reede, 27. november 2020

Õhulised banaanipannkoogid


Pannkoogid on üllatavalt populaarsed :) Mul on siin blogis mitmeid erinevaid väikeseid pannkooke (nt kookospiimaga, õunte ja kaerajahuga, kohupiimaga, baanidega, spinatiga), lisaks veel ühed suured ning mitu erinevat kohupiimasõrniku ja tatrapliini retsepti ning kõiki neid vaadatakse igapäevaselt. Paar retsepti on isegi blogi paremal alumises ääres nähtava TOP 10 hulgas. Lisaks leiab erinevaid versioone neist ka Nädalalõpuleht LP toiduküljel, mida ma iganädalaselt teen. Viimati näteks Jüri Muttika üliahvatlevad soolased pannkoogid. Tänases lehes, mis on pühendatud Eesti elu enim mõjutavatele inimestele, leiab toiduosas hästi toredate inimeste hommikusöögieelistused. Ja ka neist mitmele on pannkoogid vägagi meelepärased;) Kahjuks täna veel loole linki jagada ei saa, sest online'i läheb mu artikkel homme, aga paberil on samuti kõik ilusti olemas :-)

Seega olen aru saanud, et häid pannkoogiretsepte ei ole kunagi liiga palju ja kuna niikuinii küll küllale liiga ei tee, siis panen neid ikka juurde. Seda enam, et ise tahan pidevalt erinevaid põnevaid ja maitsvaid asju katsetada, mitte ühe või paari kindla retsepti või roa külge takerduda. Mitte et see ka kuidagi halb oleks, kui inimesel on üks või mitu nö lollikindlat retsepti, mida ta koguaeg teeb, vaid asi on ikka minus - mulle lihtsalt meeldib pidevalt midagi uut ja põnevat toiduvaldkonnas avastada, välja mõelda, katsetada jne :) 

Ühed banaaniga pannkoogid mul siin tõesti juba on (üleval link), aga need on jälle teistsugused, sest ma mitte ei püreestanud banaani kahvliga, vaid lõikasin hoopis viiludeks :) Tulemus oli igati hea, nii et julgen soovitada, kui nädalavahetusel on väheke vaheldust vaja. 


Seest kohevad ja pehmed, väljast krõbedad pannkoogid on parajalt magusad ning sobivad kokku erinevate lisanditega alates värsketest marjadest, vanillijäätisest ja kondenspiimast lõpetades mee, vahtrasiirupi ja maasikamoosiga. 

Tasub kasutada võimalikult küpseid tumeda koorega mesimagusaid banaane; kui banaanid ei ole veel mesimagusad, siis soovitan 1-2 supilusikatäit suhkrut lisada. 

Gluteenivabade pannkookide jaoks soovitan kasutada maisi- ja riisijahu ning lisada ühe teelusikatäie küpsetuspulbrit.

Vaja läheb:
150 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
2 muna
3 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2,5 dl täispiima 
1 sl õli
2 viilutatud banaani
selitatud võid või õli praadimiseks
serveerimiseks marju, tuhksuhkrut, vedelat mett, röstitud pähkleid, moosi, jäätist, kondenspiima vms

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Teises kausis klopi vispliga munakollased, suhkrud, piim ja õli omavahel. Vala kuivained piimasegusse hulka ja sega õrnalt läbi. Aja tainas läbi sõela, et oleks kindel, et ei ole tükke. Aseta pooleks tunniks tahenema.

Vahusta munavalged pehmeks vahuks, viiluta banaanid. Sega mõlemad õrnalt taina hulka. 

Kuumuta pannil u 1 sl selitatud võid või õli keskmisest madalamal kuumusel ja tõsta pannile supilusikaga koogid. Küpseta kooke ühelt poolt paar-kolm minutit, seejärel pööra ümber ja lase veel umbes minut küpseda kuni pannkook on mõlemalt poolt kuldpruun. Serveeri meelepäraste lisanditega. Mina sõelusin peale pisut tuhkshkrut, niristasin veidi mett ja puistasin mõned marjad :)

teisipäev, 24. november 2020

Ahjus röstitud aedviljad sinepise kalaga ja toidulisanditest


Sügisel on köögiviljad eriti maitsvad ja toitainerikkad, seega tasub neid nautida igal võimalusel. Aedviljade ahjus röstimine on hea võimalus saada roogadele tervislik lisand, mille peale samas eriti vaeva pole vaja näha. Küpsemine küll ise võtab aega, kuid samal ajal, kui juurikad ahjus küpsevad, saab igasuguseid muid vajalikke asju teha. 

Aedviljad võib ka jätta koorimata - siis on need vitamiinirikkamad -, kuid sel juhul tee need harjaga hästi korralikult puhtaks.

See ahjuroog on igas mõttes suurepärane - lihtne valmistada ja samas hästi tervislik. Sellest saab kätte vajalikud makrotoitained ehk süsivesikud, valgud ja rasvad ülivajalikud (sh ülivajalikud oomega-3-rasvhapped), kuid samas ka vitamiinid ja mineraalained.  See on ka suhteliselt energiavaene ehk mitte liiga kaloririkas. Mõni sarnane aedviljaroog võiks iga päev menüüs olla, sest ideaalne oleks ju süüa võimalikult mitmekesiselt, st igapäevaselt vähemalt viis portsjoni (5 X 100 g) värskeid puu- ja juurvilju ning marju, lisaks täistera- ja piimatooteid, pisut liha, kala ja tervislikke rasvu jne, et saada kätte kõik vajalikud toitained, eelkõige vitamiinid ja mineraalid. Aga ilmselt pole ma ainus, kes ei suuda nii tervislikust toidusedelist igapäevaselt kinni pidada. Pealegi armastan ma magusat, mis aga teadupärast on kaloririkas, samas aga toitainevaene. Ja kui juba kõht head-paremat (nt jäätis, koogid jms) täis, siis jääb ikka ju väga palju tervislikku toitu söömata ... :(

Üritan küll mitmekesiselt süüa, samuti tarbida võimalikult palju toitainerikkaid toiduaineid, aga ilmselt ei saa mu organism siiski kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale kätte ning viirused kipuvad (eriti just külmal ajal) tülitama. Kui võtan NEID vitamiine, siis on tervis korras. Nutrilite DOUBLE X multivitamiinidega tegin koostööpostituse ligi kaks aastat tagasi ja olen neid tooteid sellest ajast edasi kasutama jäänud (kuigi mitte aastaringselt ja pidevalt, vaid pigem kuuridena korra-paar aastas). Mulle tundub, et need aitavad mul ilmselt teatud puudujääke toitumises kompenseerida, sest viirused hoiavad need minust igatahes eemale ja viimasel paaril aastal pole ausalt öeldes nagu päriselt haige olnudki. Vahel küll tunned, et nohu hakkab tulema või on kerge külmetus, aga reeglina saab sellele enne jaole, kui asi tõsiseks läheb. 

Toidulisanditesse olen muidu enamasti kriitiliselt suhtunud ega ole neid ka eriti tarbinud, sest reeglina ei ole nende puhul oma tervisele mõju märganud. Ja oma immuunsust saab ju ikkagi nö tugevdada eelkõige tervisliku mitmekülgse toidu, liikumise ja piisava unega, mitte mõne toidulisandiga. Ilmselt on asi Nutrilite vitamiinide puhul selles, et mul on organismis puudujääke, mida need vitamiinid aitavad kompenseerida. Lisaks ei ole Double X valmistatud nn "keemiast", vaid on erinevat värvi taimedest (mis loomulikult on kasvatatud mahedalt kemikaalide ja pestitsiidideta). Kokku on neis 22 taime fütotoitainete kombinatsioon, mis minu puhul paistab töötavat. Ilmselt on see loogiline, arvestades, et keha omastab ju toitaineid just toidust ning kui toidulisand ongi valmistatud taimedest, siis seetõttu need ka imenduvad hästi (ehk keha saab omandab neist kasulikku nagu päris toidust). 

Aga siin siis mina nende vitamiinidega - iga päev võtan ühest sahtlist ühe ehk kokku 3 tk :)


Nende kahe foto autor on Andres Raudjalg

Retsept, mis ilmus paar kuud tagasi ka Nädalalõpuleht LP-s, näeb välja selline. 

Vaja läheb:
500-600 g kartulit
2 suuremat porgandit 
2 keskmist pastinaaki
1-2 keskmist punast sibulat
1 väiksem lillkapsas või pool lillkapsast ja pool brokolit
head oliiviõli
soola, pipart
1 tl küüslaugupulbrit
1 tl kuivatatud punet vm ürte

4 nahata lõhe- või forellifileed (kokku 500-600 g)
1-2 sl mahedat sinepit
3 sl hapukoort
peotäis hakitud tilli
soola, pipart

Lõika kartulid u 2 cm, porgandid ja pastinaak u 1 cm tükkideks ning sibulad sektoriteks. Laota köögiviljad  ahjuvormi, maitsesta ja lisa paar supilusikatäit oliiviõli. Sega kõik korralikult läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 minutit. 

Lõika lill- ja spargelkapsas väikesteks õisikuteks, maitsesta soola ja pipraga ning nirista peale oliiviõli. Lisa ahjuvormi, sega kõik läbi ja küpseta ahjus veel 15 minutit.

Maitsesta kala soola ja pipraga. Sega sinep ja hapukoor omavahel, lisa hakitud till. Aseta kala köögiviljadele ja laota sinepisegu kala peale. 

Küpseta ahjus veel 10-15 minutit kuni kala on läbi küpsenud. Puista peale veel hakitud tilli ja naudi soojalt.

neljapäev, 19. november 2020

Spinatipannkoogid suitsulõhega


See retsept on mitmes mõttes tore. Esiteks on see ideaalne tänaseks kalapäevaks, sest spinatist erksa rohelise värvuse saanud pannkoogid sobivad imehästi kokku just külmsuitsu või õrnsoola lõhe v forelliga ning kalamarjaga. Samuti on need tegelikult suurepärased ka muna-suitsukalasalati, suitsukalamäärde ja lõhetartariga ning väikese viinaga õrnsoolalõhe ja sinepikastmega. Teiseks on nädalavahetus praktiliselt ukse ees, nii et siit on üks võimalik variant, kuidas teha pikal vabal hommikul pannkooke või hoopis valmistada lisand brantši menüüsse. Mõnusad soolased pannkoogid sobivad nii hommikusöögiks kui ka suupisteks, nt mõne mõnusa mulliveini juurde :)

Pannkoogi tainasse kulub 100 g spinatit, mis on korralik karbitäis, kuid pärast selle kuuma veega ülevalamist ja kuivaks pigistamist jääb sellest hunnikust järgi täpselt peotäis. Sellest aga piisab, et anda  piisavalt rohelist värvust tainale. 

Gluteenivabade pannkookide jaoks asenda nisujahu maisi- ja riisijahuga ning lisa 1 tl küpsetuspulbrit. 
 
Vaja läheb:
100 g väikeseid spinatilehti
60 g võid
2,5 dl piima
2 muna
200 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soola
praadimiseks selitatud võid

Serveerimiseks:
150 g hapukoort
200 g külmsuitsu- või õrnsoolalõhet või -forelli
1-2 sidrunit
värskelt jahvatatud musta pipart
maitserohelist (tilli, murulauku, sibulat)

Aseta spinatilehed suurele sõelale ja vala peale kannutäis keeva vett. Lase jahtuda ja pigista lehtedest välja nii palju vett, kui saad. Haki spinatilehed väiksemaks. 

Sulata või ja lase pisut jahtuda. Aseta piim, munad, või ja spinat kannmikserisse ning tööle ühtlaseks püreeks. Teises kausis sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga. Vala spinatimass aeglaselt kuivainete hulka ja sega õrnalt läbi.

Kuumuta pannil keskmisel kuumusel u 1 sl selitatud võid ja aseta tainas supilusikaga pannile. Prae ühte poolt kuni tekivad väikesed mullid koogi pinnale. Seejärel keera pannkook ümber ja prae ka teiselt poolt. 

Serveerimiseks lõika kala väiksemaks, sidrun sektoriteks, haki maitseroheline. Aseta igale koogile hapukoort, lõheviil, jahvata pipart ja puista maitserohelist. Peale pigista sidrunimahla. 

reede, 13. november 2020

Hooajaline risoto kõrvitsa ja kahe juustuga


Alati, kui risotot tegema hakkan, vaatan kõigepealt enda kirja pandud nippe ja oma retsepte, et kõik ikka õigesti teha :) Mulle küll risoto meeldib, aga igapäevaselt ega isegi mitte iga-nädalaselt ma seda ei valmista. Seetõttu ongi hea üle vaadata olulised asjad, et risoto alati täiuslik tuleks. Risoto on selline toit, mis vajab valmistamise ajal hoolt ja tähelepanu ning pidevat kohaolekut, et seda segada ja jälgida. See on üks neist toitudest, mis on kindlasti ise tehtuna kõige parem ja reeglina ükski restorani versioon sellega võistelda ei saa ;-)

Kuigi saab ka ilma veinita (selle asemel võib kasutada puljongit), siis kõige parem on ikka korralik valge vein avada, et seda risotole lisada ja pärast ülejäänu kõrvale juua. Kuna igapäevaselt veini joomine ei ole kasulik, siis see on ka üks põhjuseid, miks ma liiga sageli risotot ei tee:) Kodus (vahu)veini avamine on pigem ikka erand, va muidugi juhul, kui keegi külas on. Samas võib osta ka väikse pudeli, nt mõnda kvaliteetset Pinot Gris'd, mis sobib Itaalia riisitoidu sisse väga hästi, sest siis pole muret ülejäänud veini ära kasutamisega. Muidugi sõna "mure" ei ole just päris täpne öelda selle kohta, kui sul on lahtine pudel head veini kodus tarbimiseks, aga samas on ju tore, kui kõik toiduained saavad alati ilusti ära kasutatud ja midagi ära ei tule visata. Alkoholi pärast toidu sees ei ole vaja muretseda, sest see aurustub ja veinist jääb roa sisse vaid hõrk maitse. Seda juhul, kui vein on ikka hea ja kvaliteetne. Ku kasutad toidus kehva veini, siis sellele vastav maitse on ka roas. Mina lisan risotole Itaaliast pärinevate Pinot Grigio ja Gavi di Gavi kõrval tegelikult enamasti Chablis'd, sest see sobib imehästi ja seda on alati kodus olemas. Lisaks meeldib see alati kõigile sõpradele, sest risotot teen sageli ka siis, kui keegi külas on. Prantslaste seas on muide risoto väga popp toit - seda leiab enamike bistroode ja restode menüüs (viimases küll pigem pearoa lisandina) ning kui mõnele sõbrale või tuttavale külla minna, siis ei tasu imestada, et seda rooga pakutakse. Eriti sageli just seente ja trühvlitega (kusjuures blogis on mul samuti olemas nii seente kui ka trühvlitega risotode retseptid). Kõige populaarsem ja enim söödav roog Prantsusmaal on üldsegi aga kuskuss, nagu vastavad uuringud on näidanud ... :)

Risoto puhul on eriti oluline, et oleks õige risotoriis, sest see on tärkliserikas. Sel juhul on tulemus kreemjas, kui risotot piisavalt tegemise ajal segada, et tärklis eralduks. Mina kasutan Risella risotoriisi, mis on täpselt õige tekstuuriga. Tähtis on ka, et lisatav puljong on kuum, sest muidu läheb riisiroa valmimisega megakaua aega. Puljong võiks samuti olla kvaliteetne, st mitte tehtud mõnest ohtrate lisaainetega pulbrist või kuubikust, vaid kas ise keedetud või kasutatud korralikku konsentraati. Minu arvates sobib eriti hästi kanapuljong, aga samas kasutan sageli ka vasika- ja köögiviljaleent. 

Ja igaks juhuks mainin, et eesti keeles on Itaaliast pärit riisiroog nimetusega RISOTO ja sõna risotto tuleks kasutada kursiivis, sest tegemist on tsitaatsõnaga. See on kahjuks üks neist välismaistest toidunimedest, mis siiani ikka üllatavalt paljude söögikohtade menüüdes ja ka mujal valesti kirjutatakse sarnaselt nt brüleekreemiga (armastatakse kirjutada "kreembrülee", mille kohta on siin pikem selgitus) või sorbeti ehk mahlajäätisega, mille puhul kasutatakse sõna "sorbee". Õnneks enamik inimesi juba teab, et sõna "KOHV" on nimetavas käändes kohv, mitte kohvi - asi seegi, aga samas on hämmastav, kuidas inimestele on sisse juurdunud inglise vm keelest otse tõlgitud vormid. Samas õpin ise ka igapäevaselt juurde - näiteks olen kogu aeg arvanud, et eesti keeles on sgagettkõrvits, kuid just  eile sain teada, et tegelikult on õige spagetikõrvits ... nii et arenguruumi on meil kõigil:) :) :) 

Teen kõrvitsarisotot alati juba eelnevalt valmis tehtud püreega. Tavaline koduaias kasvanud kõrvits on ju  reeglina suur ja enamike roogade jaoks läheb vaja vaid väikest osa sellest. Samas aga lahti lõigatud kõrvits kuigi kaua ei säili. Seega alati kasutan ära kogu kõrvitsa, küpsetades selle ahjus pehmeks (180 kraadises ahjus kulub sõltuvalt tükkide suurusest 30-40 minutit), puhastan, koorin ja püreestan. Jahtunud püree aga asetan karpides sügavkülma, et siis igal ajal hea võtta oleks. Näiteks erinevate küpsetiste ja risoto jaoks, aga siit leiab terve hulga erinevaid võimalusi kõrvitsast midagi maitsvat teha.


Vaja läheb:
1 väiksem sibul
selitatud võid või õli praadimiseks
1-2 küüslauguküünt
u 1 sl võid
u 1 dl kvaliteetset valget veini (võid asendada puljongiga)
200 g Risella risotoriisi
u 0,6 l kuuma puljongit
200 g kõrvitsapüreed
100 g riivitud tugevamaitselist kõvemat juustu (parmesani või mõnda selle eestimaist analoogi)
värskelt jahvatatud musta pipart
peotäis tüümianilehti
u 150 g kitsejuustu
vajadusel soola

Tükelda sibul ja küüslauk peeneks. Prae sibulat paari supilusikatäie õli või selitatud või sees poti põhjas madalal kuumusel, vajadusel segades u 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks, kuid ei pruunistu. Lisa küüslauk ja tükk võid ning prae veel u minut. 

Tõsta kuumus keskmiseks, lisa riis ja vein ning lase sellel mõni minut keeda, vajadusel segades. Lisa u 1 dl puljongit ja sega korralikult. Hakka lisama kuuma puljongit kulbi täie kaupa, ise risotot segades, pannes järgmise kulbitäie vedelikku kui eelmine on riisi sisse imendunud. Jätka kuni riis on peaaegu pehme (al dente). Sega hulka kõrvitsapüree ja küpseta veel 1-2 minutit.

Võta pott tulelt, sega hulka riivitud juust, aseta potile kaas ning lase risotol kaane all minut seista. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista murendatud või hakitud kitsejuustu ja tüümianilehti. 


Postitus sündis koostöös Risellaga

pühapäev, 8. november 2020

Imelihtsad juustusaiad


Kõigepealt soovin imelist isadepäeva kõigile tublidele isadele! :) Ja pakun välja kohe ühe imelihtsa retsepti, mida veel kasvõi täna isale valmistada. 

Juustusaid jõuab valmis küpsetada hommikul ja just ahjusoojana on need parimad. Soovitan kasutada võiga valmistatud tainast, kuid kui seda ei leia poest või ei soovi, siis loomulikult sobib ka margariiniga variant. Olen ise kasutanud 400 grammist võiga pärmi-lehttainast, kuid viimasel ajal on poes silma jäänud, et enamik tootjaid pakub just 500 g külmutatud tainast. Kui sul on samuti suurem pakk, siis lihtsalt lisa rohkem täidist.

Lisaks riivitud juustule võib lisada ka hakitud sinki või suitsulõhet. Võimalusel kasuta tugevamaitselist kõvemat juustu, aga sobib loomulikult ka mahadam. 

Võib teha ka magusaid saiu, pannes taina vahele šokolaadi, nutellat või martsipani.

Soolaseid sarvesaiu sab süüa ka koos täidisega, nt siin on üks väga maitsev variant, kuis sobib ka singi- või lõheviil, salatileht või hapukurk.

Head küpsetamist!

Vaja läheb:
400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast
u 100 g juustu
meelepäraseid värskeid või kuivatatud ürte (tüümianit, organot, basiilikut vms)
1 muna

Kui kasutad sügavkülmutatud tainast, siis võta see mõned tunnid enne küpsetamist tavalisse külmkappi sulama. Laota tainplaadid kergelt jahusele pinnale ja soovi korral rulli neid õhemaks. Lõika need ristkülikuteks ja poolita need keskelt nii, et tekiksid piklikud kolmnurgad. Puista tainale ürte ja riivitud juustu. Rulli kolmnurgad tugevalt kokku alates laiemast äärest.

Aseta saiakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kinnituskoht allpool, määri lahtiklopitud munaga (mis on eelnevalt segatud 1 sl vee või piimaga). Kui riivjuustu jäi täidisest üle, võib seda ka saiakestele peale raputada. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni saiakesed on kerkinud ja kuldpruunid. 

neljapäev, 5. november 2020

Karamellikreemiga banaanikeeks


Jätkan isadepäevaks sobivate retseptidega. See mahlane karmellikastmega banaanikeeks muidugi sobib igal ajal maiustamiseks, aga samas on see piisavalt lihtne, et olla jõukohane ka lastele, et seda eeloleval pühapäeval valmistada. Mulle endale samuti väga meeldib, sest armastan keedetud kondenspiima:)

Banaanikeeks või nagu paljud inglise keelest otse tõlgituna ütlevad - banaanileib - oli kevadise eriolukorra ajal üks populaarsemaid küpsetisi. Sotsiaalmeedia oli igal juhul banaanikeekse pidevalt täis:) See siin on eriliselt kerge variant, mille teeb hõrguks keedetud kondenspiim. Blogis on banaanikeekse muidugi ohtralt, sest juba mustaks tõmbuva koorega banaane, mis just küpsetiste sisse ideaalsed on, leidub kodus sageli. Lisaks on banaanikeeks üks selliseid asju, mida paljud armastavad (ehk hea võimalus odavat populaarsust võita) ja mida hästi lihtne teha on:) 

Kui karamellikreem ei meeldi, siis proovi mõnda muud banaanikeeksi. Näiteks on blogis veel maapähklivõiga
mandlijahuga ning 
laktoosi- ja suhkruvaba banaanikeeks. 
Ja kõik neist ei ole mitte ainult maitsvad, vaid ka mõnusalt mahlased, mis ühe keeksi puhul on ülioluline!

Mahlase keeksi võib teha veelgi karamellisemaks, kasutades tavalise valge suhkru asemel pruuni suhkrut.

Kondenspiima saab nii ise keeta (pehme kreemi samiseks kulub 3 h) kui ka osta juba keedetud karamellist kondenspiima.

Banaanid võid püreestada kas kahvliga või saumikseriga. Kui jäävad mõned tükid sisse, siis see on täiesti ok - ei pea olema ühtlane püree.

Gluteenivabaks koogiks võta riisi- või maisijahu (eriti hea oleks nende segu) ja lisaks 1 tl küpsetuspulbrit.


Vaja läheb: 
130 g võid
130 g jahu
1 tl soodat
näpuotsatäis (ehk 1/8 tl) soola
130 g (pruuni) suhkrut
1 dl keefiri
2 muna ja 1 munakollane
3 keskmist hästi küpset banaani 
200 g toasooja keedetud karamellist kondenspiima
50-100 g pähkleid või mandleid 

Tükelda või ja sulata. Sega kausis omavahel sõelutud jahu sooda ja soolaga. Teises suuremas kausis sega või, suhkur, keefir, munad ja munakollane ühtlaseks. Lisa kuivained ja sega läbi, seejärel sega hulka 100 g keedetud kondenspiima ja püreestatud banaanid. Kondenspiim võib jääda tükkidena - seda ei ole vaja tainaga ühtlaseks segada.

Vala tainas ettevalmistatud keeksivormi (põhjas küpsetuspabeririba, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) ning küpseta ahjus 180 kraadi juures u 1 h, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase u 10 minutit vormis taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. 

Laota ülejäänud karamelline kondenspiim koogile, puista peale (hakitud) pähklid ja mandlid.


Retsept ilmus u pool aastat tagasi Nädalalõpuleht LP-s

    kolmapäev, 4. november 2020

    Vürtsikas kõrvitsakook juustutäidise ja krõbeda pähklikattega


    Sel nädalal plaanisin küll isadepäevaks sobivaid eriliselt lihtsaid retsepte jagada, kuid üks hooajaline ja mahlane kõrvitsa-juustukook sobib sügisel hästi. Selle valmistamises ei ole tegelikult mitte midagi keerulist, kuid väiksematele lastele see ilmselt jõukohane ei ole (vähemalt mitte ilma vanemata). Samas julgen seda siiski isadepäevaks soovitada, sest minu kogemuse kohaselt söövad seda mehed hea meelega:) Ilmselt on asi eelkõige just küpsetise mahlasuses, kuigi see on ka tõeliselt maitserikas kook. Biskviidile annab mahlasust kõrvitsapüree ja sisuks olev juustukiht teeb küpsetise eriti hõrguks. Krõbe pähkline kate, mille tegelikult võib ju ka ära jätta, aga annab krõmpsu tekstuuri ja aitab veelgi koogil küpsemise ajal ahjus niiskust säilitada.

    Safraniniidikesed lisasin, et kollast värvi intensiivsemaks muuta. Kui sul neid samamoodi köögikapis ohtralt olemas on (sest et tõid Indiast ja sõber tõi Indiast ja ema tõi Türgist jne), siis soovitan pigem ikka mõne niidikese koogitainasse panna. Seda enam, et maitseained ei ole reeglina mõeldud (liiga) pikaks säilitamiseks, sest kaotavad nii aroomi kui ka maitseomadusi, ja niikuinii on hästi väge retsepte, kus safranit kasutada. Blogis on mul näiteks ainult üks risoto ja kaks kooki (see ja see) ja ongi kõik :)

    Kooki võib teha ka nisujahuga, kuid sel juhul vähenda küpsetuspulbri kogus 1 tl võrra ja soodat lisa 0,5 tl vähem.  

    Tainas:
    250 g riisi- ja maisijahu
    0,5 tl soola
    1 tl jahvatatud kaneeli
    0,5 tl peenestatud kardemoni
    0,5-1 tl jahvatatud ingverit
    2 tl küpsetuspulbrit
    1 tl soodat
    u 10 safraniniidikest (soovi korral)
    120 g toasooja võid
    120 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    2 suurt toasooja muna
    400 g kõrvitsapüreed

    Täidis:
    300 g toasooja toorjuustu
    1 suur toasoe muna
    60 g suhkrut

    Kate:
    60 g sulatatud võid
    60 g suhkrut
    60 g maisijahu
    60 g hakitud Kreeka pähkleid

    Sega sõelutud jahud maitse- ja teiste kuivainetega. Teises kausis vahusta või suhkrutega heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel kõrvitsapüree. Lisa kuivainesegu või-kõrvitsamassile ja sega ühtlaseks. 

    Täidise jaoks vahusta toorjuust suhkru ja munaga ühtlaseks.

    Katte jaoks sega suhkur võiga läbi, lisa jahu ja hakitud pähklid ning sega purutainaks.

    Vala pool tainast ettevalmistatud 22-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Silu tainas spaatliga ühtlaseks, lisa toorjuustusegu ning selle peale omakorda ülejäänud tainas. Puista peale pähklikate. 

    Küpseta ahjus 170 kraadi juures vähemalt 1 h (sõltuvalt vormi suurusest, 24 cm läbimõõduga vormis kulub minu ahjus 1 h ja 5 minutit), kuni koogi keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis jahtuda. Serveeri soovi korral koos vanilli- või karamellikreemi või -kastmega. 


    Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

    esmaspäev, 2. november 2020

    Kaerahelbe-šokolaadikook kuivatatud aprikoosidega


    Sel pühapäeval on isadepäev. Et anda lihtsaid, aga maitsvaid ideid, mida (lapsed) saaksid selleks päevaks küpsetada või valmistada, pakun sel nädalal välja erinevaid retsepte. Neid leiab nii reedeses Nädalalõpuleht LP-s kui ka blogis ja kõik on sellised, mida ise julgeksin oma isale pakkuda. Minu isa, muide, on toidu suhtes nõuka-aja inimese kohta väga valiv ning mitte eriti vastuvõtlik uutele ja huvitavatele asjadele. Seega on ka minu poolt pakutavad isadepäevaretseptid pigem konservatiivsemale maitsele mõeldud. Näiteks esimese asjana soovitan kohe vanu häid maiuseid: Kirju Koer, Kass Arturi kook, rummikoogid, vahvlid. Ja pärmi-lehttainaga lihtsad küpsetised on igati sobivad, nt maailma kõige lihtsamad kaneelirullid, singi ja vutimunaga pirukad, juustu-jõhvika ampsud, suitsulõhe-keerud. Või paku isale hoopis hommikusöögiks või muul ajal soolaseid croissant'e või mõnusaid kaerahelbeküpsiseid aprikoosidega.

    See siin on üks hästi mõnus ning meeldivalt lihtne ja kiirelt valmistatav maius, mis samas on igati multifunktsionaalne:) Näiteks saab seda teha eelolevaks isadepäevaks (või kevadel emadepäevaks), sest on jõukohane lastelegi. Samas sobib see piknikukorvi või matkale kaasa pakkimiseks, samuti töö juurde võtmiseks. Ja loomulikult passib sellega kodus maiustada - väga mõnus nii taassikese kohvi kui ka tee kõrvale või hoopis klaasi külma piimaga. 

    Kui kasutad pruuni suhkrut, siis on karamellist maitset juures, kuid sobib ka valge suhkur. Aprikooside asemel võid lisada nt kuivatatud jõhvikaid või kirsse, mis annavad mõnusat hapukat nüanssi. Suuremad magusasõbrad saavad tumeda šokolaadi asendada piimašokolaadiga, kuid minu arvates on selle maiuse puhul tume maitsvam, kuna on magusa maiusega kontrastsem. Kui ei soovi 70%ilise kakaosisaldusega šokolaadi kasutada, sobib ka muu tume šokolaad, mis on vähem mõru ja magusam.

    Kui nisujahu asemel soovid mõnda gluteenivaba jahu (riisi-, maisi- või toortatrajahu) kasutada, siis lisa  0,5 tl küpsetuspulbrit.


    Kook:
    240 g võid
    1 dl heledat siirupit või vedelat mett
    100 g (pruuni) suhkrut
    100 g jahu
    140 g kaerahelbeid
    100 g kuivatatud aprikoose

    Kate:
    150 g tumedat šokolaadi

    Tükelda või, aseta kastrulisse koos siirupi ja suhkruga ning sulata madalal kuumusel aeg-ajalt segades. Teises kausis sega sõelutud jahu kaerahelveste ja tükeldatud aprikoosidega. Lisa või-suhkrusegu ja sega läbi. 

    Laota tainas neljakandilisse 20X20 suurusesse küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi ning küpseta ahjus 170 kraadi juures u 30 minutit kuni kook on pealt kergelt kuldne. Sisu võib veel võdisev olla, kuid kook taheneb ilusti jahtudes. Võta ahjust ja lase koogil enne katte peale panekut täielikult jahtuda.

    Tükelda šokolaad ja aseta kaussi. Kauss aseta omakorda kuuma veega poti kohale ja lase šokolaadil veevannil sulada. Sega ühtlaseks ja laota koogile. Lase vähemalt tunnike jahedas taheneda ja lõika siis kook ruutudeks. 

    reede, 30. oktoober 2020

    Nostalgiline meekook


    Sellised vanakooli küpsetised, mis Eestis juba aastakümneid kasutusel olnud, on minu arvates suurepärased! Esiteks on nende valmistamiseks vaja tavaliselt ainult "lihtsaid" asju, mis Nõukogude ajalgi poelettidel eksisteerisid ehk reeglina alati kodus olemas on. Lisaks on reeglina vanad käest kätte rännanud retseptid korduvalt järele proovitud ja sisse töötatud ehk nö kindla peale minek. Mõningaid muudatusi teen muidugi alati, et ka minu arvates tegemisõpetus perfektne oleks, aga üldjoontes võib neid "vanu häid" retsepte alati usaldada. Lisaks on need nn nostalgilised küpsetised ka selles mõttes nö lollikindlad, et reeglina meeldivad peaaegu kõigile. Näiteks see meekook lihtsalt sulab suus ja hoolimata sellest, et see on üsna magus, on seda täitsa võimalik mitu tükki korraga süüa :) Keegi naljalt meekoogile juba "ei" ei ütle - see on kodruvalt kinnitust leidnud fakt! ;-)

    Midagi keerulist selle koogi puhul ei ole, küll aga on paar asja, mis pisut aega ja kannatlikkust nõuavad. Esiteks tuleb rahulikult oodata, kuni või sulab vesivannil. Teiseks tuleb enne jahu taina hulka segamist kuum tainas korralikult maha jahutada. Ja kolmandaks läheb pisut aega põhjade küpsetamisega; lahti rullimine käib kahe küpsetuspaberi vahel hästi kiirelt (max minut). Vaja on omajagu küpsetuspaberit ja 23-24 cm läbimõõduga vormi. Kui soovid ahjuplaadil põhju küpsetada ja suuremat kooki, siis korruta komponentide kogused kahega. 

    Soovitan kasutada vähemalt kahte vormi korraga, et põhjad kiiremini valmis saaks. Enne, kui järgmise tainaketta vormi paned, peaks vorm olema maha jahtunud. Põhja on samuti parem vormist eemaldada, kui see on mõne minuti jahtunud, mitte kohe pärast ahjust võtmist.

    Kui soovid kontrastsemat kooki, st et kihid oleksid tumedamad pruunid, siis lisa küpsetusajale veel 1-2 minutit. 


    Biskviidid: 
    2 muna
    80 g mett
    80 g suhkrut
    120 g võid
    1 tl soodat
    400 g jahu 

    Sega kergelt lahti klopitud munad mee ja suhkruga. Aseta kaussi muna-suhkrusegu peale või (võid selle kaheks või kolmeks tükiks lõigata) ja tõsta kauss omakorda veevannile ehk kastruli peale, milles on vesi, mis ei ulatu kausini. Kuumus pliidil peaks olema pigem madalam, et vesi kastrulis keema ei läheks. Lase võil sulada; ära sega sulamise ajal. 

    Kui või on sulanud, lisa sooda ja sega läbi. Võta kauss pliidilt, lase segul jahtuda ja sega sõelutud jahu ülejäänud taina hulka. 

    Jaota tainas seitsmeks võrdseks tükiks. Rulli iga tainapall kahe küpsetuspaberi vahel õhukeseks, aseta ümmargusse 22-24 cm läbimõõduga vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ja küpseta iga tainaketast eraldi 190-kraadises ahjus 7 minutit kuni see muutub kuldpruuniks. 

    Kreem:
    800 g hapukoort
    180 g suhkrut
    kaunistamiseks marju (soovi korral)

    Sega hapukoor suhkruga läbi. 

    Koogi saad kokku panna, kui kõik tainaplaadid on maha jahtunud. Aseta üks põhi serveerimisalusele ja määri peale 4-5 sl hapukoorekreem. Korda sama kõigi põhjadega ja kasuta ära kogu kreem. Viimane tainaplaat haki noaga või pudista sõrmede vahel puruks ning puista koogi peale. Aseta kook vähemalt 12 tunniks külmkappi. Serveerimisel kaunista soovi korral marjadega.


    kolmapäev, 28. oktoober 2020

    Caesari wrap kanaga


    Ilmad on veel täitsa soojad ja ilusad (eriti oktoobri lõpu kohta), nii et nädalavahetusel tasub veel üks rabamatk ette võtta ;-) Pühapäeval käisin Kakerdaja rabas ja see on sügisestes värvides sama tore, kui suveperioodil. Usun, et neid kohti, kus praegusel ajal loodust nautida, on väga palju. Lisan isutekitajaks paar pilti, mis pühap tegin :)



    Tihti kipub aga matkama või muidu loodusesse jalutama minnes kõht kiire(ma)lt tühjaks minema (no minul küll!) ja tasub mõelda, mida kaasa võtta, sest - nagu ikka - ise tehtud asjad on need kõige paremad:) 

    Pakun välja näiteks Caesari vrapi kanaga, mis on mahlane, maitsev ja toitainerikas. Caesari salati kastet saab osta valmiskujul poest (seda pakuvad mitmed erinevad tootjad) ja hoida aega kokku, kuid loomulikult ise tehtud on eriti maitsev. Kui soovid teha päris õige kastme, siis mul blogis on olemas paar varianti, mida ise kasutan: siin ja siin. Lisaks on olemas õpetus, kuidas teha krõbedaid saia- või leivakuubikuid (siin ja siin). Mina kasutan krutoonide jaoks alati mõnda tervislikku varianti - täisteraleiba, -sepikut või -saia -, mis on ka minu arvates nüansirikkama maistega kui tavaline valge sai.

    Loomulikult võib lisada vrapile meelepäraseid asju, nt mõne pooleks või neljaks lõigatud kirsstomati, praetud ja tükeldatud peekonit vms, mis Sinu maitse jaoks wrap'i veelgi ahvatlevamaks teeb. Mina neid asju Caesari salatile tavaliselt ei lisa, kuid vrapi vahel on need igati omal kohal.

    Vrapi sees saab ära kasutada grillpeost ülejäänud või varem valmis küpsetatud kana. Väga hästi sobib ka suitsukana. Võid ka küpsetada marinaadis kana (nt kintsufileed) ahjus valmis - sel juhul  kulub u 30 minutit + aeg jahtumiseks.

    Wrap'i sisse panekuks soovitan salatile lisada rohkem kastet ja juustu kui muidu (ehk retseptis kirjas olevad kogused), sest ka tortillad imavad niiskust ja sel juhul ei ole ohtu, et wrap jääb liialt kuiv. Juust on wrap'i jaoks parem just riivitult, aga võid ka traditsioonilised laastud teha, kui soovid. 


    Vaja läheb:
    suur Rooma salati pea (u 200 g)
    200 g Caesari kastet
    100 g riivitud tugevamaitselist laagerdunud kõvemat juustu (nt Parmesani või mõnda selle eestimaist koopiat)
    100 g krõbedaid saiakrutoone
    u 400 g küpsetatud kana
    värskelt jahvatatud musta pipart
    6 suurt tortillat

    Rebi pestud salat tükkideks ja sega kastmega läbi. Lisa riivitud juust, krutoonid ja tükeldatud kana ning sega läbi. Jahvata peale musta pipart. 

    Tõsta iga tortilla keskossa salatit, keera ääred külgedelt peale ja seejärel alt üles tihedalt kokku. Rull omakorda mässi tihedalt kas fooliumisse või küpsetuspaberisse ning hoia matkale minekuni külmakapis. Enne söömist lõika rullid pooleks.