s) kui ka ühe suus sulava Baski juustukoogi, mida sel korral nautisime koos maasikatega. Lisaks said esimesed grill-lihad ja -vorstid söödud, sest Maks & Moorits tutvustas oma uusi maitsvaid tooteid, maja aknad pestud ning terassihooaeg avatud. Sel nädalavahetusel tuli küll veel terassil vahuveini rüübates jope seljas hoida, kuid kaugel see aeg enam on, kui päeval on nii palav, et rõdul on keeruline keset päeva aega veeta ;-) Varsti ilmselt saab ka juba esimesed lilled kastidesse istutada ja seemned mulda külvata, nii et olen juba suve osas heas mõttes kerges ootusärevuses :D

    Täna aga pakun ühe uue retsepti, mis on suurepärane võimalus kasutada ära pühadest ülejäänud keedetud mune. Tuunikala-munasalt on ühtviisi hea nii musta leiva ja röstitud saia kui ka soolaste küpsiste või pannkookide (nii õhukeste kui ka paksude) ja (tatra)pliinidega. Ehk siis tegemist on igati universaalse suupistega, mis sobib peaaegu kõigega, meeldib enamikele inimestele ja mida on ülimalt lihtne valmistada;-)

    Vaja läheb:
    u 300 g (2 väikest või 1 suur karp) tuunikala vees
    4 keedetud muna
    2 keskmist varssellerit
    1 suurem marineeritud kurk
    peotäis hakitud rohelist sibulat
    150 g paksemat majoneesi
    2 sl (teralist) Dijoni sinepit
    0,5 tl paprikapulbrit
    näpuotsatäis cayenne'i pipart

    Nõruta tuunikala üleliigsest veest. Koori munad ja tee kahvliga puruks. Viiluta seller õhukesteks viiludeks ja lõika kurk väikesteks tükkideks. 

    Sega majonees sinepi ja maisteainetega. Lisa ülejäänud komponendid ja sega ühtlaseks. 


    Neljapäev, 14. aprill 2022

    Beseekattega kohupiimakook

     

    Homme on juba kevadpühad, seega on viimane aeg mõelda, mida sel ajal lauale panna. Aastate jooksul on mul blogisse kogunenud suur hulk lihavõteteks sobivaid retsepte, mille seast loodetavasti igaüks endale pühadeks mõne sobiva roa leiab. Samas aga sellist kreemise kohupiimatäidise ja õhulise beseekattega kooki veel ei olegi, nii et julgen ka seda soovitada - meil kodus hetkel on suur lemmik;-) 

    Kolm eriti lihtsat kohupiimaga retsepti - magus pirukas, mahlane keeks ja marmelaadiga tort - leiab aga tänases Nädalalõpuleht LP-s. See-eest Maaelus kirjutasin täna peedi tähtsusest Ukraina köögis ja jagasin oma borši retsepti (lugu on juba veebis ja tasuta loetav). 

    Igaks juhuks mainin, et põhjas võib kasutada ka šokolaaditükkidega küpsiseid. Sel juhul piisab vaid 50 grammist võist. 

    Põhi:
    200 g küpsiseid
    80 g võid

    Purusta küpsised köögikombainis. Lisa sulatatud või väikesteks tükkideks hakitud või ja töötle ühtlaseks. 

    Suru segu 20-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Küpisesegu võib panna ka äärtele, kui parem jääb, kui on paksem põhi. Vormi põhjas võiks olla küpsetuspaber, ääred aga määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

    Täidis:
    400 g (2 pakki) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
    200 g hapukoort
    60 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    2 sl maisitärklist
    4 munakollast
    poole sidruni mahl
    1 sidruni peenelt riivitud koor
    100 g kuivatatud aprikoose, kirsse või jõhvikaid (soovi korral)

    Sega kohupiim hapukoore, suhkrute, maisitärklise ja munakollastega läbi. Lisa sidrunimahl, peenelt riivitud sidrunikoor ja soovi korral ka kuivatatud puuviljad. Haki aprikoose enne kindlasti väiksemaks, kirsid ja jõhvikad võid ka terveks jätta. 

    Vala täidis koogipõhjale ja küpseta 170 kraadises ahjus 45-50 minutit kuni kohupiimatäidis on peaaegu tahenenud (keskelt võib õrnalt võbeleda). 

    Kate:
    4 munavalget
    150 g tuhksuhkrut

    Vahusta munavalged tugevaks vahuks. Lisa edasi vahustades suhkur ühe supilusikatäie kaupa. Laota munavalgevaht koogile ja küpseta veel 10 minutit. Keera ahjul kuumus kinni ja lase koogil 10 minutit ahjus olla. Võta kook ahjust välja ja jäta jahtuma. Jahtunud kooki hoia serveerimiseni külmas. See kook on kõige parem just külmana. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

    Teisipäev, 12. aprill 2022

    Kirju koer kohupiimaga



    Kevadpühade ajal, mil kohupiimadesserdid on eriti kõrges hinnas, võiks ehk rääkida ka veidi kohupiimast;-) Selle valmistamiseks kuumutatakse hapnenud piima, mille käigus eraldub teraline sadenev osa. Kalgendamisprotsess toimub juuretisebakterite või laapeensüümide abil. Selle käigus eraldub vadakust valgurikas kelgend, millest saab kohupiima tooriane. Kohupiim on hapnenud piimavalkude konsentraat ning sisaldab piimas olevaid makro- ja mikrotoitianeid. 

    Kohupiim on hästi toitainerikas. Selles on ohtralt A-, B2, B3- ja B12-vitamiini, samuti fosfori, kaltsiumit, joodi ja magneesiumi. Kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhappest ja teistest orgaanilistest hapetest. Need happed soodustavad seedenäärmete talitlust ja toitainete organismi imendumist. 

    Kohupiimas on sõltuvalt selle rasvasisaldusest 65-83% vett ja vaid 1-1,5% süsivesikuid, millest suurema osa moodustab piimasuhkur ehk laktoos. Samas on kohupiim vähese laktoosisisaldusega, kuna laktoosist suurem osa jääb vadakusse ja kui seda valmistati juuretisebaktertega hapendatud piimast, kulutasid osa ära piimhappebakterid. 

    See piimatoode sisaldab 10-15% kõrge biokvaliteediga valku, mis omakorda sisaldavad elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Need aminohapped on organismile soodsas vahekorras. Erilist tähelepanu väärib kohupiima suur metioniinisisaldus, mis muuhulgas kaitseb maksa rasvumise vastu. 

    Rasvhappeid on kohupiimas sõltuvalt selle rasvasusest 0,2-9%. Tavalise ehk mõõduka rasvasisaldusega (4-5%) kohupiima rasvas on u 20% monoküllastumata rasvhappeid, mis on oksüdeerimiskindlad ja tervislikud. Mida rasvasem on kohupiim, seda rohkem saab organism neist rasvlahustuvaid vitamiine. 


    See mahedamaitseline kohupiimaga variant vanast heast klassikalisest Kirjust Koerast on olnud mu küpsetusrepertuaaris juba üle 20 aasta ja alati inimestele meeldinud. 

    Selle koogi jaoks sobib eriti hästi silikonvorm, sest siis ei ole vaja vormi kilega vooderdada. 

    Küpsised võiksid olla magusad. Sobivad erinevad küpsised, nt šokolaadi-, vanilli-, karamelli-, kondenspiimamaitselised. Kui kasutad vähem magusaid küpsiseid, nt digestiivküpsiseid, siis soovitan lisada u 50 g suhkrut. 

    Vaja läheb:
    400 g magusaid küpsiseid
    200 g marmelaadikomme
    200 g võid
    20 g želatiinipulbrit või 10 želatiinilehte
    200 g (1 pakk) maitsestamata, vanillimaitselist või rosinatega kohupiima
    2 dl piima
    200 g hapukoort
    100 g suhkrut
    50 g maitsestamata kakaopulbrit

    Murra küpsised tükkideks ja lõika marmelaadikommid väikesteks tükkideks. Tükelda või, sulata ja lase pisut jahtuda.

    Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Kui kasutad pulbrit, siis toimi vastavalt pakendi juhistele. 

    Sega kausis kohupiim piima, hapukoore, suhkru ja kakaopulbriga ühtlaseks. Sega hulka või. 

    Aseta 2 dl vett potti ja sulata selles želatiinilehed. Ära keema lase. Vala želatiin peene nirena ise samal ajal segades kohupiimamassi hulka.

    Viimasena lisa tükeldatud marmelaadikommid ja küpisesed. Vala segu 24-26 cm läbimõõduga ümmargusse või u 20X20 cm neljakandlisse vormi, mis on eelnevalt kaetud kilega, ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi tahenema. Kummuta kook taldrikule või serveerimisealusele ja lõika tükkideks. 

    Esmaspäev, 11. aprill 2022

    Martsipani-kohupiimavorm mustikakisselliga


    Lihavõtte nädala puhul lisan blogisse järjekordse kohupiimadesserdi retsepti:) Kuna mulle kohupiimaga küpsetised, sh kohupiimavormid, hullult meeldivad, siis on neid blogis tegelikult juba omajagu olemas. Eelmise retsepti (kohupiimavorm marjakisselliga) juures lugesin erinevad kohupiimavormi variatsioonid ka üles, et neid kergem üles leida oleks. Kuna aga ka martsipan ja mustikakissell on asjad, mis mulle tohutult maitsevad, siis see siin on ilmselt mu isiklik lemmik kohupiimavormide hulgas :)

    Võid kasutada ka rosinatega või vanillimaitselist kohupiima, aga sel juhul vähenda suhkru kogust.  Jahu võib olla ka gluteenivaba, nt mina kasutasin riisijahu, aga väga hästi sobib ka nt toitainerikas kaerajahu. 

    Kohupiimavorm

    4 muna
    600 g (3 pakki) maitsestamata kohupiima
    200 g hapukoort
    2 sl vanillisuhkrut
    100 g suhkrut
    60 g jahu
    60 g võid
    200 g martsipani

    Klopi munad kergelt lahti, lisa kohupiim, hapukoor ja suhkrud ning sega ühtlaseks. Lisa sõelutud jahu ja sulatatud või. Sega läbi, seejärel lisa tükeldatud martsipan. 

    Laota võiga määritud ja jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud 20X20 cm ahjuvormi. Küpseta 180-kraadises ahjus u 45 minutit kuni vorm on äärtest kuldpruun. Lase vormil jahtuda ja aseta siis paariks tunniks külmkapi lõplikult tahenema. Lõika ruutudeks ja naudi koos hapukoore või mustikakisselliga. 

    Mustikakissell

    800 g mustikaid
    150 g suhkrut
    3 sl kartulitärklist

    Aseta mustikad ja suhkur koos 1 l veega potti, lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel mõni minut ja keera seejärel kuumus kinni. 

    Sega eraldi anumas (kausike või suurem kruus) tärklis u 1 dl külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu kohe ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli hoolega segades, et ei tekiks tükke. 

    Kuumuta kisselli mõned minutid, kuni see kergelt pakseneb, kuid ära keema lase. Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. Serveeri koos kohupiimavormiga, soovi korral puista peale mündilehti.