teisipäev, 15. august 2017

Mahlane mustika-kookosekeeks (GV)


Sellel, et kõik asjad, sh suvised soojad ilmad, saabuvad või valmivad sel aastal kuu aega hiljem, on omad võlud. Näiteks saab augusti keskpaigas veel kodumaiste marjadega (sh maasikatega!) maiustada:):):) Ja mustikaid on turul müügil hetkel nii metsa kui ka nn aia omi, tänagi ostsin väikese ämbritäie kultuurmustikaid, millest enamuse juba kohupiimakreemiga lõunaks ära sõin. Ikka ülimõnus!!!

Kirjutasin just eelmises postituses sellest, kui palju levib tänapäeval müüte toitumise kohta. Luuakse endale tonte mõnest toiduainest ja samas unustatakse ära lihtsad tõed (nagu nt energia jäävuse seadus). Tegelikult on ju tervislikult söömine lihtne:) Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) lehel toitumine.ee on olemas kokkuvõte tervislikult söömise põhimõtetest, samuti tasub igal inimesel, kes vähegi oma tervisest hoolib, lugeda läbi teadlaste, arstide ja teiste PÄRIS asjatundjate (mitte isehakanud internetis "teadmised" omandanud "ekspertide") poolt välja töötatud Eesti toitumis- ja liikumissoovitused. Selles dokumendis sisalduvad teaduslikel uurimistulemustel põhinevad  nõuanded toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks.  Kopeerin siia ühe lõigu, milles pmst on minu jaoks kõik oluline ära öeldud. No on ju lihtne?!? :) 

Nüüdisaegsed teadusandmed näitavad, et tervise ja heaolu edendamiseks tuleks järgida mitmekesise kõrgema toitainete sisaldusega ja kiudaineterikka toidu tarbimise mustrit. Toidu tarbimise mustrisse peaksid kuuluma looduslikult kiudainerikkad toidud nagu köögiviljad (näiteks rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, kapsad, sibulad, juurviljad), puuviljad, marjad, seemned, pähklid ja täisteraviljatooted, samuti kala ja mereannid, erinevad piimatooted, muna, linnuliha, liha ja taimeõlid. Sellised toidu tarbimise mustrid, eriti veel madalama energiatihedusega ja kombineerituna kehaliselt aktiivse elustiiliga, aitavad vähendada ülekaalulisuse ja eriti just rasvumise riski elanikkonna seas. 

Seevastu niisugused toidu tarbimise mustrid, mida iseloomustab pidev rafineeritud teravilja- ja püülijahutoodete kõrge tarbimine, rohke töödeldud liha ja punase liha tarbimine, samuti ohtralt suhkrut, soola ning küllastunud ja transrasvhappeid sisaldavad toidud seostuvad ebasoodsate tervisemõjude ja krooniliste haiguste kujunemisega.

Keeks küll kuulub just viimasesse kategooriasse, aga kui rafineeritud jahutoodete söömine ei ole pidev, vaid tegemist on vahel harva maiustamisega ning muidu on toidulaud kaetud esimeses lõigus toodud viisil, siis ei peaks ju küll muret olema, onju?!? :) 

See on üks mõnus pehme keeks, millele sidrun ja kookoshelbed annavad erilise meki, mustikad aga mahlasuse. Kui keeks ei pea olema gluteenivaba, siis kasuta riisi-, maisi- ja toortatrajahude ning maisitärklise asemel 250 g nisujahu ja kolme asemel kaks teelusikatäit küpsetuspulbrit.

Retsept ilmus mõni nädal tagasi Laupäevaleht LP-s piknikuteemalise artikli juures. 


Vaja läheb:
250 g mustikaid
1 sl hakitud mündilehti (soovi korral)
1 suure sidruni peenelt riivitud koor ja 2 sl mahla
100 g maisijahu
100 g toortatrajahu
30 g riisijahu
15 g maisitärklist
3 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
150 g toasooja võid
200 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 suurt toasooja muna
1,2 dl piima
40 g kookoshelbeid

Aseta mustikad kaussi, sega sisse peeneks hakitud münt ja sidrunimahl. Sega sõelutud jahud maisitärklise, küpsetuspulbri ja soolaga. 

Vahusta või suhkrutega heledaks kohevaks vahuks (kulub u 5 minutit, sest suhkrut on palju), lisa edasi vahustades sidruni riivitud koor, seejärel ükshaaval munad lisades teise munaga koos 1 sl jahusegu. Sega spaatlit kasutades osade kaupa taina hulka piim ja jahusegu, viimasena kookoshelbed. 

Tõsta kolmandik tainast võiga määritud ja jahuga ülepuistatud vähemalt 22 cm pikkusesse keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspaberi riba. Laota sellele kolmandik mustikatest, kata teise kolmandiku tainaga, seejärel jälle mustikad ja niimoodi kolmas kord veel. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 1 h kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil u 10 minutit vormis taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma.

Hoia küpsetist toidukilesse või küpsetuspaberisse keeratuna või õhukindlas anumas toatemperatuuril. Mustika-kookosekeeks on mahlane ja maitsev veel mitu päeva. Serveerides sõelu peale tuhksuhkrut või paku kõevale vahustatud vahukoort, toorjuustukreemi, vanillijäätist või -kastet. 


neljapäev, 10. august 2017

Soe suitsumakrelli salat värske kartuli ja mee-sinepi kastmega



See on lihtsalt uskumatu, kui palju müüte levib tänapäeval söömise ja toidu kohta alates sellest, kuidas terve inimene peaks vältima teravilju ja piimatooteid, sest need on tervisele kuidagi kahjulikud lõpetades sellega, et hommikune piimaga keedetud puder või kartul teeb kedagi paksuks ... :D No ei tee! Need on tõest väga kaugel olevad arusaamad, mida paljud inimesed kas teadmatusest või pahatahtlikkusest hoogsalt levitavad, ning millel ei ole mittemingisugust teaduslikku alust! Inimene võib tõesti paksuks minna, kui ta tarbib päeva jooksul rohkem energiat kui ära kulutab, aga kindlasti ei ole selles süüdi tervislikud toiduained nagu täistera- või piimatooted (ega nende omavaheline ühendamine) ega mõni aedvili nagu näiteks kartul. Selge on see, et mitte ühegi asjaga ei tohi üle pingutada - sealhulgas ka liigne vee joomine võib hoopiski kahjulik organismile olla. Lähtuda tuleb ikka tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise põhimõtetest ning vaadata, et toidust saaks vitamiine, mineraale, kiudaineid jm, ning eriti oluline on jälgida portsjonite suuruseid, sest ka väga tervislikke asju liiga palju süües (ehk rohkem, kui kulutame) võib ikkagi kaal tõusma hakata. Kaalu tõusus aga ühtegi toiduainet ega nende gruppi süüdistada ei tasu (üksi asi, sh ka suhkur pole kuidagi paha või süüdi selles, et inimene liiga palju seda tarbib), vaid tuleb ikka oma söömisharjumused kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel korrektuurid teha. Elagu terve mõistus! :)

Praegusel ajal on kartulit jäänud meie toidulaual teenimatult väheseks, kuigi tegemist on ohtralt kasulikke toitaineid sisaldava, tervisliku ja suhteliselt kalorivaese köögiviljaga, mis on ideaalne dieettoit. Eriti just nooremad inimesed valmistavad kartuliroogi harva, peamiselt on see viimasel ajal lisand, mida saab vanematel ja vanavanematel külas käies. Riis ja makaronid, mis tänapäeval on eriti popid,  jääb kasulike toitainete sisalduse poolest kartulile kõvasti alla, samas on see aga oluliselt energiarikkamad (100 g kartulit annab keskmiselt 70 kilokalorit; riis ja makaronid aga umbkaudu 370).

Sordist ja kasvuoludest sõltuvalt sisaldavad kartulimugulad 75-80% vett, 7-20% tärklist, keskmiselt 2% bioloogiliselt täisväärtuslikku valku, 0,4-0,6% kiudainet ja 0,2% rasva, peale selle kõiki organismile vajalikke mineraalaineid, sealhulgas mikroelemente. Erilist tähelepanu väärib kõrge kaaliumi-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus. Kartulis on kõiki vees lahustuvaid vitamiine, sealhulgas keskmiselt 15 m% C-vitamiini, mis kõige paremini säilib koorega keedetud, aurutatud või küpsetatud kartulites. Lisaks ka B-grupi ja A-vitamiini. Kartulivalgus on olemas kõik asendamatud amonohapped ja need on bioloogiliselt sobivas vahekorras, mistõttu kartulivalk on võrreldav kõrge väärtusega loomse valguga, millest inimene omastab ligikaudu 70%.



Loomulikult ei pea siin salatis kasutama vana head skumbriat ehk makrelli, kuigi minu arvates see on väga mõnus nii selle salati sees ka muidu, samuti on see pisut alahinnatud kala, mis sarnaselt kartuligagi meie toidulauale liiga harva jõuab.

Värskeid kartuleid küpsetan reeglina auruahjus, et neis võimalikult palju toitaineid säiliks, järgmisel päeval aga lõikan ülejäänud küpsed kartulid sektoriteks, piserdan peale õli ja puistan maitseaineid (sool, pipar, ürdid) ning röstin ahjus krõbedaks. Nii esimesel päeval aurutatuna kui ka järgmisel krõbedana on värsked kartulid tõeliselt head ja sobivad suurepäraselt salatitesse ning erinevate lisanditega (suvisel ajal on mul lemmik kukeseenekaste või lihtsalt sibula ja võiga praetud kukeseened) nautimiseks.

Jätkub neljale; aega kulub 30 minutit

500 g varajasi väikeseid kartuleid
12 vutimuna
200-250 g suitsumakrelli ehk -skumbriat
400 g kirsstomateid
little gem salatipead või u 100 g muud meelepärast salatit
peotäis maitserohelist (nt tilli, murulauku, rohelist sibulat) 

Kaste:
1 sl mahedat (nt Dijoni) sinepit
1 sl vedelat mett 
3 sl extra virgin oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart
soolahelbeid

Keeda või auruta kartuleid kuni need on pehmed. Nõruta ja lõika suuremad kartulid kas pooleks või neljaks.

Aseta vutimunad külma veega kastrulisse ja lase keema tõusta. Keeda soovi korral 1-2 minutit (kui soovid vedelat sisu, siis võta kastrul kohe tulelt kui vesi keema läheb). Aseta vutimunad külma veega täidetud nõusse, lase seista ja eemalda seejärel koor. 

Sega puhastatud ja tükkideks rebitud kala pooleks või neljaks lõigatud kirsstomatite ja hakitud  või tükkideks rebitud salatiga. Jahvata peale musta pipart.

Kastme jaoks sega sinep meega, maitsesta musta pipraga ning sega visplit kasutades ühtlase nirena niristades sisse oliiviõli. 

Lisa kartulid salati hulka, aseta peale (pooleks lõigatud) vutimunad, vala peale kaste, puista hakitud maitseroheline, jahvata soovi korral veel pipart ja puista soolahelbeid ning serveeri kohe.

esmaspäev, 7. august 2017

Kihiline šokolaadikook suviste marjadega



Mulle ikka hullult meeldib suvi ja seda isegi siis, kui ilmad pole päris kuumad! Just ükspäev mõtlesin, et olen saanud terve juulikuu trenni teha lühikestes pükstes ja muidu kanda kleite, mis on juba päris suur asi, arvestades viimaste aastate kliimamuutusi ja vastikult külma juunikuud. Õhtud ja ööd on küll jahedad, aga vähemalt päeval saab paljaste säärtega ringi lipata ja asi seegi. Eks kohanemisvõime ja oskus väikestest asjadest rõõmu tunda (ja üleüldse positiivne mõtlemine ja rõõmus meel) on muidugi praeguse suve jooksul hädavajalikud ning mul on vedanud, et neid kõiki on jätkunud :D

Olen nii suvisesse rütmi sisse elanud, et eriti hästi ei kujutagi ette enam teistmoodi. Tartus saab hommikut alustada aias marjade söömisega, värsket salatit ja muud kraami iga söögi korra juurde peenralt tuua, aias raamatut lugeda jma aega veeta ning mis peamine - õues süüa! :) Tartu turg on mu suur lemmik, aga Tallinnas olen nüüd harjunud Balti jaama turul käima, sest kodust 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel oleval asukohal on ka omad eelised, lisaks saab sealt ka igasugust muud head kraami alates lihast ja kalast, lõpetades kukeseente, värske leiva, maiustuste, küpsetiste, imehea kohvi ja igasuguste muude asjadega. Enam ei kujutagi elu ette ilma, et igapäevaselt värskeid aedvilju  ostaks ja neist midagi mõnusat teeks, või vähemalt kilo marju päeva jooksul ära sööks, niiet sügise saabumine saab ilmselt jälle raske olema nagu alati ...

Kui aga söömisest jääb marju üle ja sügavkülm ka juba hakkab täis saama, siis võib neid näiteks koogi peale sättida. Kihiline mahlase kakaobiskviidi ja tumeda šokolaadi-kreemiga kook on tõeline suvine maiuspala, mida võib pakkuda ka mõne pidulikuma sündmuse puhul. Kaunistamiseks saab ära kasutada meelepäraseid marju alates (mets)maasikatest, lõpetades erinevate mustikate, sõstarde ja vaarikatega, mis just praegu on parimad!


Koogi võid teha ka neljakihilise, selleks kahekordista taina ja kreemi kogused. Kook küpseta sel juhul kahes 20 cm läbimõõduga vormis ja lõika kumbki pooleks.

Kui soovid teha kooki nisujahuga, siis kasuta 130 g nisujahu ning vähenda sooda (kasuta 1,5 tl asemel 1 tl) ja küpsetuspulbri (kasuta 1 tl asemel 0,5 tl) kogust.

Kook on piisavalt mahlane ja kui see saab enne söömist mõned tunnid (veel parem üleöö) seista, siis ei ole biskviite vaja immutada. Kui aga soovid koogi serveerida u tund pärast kokku panekut, siis soovitan neid vähese kohviga (u 0,5 - 1 dl) igaks juhuks niisutada.

Soovitan selle taina tegemiseks kasutada lauamikseri (nt Electrolux'i Assistent) tainalaba, sest nii saab taina kõige lihtsamalt ja kiiremini kokku segada; kreemi vahustasin sama mikseri vahustamisotsikuga.

Postitus valmis koostöös Electroluxiga, kelle inspiratsiooni- ja retseptiportaalis Lisa elule maitset on olemas ka see retsept koos fotodega tegevuskäigu igast etapist.


Kook:
80 g riisijahu, 60 g maisijahu ja 40 g toortatrajahu
150 g peensuhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
40 g maitsestamata kakaopulbrit
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl soodat
1,2 dl keefiri
0,6 dl neutraalse maitsega õli
1 muna
1 sl konjakit või brändit
1,2 dl kuuma kohvi

Aseta sõelutud jahud suhkrute, kakaopulbri, soola, küpsetuspulbri ja soodaga kaussi ning sega korralikult läbi. Teises kausis sega keefir õli ja lahtiklopitud munaga. Lisa märg segu kuivainete juurde ja sega ühtlaseks tainaks. Lase mikseril töötada aeglasel kiirusel ja vala aeglaselt hulka alkoholiga segatud kohv. Sega kuni tainas on ühtlane. 

Vala tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivassse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber ning mille ääred on võiga määritud ja jahu või suhkruga üle puistatud. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 40 minutit kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogipõhjal u 30 minutit vormis taheneda, eemalda vormist ja lase restil täielikult jahtuda.

Juustkreem:
100 g tumedat šokolaadi
2 dl vahukoort
200 g toasooja toorjuustu
50 g tuhksuhkrut

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Sega ühtlaseks ja lase pisut jahtuda. Aseta vahukoor, toorjuust ja suhkur kaussi ning vahusta ühtlaseks kreemiks. Vala šokolaad samal ajal edasi vahustades kreemi hulka, vahusta ühtlaseks. 

Lõika jahtunud koogipõhi pooleks ja aseta üks pool serveerimisalusele. Võid ümber panna lahtikäiva vormi ääre, et kook kreemiga ilusti vormi hoiaks. Laota peale pool šokolaadi-juustukreemist. Aseta sellele omakorda teine koogipool ja kata ühtlaselt ülejäänud kreemiga.

Hoia kooki enne söömist vähemalt tund aega külmkapis, et kreem jõuaks taheneda. Võta vormi äär ümbert ning kaunista marjade ja šokolaadilaastudega. 


kolmapäev, 2. august 2017

Krõbeda leiva-mandlipuruga mustika-juustukook


See kook oli mu ema sünnipäeval. Kui olin ema aidanud ettevalmistustega - köögis toimetanud, asju aeda tassinud, lilli vaasi pannud, jooki valanud jne-, siis tundus, et võib vabalt kodust ära minna, et reede õhtul Tartu toredate kohtadega (nt Barlova) tutvuda:) Järgmise päeva lõuna ajal, kui ma üles ärgates ema jälle nägin, ütles ta esimese asjana, et hullult hea kook oli, kõik sõid ja kiitsid ning isegi mehed(!) olevat tunnustavaid sõnu öelnud. Küsiti ka juurde ja kook sai kiirelt otsa. Niiii tore!!! Kes kunagi ise mõne retsepti on välja mõelnud ja selle järgi ka koogi teinud, see ilmselt teab, mis tunne on selliseid asju kuulda:) Mul oli tõesti väga hea meel selle üle, sest ma pisut ka muretsesin, et kuidas tort reisi Tartusse üle elas, aga selle ümber paigutatud lahtikäiva vormi äär (kook ise oli mul juba taldrikule asetatud), ümber tõmmatud toidukile ja termokott tagasid siiski eduka transpordi. Niiet pole vist vaja öelda, et kook läheb kindlasti kordamisele ;-) Ja kuna on ka juba retsepti küsitud, siis on eriti hea seda siin kohe kõigile jagada!

Kui ma reeglina üritan oma kooke ikkagi pisut tervislikumaks ja nö taljesõbralikumaks tuunida, lisades nt maitsestamata jogurtit ja kohupiimapastat, et koogid liialt rammusad ei oleks, siis seekord valmistasin koogi toorjuustust, vahukoorest ja valgest šokolaadist. Kellele siis ei meeliks selline rammus amps, mille magusust samas koogi sees olevad mustikatükid, värsked mustikad ja leiva-pähklipuru pisut tasakaalustavad ning viimane annab peale raputatuna veel krõmpsu tekstuuri ka?!? :) Niiet ehk on asi ka selles, miks "isegi meestele" meeldis ;-)

Mulle tohutult meeldib uusi asju välja mõelda ja teha midagi, mida teised teinud pole. Eranditult kõik riivleivaga koogid, mille retsepte olen ise näinud, on tehtud pannil või ja suhkruga röstitud leivast. Ma ise aga leiva eelneva röstimise vajadust ei näe, sest nagu küpsiseidki saab niisama ilma läbi praadimata kasutada, nii ka leib on samasugune valmistoode. Seega kasutasin põhjas küpsetamata ja praadimata leivapuru, mille segasin läbi või, pruuni suhkru ja jahvatatud mandlitega. Küll aga tegin samast segust, mida põhja jaoks kasutasin, ahjus koogi peale krõbeda leivapuru, mis annab krõmpsu tekstuuri ja on ausalt öeldes väga hea ka niisama süüa, samuti saab seda erinevate kookide ja magustoitude juures kasutada. Täpselt nagu šokolaadi-leivapurugi, mis sobib samuti igasuguste dessertidega, aga on ka muidu mõnus krõbistada. Ja mille puhul ma saan ikka 100% kindel olla, et keegi  teine seda kunagi varem teinud ei ole!:) Ehk tegelikult olen selle tumeda šokolaadi, musta leiva, maheda kohupiimakreemi ja marineeritud maasikate kooslusega ise veel rohkem rahul:) :) :) Seda enam, et see magustoit (tume šokolaad, must leib, marjad ja kohupiim) liigitub erinevalt siinsest koogist ikka pigem tervislike maiuste sekka ;-)


Krõbe leiva-mandlipuru:
70 g jahvatatud mandleid
u 200 g (6 viilu) Fazeri musta leiba
50 g pruuni suhkrut (nt fariinsuhkrut, heledat või tumedat muscovado't)
50 g külma võid

Jahvata mandlid köögikombainis ja vala teise kausse. Aseta neljaks murtud leivaviilud samuti köögikobaini, lisa suhkur ja purusta ühtlaseks puruks. Vala jahvatatud mandlid tagasi ja töötle veel pulse-režiimil u 10 sekundit, kuni moodustub ühtlane suuremate tükkideta puru. Tükelda või, lisa kuivainetele ja töötle ühtlaseks puruks.

Laota neljandik purust küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 12-16 minutit (paaril korral segades) kuni leivapuru on ühtlaselt pruunistunud ja hakkab krõbedaks muutuma. Võta plaat ahjust ja lase leivapurul täielikult jahtuda; puru muutub jahtudes veelgi krõbedamaks.

Ülejäänud kolm neljandikku purust suru ühtlase kihina 22-24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja (põhi võiks eelnevalt olla kaetud küpsetuspaberiga, samuti vormi ääred). Aseta koogivorm täidise valmimise ajaks külmkappi tahenema.

Juustutäidis:
600 g toasooja toorjuustu
70 g peensuhkrut
200 g mustikatükkidega valget šokolaadi
2 dl (1 pakk) vahukoort
3-4 želatiinilehte
u 100 g mustikaid
mündilehti

Vahusta toasoe toorjuust suhkruga ühtlaseks kreemiks. Haki šokolaad, sulata vesivannil ja sega, samal ajal kreemi vahustades, toorjuustukreemi hulka.

Želatiinilehtedega käitu vastavalt pakendi juhistele ehk leota külmas vees 5 minutit, pigista kuivaks ja sulata väheses keemiseni kuumutatud vees, kui ette ei ole teistmoodi nähtud. Kui soovid pehmema sisuga kooki, kasuta kolm želatiinilehte; kui kõvemat tarretunud täidist, siis on neli tükki paras kogus. 

Lase želatiinisegul pisut jahtuda ja sega see, samal ajal vahustades, samuti juustusegu hulka. Vahusta külm vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes juustukreemi hulka. Vala segu vormi leiva-mandlipõhja peale, silu pind, puista peale mustikad, suru neid pisut täidisesse ja aseta  vähemalt kolmeks tunniks külmkappi. 

Tahenenud kook aseta serveerimisalusele, puista peale jahtunud leivapuru, soovi korral ka mustikad ja (hakitud) mündilehti ning hoia serveerimiseni külmkapis. 



Postitus sündis koostöös Fazeriga.

esmaspäev, 31. juuli 2017

Jahutav punase sõstra sorbett


Kuna mul endiselt ei ole kodus jäätisemasinat, siis valmistan ise vaid selliseid jäätiseid ja sorbette, mida saab ilma aparaadita ilusti teha. Eriti palju on blogis jäiseid maiuseid just banaaniga (neid teen vähemalt korra nädalas), aga ka kondenspiimaga saab ülihäid tulemusi. Eelmise aasta suvel kirjutasin Laupäevaleht LP-s masinata valmistatavatest jäätistest koos nelja retseptiga, mille hulgas oli üks mõnus kondenspiimaga Straciatella ehk šokolaaditükkidega jäätis, mis on olemas ka mu teises raamatus.

Lisaks oli artiklis seesama punasesõstra-sorbett, mille retsept aga ilmade jahenedes blogisse lisamata jäi. Kui ikka väljas vihma sajab, sooja on u 10 kraadi ringis ja punased sõstradki juba otsas, siis ei kutsu kuidagi ühest jäisest desserdist blogis kirjutama ju ... Aga et nüüd on ilmad lõpuks ometi palavad, siis kulub väike jahutus igati ära! Ja lõpuks ometi on ka punased sõstrad valmis saanud:) Pisut harjumatu, et kõik on sel aastal nii hiline (homme juba august, aga maasikahooaeg alles kestab), aga samas on jällegi tore, et suvi otsa saab kodumaiste marjadega maiustada. Kusjuures, rabarbri hooaeg lõppes mul sel aastal jaanipäeva asemel hoopis juuli keskpaigas, kui viimase juustukoogi ja marmelaadi tegin :)


Pean tunnistama, et kuigi olen suur jäätisesõber, siis kodumaiseid jäätiseid söön üliharva. Enamasti ostan poest välismaiseid jäätiseid (neid on väga hea suur valik) või naudin kohvikutes jt söögikohtades Eesti käsitööjäätiseid, -sorbette ja gelato'sid (Gelato Ladies on parim!!!). Sel aastal aga avastasin enda jaoks Balbiino gurmee-jäätised, mille kõik kolm erinevat maitset mulle väga meeldivad. Lemmik on muidugi šokolaadimaius apelsinikeedisega, aga suurim üllataja oli vist külmkuivatatud maasikatükkide ja sidrunikreemiga Pavlova jäätis, mis on ka mu elukaaslase lemmik. Kusjuures, šokolaadijäätist tasub hoida paar tundi enne söömist toatemperatuuril või siis üleöö tavalises külmkapis, sest siis on tulemuseks jäätise asemel hõrk šokolaadi-mousse. Olen tutvustanud neid jäätiseid ka paljudele sõpradele-tuttavatele ja siiani on kõigile väga maitsenud, niiet soovitan proovida! :) Need kolm Balbiino jäätist on valminud koostöös Imre Kosega, kes aitas maitsed ja tekstuuri paika timmida ning hiljuti just avastasin, et jäätisetootja FB-lehel on ka toredad videoklipid temaga.


Sorbeti jaoks on vaja:

450 g punaseid sõstraid
1-2 sl puuvilja- või marjalikööri (soovi korral)
150 g suhkrut

Aseta punased sõstrad koos natukese veega potti, lase keema tõusta, keera kuumust vähemaks ja lase u 5 minutit podiseda kuni marjad on pehmed. Suru läbi sõela ja lisa liköör.

Aseta suhkur koos 3 dl veega kastrulisse ja kuumuta madalal kuumusel u 5 minutit kuni suhkur lahustub. Tõsta kuumust ja keeda 10 minutit. 

Keera kuumus vähemaks, lisa punase sõstra püree suhkrusiirupile ja lase veel madalal tulel mõned minutid podiseda. Jahuta segu maha ja hoia enne serveerimist vähemalt 3 h sügavkülmas. 

reede, 28. juuli 2017

Suviselt värskendav arbuusi-feta salat


Ülitore, et lõpuks ometi on kätte jõudnud päikselised palavad suveilmad ja sumedad õhtudki on pigem mõnusat õues istumist, grillimist jms soosivad, kui tuppa teki alla värsket piparmündi teed limpsima ajavad. Ja sellisteks suvisteks päevadeks ja õhtuteks on paslikud just igas mõttes kerged road, mille valmistamiseks ülemäära aega ei kulu ning mis kõhule pai teevad. Arbuusi ja fetaga salat on just selline parimas mõttes suviselt kerge ning seda saab nautida nii grill- ja muude roogade lisandiks kui ka kerge einena, samuti sobib see eelroaks.

Arbuus ise on üks tore kõrvitsaliste sugukona kuuluv vili, millest kirjutasin pikemalt Laupäevaleht LP-s ja lühemalt blogis arbuusismuuti retsepti juures. Selle mahlane sisu sisaldab 5-10% suhkruid ja võib olla ka kollane, rohekas-valge või valge värvusega. Kuigi umbkaudu 90% arbuusi sisust moodustab vesi, leidub selles siiski ka kasulikke toitaineid nagu aminohappeid, vitamiine (A, C, E, D ja B-grupi) ja mineraalaineid (rauda, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi). Lisaks on arbuusis karotenoidide hulka kuuluvat antioksüdant lükopeeni, mis võib vähendada südame-veresoonkonna haiguste tekkimise riski. Ühe hiljutise uuringu kohaselt võib arbuusi söömine alandada ülekaalulistel inimetsel vererõhku nii puhkeolekus kui ka stressisituatsioonides.


Arbuusi ostes tasub valida kollase laiguga vili, samuti võib küpsuse kindlaks tegemiseks koorele koputada - kui heli on õõnes ja vili kõlab tühjalt, on tegemist veel toore arbuusiga, sest küpse vilja kõla on tuhm.



1 väike või pool suurt punast sibulat
200 g (1 pakk) fetajuustu
800 g -1 kg  arbuusi puhastatud viljaliha (u pool keskmist arbuusi)
peotäis värsket münti
värskelt jahvatatud musta pipart

Koori sibul ja viiluta peeneteks viiludeks, murenda või tükelda fetajuust. Puhasta arbuus ja lõika tükkideks. Sega kõik kausis kokku (suuremad mündilehed rebi või haki väiksemateks tükkideks), jahvata peale musta pipart ja naudi.


kolmapäev, 26. juuli 2017

Jahutav jääkohv väikese kaneeliga




Selle jahutava ja värskendava jääkohvi retsepti panin kirja tegelikult juba eelmise aasta juuli alguses, kui ilmad olid kuumad ja see oli ideaalne kosutus uimasel päeval. Pakkusin jääkohvi ka päevasel ajal külas käinud sõpradele, kellest vist kõik ütlesid, et "ma tegelikult ei ole jääkohvi sõber", aga samas jõid kohvi ära, kiitsid ja küsisid juurde. Ma muide ise ka ei ole jääkohvi sõber ... :D, aga praeguse sooja ilmaga on see tõesti väga mõnus.

Jääkohvi jaoks on eriti hea just külmpressitud kohv, millest kirjutasin lähemalt siin. Kuigi ma armastan kohvi smuutide sisse panna (lisaks eelmisele viitele on veel see ja see variant), siis suvel on vahel täitsa mõnus kohvi koos jääkuubikutega niisamagi nautida.

Minu retsept ja foto ilmusid aasta tagasi D-kokaraamatus, samuti hakkasid need silma ajakirjas Oma Maitse (eelmise aasta augusti numbris). Et ilmad olid selleks ajaks juba jahedaks läinud, siis ei tekkinud kuidagi õiget hetke ja seda õiget tunnet, et retsept ka blogis avaldada, aga hetkel kauaoodatud kuumalaine harjal on see küll üks turgutav jahutus, mis igati hästi ära kulub;-)

Vaja läheb:
30 g pruuni suhkrut
2 sl (u 30 g) muscovado- või suhkruroosiirupit
0,5 dl vett
1 kaneelipulk
3 dl kanget külma kohvi
täispiima (vähemalt 3,5%) või rõõska koort
kaneelisuhkrut (soovi korral)

Aseta pruun suhkur koos siirupi, vee ja kaneelipulgaga potti ning kuumuta u 5 minutit, segades kuni suhkur lahustub. Eemalda pott pliidilt, lase u 15 minutit seista ja võta kaneelipulk välja. 

Täida kaks klaasi poolenisti jääkuubikutega ja jaota nende vahel kõigepealt kohv, seejärel siirup. Vala peale täispiima või rõõska koort ja raputa soovi korral kaneelisuhkrut. Kui klaasi mahub, võid lisada veel mõne jääkuubiku. Sega pika varrega lusikat või kõrt kasutades jook ära ja naudi kohe!

esmaspäev, 24. juuli 2017

Šokolaadise leivapuru ja marineeritud marjadega kohupiimakreem



See postitus sündis koostöös Fazeriga, kes mulle saatis oma musti leibasid proovimiseks ja katsetamiseks. Kui ma muidu ostan sageli Fazeri seemnetega musta leiba, siis Fazeri uued mustad leivad kinoa ja arbuusiseemnetega ning kanepileib olid minu jaoks täiesti uus avastus. Minu arust on need hullult head ja - mis eriti tore - sobivad eriti hästi selle magustoidu jaoks! Kui ma muidu olen šokolaadi-leivapuru hulka ka pisut hakitud ja röstitud metspähkleid lisanud, siis jätsin need seekord välja, kuna seemneid on kanepileivas nii parajalt, et annavad juba piisvalt mõnusat krõmpsu tekstuuri juurde. Kanepileiva asenduseks sobib ka Fazeri must seemnetega leib, samuti kinoa- ja arbuusiseemnetega leib.

Ja pean ütlema, et see šokolaadi-seemneleivapuru on mitte ainult hea, vaid minu arvates ka ülimalt tervislik maius, niiet olen seda juba korduvalt teinud. Soovitan proovida;-) Lisaks praegusele magustoidule sobib see erinevate dessertide juurde alates kohupiima-, juustu- jm kreemidest, lõpetades nt panna cotta'de ja šokolaadivahtudega. Selliseid retsepte on blogis ohtralt, tuleb lihtsalt piisavalt palju edasi kerida, et nendeni jõuda, sest retsepte on palju ... :) 

Koos maheda kohupiimakreemi ja marineeritud maasikatega sai sellest üks imehea magustoit, mis valmib hästi kiirelt (20-30 minutit). Magustoidu võib pokaalide vm desserdianumate asemel serveerida ka purkidesse, et oleks mugav külla või piknikule kaasa võtta, samuti on desserti hea külmkapis hoida, kui kaas on peal - külmkapi "lõhnad" ei jää juurde, säilib paremini jms. Ööpäeva külmkapis seisnuna imab leiva-šokolaadipuru kohupiimakreemist niiskust endasse ja muutub pehmeks, kuid kokkuvõttes on see ikka üks ülimõnus mahlane dessert.

Praegu saab õnneks turult veel kodumaiseid maasikaid, aga magustoit sobib muidugi aastaringseks valmistamiseks. Kui kasutad sügavkülmutatud maasikaid, siis sulata need eelnevalt.


Marineeritud marjad:
2-3 sl marja- või tsitruselikööri (nt Cointreau)
1 sl suhkrut
300 g maasikaid

Sega liköör suhkruga, lisa maasikad (suuremad marjad lõika pooleks või neljaks), kata kauss kilega ja aseta u pooleks tunniks (soovi korral hoia kauem) külmkappi maitsestuma. 

Šokolaadi-leivapuru:
130 g (4 viilu) Fazeri kanepileiba
60 g tumedat šokolaadi
väike peotäis (10-20 tk) hakitud röstitud metspähkleid (soovi korral)

Murenda leib käte vahel, haki noaga või purusta köögikombainis puruks. Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil, sega hulka leivapuru ja soovi korral ka hakitud pähklid. Laota segu ühtlase kihina kandikule, taldrikule vms alusele ning aseta 15ks minutiks sügavkülma.


Kohupiimakreem:
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
100 g maitsestamata jogurtit või hapukoort
1-2 sl suhkrut

Sega visplit kasutades kohupiimapasta kohupiima, hapukoore või jogurti ja suhkruga ühtlaseks kreemiks ning aseta kuni magustoidu serveerimiseni külmkappi.

Jaga šokolaadi-leivapuru 4-6 pokaali, purgi vm anuma vahel, kata kohupiimakreemiga ning seejärel marineeritud maasikatega. Võid asetada kõiki komponente ka kihiti. Serveerides puista soovi korral peale veel maasikaid ja muid marju ning mündi- või melissilehti

kolmapäev, 19. juuli 2017

Värskendav ja toitev arbuusi-maasikasmuuti


Kirjutasin mõned nädalad tagasi Laupäevaleht LP-s arbuusist, mis on hästi veerikas vili ning palavate ilmadega väga hea abimees vedelikupuuduse ja dehüdratsiooni vastu.  Aafrikast pärit arbuus on kuivas kliimas olnud värskendava veeallika eest nii loomadele kui ka inimestele. Varasematel aegadel, kui hunte rohkem oli, käisid nad janu kustutamiseks põllul arbuuse söömas. Arbuusi looduslikel aladel kinnitavad sellega kõhtu ka elevandid, antiloobid ja hiired.

Mõnes riigis (eriti Lõuna-Hiinas) on arbuusiseemned sama populaarsed nagu päevalilleseemned meie idanaabrite juures. Need kuivatatakse, röstitakse ja süüakse. Samuti toodetakse seemnetest õli, mida kasutatakse kondiitri- ja seebitööstuses või määrdeainena. Kuna arbuusiseemned sisaldavad valku, kiudaineid, rauda ja tsinki, ei tasu süües kõiki seemneid viljalihast eemaldada, eriti juhul, kui tegemist smuutiga.

Mina jätsingi sellesse smuutisse päris omajagu seemneid sisse, minu uus Electrolux Masterpiece kannmikser sai nendega ilusti hakkama :) Arbuusismuuti on mõnusalt kerge maius, mida võib nautida nii hommikusöögiks kui ka magustoiduna. Retseptis on kirjas paras kogus kahele inimesele. 

1 küps banaan
500 g arbuusi viljaliha (mõned seemned võivad sees olla)
poole või terve laimi mahl
mõned piparmündilehed
200 g värskeid või külmutatud maasikaid

Aseta koostisained kannmikserisse ja töötle ühtlaseks püreeks. Naudi kohe.


esmaspäev, 17. juuli 2017

Krõbeda halloumi ja mahlaste mustikatega suvine salat



Salatit süües ütles mu elukaaslane, et see salat paneks küll iga salativihkaja salateid armastama!:D Ega salat ei ole üldiselt vist kunagi meeste esimene valik ja mu meeski on pigem skeptiline, kuigi minu tehtud salateid süües küsib alati juurde ja kiidab, kuid selline kompliment oli muidugi esmakordne:) Suvisel ajal teen salatit peaaegu iga päev, mõeldes välja erinevaid versioone nii grillliha juurde kui ka niisama nautimiseks. Mulle endale need tohutult maitsevad, aga pole vist vaja öelda, et üksi ma salateid kunagi ära sööma ei pea, vaid pigem jääb alati puudu:D

Kaks väga mõnusat värske kartuliga salatit olid sel laupäeval ka Laupäevaleht LP-s. Pean tunnistama, et enne selle artikli jaoks tarkade raamatute lugemist ma ei teadnudki, kui kasulik vili kartul on, niiet soovitan kõigil igapäevaselt seda süüa. Koos kukeseene kastmega on vitamiinirikas värske kartul kindlasti üks maailma parimaid toitusid!:) 

Halloumi juust on üks tõsiselt tänuväärne tooraine. Erinevalt liha grillimisest, mis nõuab aega ja oskusi, saab selle küpsetamisega hakkama ka inimene, kes peale võileibade muud eriti teha ei oska:) Halloumi juustu armastan juba oma esimesest Küprose reisist saadik (u 15 a tagasi) ja olen tõeliselt õnnelik, et viimasel ajal saab seda nii poest osta kui ka kohalikelt kitsekasvatajatelt otse tellida (see viimane on muideks tunduvalt parem variant, kui poes müüdav välismaine kraam). Blogiski on mul juba päris palju halloumiga retsepte, nt suvel on grillitud aprikoosidega salat ülimalt maitsev. Praegusel maasikaajal aga tasub teha hallomi lisandiks maasikavinegretti - tore vaheldus klassikalistele salatikastmetele. 

Halloumi puhul peab arvestama, et see on parim vahetult pärast valmistamist (kas grillimist või praadimist), sest siis on juust seest kreemjas ja pehme, väljast aga mõnusalt krõbe. Jahtudes muutub sisu kõvemaks ja juust ei ole enam pooltki nii maitsev, vaid hakkab süües hamba all kriuksuma.

Kui salatit serveerida eelroana, siis jätkub sellest neljale; kui pearoaks, siis on retseptis olev kogus  täpselt kahele inimesele paras.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


Kaste:
3 sl extra virgin oliiviõli
2-3 sl sidruni- või laimimahla
0,5 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart

Salat:
100 g meelepäraseid salatilehti
1 väike punane sibul (soovi korral)
2 keskmist või 4 väikest tomatit
200 g (1 pakk) halloumi juustu
u 100 g (kultuur)mustikaid
peotäis mündilehti
peotäis röstitud ja hakitud metspähkleid või röstitud mandlilaaste
peotäis maasikaid

Kastme jaoks sega kõik ained kas visplit kasutades või kinnises purgis loksutades ühtlaseks.

Pese ja kuivata salatilehed, viiluta sibul õhukesteks viiludeks ja lõika suuremad viilud pooleks. Lõika tomatid sektoriteks, suuremad neist pooleks. Aseta salatilehed, sibul ja tomat kaussi ning sega kastmega läbi. Laota salat kahele kuni neljale taldrikule.

Grilli või prae kuumal pannil juustu keskmisel kuumusel mõlemalt poolt 2-3 minutit kuni see on kas kuldpruun või tumedate "grillimistriipudega". Tõsta juust taldrikutel olevatele salatikuhjadele, puista peale mustikad, (hakitud) mündilehed, pähklid või mandlilaastud ja sektoriteks lõigatud maasikad ning serveeri kohe. Soovi korral jahvata peale veel musta pipart.