reede, 15. märts 2024

Kerge mango-kohupiima tort


Kevadpühad on juba suhteliselt lähedal, nii et mina olen jõudnud mitmeid kohupiimaga küpsetisi selleks puhuks teha, aga nende retseptid ilmuvad paari järgneva nädala jooksul nii siin blogis kui ka mujal :) 

Blogis on juba omajagu erinevaid lihavõteteks sobivaid retsepte alates pashadest (nt need, aprikoosidega ja šokolaadipasha), mangokattega kohupiima- panna cotta'st ja mango-kohupiima desserdist lõpetades imehea porgandikoogi või erinevate porgadnipirukatega (eriti lihtne lehttainaga, kiirlehttainaga või klassikalised pärmitainaga). Ja soovitan muidugi marmelaadiga kohupiimakooki, mis on ka muul ajal ideaalne. Aga ka kerge kohupiima-lehttaina pirukas on hästi mõnus ja jõukohane kõigile, samuti Kirju Koer kohupiimaga :) Nostalgiliste küpsetiste fännidele on kohupiimakorbid, -pontšikud ja kohupiima-virsikukook tõelised maiuspalad ;-) Kogu valiku lihavõteteks sobivaid retsepte (nt kohupiimavorme ja -kooke, spinatipirukaid jpm) leiab siit

See kook siin on aga üks tervislikumaid, mida olen teinud :) Jätsin seekord ära rammusa toorjuustu ja vahukoore, sest mangopüree ja kohupiima kooslus on pehme ja mahe. Mango-kohupiimakook ei ole liialt rasvane ega lääge, vaid kergemate killast ning kindlasti võib selle kohta öelda ka "taljesõbralik". Suhkrut lisa vastavalt oma maitse-eelistustele, kui kui isegi 140 g suhkrut täidisesse panna, ei ole see liigselt magus. 

Põhi:
200 g küpsiseid
70 g võid

Purusta küpsised ja sulata või. Sega need kaks omavahel ühtlaseks ja suru 22-24 cm läbimõõduga ümmarguse koogivormi põhja, mis on eelnevalt vooderdatud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
400-450 g (1 purk) mangopüreed
300 g (1 toru) maitsestamata kohupiimapastat
400 g (2 pakki) maitsestamata kohupiima
120-140 g suhkrut
8 želatiinilehte

Sega mangopüree vispli abil kohupiimapasta, kohupiima ja suhkruga ühtlaseks. Aseta želatiinilehed 1 dl külma veega kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Seejärel kuumuta kastrulit keskmisest madalamal tulel samal ajal segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära keema lase!

Võta paar supilusikatäit mango-kohupiimasegu, lisa kastrulisse sulanud želatiini hulka ja sega ühtlaseks. Vala kastrulis olev segu kohupiimamassi hulka ise samal ajal vispliga segades. Vala täidis vormi ja hoia vähemalt 4 h külmkapis. 

Kaunista meelepäraste marjade ja õitega.


kolmapäev, 6. märts 2024

Marjakissell kohupiimasefiiriga


Üks ääretult hea viis suurt kogust sügavkülmas igavlevaid marju maitsvalt ära kasutada, on keeta vana hea traditsiooniline kissell. See lapsepõlvest tuttav lihtne ja soodne magustoit on samas ka piisavalt kerge ja tervislik, st kalori- ja rasvavaene ning liigse suhkruta. Mulle on kodune marjadest või puuviljadest pakatav hapukas kissell juba väiksest peale hullult meeldinud ja see on üks neid lapsepõlve maitseid, mis siiani on lemikute hulgas.

Kasutada võid erinevaid marju ja neid eelnevalt sulatama ei pea. Lihtsalt külmununud marjadega kulub paar minutit kauem aega enne, kui kissell keema läheb.

Kohupiimasefiiri idee ja algne retsept, mida olen veidi muutnud ja täiendanud, pärineb restorani Moon kokaraamatust, mida loodetavasti sealt restost siiani soetada saab. Kahe imemaitsva asja nagu kohupiim ja sefiir kooslus lihtsalt peab kohe eriti hea olema! Kohupiimasefiir on põnev alternatiiv kohupiimavormile ja -kreemile, mida muidu kisselli lisandiks pakutakse. Võib öelda, et Michelini tunnustusega tipprestorani vääriline dessert, mis on samas aga jõukohane kodukokalegi :) Kokaraamatus ja ilmselt ka restoranis on see kohupiimasefiir serveeritud koos vürtsika rabarberikisselli ja õhuliste küpsistega, mina teen aga kiselli nii nagu alati :)

Kõigepealt keeda valmis kissell ja jäta jahtuma. Võid selle asetada koos potiga külma kohta, näiteks rõdule või verandale, et seda kiiremini jahutada. 

Marjakissell:
800 g vaarikaid ja maasikaid
150 g suhkrut
3 sl kartulitärklist

Aseta marjad ja suhkur koos liitri veega potti, lase keema tõusta ja keeda tasasel tulel mõni minut. Keera kuumus kinni ja sega eraldi anumas kartulitärklis 1 dl külma veega ühtlaseks. Vala tärklisesegu ühtlase nirena potti ise samal ajal kisselli segades, et ei tekiks tükke. 

Kuumuta kisselli mõni minut aeg-ajalt segades, kuni see pakseneb, kuid ära kindlasti keema lase. Lase kissellil täielikult jahtuda ja aseta seejärel külmkappi. 

Kohupiimasefiir:
4 munavalget
230 g suhkrut
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g vanillimaitselist kohupiima

Kuumuta kastrulis 1,5 dl vett suhkruga madalal kuumusel ise sel ajal pidevalt segades, kuni suhkur lahustub. Kui siirup keema on tõusnud, siis keera kuumust vähemaks, et see õrnalt mullitades keeks. Kui siirup on 120 kraadi, siis võta see kohe tulelt ja lisa munavalgevahule.

Samal ajal vahusta munavalged tugevaks vahuks. Vala siirup peene joana munavalgevahu sisse ise samal ajal munavalgevahtu vahustades ja vahusta veel 10 minutit. Sega kohupiimapasta kohupiimaga läbi ja seejärel sega kohupiimamass ettevaatlikult jahtunud sefiiri hulka. 

Serveeri koos marjakisselliga, soovi korral aseta kreem enne pritskotti.

esmaspäev, 4. märts 2024

Marjatäidisega šokolaadi-juustukook


Kätte hakkab jõudma see aeg aastast, mil sügavkülma mullu suvel hoolega varutut oleks viimane aeg realiseerima hakata. Enamik inimesi on ilmselt juba sügisest saadik külmutatud marju ja muud kraami kasutanud, kuid leidub omajagu ka neid, kes alles kevade lähenedes või suisa saabudes avastavad, et sügavkülmikus on veel ohtralt asju. See kook on üks hea variant, kuidas vaarikaid või muid marju ära kasutada, aga neid on muidugi blogis veel (vaata siia) ja tuleb lähiajal juurdegi ;-) 

Kreemjas juustukook ja tummine šokolaadipõhi koos on tõeliselt maitsev, kuid marjatäidis annab veel eriti mõnusa hapuka meki juurde ja aitab magusust tasakaalustada. Kasutasin seekord vaarikaid, kuid selle koogi sisse sobivad ka mustikad, kirsid ja mustad sõstrad, samuti erinevate marjade segu.

Põhjas kasutan pruuni suhkrut, et seda veelgi tummisemaks teha ja kergelt karamellist mekki lisada, kuid sobib loomulikult ka tavaline valge suhkur. 

Šokolaadipõhi:
120 g võid
150 g tumedat šokolaadi
2 muna
100 g (pruuni) suhkrut
0,5 dl täispiima
2 sl kohvi, koorelikööri või kanget alkoholi (konjak, rumm, brändi)
100 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit või
100 g mandlijahu ja 2 tl küpsetuspulbrit

Tükelda või ja šokolaad, aseta kaussi, sulata vesivannil ja sega ühtlaseks. Samal ajal klopi teises kausis munad suhkru, piima ja kohvi või alkoholiga. Kolmandas kausis sega jahu küpsetuspulbriga. Lisa muna-piimasegule kõigepealt sulanud ja veidi jahtunud šokolaad, seejärel jahu ning sega tainas õrnalt läbi. 

Aseta tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 26-28 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 20 minutit. 

Marjatäidis:
300 g külmutatud vaarikaid
40 g maisitärklist
40 g suhkrut

Aseta vaarikad koos tärklise, suhkru ja 2 dl veega kastrulisse. Sega korralikult läbi, et tärklisest tükke ei jääks. Kuumuta aeg-ajalt seagdes, kuni segu läheb keema ja lase paar minutit õrnalt podisedes keeda, kuni mass on paksenenud. 

Juustutäidis:
600 g toasooja toorjuustu
120 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
3 toasooja muna
100 g hapukoort

Aseta kõik komponendid kaussi ja sega vispliga ühtlaseks.

Kui võtad šokolaadipõhja ahjust, siis laota sellele esmalt vaarikamass ja sellele omakorda õrnalt juustusegu. Aseta vorm ahju tagasi ja küpseta veel 55 minutit, kuni juustukihi ääred on tahenenud. Keskelt võib täidis kergelt võdiseda. 

Lase koogil praokil uksega ahjus jahtuda. Jahtunud kook aseta vähemalt paariks tunniks külmkappi, eriti hea, kui see saaks üleöö külmas seista. 

Serveerimisel kaunista kooki vaarikate ja (tumeda) šokolaadiga.


Retsept ilmus aasta tagasi siin

teisipäev, 27. veebruar 2024

Kohupiimakook kakao-purutainaga


See kook sai küpsetatud mõeldes eelolevale EV aastapäevale, kuid retsepti blogis jagamiseni jõudsin alles pärast tähtpäeva. Aga no mis teha - parem hilja kui mitte kunagi! :) Samas on see kohupiimakook maitsev igal ajal ja tähtpäeval, nii et pole vaja end küpsetise peal leiduvatest rukililleõitest ja mustikatest häirida lasta. Lisa siniste kaunistuste asemel koogile näiteks vaarikaid, kirsse, granaatõuna seemneid või muud meelepärast :)

Kui aga küpsetad seda kohupiimakooki mõnel olulisel riiklikul pühal ja soovid, et värvid oleks kontrastsemalt sini-must-valged, siis pudista jahu hulka söetablett, mis aitab purutaina mustemaks värvida.

Gluteenivaba koogi puhul asenda nisujahu riisijahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

Põhi:
250 g jahu
3 sl kakaopulbrit
150 g suhkrut
150 g võid
1 suur muna

Sega sõelutud jahu ja kakaopulber, lisa suhkur ja sega läbi. Tükelda või ning haki noaga või töötle köögikombainis purutainaks. Lisa muna ja tööle ühtlaseks massiks. Aseta tainas umbes tunniks külmkappi tahenema. Tainast võib kas riivida või pudistada näppude vahel.

Täidis:
3 pk (kokku 600 g) rosinatega või vanillimaitselist kohupiima
150 g hapukoort
4 suurt või 5 väikest muna
4 sl jahu
70 g suhkrut

Sega kohupiim hapukoore, munakollaste, jahu ja suhkruga. Vahusta munavalged kohevaks vahuks ja sega õrnalt kohupiimamassi hulka. 

Puista u 2/3 tainast ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja ja vajuta kinni. Vala vormi kohupiimatäidis ja sellele pudista ühtlaselt ülejäänud tainas. 

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-55 minutit, kuni see on tahenenud (keskelt võib täidis hästi õrnalt veidike veel võdiseda). Lase koogil jahtuda ja aseta seejärel paariks tunniks külmkappi tahenema. Serveerimisel eemalda vormist ja kaunista.


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

reede, 23. veebruar 2024

Kohevad õllega tatrapliinid hõrgu heeringasalatiga

 

Homsele EV aastapäevale mõeldes, sobitasin maitserikka ja kerge heeringasalati õhuliste õllega tatrapliinidega. Tegemist on mu vana hea tatrapliinide retseptiga, mis on mul kasutuses olnud ligi 10 aastat ja mis on blogiski end juba aastal 2017 sisse seadnud :) Ja kuna see retsept on päris laialdast kasutust leidnud (olen saanud päris palju tagasisidet, sh teistelt toidublogijatelt, näinud seda suisa blogideski), siis saan öelda, et mu pliiniretsept töötab suurepäraselt! :) 

Kasutan tatrapliinide tainas enamasti ainult tatrajahu, et seda saaksid süüa ka need, kel gluteeni vastu allergia, kuid võin saladuskatte all öelda, et veelgi paremad ja kohevamad on tatrapliinid siis, kui poole toortatrajahu asemel lisada nisujahu. Ja kindlasti kasuta selles retseptis heledat õlut - tume õlu antud juhul ei sobi, sest teeb pliinid mõrudaks.

Kui arvad, et õlle ja pärmiga ei viitsi jännata, siis on blogis olemas üks eriti kiire küpsetuspulbriga kergitatud tatrapliinide retsept, mille juures sinepise lõhetratari retsept. Ka seda varianti olen teinud omajagu, sest kui külaliste tulekuks mitmeid erinevaid roogasid valmistad, siis mõnede toitudega saab minna kergema vastupanu teed, et ajahätta ei jääks;-) Lisaks on blogis olemas mu kunagise lemmikrestorani Põhjaka tatrapliinide retsept, mis on samuti imehea!

Ja igaks juhuks ütlen, et soovitan pliinid teha valmis võimalikult vahetult enne serveerimist, sest parimad on need loomulikult soojana. Kui oled need aga varem ära praadinud, siis soovitan enne serveerimist laotada pliinid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja ahjus soojendada. 

Praadimiseks on eriti hea selitatud või, samuti neutraalse maitsega õli, nt (kodumaine) rapsiõli. Pliine saab kokku ligi 40 tk, nii et salati peaksid tegema vähemalt kahekordse koguse (või isegi kolmekordse), et seda kõigile jätkuks. 

Need pliinid on mugavad noa ja kahvliga süüa. Kui soovid suupisteks sobivad suurusega pliine, siis kasuta taina pannile panemiseks supilusika asemel teelusikat - nii saad ühe ampsu suurused pliinid, mida näpuvahelt nautida. 

Ja siingi ei tasu heeringat nõrutada ega majapidamispaberiga kuivatada, vaid võib vabalt seda õlisena kasutada. Kvaliteetse õli puhul on see täiesti ok ja nii pole heeringasalatisse vaja eraldi õli lisada. 


Tatrapliinid

1,5 dl piima
350 g toortatrajahu
11 g (1 pakk) kuivpärmi
1 sl (pruuni) suhkrut
3,3 dl (1 väike pudel või purk) toasooja heledat õlut
3 muna
1 tl soola
õli või selitatud võid praadimiseks

Soojenda piim nö käesoojaks (kuivpärmi puhul u 40 kraadini). Sega 100 g sõelutud jahu pärmi ja suhkruga, lisa soe piim ja sega läbi. Sega hulka õlu ja lase tainal toatemperatuuril tunnikene seista. 

Nüüd lisa tainale munakollased, ülejäänud (st 250 g) sõelutud jahu ja sool ning sega läbi. Vahusta munavalged kohevaks ja sega need hästi õrnalt kolme osa kaupa tainasse.

Kuumuta pannil õli või selitatud või, tee supilusikaga pannile meelepärase suurusega pliinid ja prae keskmisel (või keskmisest veidi madalamal) kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. Parimad on tatrapliinid soojalt. 

Salat:
pool keskmist punast sibulat või šalottsibul
1 keskmine marineeritud või hapukurk
poole sidruni mahl
0,5 tl mahedat (nt Dijoni) sinepit
värskelt jahvatatud musta pipart
peotäis hakitud tilli

Lõik heeringafilee väikesteks tükkideks (max 0,5 cm). Haki sibul peeneks ja lõika kurk väikesteks kuubikuteks. Sega heeringas läbi sibula, kurgi, sidrunimahla ja sinepiga. Jahvata salatile piart ja viimasena sega õrnalt hulka till (et see võimalikult värske välja näeks).

Serveeri heeringasalat (soojade) pliinide ja soovi korral ka hapukoorega. Võid heeringa asetada nii juba pliinidele kui ka pakkuda kõrvale.


Retsept valmis koostöös VIČI'ga

kolmapäev, 21. veebruar 2024

Peedi - heeringa salat kodujuustukastmega



Eesti Vabariigi aastapäevani on veel vaid loetud päevad, nii et jagan taaskord ühte uut ideed, mida lauale panna. Lisaks kilupirukale ja -võileibadele tasub valmistada midagi ka heeringast ning see kerge (igas mõttes, st nii valmistamise kui ka rasvasuse osas) kodujuustukastmega salat on üks igati hea variant. Kõik pidupäeva road ei pea alati olema rasked ja rammusad, vaid vabalt võib lauale sättida ka nö taljesõbralikumaid toite :) Kokkuvõttes sööme ju niikuinii tähtpäevadel alati tunduvalt rohkem kui hea oleks (vähemalt ma ise teen seda) :)

Heeringas on hästi kasulik, kuid samas ka rasvane kala, mille puhastatud filee on müügil enamasti õli sees. Seega ei ole mulle hapukoor heeringa lisandina esimene valik (mis muidugi ei tähenda, et neid kahte ei võiks koos pakkuda), kuna see on minu jaoks rooga liialt rammusaks tegev. Ma ise eelistan alati heeringat kodujuustuga, mis on minu jaoks piisava (st võrreldes hapukoorega väikese) rasvasusega ja koos heeringaga ideaalne kooslus. Loomulikult passivad juurde hästi ka keedetud munad, peet, (punane) sibul, kartul ja must leib, nii et need kõik ma hetkel siin ka kokku panin. Olen taolist salatit teinud juba paar aastat ja mul on hea meel, et seegi retseptike lõpuks blogisse jõuab.

Kasutasin seekord VIČI traditsioonilist heeringafileed, mis sobib ülejäänud komponentidega igati hästi kokku. Mina jätan kalafilee õliseks, sest aedviljades niikuinii rasva pole ning kui on kvaliteetne ilma kõrvalmaitseta ja rääsumata õli, siis ei riku see ka roa maitset. Aga vabalt võib heeringa, kui on viitsimist ja soovi, ka üleliigsest õlist nt majapidamispaberil kuivaks teha.


Kodujuustukaste:
500 g klassikalist või hapukoorega kodujuustu
1 sl majoneesi
1 tl sinepit
100 g hapukoort või paksu maitsestamata jogurtit

Sega kõik ained omavahel ühtlaseks.

Salat:
240 g (1 pakk) VIČtraditsioonilist heeringafileed
500 g keedetud kartulit
500 g riivitud keedetud peeti
1 keskmine (punane) sibul
2 keedetud muna
peotäis maitserohelist (till, murulauk, roheline sibul)

Lõika heeringafileed ja kartulid viiludeks või tükkideks ning sibul õhukesteks viiludeks. Purusta munad kahvliga ja haki maitseroheline peeneks. 

Laota serveerimisalusele kartul, seejärel peet, sellele heeringas ja puista ühtlaselt peale sibul. Laota nendele kodujuustukaste, sellele aga muna ja maitseroheline. 



Olen teinud seda salatit ka nii, et jätan kartuli ära ja teen peale hoopis musta leiva kuubikud. Selleks on vaja 2 viilu musta leiba. Lõika leivaviilud u 1 cm tükkideks ja pruunista pannil väheses õlis või selitatud võis. Lase jahtuda. Lao salat kihiti taldrikule ja aseta leivakrutoonid kõige peale. Selline salat sobib nii keedetud kartuliga pearoana kui ka mustal leival suupistena söömiseks. 


Retsept valmis koostöös VIČI'ga

esmaspäev, 19. veebruar 2024

Sproti-sepiku tort kodujuustuga



Inimesed, kes juba nõuka-ajal olid sündinud, mäletavad kindlasti tolleaegset hõrgutist võisaia sprottidega, mille konserv veel mõnikümmend aastat tagasi defitsiitsete kaupade hulka kuulus. Nüüd saab sprotte muidugi igal ajal vabalt poest osta, kuid endiselt on see konserv minu jaoks asi, mida hea meelega vahel pidupäeval naudin.

Seekord said sprotid võileivatordi sisse, kaaslaseks mahe kodujuust ja tervislik sepik. Soolaseid torte on blogis muidugi veel, näiteks klassikaline kihiline võileivatort suitsukalaga ning kodujuustu ja suitsulõhega tort musta leiva põhjal

Sprott on muide meie oma vana kilu, vahel ka rahvuskala räim, kuid suitsutatud ja õlis. Nimetus  on ilmselt tulnud saksa keelsest sõnast Sprotte, mis tähendab kilu. Ladina keeles on kilu sprattus ja inglise keeles sprat, mis on samuti sarnased. Selle tordi jaoks kulub kaks karpi sprotte, millest üks läheb täidisesse ja teine peale. Võid aga lisada pooled kaunistamiseks mõeldud sprottidest samuti täidisesse. 

Sepiku asemel saad kasutada ka mõnda gluteenivaba (seemnetega) saia. Tilli soovitan lisada viimasena ja õrnalt segada, et see võimalikult palju heledat rohelist värvust säilitaks, värskem välja näeks ja vähem närbuks. 


Põhi:
180-200 g sepikut või saia
80 g võid

Murra sepiku- või saiaviilud väikesteks tükkideks, aseta köögikombaini ja töötle puruks. Sega läbi sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva vormi põhja. Põhi võiks olla kaetud küpsetuspaberiga ja ääred määritud õliga või toidukilega vooderdatud, et oleks lihtne võilievatorti pärast vormist välja võtta. Aseta põhi täidise valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Täidis:
400 g kodujuustu
200 g hapukoort
4 sl paksu majoneesi
0,5-1 tl soola
1 tl mahedat sinepit (soovi korral)
5 želatiinilehte
1 dl piima
200-250 g (1 karp) sprotte 
peotäis hakitud tilli

Sega kodujuust hapukoore, majoneesi ja soolaga läbi, soovi korral maitsesta sinepiga. 

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos külma piimaga kastrulisse. Soojenda kastrulis olevat piima pliidil pidevalt segades, kuni želatiin on lahustunud. Ära vedelikku keema lase.

Vala piim ühtlase nirena samal ajal kodujuustumassi segades selle hulka. Viimasena sega õrnalt sisse hakitud till.

Lõika sprottidel ära saba ja laota need vormi tordi põhjale. Vala ettevaatlikult peale kodujuustumass. Aseta  tort paariks tunniks külmkappi tahenema. 

Kaunistamiseks:
200-250 g (1 karp) sprotte 
4 muna või 12 vutimuna
hakitud tilli

Nõruta sprotid üleliigsest õlist, lõika ära saba ja aseta vormist välja võetud serveerimisalusel asuvale tordile. Lõika keedetud munad sektoriteks või viiludeks ja lisa tordile. Kõige peale puista hakitud tilli. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

kolmapäev, 14. veebruar 2024

Sõbrapäeva hommikusöök



Paljudel on ilmselt juba hommikusöök söödud, aga kui on tänaseks sõbrapäevaks mõnda head ideed vaja, siis siin on mul kohe üks pakkuda ;-) Ja loomulikult võib sellist maitsvat einet ka igal muul ajal teha - miks mitte ka nädalavahetusel tavalise praemuna ja peekoniga hommikusöögi asemel oma armast kaaslast hoopis südamega üllatada :)

Praemuna (just ühelt poolt praetud nii, et kollane on vedel ehk härjasilm) on mu suur lemmik, samuti meeldib mulle röstitud täistera sai või sepik ja ahjus küpsetatud krõbe peekon, nii et minu jaoks on see ideaalne hommikusöök. Teine lemmik variant päeva alustuseks on piimaga (NB! kindlasti mitte veega) keedetud kaerahelbepuder enda tehtud moosiga, täna näiteks oli selleks pohla-õunamoos, mida juba lapsena armastasin, kuid keedan nüüd ise tunduvalt vähema suhkruga, kui seda varasemal ajal tehti. 

Lisandiks sobivad siia suurepäraselt oad tomatikastmes ja praetud šampinjonid - nii saab kokku klassikalise Inglise hommikusöögi. 

Vaja läheb:
100-120 g (1 pakk) peekonit
4 viilu meelepärast (täistera) saia
õli praadimsieks
võid määrimiseks
2 keskmist muna
soola, pipart
kirsstomateid
salatilehti või idusid

Laota peenoniviilud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 200-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni need on krõbedad. Poole peal keera peekoniviilud ümber.

Tee südamekujulise (piparkoogi) vormiga kahel viilul saial keskele süvend. Kuumuta pannil õli keskmisel kuumusel ja prae selles nii need kaks saiaviilu kui ka saiast välja lõigatud südamekujulised tükid ühelt poolt kergelt pruuniks. Keera saiaviilud ümber ja aseta kummagi saia auku toores muna. Prae u 5 minutit, kuni munavalge on hüübinud, aga kollane veel vedel. Puista peale veidi soola ja jahvata musta pipart. 

Rösti teised kaks saiaviilu ja määri nele ühele poole võid. Aseta sellele paar peekoniviilu ja vajuta munaga  saiaviilule peale ehk tee kahepoolsed võileivad, mida saab käe vahelt süüa. Aga muidugi ei pruugi neist ka võileibu teha, kui ei soovi, vaid saab ka noa ja kahvliga taldrikust mugavalt süüa :)

Serveeri koos pooleks lõigatud kirsstomatite ning meelepärase salati või idudega. Lisa juurde ja ülejäänud peekon ja röstitud saiast südamed.


Retsept ilmus kaks aastat tagasi siin

    reede, 9. veebruar 2024

    Suitsulihaga hernesupp


    Hernesuppi võib (ja tasubki!) loomulikult aastaringselt süüa, kuid vastlapäeval, mis sel aastal on 13. veebruaril ehk juba mõne päeva pärast, on see eriti omal kohal. Meie vana hea traditsiooniline leem on toitev ja soojenddav, nii et pärast pikka õues viibimist ja vastlaliugu kulub eriti hästi ära :)

    Kuigi seda suppi saab ka toore liha (näiteks abaliha) ja suitusingiga teha, siis soovitan mina siiski võtta suitsuliha. Näiteks mul on selles supis kasutusel suitsutatud seapõsk (u 800-grammine pakk), kuid hästi sobivad ka suitsukoot ja - ribi. Poes müüakse ka suisa erladi hernesupikogu, mis on samuti 800-grammises pakis.

    See supp on ilma tangu ja kruupideta, et seda saaks süüa ka need, kellele gluteen on vastunäidustatud. Ma ise armastan tegelikult kruupe väga ja tahaks neid ka supis näha, aga samas on supp ka autentsem ja traditsioonilisem, kui need ikkagi välja jätta. Kuid loomulikult võid ka kruubid supi sisse lisada. Tee seda samal ajal hernestega. 

    Supp on tänu hernestele piisavalt toekas ja järgmiseks päevaks on veelgi tummisem ja paksem, samuti maitserikkam. 

    Keetmisel jälgi suppi - keetmisaeg sõltub herne sordist ja sellest, kui hoogsalt supp keeb ehk milline kuumus on poti all. 

    Supi jaoks sobivad nii kollased kui ka rohelised herned - kasuta neid, mis endale rohkem meeldivad. Mul olid kasutusel seekord kollased.

    Juurde sobivad igasugused värsked saiakuklid, sh haputainast, aga ka rukkileib ja sepik. 


    Vaja läheb:
    500 g kuivatatud rohelisi või kollaseid herneid või nende sugu
    u 800 g suitsuliha 
    2 keskmist sibulat
    2 suuremat porgandit
    2 suurt loorberilehte
    musta pipart
    soola (vajadusel)

    Aseta herned kaussi, vala peale külm vesi ja lase vähemalt paar tundi, veel parem üleöö liguneda. Loputa herned enne supile lisamist jooksva vee all. 

    Aseta liha koos külma veega potti. Lase keema tõusta, siis vala vesi ära, loputa liha voolava vee all ja pese pott puhtaks. Aseta liha puhtasse potti tagasi. Võid selle soovi korral ka väiksemateks tükkideks lõigata. 

    Haki sibulad peeneks. Lõika porgandid pikuti pooleks ja seejärel viiludeks. Aseta aedviljad potti liha juurde koos 1,5-2 l külma vee, leotatud herneste ja loorberilehtedega. Lase keema tõusta, alanda kuumust ning keeda suppi madalal tulel nii, et see õrnalt podiseb, kuni herned on peaaegu pehmed. Kulub u 1,5  h, kuid keetmisaeg võib suuresti varieeruda sõltuvalt kuumusest ja herneste sordist. Kui keetes vahtu tekib, siis eemalda see vahukulbiga.

    Pisut enne keetmise lõppu, võta liha välja, lõika tükkideks või viiludeks ja pane potti tagasi. Kui on kondiga liha, siis eemalda kondid. Keeda suppi veel, kuni herned on täitsa pehmeks ja pisut katki keenud; liha on aga nii pehme, et seda saab lusikaga süüa. 

    Kui supp tundub paks, siis lisa soovi korral vett. Võta loorberilehed välja ning jahvata supile musta pipart; vajadusel lisa soola. 


    Retsept ilmus kolm aastat tagasi siin

    teisipäev, 6. veebruar 2024

    Šokolaadikook, seekord hapukapsaga :)



    See mahlane šokolaadikook sündis aasta tagasi, kui proovisin leiutada võimalusi, et ära kasutada pühadest alles jäänud hapukapsast :) Tavaliselt aasta alguses pärast pühi on ikka see teema üleval, kuidas pühadejääke toitudesse lisada, seega on blogissegi juba kogunenud omajagu igasuguseid maitsvaid küpsetisi ja muid toitusid hapukapsaga, nt juustuga pirukas, nostalgiline vinegrett, tervisesalat peedigaväikesed lehttaina ja suitsukalaga pirukad ning kiire panniroog kartuliga. Ja muidugi soovitan hapukapsast valmistada vana head suppi kruupidega, mis on ajatu klassika ja talvisel ajal kohe eriti hea soojendav roog.

    Hapukapsast tasub kindlasti süüa aastaringselt mitte ainult jõulude ajal. Selles fermenteeritud aedviljas on ohtralt antioksüdante, piimhappebaktereid, kiudaineid, vitamiine (nt C- ja K-vitamiini) ja mineraalaineid (kaaliumi, rauda ja magneesiumi). Hapendatud kapsas mõjub hästi nii kõhule ja seedimisele kui ka tervisele üldiselt. 

    Ja eriti tore on, et seda tervislikku aedvilja võib isegi magustoitudele lisada. Tummises šokolaadikoogis ei oska ilmselt keegi hapukapsa olemasolu kahtlustada, samas aga annab see küpsetisele mahlasust ja õrna hapukust. Soovitan proovida ;-)

    Nisujahuta koogi jaoks kasuta riisijahu vm gluteenivaba jahu ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.

    Vanilliekstrakti asemel saad kasutada nt 1 sl külma kohvi või brändit ja lisada 1 sl vanillisuhkrut. Tulemus ei ole küll päris sama, aga hea maitse saab ikka :)

    Vaja läheb:
    200 g toorest hapukapsast
    210 g jahu
    40 g naturaalset kakaopulbrit
    0,5 tl soodat
    näpuotsatäis soola
    80 g toasooja võid
    160 g suhkrut
    2 toasooja muna
    1 tl vanilliekstrakti
    tuhksuhkrut (soovi korral)

    Aseta hapukapsas sõelale ja loputa korralikult külma vee all. Lase kapsal nõrguda ja pigista käte vahel nii kuivaks, kui saad. Haki kapsas peeneks, eriti mugav on seda teha köögikombainis. 

    Sega sõelutud jahu teiste kakaopulbri, sooda ja soolaga. Vahusta või mikseri abil kohevaks ja lisa edasi vahustades vähehaaval suhkur, seejärel ükshaaval munad ning vanilliekstrakt. Lisa pool jahusegust, vahusta ühtlaseks, seejärel teine pool ja 1 dl külma vett. Viimasena sega õrnalt spaatliga taina hulka peeneks hakitud hapukapsas. 

    Tõsta tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse koogivormi, silu spaatliga pind ja küpseta 170-kraadises ahjus u 40 minutit, kuni koogi keskossa torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil enne söömist vormis täielikult jahtuda. Soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut. 


    • Retsept ilmus üle aasta tagasi siin