Vana hea hapukapsasupp ja kasulikud kruubid

Ilmad on külmad, nii et toekad ja soojendavad toidud kuluvad igati hästi ära :) Traditsiooniline hapukapsasupp on praegusel ajal igati sobiv ja hästi toitev, samas aga tervislik ja muidugi maitsev ka ;-)

Supis on odrakruubid, mis on mulle juba väiksest peale väga meeldinud, kuigi ma kasutan neid pigem harva, et kõik pereliikmed ikka tehtud toitu süüa saaksid (neis nimelt on gluteen, mis kõigile ei sobi). Kui aga armastad samuti kruupe, siis soovitan seda orsotot proovida ;-) Ja hapukapsasuppi muidugi ka :)

Vanad head odrakruubid olid küll nõukogudeaegse toidunappuse ajal meie kodusel toidulaual sagedased külalised, kuid paraku vahepealsetel aastakümnetel vajus see täisväärtuslik tooraine suhteliselt unustuste hõlma. Nüüd on aga toitainerikkad kruubid õnneks taas au sees, kuigi vahel võib veidi segadusse ajada, et mõned inimesed neid tänapäeval "pärlodraks" nimetavad, mis on lihtsalt otsetõlge inglisekeelsest sõnast "pearl parley" ja tegelikult ei ole tegemist millegi muuga, kui ikka samade kruupidega, mida meie esiisad juba sõid. 

Oder on muide üks vanemaid teravilju, mida on kultiveeritud üle 9000 aasta, Läänemere ümbrusesse jõudis see vili 2500-3300 aastat e. Kr. Põhjamaade pikkade valgete päevadega küpses oder nisust kiiremini ja selle saagikadu oli väiksem, mistõttu oli see siinsete rahvaste põhitoidus suisa ajandeid, kui mitte aastatuhandeid. Veel ligikaudu 500 aastat tagasi oli oder peamine leivavili Euroopas, kuid tänapäeval on see kasutusel peamiselt õlle ja viski algaine maltoosa valmistamiseks. 

Meie esivanemate toidulaual oli odral väga oluline koht. Odrajahust valmistati eelkõige karaskit ja körti, kuid kruubid olid hinnaline tooraine, kuna nende saamiseks tuli kõvasti vaeva näha. Kruupide saamiseks tuli viljatera kesta seest käsitsi välja võtta ehk terad sõkaldest eemaldada nii, et tera terveks jäi. Veskite tulekuga muutus protsess muidugi lihtsamaks ja praegu toimub viljatera kroovimine ehk kesta ja idu eemaldamine loomulikult masinatega. Hetkel on odrakruubid üks soodsamaid tooraineid - 800 grammine pakk maksab veidi üle euro ja sellest pakist jätkub mitmeks eineks, näiteks selle maitserikka potitäie supi jaoks kulub vaid 100 g. 

Oder on rikas täisväärtuslike valkude ja kiudainete poolest ning sisaldab palju asendamatuid aminohappeid. Selles on ohtralt vitamiine (eriti B-grupi vitamiine) ja mineraalaineid. Näiteks nisuga võrreldes on odras kaks korda rohkem kaltsiumi ja poolteist korda enam magneesiumi, samuti leidub fosforit, rauda ja tsinki.

Odrakruupe saab lisada suppidele, pajaroogadele, hautistele ja salatitele, et neid toekamaks muuta. Kruubid keevad pehmeks umbes tunniga, kuid seda protsessi saab veidi kiirendada neid enne vees leotades, seega soovitan kruubid juba eelmisel õhtul külma vette likku panna. Eriti hea on, kui sul on aega kruupe üleöö leotada, kuid ka paar tundi on juba päris hea. Kui aga leotamiseks aega ei ole, siis kindlasti loputa kruubid sõelal külma vee all korralikult läbi. Korralikult loputa sõelal loomulikult ka leotatud kruubid. 

 

Vaja läheb:

1-1,2 kg seakonte

700-800 g toorest hapukapsast

2 loorberilehte

10 musta pipra tera

1 tl soola

2 tl suhkrut

1 suurem porgand

1 keskmine sibul

100 g odrakruupe

värskelt jahvatatud musta pipart 

hakitud maitserohelist

hapukoort

Aseta kondid külma veega suurde potti ja lase veel keema tõusta. Keeda umbes minut, seejärel eemalda kondid, aseta sõelale ja loputa külma veega. Pott pese korralikult puhtaks. 

Pane kondid poti tagasi, lisa hapukapsas, loorberilehed, pipraterad, sool, suhkur ja 2,5-3 l vett ning lase keema tõusta. Keera kuumus väiksemaks ja jäta õrnalt podisedes keema. 

Lõika puhastatud porgand õhukesteks viiludeks. Lõika sibul pooleks ja seejärel samuti õhukesteks viiludeks. Loputa (leotatud) kruubid sõelal külma vee all korralikult. Kui supp on 45 minutit keenud, lisa kruubid, sibul ja porgand supile ning lase veel tund aega keeda. Tunniga keevad kruubid ja kõik muud komponendid pehmeks ning liha tuleb kontidelt enam-vähem ise lahti. Keera kuumus kinni, võta kondid välja ja eemalda nendelt liha. Pane liha supi sisse tagasi. Võta loorberilehed ja pipraterad supi seest välja. 

Maitse ning lisa vajadusel veel soola või suhkrut. Serveerimisel jahvata peale musta pipart, puista hakitud maitserohelist ja paku hapukoort. 

Retsept ilmus aasta alguses siin

Kohevad kõrvitsasaiad

Mina olen nüüd kõrvitsalainel ja sel nädalal on ilmselt see vili mul suurema osa toitude sees. Täna näiteks tegin kõrvitsa ja meega juustukoogi ning täidetud minikõrvitsad, homme aga plaanin keeta suppi ja blogist mõne vürtsika kõrvitsakoogi retsepti välja valida. Valiku tegemine on loomulikult keeruline, sest hakkasin oma kõrvitsaretsepte skrollima ja ahvatlusi oli liiga palju. Ma ju tean, kuidas kõik need küpsetised maitsevad ja pilti vaadates tuleb kohe iga koogi mekk meelde, nii et keeruline saab olema see otsustusprotsess, sest kõiki retsepte ei saa ju ometi läbi teha - peab ka kehakaalule mõtlema :)

Aga selliseid kohevad kõrvitsasaiakesi mul blogis veel ei ole. Olen aastate jooksul päris palju erinevaid kõrvitsakukleid küpsetanud ja katsetanud erinevaid retsepte, sh Ida Savi legendaarse raamatu "Saiad, pirukad, koogid" varianti, kuid alles nii, nagu siia alla kirja sai, tulid lõpuks ideaalsed kuklid. Enam ma selles retseptis mitte kui midagi ei muudaks :)

Need pehmed saiad on imehead ka niisama süüa, kuid sobivad hästi sügiseste toekate roogade, eriti aga püreesuppide lisandiks. Väga head on need ka hommikukohvi kõrvale graavilõhe viiluga :)

Saiakeste jaoks tuleb sügavkülmast võetud kõrvitsapüree sõelal üleliigsest veest nõrutada või veidi rohkem jahu lisada, et tainas liiga vedel ei jääks. 

Mis aga pärmitainasse puutub, siis millegipärast sageli kardetakse, et see ei kerki, kuigi tegelikult näitab minu kogemus, et suurem probleem on hoopis see, et kerkib liiga palju. Tainas peaks kerkima kahekordseks, kuid mitte rohkem, sest siis kerkib see pärast küpsemise ajal vähem ja võib jääda mõrkja maitsega. Aga kõik pärmitaina valmistamise nipid said kunagi ammu kirja siia, nii et kui end veidi ebakindlalt selle tainaga tunned, siis tasub nõuanded enne küpsetamist läbi vaadata ;-)

Vaja läheb:

200 g kõrvitsapüreed

60 g piima

3 sl suhkrut

11-12 g (1 pakk) kuivpärmi

1 toasoe muna

0,5 tl soola

50 g sulatatud ja veidi jahtunud võid

500-550 g nisujahu

Soovi korral:

1 muna 

veidi võid 

soolahelbeid

Kuumuta kõrvitsapüree ja piim nö käesoojaks. Vala segu suurde kaussi, sega hulka 1 sl suhkrut ja pärm ning lase u 5 minutit seista, kuni segu kergelt mullitab. 

Lisa kõik ülejäänud ained pärmi-kõrvitsa segu juurde. Hakka tainast kas käe või lauamiskeri tainakonksu abil sõtkuma, kuni tekib pehme tainas, mis hakkab kausi äärtest lahti lööma. Vormi tainas palliks, kata kauss köögirätiga ja aseta sooja kohta umbes tunniks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. 

Tõsta tainas jahusele pinnale, jaga 10-12 ühesuuruseks tükiks ja vormi need käte vahel pallideks. Aseta pallid vähemalt 4 cm vahega ettevalmistatud (kas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud ) ahjuplaadile, kata köögirätiga ja lase soojas kohas veel veerand kuni pool tundi seista. Kui soovid, siis määri saiad enne ahju panekut lahtiklopitud munaga, mis on segatud natukese vee või piimaga.

Küpseta saiu 180-kraadises ahjus 20-25 minutit, kuni need on pealt kuldpruunid. Soovi korral aseta igale ahjust välja võetud saiale tükike võid ja puista soolahelbeid. Eriti head on pärmitainast saiad soojalt. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kerge vürtsiga kõrvitsa-kohupiimakook

Kõrvits on minu jaoks sügisekuulutaja. Just sellise päris sügise, mil ilmad on juba külmad, vihmased ja sombused ning mõnus soe ja päikseline vananaiste suvi on läbi saanud. Kui õues on pime ja kõle, siis ju tahaks, et toidud oleksid vürtsikad ja soojendavad. Ja eriti tore veel, kui need ka ilusa erksa värviga on :) Nii et praegu tundub olevat õige aeg end kõrvitsalainele häälestada, seda enam, et juba peagi on Halloween ;-)

Kõrvits alati olnud mulle üks neid tooraineid, mida igal sügisel kasutan. Loomulikult võib kõrvits kapi otsas või mujal ka kauem seista, kuid kindlam on alati sellest midagi head teha, sest mul on rohkem kui korra juhtunud, et see ikkagi mädanema läheb (ilmselt on saanud transpordi ajal liigset raputamist). Ja meeldiv see just ei ole, nii et aastate pikkune kogemus näitab, et parem on kõik koju toodud kõrvitsad alati esimesel võimalusel ära kasutada, kui pärast koristada :)

Igal juhul on mu blogise kogunenud suur hulk erinevaid soolaseid ja magusaid kõrvitsaretsepte, mida ikka ja jälle kasutan. Siin on kõike - pannkooke, küpsiseid, kotlette, keekse, erinevaid kooke, pastat, smuutit, risotot, suppi jne jne. Aga no kõige rohkem leiab ikka magusaid asju, sest kõrvits annab küpsetistele mõnusat mahlasust ja ilusat värvi, lisaks sobib suurepäraselt kokku erinevate vürtsidega :)

See on üks eriliselt lihtne kook, sest vaja on vaid täidise komponendid kokku segada ja isegi põhja ei ole vaja valmistada. Selline kõrvitsa-kohupiima kook on suurepärane lõuend, millele saad meelepäraste maitseainetega värvi lisada. Lisaks retseptis kirjas olevatele vürtsidele sobib täidisesse hästi ka kardemon, samuti nelk. 

Hea oleks, kui kõik komponendid oleksid toatemperatuuril, sest siis segunevad need paremini. Võid maisijahu asemel kasutada ka tavalist nisujahu. Sel juhul ei ole küpsetuspulbrit vaja lisada. 

Kõrvitsapüree valmistan mina puhastatud ja tükeldatud kõrvitsat ahjus röstides. Ahjus 180 kraadi juures kulub 30-40 minutit sõltuvalt kõrvitsa viljaliha paksusest, et see pehmeks saaks. Koore eemaldan pärast küpsetamist, seejärel püreestan saumikseriga ja asetan saadud massi kas sügavkülma või tavalisse külmikusse ootele. See sobib nii magusate küpsetiste (koogid, keeksid, muffinid, küpsised, pannkoogid) kui ka soolaste toitude (nt supid) sisse.

Kui võtad püree sügavkülmast, siis võiksid seda pärast sulatamist sõelal nõrutada, et üleliigsest vedelikust lahti saada. 

Vaja läheb:

400 g kõrvitsapüreed

400 g kohupiima

200 g hapukoort

150 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut (soovi korral)

4 suurt muna

60 g maisijahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl jahvatatud kaneeli

0,5 tl jahvatatud ingverit (soovi korral)

näpuotsatäis muskaatpähklit

kaunistamiseks metspähkleid ja pohli vm meelepärast (nt riivitud šokolaadi)

Vahusta kõrvitsapüree kohupiima, hapukoore ja suhkruga ühtlaseks. Võid kasutada kas mikserit või visplit. Edasi vahustades lisa ükshaaval munad, seejärel omavahel segatud kuivained. 

Vala tainas 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse ümmargusse koogivormi, mis on eelnevalt vooderdatud küpsetuspaberiga nii, et paber ulatub u 5 cm üle vormi ääre. Paber võiks olla õli või võiga määritud. 

Küpseta 180-kraadises ahjus u 1 h, kuni kook on pealt kergelt pruunistunud, kuid keskelt veel võdisev. Lase koogil vormis jahtuda ja hoia enne söömist üleöö külmkapis. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Lihtne kana-maguskartuli roog

Tänahommikune Terevisioon tuletas meelde, et mul on siin üks retsept juba ammu ootel :) Nimelt räägiti selles saates bataadist ja asjaolust, et praeguseks on kliima meil siin nii palju muutunud, et bataati saab hakata kasvatama isegi Eestis. Muide tavalise kartuliga maguskartulil sugulus puudub, kuigi kaloreid, süsivesikuid ja kiudaineid on nendes üsna ühe palju. Botaaniliselt kuulub bataat hoopis kassitapuliste sugukonda. Kirjutasin maguskartulist pikemalt siin, aga lühidalt võib mainida, et selles oranžis viljas on 60-85% vett, kuni 2% valku ja kuni 9% pektiini. Vitamiinidest leidub bataadis peamiselt C- ja A-vitamiini, samuti B-grupi vitamiine.

Blogis on juba omajagu bataadiretsepte, nt vürtsikas läätsesupp; kinoa, röstitud köögiviljade ja krevettidega roog; lilkapsa ja fetaga riisitoit; paksud pannkoogid ja suus sulav pähklitega maguskartulikook, aga sügis ju alles algas, nii et juurikaretsepte tuleb kindlasti juurde :)

See kana-aedviljaroog siin vajab küll ahjus küpsemiseks veidi aega, kuid ettevalmistused, peamiselt aedviljade puhastamine ja tükeldamine, jõuab tehtud u 20 minutiga. Midagi keerulist ega aeganõudvat selle roa puhul pole, vaid pigem on tegemist hästi kerge roaga ja seda ka mitte ainult valmistamise lihtsuse vaid ka kaloraaži osas. 

Kui kasutad lillkapsast, siis selle puhul võid pannile lisada ka lehed, kuid tee seda u 10 minutit enne küpsemisaja lõppu, sest need on õhukesed ja pruunistuvad kiirelt. 

Maitseained võid vabalt endale meelepäraste vastu välja vahetada, kui sul retseptis kirjas olevaid ei juhtu kodus olema. Eriti hõrgu roa saad, kui küpsenud bataadi pannil kahvli või pudrunuiaga purustad, sest siis saab hästi kogu maitsva küpsetusvedeliku pannilt kätte. 

Vaja läheb:

3 keskmist maguskartulit (800 g-1 kg)

õli

2 keskmist punast sibulat

4-6 nahaga kanakintsu (u 1 kg)

1 keskmine brokoli või lillkapsas (u 400 g) 

soola

1 tl küüslaugupulbrit

1 tl kuivatatud punet

värskelt jahvatatud musta pipart

Koori maguskartulid ja lõika u 3 cm suurusteks tükkideks. Aseta need suurde u 20X30 cm ahjuvormi,  nirista peale õli ja sega läbi nii, et need oleks enam-vähem õliga kaetud. 

Lõika kooritud sibulad sektoriteks ja lisa pannile bataadi juurde koos kanakintsudega. Nirista neilegi õli ja puista punet, soola ja soovi korral ka küüslaugupulbrit. 

Küpseta kana koos aedviljadega ahjus 180 kraadi juures sõltuvalt kintsude suurusest 40-50 minutit. 

Lõika brokoli või lillkapsas õisikuteks. Koori kapsa jalg ja lõika viiludeks. Lisa need pannile, nirista peale veidi õli ja lisa maitseaineid ning küpseta veel 15-20 minutit kuni kapsas on parjajalt pehme. Jahvata peale musta pipart. Soovi korral paku juurde (täistera) riisi. 

Retsept ilmus peaaegu aasta tagasi siin

Purukattega õuna-juustukook

Varem küpsetasin tohutult palju juustukooke, sest need olid mu suured lemmikud ja lahe oli pidevalt midagi uut välja mõelda ja katsetada. Kui palju erinevaid juustukooke mu blogis on, näed siit. Muidugi meeldivad juustukoogid mulle siiani, kuid nüüdseks on vist isu veidi täis saanud, sest viimasel ajal lükkan juustukoogi ahju pigem harva, kuigi siiski tihedamalt, kui ilmselt enamik inimesi seda teeb. Aga nüüd sügisel tuli isu teha üks kaneeliküllane hõrk juustukook, mis on kreemja maheda juustukihi, hapuka õunatäidise ning krõbeda ja karamellise põhja ja purukattega. Mina valmistasin koogi gluteenivabana ehk asendasin tavalised küpsised gv küpsistega ning nisujahu asemel lisasin purukattesse riisijahu ja gv kaerahelbeid. 

Kasutasin loomulikult antoonovkaid, mis on küpsetistesse suurepärased oma ideaalse hapususe ja mõnusa tekstuuri tõttu. Mis (koduaia) õuntesse puutub, siis tasub meeles pidada, et isegi väikese mädaplekiga õunu ei tasuks süüa ega toidus kasutada, sest mädaplekis on mükotoksiin patuliin. See mürk võib olla juba levinud ka mujale õuna sisse, mistõttu ei piisa kahjuks sellest, et mädaplekk lihtsalt välja lõigata. Sama kehtib ka selliste õunte puhul, mille keskosa on mädanenud - neidki ei tohiks enam süüa, kuigi ümbert võib olla õun veel ilus. Paraku võib kahjulikku mürki patuliini leiduda õunamahlaski, sest see ei lagune pastöriseerimisel. Kodune õunamahl on küll hästi maitsev, aga nagu koogi, küpsiste ja teiste suhkrurikaste asjade söömise ja joomisega, tasub seda tarbida mõõdukalt. Kirjutasin õunamahlast ja selle "tervislikkusest" pikemalt siin. Viimasel ajal pole küll enam ühestki blogist lugenud, kui super tervislik see õunamahl on, kuid tasub siiski meelde tuletada (ka endale), et õunamahla joomisega tasub piiri pidada, kuigi see on hästi maitsev ja tehtud oma aia õuntest :)

Põhi:

200 g karamelli- või vanillimaitselisi küpsiseid

70 g sulatatud võid

Sega purustatud küpsised sulatatud võiga läbi ning pressi ühtlase kihina 20-22 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhjale, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Pressi ühtlaseks ja aseta täidiste valmistamise ajaks külmkappi tahenema.

Õunatäidis:

1,5 suurt (puhastatud õunte kaal 300 g) hapukat õuna (nt antoonovkat)

1 sl võid

2 sl pruuni suhkrut

0,5 tl jahvatatud kaneeli

Puhasta ja soovi korral ka koori õunad ning lõika seejärel õhukesteks viiludeks. Aseta õunad koos või, suhkru ja kaneeliga pannile ning kuumuta keskmisel kuumusel u 5 minutit, kuni õunad on pehmed. Kummuta panni sisu kaussi ja jäta jahtuma.

Purukate:

60 g jahu

60 g pruuni suhkrut

1 tl jahvatatud kaneeli

50 g kaerahelbeid

50 g sulatatud võid

Sega kuivained omavahel. Lisa sulatatud või ja sega läbi.

Juustutäidis:

300 g toasooja toorjuustu

300 g toasooja maitsestamata kohupiimapastat

80 g suhkrut

1 sl vanilisuhkrut

3 suurt toasooja muna

1,5 sl maisitärklist

Sega visplit kasutades toorjuust ja kohupiimapasta suhkrutega. Lisa edasi segades ükshaaval munad, seejärel maisitärklis. 

Vala pool juustusegust vormi küpsisepõhjale ja laota sellele pool õunatäidisest. Aseta vormi ülejäänud juustutäidis, sellele laota õunad ja kõige lõpuks puista ühtlaselt peale purukate. 

Küpseta kooki 160-kraadises ahjus 1 h ja 10-20 minutit, kuni ääred on tahenenud, kuid keskelt täidis veel võdiseb. Keera ahjul kuumus kinni, tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus u tunnike jahtuda. Võta kook ahjust ja lase sel täielikult jahtuda. Jahtunud kooki hoia enne söömist vähemalt viis tundi külmkapis.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus