kolmapäev, 8. aprill 2020

Eriliselt kiire ja lihtne Indiapärane panniroog


Kuigi levinud toit just Põhja-Indias, Afganistanis ja Pakistanis, tuleb sõna “korma” üldsegi türgikeelsest terminist “qawirma”, mis tähendab praetud asja. Traditsiooniliselt kujutab see roog endast jogurtis või puljongis liha (kana, lammas, kits) ja aedviljade aeglast madalal temperatuuril hautamist, millele lisatakse ohtralt vürtse nagu garam masala segu, karripulber, kurkum, koriandriseemned, kaneel, nelk, safran, vüstsköömen, kardemon, muskaatpähkel ja vürtsköömned.

See Bla Band korma on pigem korma pilau ehk mooritud lihaga valmistatud riisiroog. Traditsioonilise korma jaoks kulub ohtralt aega ja on vaja palju erinevaid koostisosi, kuid see on selline meeldivalt lihtne ja kiire argiõhtu või muidu kiire aja variant. Minu poolt kirja pandud retsept on üks võimalus seda toitu valmistada, kuid tegelikult võib loomulikult ka nii teha, nagu paki peal kirjas - see on eriti kerge viis maitsev roog lauale saada. Mina lihtsalt panen kirja, kuidas ma ise seda rooga vürtsidega veelgi maitsekamaks ja aedviljadega tervislikumaks tuunin juhuks, kui on soovi katsetada ja inspiratsiooni saada :) Olen ise suur vürtside austaja ja mu toidud on reeglina kõvasti üle keskmise vürtsikad ja piprased, samuti on mul soov igapäevaselt “kohutuslik” viis köögi-ja puuvilja portsjonit täis saada, seega tuunin isegi sellist rooga, mille puhul see otseselt vajalik ei ole :)

Aedviljadest sobivad sellesse Indiapärasesse toitu eriti hästi rohelised oad, maguskartul, lillkapsas ja kikerherned. Lisaks soovitan lõpus sisse segada kas maitsestamata jogurtit, hapukoort või kookospiima, peale puistata India pähkleid ja ohtralt koriandrit. Praadimiseks on India toitude puhul loomulikult ideaalne ghee ehk selitatud või, kuid nad kasutavad loomulikult ka ohtralt õli. Kusjuures toidu valmistamisel kulub isegi nii palju õli, et mu seal mõned aastad elanud sõber tegi ühe tuttava eeskujul oma kokale kohustuslikuks hakkama saada kuu aja jooksul ühe kanistritäie õliga, sest niigi on sealse jube rammusa ja rikkaliku toidu puhul raske vormis püsida, aga kui nad veel ka oma maitse järgi õliga ringi käivad (meie mõistes seda liigselt kasutades), siis on ülekilod eriti kerged tekkima. Seda enam, et Delhis ei ole praktiliselt võimalik ega ka soovitatav üldse jalgsi liikuda. Kui mu sõber läks kord kodust paarisaja meetri kaugusele kohvikusse ajalehte lugema, sai ta pragada nii oma kokalt (kes oli ühtlasi ka majapidajanna, elades samal krundil väikeses hoovimajas) kui ka autojuhilt, sest nii ei sobivat teha tema seisusest inimesel :) :) :)



Indias kasutatakse peamiselt just mahlast kana kintsuliha, sest kuivast rinnafileest seal - nagu enamikes teistes Aasia riikideski - eriti lugu ei peeta. Kuid loomulikult lisa toidule just see osa kanast, mida eelistad :) Minul on samuti seekord hoopis kana rinnafilee ja kasutasin ära terve paki ehk 530 g. Piisab ka 300 grammist, aga minu arvates rohkem on parem, sest siis on liha ja ülejäänu proportsioon minu jaoks paigas.

Mis puutub India toidu söömisesse, siis nemad kasutavad selleks paremat kätt. Vahel harva ka lusikat ja kahvlit (nagu nt Tais), kuid nuga kohtab ainult turistidele mõeldud restodes (kuhu me ise õnneks eriti ei sattunud) ja välisriikide saatkondade poolt korraldatud üritustel, kuhu oma sõbra töö tõttu Delhis see-eest mitmel korral juhtusime. India toidust ja muust elu-olust olen pisut kirjutanud siin ja siin, aga India toidu retsepte on muidugi blogis veel, lisaks ka kuulsa masala chai tegemisõpetus, mille suur fänn minust Indias olles sai.

Kusjuures naljakas on see, et India (nagu nt ka Tai) toidu puhul tihti arvatakse, et seda süüakse pulkadega, ning turistid ajavad sageli kohalikke segadusse, kui neid mõnes söögikohas nõuavad. On päris palju neid, kes arvavad, et noh, Aasia, järelikult süüakse pulkadega :) Tegelikult ei näinud ma Indias kordagi mitte kuskil ühtegi söömiseks mõeldud pulka ja Tais olles olen neid silmanud ainult Hiina ja Jaapani restodes ning tänanavatoidu lettides ja -putkades, kus hiinlased enda valmistatud roogasid pakuvad. Nii et India toidu puhul jätke pulgad kappi ja kui tahate eriti autentset elamust, siis kasutage paremat kätt ;-) :D

Vaja läheb:
300-500 g kanafileed
õli praadimiseks
0,5- 1 tl jahvatatud ingverit
0,5-1 tl jahvatatud kurkumit
0,5-1 tl jahvatatud koriandrit
1 pakk Bla Band India kormat
50-100 g spinatilehti
peotäis hakitud India pähkleid
paar peotäit või ohtralt koriandrit
1 dl paksu maitsestamata jogurtit või kookospiima

Tükelda kanafilee 1-2 cm suurusteks tükkideks ja prae suurel pannil õlis läbi. Lisa praadimise ajal ka maitseained, mida soovid kasutada. Seejärel vala pannile 6 dl vett. Kui vesi on keema tõusnud lisa pidevalt segades paki sisu ning lase lase aeg-ajalt segades roal küpseda vähemalt 10 minutit, kuni riis on pehme.

Lisa spinatilehed (kui on suured lehed, siis haki ned enne väiksemaks), samuti sega hulka jogurt või kookospiim, aseta pannile kaas ja lase toidul enne söömist 10 minutit seista. Serveerides puista peale India pähkleid ja koriandri lehti. Eriti hästi sobib kõrvale naan, samuti võid roale veel paksu maitsestamata jogurtit või hapukoort peale panna.



Postitus sündis koostöös Bla Bandiga.

teisipäev, 7. aprill 2020

Suus sulavad tatra-peedi burgerid


Tänase taimse teisipäeva puhul jagan ühte retsepti, millega olen tõeliselt rahul :) Ja võin öelda, et taaskord (kuigi enam mitte üllatusena) söövad suurima hea meelega neid lihavabu pihve ka lihasõbrad ja mitte ainult ei söö, vaid ka kiidavad ja küsivad juurde;-) Ühesõnaga, peedi-tatraburksid on suurepärane toitainerikas alternatiiv tavalisele kotletisaiale, sisaldades ohtralt kasulikke aineid (vitamiine, mineraal- ja kiudaineid) ja seda veel eriti siis, kui saiakuklite asemel (röstitud) rukkileiba või mõnda täisterasaia kasutad.

Ma ise olen aga tegelikult hetkel täitsa Itaalia-lainel hetkel. Lugesin just läbi raamatu “Toskaana päikese all”, mis seda maalilist maakonda, väikseid armsaid linnasid, suurepärast toitu ja imelisi veine niimoodi taga igatsema paneb, et kindel plaan on esimesel võimalusel Itaaliasse sõita. Seda enam, et haigusest räsitud riiki, mis nii palju turistidest sõltub, ja eelkõige selle armsaid inimesi tuleb igal juhul toetada nii palju kui vähegi saab.

Lisaks tuleb telekas (ETV2) suurepärane seriaal “Minu geniaalne sõbranna”, mille tegevus toimub Napolis. Muul ajal oleksin ilmselt selle maha maganud:) Eriti tore on, et seda saab korraga suisa kaks osa vaadata. Eelmise nädala saates “OP” peatuti põgusalt sel seriaalil, aga tegelikult oleks oodanud pisutki põhjalikumat käsitlust. Loomulikult saab raamatu, mille järgi film on tehtud, autori Elena Ferrante ja tema ülejäänud teoste osas ka dr Google’i abi kasutada, aga kui saatesse kutsutakse inimene (eriti veel praegusel ajal), kes on peaaegu kõiki ta raamatuid lugenud, siis võiks ju vaatajale pisut rohkem teadmisi pakkuda, kui seda, et päris hea seriaal on tõesti ja et autoril on palju austajaid.

Aga see selleks:) Igal juhul tegin juba eelmisel nädalavahetusel üle pika aja (no vähemalt paar kuud vist vahet) pastat ja sel nädalavahetusel tahaks taaskord ühe mõnusa risoto valmis saada. Karantiini neljas nädal läheb ja nüüd, kui juba üle kuu aja ainult kodust toitu söödud (mis on muidugi supertore!), mõtlesin, et äkki võiks varsti ka mõnda lemmikrestot oma tellimusega toetada. On asju, mida ma ise ei tee ja poest mitte kunagi ei osta, st söön neid asju ainult (teatud) restodes nagu nt pelmeenid ja pitsa. Kui on ikka käsitsi hästi tehtud, siis võivad isegi pelmeenid olla isuäratavad ja tõeliselt maitsvad, nt nagu restodes Moon, Tchaikovsky ja Ragu. Ja isegi pitsa, mis mind alati külmaks on jätnud, võib panna neelud käima, kui see valmib haputainast põhjal ja Kaja pizzas :) Nii et võimalik, et saab sel nädalavahetusel mõnda väljaspool kodu valminud rooga üle pika aja proovida:D


Neid krõbedaks praetud maitserikkaid pihve võib nautida nii lihast valmistatud kotleti asendusena prae juurde või valmista neist hoopis maitsvad taimsed burgereid. Veganid võivad asendada munad 40 g jahvatatud linaseemnetega. Sel juhul soovitan lasta kotletitainal enne küpsetamist umbes pool tundi seista. 

Kui aga burks ei pea olema taimne, siis sobib peedi-tatrapihvi tainasse lisada u 50 g riivitud juustu. Samuti võib burgeri vahele asetada viilu praetud halloumi-juustu või hoopis krõbedaks praetud peekonit. 

Tatra-peedi burgerid:
4 keskmist küüslauguküünt
1 tl tšillihelbeid või 1 väike tükeldatud tšilli (soovi korral)
1 väike punane sibul (soovi korral)
2 väikest peeti (kokku kaal puhastatult u 400 g)
200 g keedetud tatart
2 muna
6 sl nisu- või toortatrajahu
1 tl soola
musta pipart
õli praadimiseks

Serveerimiseks:
2 avokaadot
soola, pipart
u poole sidruni mahl
2 keskmist marineeritud kurki
paar peotäit idusid
4 kahepoolset saia, leiba või sepikut

Haki küüslauk peeneks ja prae pannil õli sees madalal kuumusel koos tšilliga segades paar minutit, kuni see on klaasjas. Lõika sibul väikesteks tükkideks. Koori ja puhasta peet ning riivi peeneks (seda on kõige kiirem ja mugavam köögikombainis teha). 

Aseta kõik komponendid köögikombaini ja töötle kiirelt ühtlaseks massiks, kuid ära püreesta, vaid lihtsalt vajuta “pulse-nuppu”, kuni kõik komponendid on segunenud ja moodustub mõnus tainamass. Mätsi kas käte vahel kotlettideks või aseta supilusikaga parajalt suured u 1 cm paksused koogikesed pannile ning prae õli sees keskmisel kuumusel kummaltki poolt mõni minut, kuni need on kuldpruunid. Kokku saab umbes kaheksa paraja suurusega kotletti.

Burgerite jaoks võta avokaadodest lusika abil sisu välja, purusta kergelt kahvliga, maitsesta soola ja pipraga ning nirista peale sidrunimahla. Lõika kurk viiludeks. 

Määri burgerisaia alumisele poolele avokaadomass, aseta sellele peedi-tatrapihv, sellele omakorda kurgiviilud ja kõige peale idud. Kata teise saia või leiva poolega ning naudi. 

    esmaspäev, 6. aprill 2020

    Röstitud metspähklite ja tumeda šokolaadiga pasha



    Mis siis ikka ... hakkame sättima! :) Sel nädalavahetusel on kauaoodatud kevadpühad, mil on järjest kolm vaba päeva ehk kõik saavad juba reedelgi kodus olla ;-) Nali naljaks, aga üks vaba päev lisaks, kui arvutit pole vaja lahti teha, kulub ära ka praegusel kodus töötamise ajal, sest tööd ei olu ju paraku vähemaks jäänud. Lihtsalt tööle lisanub ka oluliselt rohkem kokkamist ja küpsetamist ning igasuguseid kodutöid. Ja nii mitmetelgi elualadel on tööd hoopis kõvasti juurde tulnud, pean tõdema, kui vaatan nt oma elukaaslast ja seda, kui palju ta tööd teeb. Seega ootan ausalt öeldes pikisilmi, et oleks üks töövaba päev juures ja saaks niisama rahulikult olla, puhata ja mitte midagi teha peale magamise, lugemise, õues jalutamise ja söömise :)

    Selle viimase tegevusega peaks muidugi piiri pidama, sest ma olen siin koguaeg nii palju süüa teinud, et pidevalt on toitu isegi liiga palju. Kedagi ju külla kutsuda ka ei saa või toitu kellelegi ära viia, niiet tuleb ise hakkama saada kõigi nende praadide, suppide, pirukate, pannkookide, salatite, tortide ja muude küpsetistega :)

    Pasha muidugi mingi dieettoit just ei ole, kuid lihavõtteid ei kujuta ilma selle kohupiimadesserdita ette. Õige pasha on rikkalik ja rammus ning maitseb suurepäraselt. Kuna liigne vedelik saab välja nõrutatud, siis on minu jaoks või ja vahu- või hapukoor pasha puhul suhteliselt kohustuslikud komponendid, sest muidu kipub kohupiimamaius kuivaks jääma. Aga seda ju ei taha! Kõige hullem asi (eriti küpsetiste, dessertide ja lihade puhul) on minu jaoks see, kui need on liiga kuivad (enamasti liigsest küpsetamisest või vähesest rasvainest tingitult), nii et pasha puhul ei soovita ma millegi arvelt kokku hoida, küll aga tasub lihtsalt võtta väiksem tükk, kui iga kalor arvel on.

    Mul on blogis juba pikalt olemas kaks varianti pashast - kuumutatud (munadega) ja kuumutamata. Eelmisel aastal aga tegin ühe pisut teistsuguse tumeda šokolaadi ja röstitud metspähklitega kohupiimamaiuse, mille retsept ilmus ka Nädalalõpuleht LP-s. Selgi aastal on samas lehes  marmelaadi ja konjakis aega veetnud aprikoosidega kuumutatud pasha. Lisaks leiab lehes kasutusvõimaluse ülejäävatele keedetud munadele. Nimelt soovitan need koos suitsukala ja karulauguga salatiks teha ning õhukese pannkoogi sisse keerata. Soovi korral lisa veel kalamarja ja superhea roog nii hommikusöögiks kohvi kõrvale kui ka õhtueineks mõne suurepärase vahuveini juurde saab väga lihtsalt valmis :)



    See pasha mahub ära ka tavalisele sõelale, aga kasutda võib ka lillepotti või spetsiaalset puidust pasha-vormi. Mina endale vormi ostnud ei ole, sest arvestades seda, kui palju mul niigi on igasuguseid (liigseid) köögitarvikuid kodus kasvõi juba tänu mu tööle, ma lihtsalt ei soovi endale ühte järjekordset asja kapinurka tolmu koguma, mida kasutan vaid korra, paremal juhul paar-kolm korda aastas. Sõel on siiani asja ilusti ära ajanud ja ajab edaspidi ka ning samas on hea tunne, et kodus asju vähem ... Ühesõnaga, pasha tegemiseks pole vaja spetsiaalselt midagi endale muretseda peale marli. Mina olen seda apteegist ostnud ja tavaliselt jätkub ühest pakist mitmeks aastaks.

    Vaja läheb:
    100 g võid
    100 g tumedat mõrudamat 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi
    2 dl (1 pakk) vahukoort
    600 g (3 pakki) vanillimaitselist kohupiima
    2 sl naturaalset kakaopulbrit
    50 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    100 g röstitud metspähkleid + kaunistamiseks
    soovi korral vaarikaid, kakaopulbrit, kakaotuumi, riivitud šokolaadi

    Tükelda või ja šokolaad. Kuumuta koor peaaegu keemiseni, vala see kaussi tükeldatud või ja šokolaadi peale ning sega ühtlaseks massiks. Lisa kohupiim, kakaopulber ja suhkrud ning sega korralikult läbi. Viimasena lisa peeneks hakitud metspähklid. 

    Vooderda suur sõel või puhas lillepott kahekordselt marliga, vala sellele kohupiimasegu, keera marli ääred kohupiima peale, aseta sellele taldrik koos raskusega ning aseta sõel või lillepott kausi kohale. Pane pasha külmkappi ja lase sellel vähemalt üks ööpäev nõrguda. Enne serveerimist kummuta taldrikule, eemalda marli ja kaunista. 

    kolmapäev, 1. aprill 2020

    Kohupiima-vaarikakook musta leivaga


    Ajad on keerulised ja kuigi ma armastan endiselt oma kodu ja kodus olemist, siis tegelikult ei saa üle ega ümber sellest (isegi kui üritada pead liiva alla peita), mis olukorras oleme ja mida see kõik endaga kaasa toob. Aga see selleks ... Proovin siin ikka endiselt vaid rõõmu jagada, nagu blogi nimigi lubab, kuigi täna otsustasin hoolimata ilusast ilmast terve päeva hommikumantlis veeta. Lihtsalt tahan ja kõik! :) Mis muidugi ei tähenda, et ma süüa ega tööd ei teeks - vastupidi! Hommikul valmis pasha ja lisaks olen jõudnud hunniku vajalikke asju (retsepte, e-kirju, artikleid) valmis kirjutada või neid viimistleda. Aga samas ka voodis raamatut lugeda, sest oma voodi on siiski maailma parim paik:)

    Eelmisel reedel jagas Nädalalõpuleht LP-s oma nippe ning koduseid ja ülimalt ahvatlevaid retsepte Evelin Ilves - kes paberil lehte tahab, saab seda veel hommegi osta. Sel reedel on aga Luisa Rõivase kord seda teha - temaltki saab mitu head mõtet ja ideed, kuidas praegusel ajal vastu pidada ja mida süüa :)

    Mina igal juhul lisaks oma töö tegemisel muudkui kokkan. Pole ammu pasteeti teinud, samuti ühepajatoitu või peediga kotlette. Hummustki valmistan muidu enamasti siis, kui sõbrad külla tulevad. Seekord tegin hummust isegi kahekordse koguse ja see sai kõigile muudele asjadele lisaks süües (ahjuaedviljad, liha, salatid) ikka vähem kui kahe päevaga otsa :)

    Kuna paljudel ilmselt on aega ehk pisut rohkem kodus süüa teha ja küpsetada, siis pakun välja taaskord ühe mahlase koogi. Selles saab ära kasutada seisma jäänud musta leiva, kuid soovitan  just klassikalist seemneteta musta (täistera) rukkileiba. Koogi vahele saab lisada nii sügavkülmas olevaid marju kui ka keldris olevat moosi - kumba parajasti üle on.

    Head küpsetamist ja mõnusat kodusolemist!


    Tainas:
    5 muna
    5 sl suhkrut
    1 tl jahvatatud kaneeli
    0,5 tl peenestatud kardemoni
    1 sl naturaalset kakaopulbrit
    150 g riivitud musta leiba
    1 sl jahu

    Immutamiseks: 
    1-2 dl külma kohvi (sega hulka 2-3 sl rummi või konjakit) või marjamahla

    Vahele: 
    200 g hapukat paksu keedist (nt vaarika- või pohlamoosi) või
    200 g vaarikaid  
    100 g moosisuhkrut
    poole sidruni või ühe laimi mahl

    Vahusta munakollased suhkruga ning lisa maitseained, kakao ja jahuga läbi segatud riivitud leib. Sega ühtlaseks massiks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt taina hulka. 

    Aseta tainas võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse vormi ning küpseta ahjus 170 kraadi juures 30-35 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil vormis u 10 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. 

    Jahtunud kook lõika horisontaalselt võrdselt pooleks ja immuta kumbagi lõikepoolt. Aseta alumine pool serveerimisalusele ja kata moosiga. 

    Kui selle ise keedad, siis aseta marjad koos suhkru ja tsitruse mahlaga potti, kuumuta keemiseni ja lase u 10 minutit nõrgal kuumusel nö podiseda ehk õrnalt mullitades küpseda. Ära kindlasti kauem kuumuta, sest muidu moosisuhkrus oleva pektiini mõju väheneb. Moos pakseneb jahtudes. Tõsta moos potist kaussi ja lase enne koogile lisamist täielikult jahtuda. 

    Kreem:
    200 g toasooja toorjuustu
    200 g vanillimaitselist kohupiima 
    2 sl suhkrut

    Sega vispliga kõik komponendid ühtlaseks. Laota neljandik kreemist moosi peale, aseta sellele teine  koogi pool ning laota ühtlaselt peale ülejäänud kreem. Selle asemel, et kreemi kahe kihi vahele moosi peale panna võid kogu kreemi ka koogi peale ja külgedele määrida - selle koguse kreemiga saab koogi ühtlaselt katta.

    Kaunistamiseks:
    marju (vaarikaid või pohli)
    šokolaadilaaste
    mündi- või melissilehti


    laupäev, 28. märts 2020

    Kardemonihõnguline marja-banaanikeeks šokolaadiga


    Ilmselt ei ole ma ainus, kellel viimasel ajal banaanid koju seisma jäävad. Ühest küljest on nüüd rohkem söögitegemist ja kui kolm korda päevas on maitsev soe söök laual, siis pole väga isu puuviljade jms järele. Teisalt on vähesem puuviljasöömine tingitud minu puhul ka sellest, et ma trenni pole teinud. Spordiklubi on kinni, jooksma pole viitsinud minna ega koos trennisõpradega läbi Zoom’i koos teha, niiet kui ükspäev teksad (veel?) ilusti jalga läksid ja normaalselt istusid, siis oli kohe suur rõõm :D :D :D

    Täna jagan ühe hästi mahlase ja mitte liiga magusa banaanikeeksi retsepti, mis ilmus ka D-kokaraamatus. Kuigi millegipärast on USA-s ja mujal angloameerika riikides levinud nimetus banaanileib (banana bread), siis meie jaoks on see ikka keeks mis keeks, niiet nimetagem asju õigete eestikeelsete nimedega. Kõike ei pea alati välismaalt laenama või üle võtma ;-) Seda enam, et sõnal “leib” on eesti keeles ikka väga konkreetne tähendus ja selle alla ei lähe meil isegi mitte valget värvi leib ehk sai ega ka sepik ega karask mitte, niiet kui ühte magusat kooki järsku leivaks nimetada, ajab see lihtsalt inimesi segadusse. Kuigi muidugi eks igaüks nimetab oma köögišedöövreid nii nagu soovib ;-)

    Kõige populaarsem banaanikeeks mu blogis on muideks aastast 2011 pärinev see küpsetis. Pole ka ime, sest tegemist on David Lebovitzi retseptiga :) Samas on siia blogisse aastate jooksul kogunenud palju muid variante, mis tegelikult minu arvates on vähemalt sama head, kui mitte paremad. Näiteks see šokolaaditükkide ja pähklitega keeksike on väga hea! See tervilikum variant on samuti suus sulav (kõik kiidavad!) ja see maapähklivõiga on imeliselt mahlane (üks mu enda lemmikuid).

    Aga lisaks veel:

    sügisel tasub hapude õunte ja metspähklitega teha seda mahlast keeksi

    brownie meeldib alati kõigile ;-)

    avokaadoga keeks - pisut ehk tervislikum variant :)

    banoffee-karamelli-juustukook šokolaadikastmega

    kondenspiima ja šokolaadiga (jube hea!) kook

    Aga banaane saab panna ka pannkookide, muffinite (tervislikud kaerahelvestega või porgandiga või  šokolaadiga) ja küpsiste sisse, samuti teha hõrke toitainerikkaid maiuseid või karamelliseerida pudru peale.

    Ja siis veel see topeltšokolaadi ja metspähklitega blondie, mis on megahea!!! Ja see kaerahelveste, kõrvitsa, šokolaadi ja pähklitega maius on ka ülimõnus ja jällegi pisut ehk tervislikum :) Lisaks veel
    smuutid, jäätised, šokolaadikreemid ja -vahud (mousse’id), mida on samuti blogis terve hulk, aga kahjuks lihtsalt jõud ja aeg lõppesid otsa, et jõuaks neid ka veel kõiki üles lugeda ... :)



    See aromaatne ja mahlane keeks on suurepärane võimalus kasutada ära seisma jäänud ja mustaks tõmbunud koorega banaanid, samuti annab võimaluse sügavkülmas olevate marjade ära kasutamiseks. Kasutasin seekord pohli, kuid suurepäraselt sobivad vaarikad, kirsid, mustikad ja sõstrad. Külmutatud marju ei ole vaja eelnevalt sulatada, aga seda võib teha.

    Kui sa kardemoni ei armasta, siis lisa selle asemel 1-2 tl jahvatatud kaneeli, 1 tl jahvatatud ingverit või 1 sl vanillisuhkrut.

    Šokolaad võib olla nii tume (mõru) kui ka valge või piimašokolaad. Kuna retseptis on suhkrukogus arvestatud 72%-lise üsna mõruda šokolaadi kohta, siis soovitan kahe viimase puhul suhkru kogust   mitte vähendada. Šokolaadi võid ka ära jätta, aga ma ei soovita seda teha :)

    Kui kasutad nisujahu, siis piisab 1 tl küpsetuspulbrist.

    Vaja läheb:
    180 g nisu- või riisijahu
    1 tl soodat
    2 tl küpsetuspulbrit
    näpuotsatäis soola
    0,5-1 tl peenestatud kardemoni
    60 g (pruuni) suhkrut (hele muscovado)
    0,6 dl neutraalse maitsega õli
    80 g maitsestamata jogurtit või keefiri
    2 sl kanget alkoholi (nt rumm, konjak) või külma kanget kohvi
    2 suurt toasooja muna
    3 hästi küpset keskmist või suuremat banaani
    100-150 g marju
    100 g tükeldatud (tumedat) šokolaadi (võib ka rohkem)
    tuhksuhkrut

    Sega sõelutud jahu sooda, küpsetuspulbri, soola ja kardemoniga. Teises (suuremas kausis) sega suhkur õli, jogurti või keefiri, alkoholi või kohvi ja kergelt lahti klopitud munadega. Lisa kahvliga purustatud banaanid ja sega läbi. Vala hulka kuivained ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Sega hulka tükeldatud šokolaad ja suurem osa marjadest.

    Vala tainas keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspabeririba, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Puista peale ülejäänud marjad ja küpseta ahjus 170 kraadi juures vähemalt 1 h kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

    Lase keeksil u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 

    teisipäev, 24. märts 2020

    Ahjus küpsenud sea sisefilee aedviljadega


    Kuigi täna võiks taimse tesipäeva puhul mõne veganitoidu teha, siis läks minul siiski ahju sea sisefilee koos aedviljadega (kartul, porgand, varsseller, karulauk). Praegusel ajal ei saa kahjuks lähtuda sellest, mida ideaalses maailmas elades süüa teeks, vaid eelkõige oma külmkapi sisust, sest mõttekas on hetkel poes käimist minimeerida. Minu jaoks on see üsna harjumatu, aga eks üritan nüüd minagi juba teist nädalat poes korraga rohkem asju osta, et ei peaks kodust iga väikse asja pärast välja minema. Kui aga keegi veel kahtleb, kas hoida distantsi või mitte, siis tasub lugeda seda

    Rääkides aga sea sisefileest, siis see on üks tõeliselt maitsev lihatükk, mida samas on ülilihtne valmistada. See ahjuroog näiteks valmib minimaalse vaeva ja ajaga, aga samas sulab suus. Aega küll kulub kokku ligi tunnike, kuid see aeg möödub ahjus küpsedes, see-eest ise tuleb toimetada suhteliselt vähe (vaja vaid aedviljad puhastada ja tükeldada ning liha pruunistada).

    Tasub ka meelde tuletamist, miks liha süüa :) Lihavalgud on nimelt kõrge bioväärtusega - nende aminohappeline koostis ja vahekord on sarnased inimese enda organismiga. Sealihast saame asendamatud aminohapped, mida meie organism ise ei tooda. Valgud moodustavad sealiha koostisest kuni 20%, üleäänud on vesi (kuni 75%) ja rasvad. Samuti leidub lihas mineraalaineid ja mikroelemente (vask, mangaan, tsink, seleen), mis kindlustavad elutähtsate ülesannete täitmise ning on vajalikud nii vereloomeks kui ka immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. Lisaks saame sealihast rauda (ühest 150 grammisest portsjonist suisa 6 mg), mida meie keha omastab taimetoidus leiduvast rauast oluliselt paremini. 

    Sealiha on vitamiinirikkam kui veise-, lamba-, linnu- või vasikaliha. Näiteks kanalihaga võrreldes on rohkem B-grupi vitamiine (B1, B3, B6 ja B12), samuti magneesiumit ja tsinki.

    Sisefilee rasvasisaldus on kõigest 3-5%, mistõttu tuleb küpsetamisel ettevaatlik olla, et see liiga kuiv ei jääks. Soovitav on kasutada lihatermomeetrit, kuid kui seda ei ole, siis arvestada, et eelnevalt pannil pruunistatud u 500 grammine tükk küpseb läbi juba 15 minutiga; 700 grammise peale aga võib isegi kuni 25 minutit kuluda. Pigem küpseta vähem kui rohkem, sest sea sisefilee võib jääda seest kergelt roosa ja see küpseb pisut edasi veel ka pärast ahjust välja võtmist. Sellepärst ma alati termomeetrit kasutangi, et kindel olla, et üle ei küpseta, sest sisefilee on just siis hõrk ega ole liigselt kuiv, kui seda on parajalt küpsetatud.

    Enne küpsetamist või praadimist on soovitav liha vähemalt pooleks tunniks toatemperatuurile tõsta. Samuti tasuks liha lahtilõikamisest hoiduda vähemalt 10 minutit pärast küpsetamist, et mahlad välja ei valguks. 

    Vaja läheb:
    1-1,5 kg juurvilju (kartulit, porgandit, pastinaaki, heledat peeti)
    (oliivi)õli
    soola ja pipart
    paar rosmariinioksa või väike peotäis tüümianivarsi
    1 tl tšillihelbeid (soovi korral)
    1 seasisefilee (500-700 g)
    200-500 g kirsstomateid

    Lõika aedviljad u 2 cm tükkideks ja aseta suurde neljakandilisse vormi. Lisa paar supilusikatäit õli ja üridid, maitsesta soola ja pipraga ning soovi korral ka tšillihelvestega. Sega kõik läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit.

    Kuumuta pannil õli ja pruunista fileetükk igast küljest (kulub 5-6 minutit). Maitsesta sealiha soola ja pipraga.

    Sega aedviljad läbi, vajadusel lisa õli ja aseta sealiha vormi. Lisa aedviljade peale ka mõned kirsstomatid (jäta need varre otsa). Küpseta ahjus veel 15-25 minutit (sõltuvalt filee paksusest) kuni liha on läbi küpsenud. Kui sul on lihatermomeeter, siis kontrolli sisetemperatuuri - see võiks olla 65-70 kraadi vahel.

    Pärast küpsetamist tõsta liha lõikelauale (ära foolimisse mässi, muidu küpseb see edasi) ja lase enne lahti lõikamist vähemalt 10 minutit seista. Eemalda tomatid varre otsast ja serveeri koos ülejäänud aedviljadega.


    Retsept ilmus algselt siin.

    neljapäev, 19. märts 2020

    Kerge kirsi-kohupiima purukook


    Pean ütlema, et mulle tohutult meeldib see rahulik kodus olemise aeg ja mulle üldse meeldib väga oma ilusas kodus olla!:) Koguaeg on nii palju ringi sahmimist ja käimist alates trennidest, tööga seotud jm üritustest, sõpradega kokku saamisest, teatri, kino jm kohtade külastamist, et ma väga naudin seda, et saan hetkel nö vabalt võtta. Mitte, et mulle ei meeldiks kõik need asjad, mida igapäevaselt teen (vastupidi!), aga kokkuvõttes on koguaeg selline orav rattas tunne. Nüüd on aga aega mõnusalt hinge tõmmata ja eriliselt rahulikus tempos kulgeda. Oma tööd olen niikuinii koguaeg kodus teinud (ja teen seda hetkel samas mahus edasi), kuid nüüd jääb ära kõik kodust väljas olev osa nii töö- kui ka eraelus, millele kulus umbes pool mu ajast. Naudin kodus toimetamist, lugemist ja kokkamist. Siiani on aga kogu aeg olnud ikka nii palju teha, et raamatuid olen jõudnud oluliselt vähem lugeda kui plaanis ja Netflixis on ikka veel kõik asjad vaatamata ... :) 

    Muide, Netflix on mul juba ligi aasta aega, kuid seisab üsna niisama :) Olen küll vaadanud ära mõne väga hea seriaali (nt The Crown, Peaky Blinders, Bodyguard) ja mul on mõned soovitused tuttavatelt (Secret City, Blacklist), aga kui on mõni tõeliselt hea film või seriaal, mida kindlasti peaks nägema, siis palun andke teada - olen soovituste eest igati tänulik! Igaks juhuks mainin ära, et Oscarile kandideerinud filmidest on “The Irishman” mul veel nägemata, aga “Marriage Story" vaatasin juba aasta alguses ära.

    Tegelikult on hämmastav, kui palju kodus ikkagi koguaeg teha vaja on. Õnneks oma raamatukapid sain remondi käigus korda, kui ühe riiuli juurde ostsin, aga tegelikult on ju veel kapid köögis, keldris ja riiete jaoks, mida üritan küll pidevalt korras hoida ja revideerida, aga tegelikult tasuks praegust aega kasutada suurema koristuse tegemiseks. Elu on näidanud, et alati leiab asju, mida ära visata või anda :) Remont on ka selles mõttes hea, et saab kogu maja ideaalselt puhtaks ja korda, aga samas on kohe kevad käes ja näiteks aknapesu vaja jälle ette võtta. Ilmselt kui aastakese peaks kodus olema, võiks kodune elu ja tegemised tüütuks juba muutuda ning äkki siis ma saaks aru, mida tähendab sõna “igavus”, aga praegu ma tõeliselt naudin seda, eriti tänast päikesepaistet ning lahtisest aknast sisse tulevat linnulaulu ja värsket õhku :)

    Seekord on mul välja pakkuda üks lihtne, aga mõnusalt mahlane marjadega koogike, milles saab ära kasutada seisma jäänud ja tahkunud musta leiva. Sobib muidugi ka värske leib:) Retsept ilmus EV aastapäeva puhul Nädalalõpuleht LP-s, koos ühe teise musta leiba sisaldava tordiga. Aga variante, kuidas musta leiba koogis, soolases või magusas tordis või magustoidus ära kasutada, leiab siit blogist omajagu :)

    See kook on suurepärane ka hapude õuntega - sel juhul soovitan ka pisut kaneeli lisada. Purutaina hulka võid aga segada peotäie hakitud (röstitud) metspähkleid. 

    Purutainas:
    130 g musta leiba
    140 g jahu
    0,5 tl küpsetuspulbrit
    1 sl vanillisuhkrut
    1 sl naturaalset kakaopulbrit
    60 g suhkrut
    130 g võid

    Murra leivaviilud väiksemaks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Sega ülejäänud kuivained sõelutud jahuga, lisa köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Lisa tükeldatud külm või ja töötle saiapuru laadseks tainaks. Aseta tainas täidise valmistamise ajaks külmkappi.

    Kreem:
    400 g vanillimaistelist kohupiima
    250 g hapukoort
    1 sl vanillisuhkrut
    100 g suhkrut
    3 muna
    300-400 g kirsse (võib asendada vaarikatega)

    Sega kohupiim, hapukoor ja suhkrud lahti klopitud munadega. 

    Laota 2/3 -3/4 tainast küpsetuspaberiga kaetud u 20X30 cm ahjuvormi, laota peale kreem ja sellele omakorda ühtlaselt marjad ning puista kõige peale ülejäänud tainas. 

    Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 40 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil vormis jahtuda, lõika ruutudeks ja naudi. 


    teisipäev, 10. märts 2020

    Imehea tomatisupp krõbedate kikerhernestega



    Kuigi taimne toit ei tähenda alati tervislikumat kõhutäit kui loomne (näiteks võivad veganiroad sisaldada liigselt soola ja küllastunud rasvhappeid), siis on see ikkagi vähemalt igas mõttes eetiline. Sel reedel ilmub minu sulest Nädalalõpuleht LP-s toidulugu armastatud multitalendi Hanna Martinsoniga, kes nii armsalt ja entusiastlikult veganlusest ja taimsest toidust rääkis, et sütitas isegi mind :) Kuid kui ma isegi suudaksin lihast loobuda (ma tegelikult söön seda ju praegugi harva), siis ilma mereandide, muna ja piimatoodeta ei kujuta elu kahjuks ette ... Igal juhul teen oma tervise ja loomade heaks vähemalt nii palju, et üritan süüa võimalikult palju taimset kraami. Puu- ja köögiviljad, marjad, kaun- ja teraviljad on igapäevaselt mu menüüs mitte ainult selle pärast, et need mulle maitsevad, vaid ka saamaks vajalikke vitamiine, mineraal- ja kiudaineid. Eriti kasulik on just aeviljade söömine, millest nt siin kirjutasin.

    Kui aga on soov süüa imehead veganiburgerit, siis seda saab Tallinna ja Helsingi vahel sõitva Viking Line’i laeva Viking XPRS uuest restost The Burgers. Ka tavaline burger on seal muidugi hullult hea - värskest veisehakklihast kohapeal tehtud rare-küpsusastmes kotlett koos Caesari salatiga viib keele alla -, kuid taimse pihviga “kotletisai” oli samuti imemaitsev! Ma ei ole küll kunagi burksifänn olnud, aga kvaliteetset käsitsi värskest toorainest valminud restorani väärilist rooga söön alati suurima heameelega :)

    Tänase taimse teisipäeva puhul jagan ühe soojendava ja vürtsika supi retsepti (ilmus käesoleva aasta alguses Nädalalõpuleht LP-s). Kui kitsejuust ära jätta või asendada taimse juustuga ning praadimiseks kasutada õli, mitte selitatud võid, siis on tegemist täitsa loomse tooraine vaba söögiga. Saia- ja leivakuubikute asemel kasutasin seekord aromaatseid kikerherneid, mis teevad minu arvates supi veelgi paremaks, aga on väga mõnusad ka niisama näksimiseks - tõeliselt tervislik asendus näiteks kartuli- või maisikrõpsudele. Samas on krõmpsuvad vürtsikad kikerherned suurepäraseks lisandiks näiteks salati, supi või pasta puhul asendamaks krõbedaid krutoone.

    Kikerherneid võib krõbedaks küpsetada nii pannil kui ka ahjuplaadil - olen kasutanud mõlemat varianti. 

    Vaja läheb:
    1 purk (400 g) kikerherneid
    2 küüslauguküünt (soovi korral)
    2 sl õli või selitatud võid
    1 tl paprikapulbrit
    soola, musta pipart

    Vala kikerherned sõelale, loputa külma veega läbi, lase nõrguda ja kuivata majapidamispaberiga. Kui küüslauguküüsi kasutad, siis koori need, aseta lapikult lõikelauale ja purusta noa küljega.

    Kuumuta pannil keskmisel kuumusel 1-2 sl õli või selitatud võid ning aseta seejärel pannile kikerherned, purustatud küüslauguküüned ja paprikapulber. Prae neid aeg-ajalt segades 8-10 minutit kuni kikerherned on krõbedad. Vajadusel maitsesta soola ja pipraga. Vala pannilt ära ja lase jahtuda. 

    Maitseaineid tasub supi jaoks eelnevalt praadida (nagu retseptis kirjas), et need aromaatseks muutuksid; tomatipasta aga muudab eelnev praadimine vähem happeliseks ja samuti aitab sellest paremini maitseid nö “kätte saada”. 

    Kui sul jahvatatud vürtsköömneid ei ole, siis jäta need ära või lisa teisi maitseaineid pisut rohkem. Vürtsköömneid saab küll hetkel peaaegu igast poest ja need annavad spetsiifilist maitsest, kuid ilma selle vürtsita on supp ikka igati maitsev. 

    Vaja läheb:
    1 väike sibul
    2 sellerivart (soovi korral)
    4 küüslauguküünt
    selitatud võid või õli praadimiseks
    1 tl (suitsu)paprikapulbrit
    1 tl jahvatatud tšillit või tšillihelbeid
    1 tl jahvatatud vürtsköömneid
    3 sl tomatipastat
    2 purki (kokku 800 g) purustatud tomateid 
    1 tl suhkrut
    1 purk (400 g) kookospiima
    soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
    paar peotäit värsket koriandrit, basiilikut või tüümianilehti
    100-200 g kitsejuustu
    paar peotäit krõbedaks röstitud kikerherneid või saiakuubikuid

    Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika seller õhukesteks viiludeks. Kuumuta madalal kuumusel poti põhjas õli või selitatud või ning prae selles sibulat ja sellerit 8-10 minutit aeg-ajalt segades, kuni sibul on klaasjas. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja prae veel umbes minut. Lisa maitseained ja tomatipasta ning prae segades veel 1-2 minutit. Lisa purustatud tomatid, u 2 dl vett ja suhkur ning lase keskmisel kuumusel 10-15 minutit õrnalt podisedes keeda. 

    Püreesta supp kas saumikseri abil, köögikombainis või kannmikseris. Lisa kookospiim ja kuumuta keskmisel kuumusel veel u 5 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel puista peale tükeldatud või murendatud kitsejuustu, tüümianilehti või hakitud koriandri- või basiilikulehti ja krõbedaid kikerherneid või saiakrutoone. 

      reede, 6. märts 2020

      Suus sulav juustukook kohvi ja koorelikööriga



      Selle särtsaka koogi retsept ilmus sõbrapäeva puhul Nädalalõpuleht LP-s, kuid loomulikult sobib see ka naistepäevaks, kõigist muudest tähtpäevadest rääkimata. Arvestades aga koorelikööri ja kohvi sisaldust, pakuksin torti siiski pigem täiskasvanutele, seega laste sünnipäevadeks ja nt koolilõpupeoks võiks kasutada siit blogist mõne muu maiuse retsepti ;-) Samas aga pean ütlema, et kuigi naised on üldjuhul suuremad maiasmokad (seda ütlen puhtalt enda kogemuse ja vaatlustulemuste põhjal :) ), siis üldiselt eelistaks enamik neist (vähemalt minu sõpruskonnas) pigem midagi maitsvat soolast. Nt carpaccio, krevetid, ceviche ja kammkarbid (superhea kooslus safrani risotoga) on alati kindlapeale minek, eriti veel, kui naistepäevaks “kohustuslikku” jooki šampanjat juurde pakkuda ;-)

      Samas muidugi võib arutada teemal, kas üleüldse peaks naistepäeva tähistama või mitte, sest naistepäeva algupärasest tähendusest on asi tänapäeval päris kaugele liikunud. Samas mind tõeliselt hämmastab, et Eestis, kus hariduse tase ja kättesaadavus on niivõrd hea (isegi kõrgharidus on tasuta), on sõna “feminism” millegipärast ikka paljudele veel täiesti tundmatu mõiste. Feministiks olemine tähendab tegelikult ju vaid seda, et inimene leiab, et mehed ja naised on/peaksid olema sotsiaalselt, poliitiliselt ja majanduslikult võrdsed, mitte et keegi vihkaks teist sugupoolt, üritaks mehi maha teha või endale allutada jne jne. Eestis, kus naistel on nt valimisõigus “juba” 103 aastat olnud, on kerge unustada, et siiani on maailmas palju riike, kus naisel on suhteliselt vähe sõnaõigust isegi iseenda ja oma kehaga seotud ksüimustes, rääkimata ühiskonnas täisväärtuslikuks liikmeks olemisest. Kuigi pole ühtegi põhjust, miks üks sugu teisest kuidagi parem oleks vms, siis paraku näitab 75 riigis  (mis hõlmab 80% inimkonnast) läbi viidud uuring, et ligi pooled inimesed arvavad, et mehed on paremad poliitilised liidrid ja u 40% leiab, et ka paremad ärijuhid. Kolmandik (!!!) aga on arvamusel, et see on täiesti aktsepteeritav, et mees oma naist peksab. Ja seda aastal 2020 ... Ikka väga kurb!

      Aga positiivse poole pealt võiks näiteks läheneva rahvusvahelise naistepäeva puhul meeles pidada naisi, kes on oma panuse ühiskonna paremaks saamisele andnud hoolimata kõigist takistustest, näiteks rahvusparkide rajamisel USA-s. Või selleks, et meilgi oleks sarnaselt meestega õigus maratoni joosta. Kusjuures, ma ei tea, kas asi on ainult minus või on päriselt veel teisigi inimesi, kes iga kord Kathrine Switzeri lugu kuulates või sellest videot vaadates nutma hakkab ... Samas jälle üks põhjus juures, et olla tänulik selle eest, et oleme sündinud Eestis ja just praegu, kuigi ka meil on ikkagi valdkondi, kus arengu- ja paranemisruumi naiste ja meeste võrdsete võimaluste osas on omajagu (nt palgalõhe).

      Kuna lugesin just Eia Uusi uut raamatut “Tüdrukune”, kus samuti feminismist omajagu räägib ja on selles osas soovituslik lugemine neile, kelle jaoks naine alati kõiges süüdi on;-), siis tuli mulle meelde ajakirjas “Hooaeg” ilmunud sama autori intervjuu näitleja Evelin Võigemastiga, kes muuhulgas ültes, et tema arvates on kõik lahedad mehed feministid :) Sellega loomulikult saab ainult nõustuda, sest muidugi on see ju lahe, kui mees on intelligentne ja avara silmaringiga ega arva, et naine on temast kuidagi alamas klassis. Ja kõige ägedamad mehed muideks toetavad naisi ja ühiskonna teadlikkuse tõstmist (nt läbi Feministeeriumi)! :)

      Kusjuures, Feministeeriumi lehel tasub üldse ringi vaadata - seal on palju huvitavat lugemist, näiteks see artikkel on igati asjakohane ehk miks meile Eestis seda feminismi ometi vaja on?!? :)

      Niiet omalt poolt soovin ilusat naistepäeva kõigile, kes on endale sõna “feminism” selgeks teinud ja eriti neile, kes end samuti feministiks peavad :) :) :)



      Põhi:
      150-180 g (1 pakk) küpsiseid
      60-70 g sulatatud võid

      Aseta küpsised köögikombaini, purusta ja sega läbi sulatatud võiga. Suru segu 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja aseta külmkappi seniks, kuni täidist teed. Vormi põhja võiks eelnevalt asetada küpsetuspaberilehe, ääred aga kergelt õlitada või katta küpsetuspaberiribaga, et torti lihtsam eemaldada oleks.

      Täidis:
      600 g toasooja toorjuustu
      180 g peensuhkrut
      0,6 dl koorelikööri
      8 želatiinilehte
      1 sl lahustuva kohvi pulbrit või graanuleid
      2 pakki (4 dl) vahukoort

      Sega visplit kasutades toorjuust suhkruga, lisa kooreliköör. Aseta želatiinilehed külma vette ja lase u 5 minutit seista. Sega kohvipulber 1,5 dl keeva veega ühtlaseks kohviks ja lahusta selles kuivaks pigistatud želatiinilehed. Vala kohv peene joana ise samal ajal vispliga segades juustusegu sisse.

      Vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja sega õrnalt spaatliga juustukreemi alt üles tõstes ülejäänud täidise hulka. Vala segu vormi põhjale, silu pind ja aseta vähemalt kolmks tunniks külmkappi.

      Serveerimiseks eemalda kook vormist. Kaunistamiseks sobivad šokolaadilaastud, beseeküpsised, vaarikad jm meelepärased marjad.

      reede, 28. veebruar 2020

      Kohevad banaanipannkoogid




      Homme on Eesti Laulu finaal, mida kindlasti koos sõpradega vaadata plaanin. Tahaks ju lõpuks kõik need uued lahedad laulud ära kuulda, millest kõik räägivad :) Kui eelmisel aastal tegin sel päeval toiduloo Uku Suvistega, siis seekord rääkis enda lemmikroogadest, söögielamustest, toidureisidest jms Inger, kes ühtlasi jagas ka ühe eriti lihtsa kanakarri retsepti.

      Jagasin just eile blogi FB-lehel artiklit, mis räägib sellest, kuidas koroonaviiruse vastu suurte, sageli isegi surmavate dooside erinevate vitamiinidega võidelda üritatakse. Selles mõttes on kodumaiste “suurepäraste ekspertide” hanerasv ja sinepiplaaster õnneks päris süütud (mitte ainult naljakad), sest on vähemalt suhteliselt ohutud tervisele :)

      Üldse on vitamiinide, mineraalide jm toidulisandite manustamisel tark rääkida oma arstiga ja mitte langeda reklaami ohvriks. Kes ei oleks kuulnud lauseid nagu “D-vitamiini on alati põhjamaalastel vaja”,  “D-vitamiini ei ole kunagi liiga palju”, "D-vitamiini on kõigil organismis (kõvasti) alla normi” jne jne. Reeglina on need laused koos soovitusega võtta suuri doose seda vitamiini, sest “Eesti arstid on liiga konservatiivsed”, “Arstid ei tea midagi” jms. Käisin kunagi ühe massööri juures, kes saatis kõigile klientidele pika e-kirja “eneseabi” kohta, kus oli kirjas hunnik vitamiine ja mineraale, mida kõiki tuleb võtta ja sealjuures veel suurtes kogustes. Ja selliseid “eksperte” (nende seas kahjuks ka toitumisnõustajaid) on päris palju, kes “teavad" kõike inimkehast paremini kui arstid ja annavad soovitusi, mis võivad olla tervisele kahjulikud.

      Tegelikult aga peab isegi meie laiuskraadil elavatele inimestele “hädavajaliku” D-vitamiiniga piiri pidama, st järgima kindlasti soovituslikke koguseid. Minul on selle vitamiini tase üle normi ja õnneks arst avastas selle vereproovist, muidu oleksin seda ehk edasi võtnud ja see oleks mulle juba kahjulik olnud. Et üleliigne D-vitamiin on kahjulik, selleni on jõudnud teadlased erinevates riikides ja selle teema kohta on päris palju artikleid, nt see ja see, kui paar tükki välja tuua.

      Toidulisandite asemel trasuks üldse pöörata tähelepanu tervislikule söömisele, ehk tarbida asju, millest võimalikult palju mineraale ja vitamiine kätte saab. Kusjuures naljakas on see, et nt vitamiini B12, mida samuti paljudel kipub kehas vajaka jääma, eriti taimetoitlastel, on mul samuti üle normi.  Ja seda vitamiini ei ole ma kunagi elus juurde võtnud (ega ka muid B-grupi vitamiine). B12 vitamiini kõrge tase organismis selgus vereproovist mõni aasta tagasi ja kui seda ühe loengu vaheajal ühele biokeemia õppejõule (TÜ professorile) mainisin, ütles ta õnneks, et selle pärast ei ole vaja muretseda, sest see näitab ainult seda (mida mul ka näost näha olevat), et olen terve inimene ja toitained imenduvad mul hästi :) Siiamaani olen selle üle veel rõõmus muide :D



      Mõeldes aga eelseisvale nädalavahetusele sai tehtud ühed pisut tervislikumad banaani ja toortatrajahuga pannkoogid. Mõnusad kohevad pannkoogid sobivad suurepäraselt hommikusöögiks, kuna valmivad kiirelt ja on just soojalt parimad. Piltidel on näha, milline hunnik pannkooke retseptis olevast kogusest tuleb (u 20 tk), aga pannukate arv sõltub ka sellest, millist lusikat taina jaoks kasutad. Mina nt teen pannkoogid alati supilusikaga, st asetan pannile supilusikatäie tainast, aga võib nt kasutada ka teelusikat vm meelepräase suurusega lusikat.

      Kaneeli või kardemoni asemel võid kasutda ka 1 sl kaneelisuhkrut, kuid siis vähenda tavalise suhkru kogust (vähemalt 0,5-1 sl lisa seda vähem). Loomulikult võid maitseained ka ära jätta kui arvad, et ilma on parem ja eelistad just neutraalsema maitsega pannkooke. 

      Gluteenivabade jahude asemel võid kasutada nisujahu ja sel juhul piisab 0,5 tl küpsetuspulbrist. 

      Vaja läheb:
      1 suur võimalikult küps banaan (kaal koorteta u 130 g)
      2,4 dl täispiima
      1 suur muna
      1 sl vanillisuhkrut
      2 sl (pruuni) suhkrut
      näpuotsatäis soola
      0,25 - 0,5 tl peenestatud kardemoni või 0,5 - 1 tl jahvatatud kaneeli
      150 g kaera- või toortatrajahu
      1 tl küpsetuspulbrit
      praadimiseks: õli või selitatud võid 
      serveerimiseks: heledat siirupit, marju, viilutatud banaani, hakitud pähkleid (mina kasutan siin enamasti röstitud sarapuupähkleid), moosi jm meelepärast

      Püreesta banaan (nt kahvliga) ning klopi hulka piim, muna, suhkrud, sool ja kardemon või kaneel. Lisa küpsetuspulbriga läbi segatud sõelutud jahu ja sega ühtlaseks tükkideta tainaks. 

      Prae keskmisel kuumusel meelepärase suurusega pannkoogid. Keera teine külg, kui tainas hakkab pealt kergelt mullitama ja ääred on pruunistunud. Naudi soojalt.



      Retsept ilmus D-kokaraamatus.