reede, 28. juuni 2019

Brita kook rabarbri ja kohupiimaga


Hakkabki rabarbriaeg selleks korraks otsa saama. Viimaseid peenemaid punase koorega varsi ilmselt leiab, aga samas kui juba turuletid on kodumaistest maasikatest lookas, siis keda see rabarber ikka väga isutab?!? :) Minu jaoks on rabarberi võlu just see, et pärast pikka talve on lõpuks koduaiast midagi saada, mis samas oma hapu maitse tõttu on ideaalne igasugustesse magusatesse küpsetistesse. Keedan sellest igal rabarbrihooajal alati kas moosi või marmelaadi, vähemalt korra kisselli ja seekord ka maasikatega moosi (selle retsept on tänases LP-s). Lisaks võib teha rabarbrinapsu, sest ilusa roosa värvi ja mõnusa maitse tõttu on see suurepärane nii kingituseks kui ka niisama desserdi kõrvale kodus pakkumiseks.

Brita kook on minu arvates täiesti geniaaalne leiutis! Seda on hästi lihtne teha, samas jätab see tänu erinevatele kihtidele ja hõrgule maitsele mulje, nagu oleks tohutult vaeva nähtud. Kui on vaja suuremale seltskonnale küpsetada (minu jaoks on seltskond “suurem”, kui on vähemalt 7-8 inimest), siis Brita kook on üks neist, mida sageli teen, sest seda on kerge valmistada kahekordne kogus ehk küpsetada ühe asemel kaks plaaditäit.

Klassikaline Brita on seekord mandlijahu, kohupiimakreemi ja rabarbritäidisega ehk pisut kergem variant, kui ohtra vahukoorega kook. Võimalik teha ka gluteenivabana - erisused said ilusti retsepti juba kirja. Põhjas (nii nisujahuga kui ka alternatiivsel variandil) on lisaks tavalistele jahudele ka mandlijahu, mis teeb koogi eriti hõrguks ja annab kerge martispanimeki.

Kui rabarber on otsas, kasuta täidisena suviseid marju, nt maasikaid, musti sõstraid, põldmarju, mustikaid või vaarikaid. Sobivad ka kirsid, kui neilt kivid enne eemaldada.

Kreemi tegin seekord päris suure koguse. Kuna olen suur kohupiimafänn, siis mulle hullult meeldib, kui seda on koogi vahel hästi palju. Aga piisab ka, kui kahe paki kohupiima asemel kasutada vaid üks pakk - siis jätkub kreemist ilusti põhja katmiseks, aga see ei vaju üle ääre nagu suurema koguse puhul.

Ilusat nädalavahetust kõigile! :)



Biskviit: 
160 g võid
3 munakollast
80 g peensuhkrut
40 g maisijahu, 90 g riisijahu ja 3 tl küpsetuspulbrit või
130 g nisujahu ja 2 tl küpsetuspulbrit
40 g mandlijahu
1 dl piima

Beseekiht:
3 munavalget
100 g peen- või tuhksuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
50 g mandlilaaste

Sulata või, lase jahtuda ning vahusta munakollaste ja suhkruga. Soojenda piim käeoojaks. Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri ja mandlijahuga. Lisa vaheldumisi munavahule sooja piima ja jahusegu, sega ühtlaseks tainaks ja laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja lisa edasi vahustades vähehaaval suhkrud. Laota vaht tainale ja puista sellele ühtlaselt mandlilaastud.

Küpseta kooki ahjus 200 kraadi juures 20 minutit kuni see on pealt kuldpruun. Võta ahjust ja lase täielikult jahtuda.

Kohupiimakreem:
400 g (2 pakki) maitsestamata kohupiima
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
0,6 dl piima
50 g peensuhkrut

Sega kõik neli koostisosa omavahel ühtlaseks kreemiks. Vajadusel lisa piima, kui kreem tundub liiga paks (sõltub kasutavast kohupiimast). Hoia kohupiimatäidist kuni koogile laotamiseni külmkapis.

Rabarbritäidis:
300 g rabarberit (3-4 vart)
80 g moosisuhkrut

Lõika koorimata rabarberi jämedamad varred pikuti pooleks ja seejärel haki väikesteks tükkideks. Aseta koos suhkru ja 4-5 sl veega potti ning kuumuta madalal kuumusel aeg-ajalt segades kuni rabarber on pehme ja nö lagunenud (kulub max 10 minutit). Vala potist kaussi ja lase täielikult jahtuda. Hoia rabarbritäidist kuni koogile laotamiseni külmkapis.

Serveerimine:
maasikaid
tuhksuhkrut
mündi- või melissilehti

Lõika kook keskelt pooleks ja aseta üks kiht serveerimisalusele. Laota sellele kohupiimakreem, seejärel rabarbitäidis. Tõsta õrnalt peale teine pool koogist (ära vajuta). Soovi korral kaunista maasikate ja mündilehtedega ning puista peale tuhksuhkrut. Soovitatav on, et kook saab vähemalt mõned tunnid enne serveerimist seista, veel parem üleöö.

esmaspäev, 17. juuni 2019

Klassikaline rabarberikeeks



Kuigi turul on juba olemas kodumaised maasikad ja kartul, saab siiski aiast veel ka söödavat rabarberit :) Kuigi rabarber ei ole enam nii mahlane kui esimene kevadine vili, siis hetkel ei ole see veel õnneks liigselt puitunud, niiet seda on ilusti võimalik koorimata kujul toitudesse lisada. Jämedamatelt vartelt tuleks muidugi koor eemaldada, aga mina jätan sellised üldse kasvama ja korjan vaid peeneid rabarbreid, mis lisaks mahlasusele on ka ilusa punase värvusega ja toidule seega roosat värvi lisavad.

Olen teinud sel hooajal taaskord rabarberist marmelaadi ja täna keetsin veel ka  potitäie moosi koos maasikatega, mille retsepti järgmisel reedel Nädalalõpuleht LP-st leiate. Sel nädalal on aga lehe toiduosas ilmumas ühed ülimalt lahedad retseptid Itaalia kokalt, kes vähemalt paariks aastaks Eestisse kolis. Lisaks vestlen temaga nii uuest restost kui ka siinsest restomaastikust - päris huvitav on vahelduseks mõne välismaallasest proffessionaali hinnangut kuulda ... :) Eelmises LP-s oli aga minu lugu ülimalt armsa ja andeka Kristel Aaslaiuga, kes jagab munapudru retsepti ning räägib sellest, mida ta süüa armastab, milliseid restosid hindab ja mis hõrgutised tema köögis valmivad.

See on üks vana hea retsept, mida seekord tegin gluteenivabana. Kui soovid nisujahuga keeksi küpsetada, siis võta seda 170 g. Küpsetuspulbrit võid aga vähendada - 3 tl asemel on paras kogus 2 tl. Mina armastan mahlases rabarberikeeksis üle kõige kardemoni, kuid selle võib asendada jahvatatud kaneeliga (0,5-1 tl) või ingveriga (0,5 tl).


Vaja läheb:
250-300 g rabarberit (puhastatud kaal)
130 g toasooja võid
130 g suhkrut
3 suurt toasooja muna
100 g maisijahu
60 g toortatrajahu
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
3 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)
2 sl brändit vm kanget alkoholi või roosivett
30 g mandlilaaste
tuhksuhkrut 

Lõika rabarber õhukesteks viiludeks. Vahusta või suhkruga heledaks vahuks ja lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega omavahel sõelutud jahud, vanillisuhkur, küpsetuspulber, sool ja soovi korral ka kardemon, lisa vahule ning sega ühtlaseks. Seejärel sega hulka alkohol, mandlilaastud ja rabarbriviilud.

Tõsta segu rõngasvormi, mis on määritud võiga ja jahuga üle puistatud (võid põhja puistata ka mandlilaaste) ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit kuni keeks on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk jääb kuivaks.

Lase keeksil u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud keeksile sõelu peale tuhksuhkrut ning serveeri soovi korral koos vanillijäätise või - kastmega. 


teisipäev, 11. juuni 2019

Rabarbri-maasikaruudud


Sel aastal õitsesid kirsi- ja õunapuud, kastanid ja sirelid peaaegu ühel ajal ning oli ikka eriliselt tore ringi jalutada koduümbruse õitemeres ja lillelõhnas. Praegugi veel aknaid ja rõduust lahti tehes imbub imeline aroom tuppa, sest mõned põõsad, mille nime ma isegi ei tea, kannavad veel õisi. Mulle meeldib, kui kodus vaasis on värsked õied, niiet peaaegu iga nädal ostan mõne suure ilusa kimbu, millega elutuba kaunistada. Nüüd aga ei ole mul juba ligi kuu aega lillepoodi asja olnud, sest kõike saab juba metsast ja (kodu)aiast korjata. Nartsissid, tulbid, piibelehed, sirelid on läbi, kuid nüüd on aeg valgete pojengide käes. Eelmisel nädalal olid laual veel punased pojengid, kuid kahjuks on need kõik praeguseks juba ära õitsenud, isegi aias polnud enam ühtegi õit võtta.

Turgudel on samuti elu käima läinud ja minagi sean oma sammud peaaegu iga päev sinna, sest värsked aedviljad, marjad ja ürdid on ülimalt head. Kahju ainult on vaadata neid suuri marjade plastikpakendeid ... Minu arvates võiks nende eest hakata raha küsima, sest siis oleks vast rohkematel inimestel soovi neid taaskasutada. Ma küll ei näe ühtegi põhjust, miks ma ei võiks seda plastikanumat, millega marjad turult koju tõin, pärast läbi loputamist jälle kasutusele võtta!?! Mulle hullult meeldiks, kui inimesed sellele mõtleksid ja üritaksid võimalikult vähe prügi meie niigi risustatud loodusesse juurde toota. Plastikust karp on ju nii kerge turule minnes kotti panna ja samas saab jälle ühe sammu, olgugi et väikese, keskkonnasõbralikkuse suunas teha. Minu arvates igati seda väikest “vaeva” väärt! :) Täpselt nagu ka järjekordsest kilekotist või ühekordsest plastiktopsist loobumine. Ei ole ju suur vaev riidest kotti või termotopsi autost või kodust poodi minnes kaasa võtta, samas saab aga enda panuse anda, et prügi tekiks vähem ... :)



See mahlane maasikate ja rabarbriga küpsetis on üllatavalt hea :) Ma küll arvasin, et jätan selle gluteenivaba koogi pigem elukaaslasele, aga pean tunnistama, et ikkagi panustasin päris kõvasti maiuse söömisesse ... Kook sai üllatavalt kiiresti otsa ja mingeid lisandeid me ei kasutanudki - niisama oli ka väga hea! Sõin maasika-rabarbriruutusid nii külmalt kui ka kuumalt ning pean tunnistama, et kuigi soojana pudisesid need rohkem (ikkagi pole ju tainas olulist nisuvalku, mis tainast siduda aitaks), siis vist isegi meeldis mulle nii veelgi rohkem kui jahtunult. Aga proovi ise ja anna palun teada, kuidas on maius parem - jahtunult või ahjusoojana:)

Täidis: 
200 g rabarbrit
2 sl suhkrut
100 g maasikaid (võivad olla ka külmutatud)
1-2 sl Cointreau’d vm tsitruslikööri (soovi korral)

Tükelda rabarber ning aseta koos 1 sl vee ja suhkruga kastrulisse. Kuumuta keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades kuni see on pehme ja lagunenud (kulub max 10 minutit). Lisa tükeldatud maasikad ja soovi korral ka alkohol ning kuumuta veel u 5 minutit. Jäta jahtuma.

Tainas:
80 g maisijahu
100 g toortatrajahu
40 g kaerajahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
80 g kaerahelbeid 
20 g mandlilaaste
180 g pruuni suhkrut
1 tl jahvatatud kaneeli
220 g külma võid

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, kaerahelveste, madlilaastude, suhkru ja kaneeliga. Lisa tükeldatud või ja töötle sõrmedega või haki noaga kõik ühtlaseks purutainaks. 

Laota u 2/3 purutainast 22X22 cm neljakandilisse küpsetuspaberiga kaetud vormi, sellele omakorda rabarbri-maasikasegu ning siis puista peale ülejäänud purutainas. Küpseta ahjus 170 kraadi juures u 50 minutit kuni pealispind on kergelt pruunistunud ja kook on tahenenud (sisu on kergelt mullitav). Soovitav on lasta enne lahtilõikamist täielikult jahtuda, kui võib nautida ka soojana.

Hoia õhukindlas anumas toatemperatuuril. Serveerimisel puista peale tuhksuhkrut ja paku soovi korral kõrvale vanillikastet või - jäätist või magusat vahustatud vahukoort.


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

laupäev, 8. juuni 2019

Lihtsad (aga väga head!) rabarbri-kohupiimaruudud


Rabarberikoogid on ikka hullult head! See ideaalne magusa ja hapu tasakaal, mida rabarber aitab igas maiuses saavutada, on lihtsalt vastupandamatu! Eriti hea on see hapu köögivili minu arvates koos maheda kohupiimaga. Sel nädalal (ehk juba eile!) ongi mul lehes Brita kook, mis seekord tuli tänu hapule rabarbrile, kohupiimakreemile ja mandlijahust saadavale martsipanimekile kohe nii hea, et ma lihtsalt ei suutnud pidurdada selle söömist ... :) Kuna olen küpsetanud sel nädalal juba mitu kooki, siis plaanisin Brita tordist enamiku laiali jagada, aga tegelikult õnnestus vaid väike tükike ühele toredale trennikaaslasele viia ja kogu ülejäänud küpsetis sai kahe päevaga meil kodus otsa ... :) Ütleks, et "uskumatu!”, kui see pisut imelikult ei kõlaks, sest kahjuks kookidel on siin majas eluiga tegelikult ka muidu väga lühikene, kuigi inimesi elab siin vaid kaks ... Kaks kassi on ka, aga neile pole kooki veel pakkunud. Kehakaalu huvides muidugi tasuks kiisud samuti magusat sööma õpetada, aga karta on, et nad eriti vedu ei võta :)

Rabarbri kõrghetk on just praegu, niiet ära maga maha, vaid kasuta see võimalikult hästi ära! Üritan ise ka kõik koduaiast ja maalt vanaema juurest toodud varred ilusti ära tarbida. Kolmapäeval keetsin just potitäie rabarberimarmelaadi, eile õhtul tegin kisselli ja täna hakkan järjekordset kooki küpsetama :) Et suurem osa varsi enam ilusad punased pole, vaid pigem juba jämedamad ja rohelised, siis olen lisanud viimasel nädalal ka maasikaid rabarbri hulka, et värvus ilusam oleks. Värsked välismaised maasikad on hetkel turul nii hea hinnaga, et neid on mõttekam osta, kui sügavkülma omi;-)

Hea uudis kõigile magusasõpradele nagu mina on aga see, et vähemalt üks toitumisega tegelev teadlane leiab, et kaalu langetamiseks tasub iga söögikorda magustoiduga alustada :) Põhjus on lihtne - kui inimene alustab toidukorda magusaga, jõuab rohkem serotoniini ajju, tal on hea tuju ja ta ei söö liiga palju! Õnnehormoon serotoniin pärsib söögiisu, tekitab hea tuju, aitab vastu seista stressist põhjustatud ülesöömisele ja aitab inimesel end energilisemana tunda. 88-aastasel teadlasel Selma Teesalul ilmus äsja järjekordne toitumisalane raamat, mida ma pole veel jõudnud endale poest soetada ega isegi sirvida mitte, kuid esimesel raamatupoe külastusel saab see viga parandatud. Kui inimene on nii kõrges eas sellises vormis, et kirjutada raamatuid, nõustada inimesi apteegis, pidada loenguid jne, siis ilmselt tasub tema nõu kuulda võtta;-) Tegemist on kahekordse Eesti meistriga mäesuusatamises, kes on enda sõnul kogu elu mõõdukalt sporti teinud, võimleb hommikuti, ei liialda söögiga ja jälgib hea tuju dieeti, sest inimesed kipuvad paha tujuga liiga palju sööma. See hea tuju dieet tundub olevat lõpuks ometi üks selline dieet, mida vist isegi mina võiksin pidada ;-) :D


See konkreetne retsept ilmus mul esmakordselt mõned nädalad tagasi LP-s, aga on mu köögis juba ammu kasutusel olnud. Kui Sul kaneelisuhkrut kodus ei ole, siis sega 0,5-1 sl peensuhkrut sama koguse jahvatatud kaneeliga ja raputa koogile. Mina teen seda kooki alati gluteenivabana, kuid nisujahuga õnnestub see vähemalt sama hästi ;-)

Põhi:
80 g maisijahu ja 70 g kaerajahu või 160 g nisujahu
0,5 tl soola 
2 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
100 g külma võid
1 suur külm muna

Aseta kuivained köögikombaini, sega kiirelt läbi, lisa tükeldatud või ning töötle purutainaks. Võid  valmistada taina ka noaga hakkides. Lisa muna ning sega või töötle köögikombainis kiirelt ühtlaseks tainaks. Kui hakid tainast noaga, siis võid muna enne tainale lisamist kergelt lahti kloppida. Vormi tainas palliks, vajuta lapikuks, keera toidukilesse ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Täidis:
u 300 g rabarbrit (puhastatud kaal)
200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
300 g (1 toru) vanillimaitselist kohupiimapastat
5 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
3 suurt toasooja muna
1-2 sl kaneelisuhkrut
paar peotäit mandlilaaste (soovi korral)

Lõika rabarberi jämedamad varred pikuti pooleks ja seejärel viiludeks. Sega toorjuust kohupiima, suhkrute ja munadega visplit kasutades ühtlaseks, lisa rabarber ja sega läbi.

Suru tainas u 20X20 cm läbimõõduga võiga määritud ja jahuga üle puistatud või küpsetuspaberiga kaetud neljakandilise vormi põhja, laota peale kohupiimasegu ning puista sellele kaneelisuhkur ja mandlilaastud.

Küpseta kooki ahjus 170 kraadi juures u 45 minutit kuni täidis on tahenenud. Lase koogil jahtuda ja lõika ruutudeks. Hoia kooki külmkapis õhukindlas anumas. 

teisipäev, 4. juuni 2019

Spargli ja varajase kartuliga kanasalat


Spargel on minu jaoks kevadeti suisa kohustuslik :) Söön seda küll aastaringselt, kuid ajal,  mil see on värske, krõmps ja eriliselt hõrk, oleks lihtsalt patt seda mitte nautida ... Tasub näha vaeva, et leida turult või tuttvate seast üles kodumaise spargli kasvatajad, sest see on lihtsalt parim!, kuid loomulikult ei tasu meel heita, kui otsingud vilja ei kanna, sest Eesti spargel ongi üks suurimaid defitsiite üldse. Tänapäeval ehk toidu ülekülluse ajastul on seda raske muidugi ette kujutada, et on mõni asi, mida pead tikutulega taga otsima, kuid nii see sinse spargliga kahjuks on. Kuna pool maikuust olin reisil, siis pidin ise seekord vaid välismaise spargliga piirduma, kuid pole hullu - järgmisel kevadel läheb kindlasti jälle paremini selles osas ;-) :)

Salatis on lisaks aedviljadele krõbeda nahaga mahlane kana. Just möödunud laupäevaks kirjutasin lehte artikli kanalihast. Olin ise samuti üllatunud, kui professorite poolt kirjutatud raamatust linnuliha osa lahti lüües nägin, et kanaliha kiidetakse ja soovitatakse, kuna see on kõrge bioväärtusega, inimorganismile sobiv, kergesti seeduv, lihtsalt töödeldav ja võrdlemisi soodne. Kana on (minu jaoks uskumatult) vitamiini- ja mineraalainerikas ning loomulikult antibiootikumide ja hormoonide vaba. See on naljakas, et väga paljud inimesed arvavad, justkui oleks kanaliha viimati nimetatud aineid täis, kuigi tegelikult on hormoonide kasutamine juba aastakümneid keelatud ja antibiootikumegi tohib anda vaid siis, kui linnud on haiged ja kooskõlas rangete reeglitega. Samas nt kodumaine kanalihatootja Tallegg pole kanu antibiootikumidega juba üle aasta ravinud. Artiklis räägin kõigist neist asjadest lähemalt. Lihtsalt tahaks veel kord südamele panna, et usaldage ikkagi teaduspõhiseid allikaid, mitte igasuguseid udujutte (lame maa, reptiilid jm muinasjutud) rääkivaid väljaandeid. Kahjuks on selliste veebilehtede toitumisalased nõuanded täpselt sama “usaldusväärsed” kui nende ülejäänud sisu!

Kuid salat, mille retsept ilmus mõni nädal tagasi Nädalalõpuleht LP-s, on tänu pehmele kana kintsufileele, krõmpsule sparglile ja umami-mekki lisavale parmesanijuustule mitte ainult maitsev, vaid ka toekas ja toitev salat. Värskust võib juurde anda aiast korjatud umbrohtu (noori naadi- või võilillehti), samuti karulauku salatile lisades. Sidrunit saad kasutada nii kana maistestamiseks kui ka salatikastme valmistamiseks. 

Poes on juba mõnda aega saada välismaiseid varajasi kartuleid ja need võiks pigem koorimata jätta, et keha saaks võimalikult palju kasulikke toitaineid omastada. Kodumaine spargel on paraku selleks aastaks juba otsas, niiet olid õnnega koos, kui sul seda turult või (kodu)aiast saada õnnestus. Mida värskem ja krõmpsuvam on spargel, seda parem see on! Salatile sobib lisandiks ka keedetud või pošeeritud muna.


Salat:
4 kondi ja nahaga kanakintsu
soola, pipart ja soovi korral ka tšillihelbeid
4 sidruniviilu
oliiviõli
600-800 g väikseid varajasi kartuleid
1 punt (puhastamata kaal u 500 g) sparglit
100 g parmesanilaaste
peotäis värsket murulauku või rohelist sibulat ja peotäis tilli

Kaste:
3 sl extra virgin oliiviõli
2 sl sidrunimahla
1 tl vedelat mett
1 tl mahedamaitselist sinepit
soola, pipart

Maitsesta kanatükid soola, pipra ja tšillihelvestega, aseta ahjuvormi nahk üleval pool ja torka igale naha alla sidruniviil. Nirista peale oliiviõli. Küpseta kana ahjus 200 kraadi juures 45-60 minutit kuni nahk on krõbe ja liha läbi küpsenud. Lase jahtuda.

Puhasta kartulid, soovi korral ka koori ning lõika tükkideks. Auruta või keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks. Murra sparglitel otsad ära ja lõika varred 2-3 cm tükkideks. Auruta või keeda  (2-3 minutit) soolaga maitsestatud vees. Nõruta ja lase pisut jahtuda. Kui eelistad keedetud kartulitele krõbedaid, siis võid kartuleid ka pannil kergelt pruunistada.

Rebi kahe kahvli abil kanaliha kontidelt ning aseta koos tükeldatud naha ja soovi korral koos küpsetusvedelikuga suurde kaussi. Lisa (praetud) kartul, spargel, parmesan ja hakitud maitseroheline ning sega läbi. 

Sega väikses kausis visplit kasutades salati koostisained ühtlaseks kastmeks ning vala salatile. Sega läbi ja naudi kohe, ülejäänud salatit hoia suletud anumaga külmkapis.