reede, 30. august 2019

Suus sulav šokolaadi-beseekook


1. september on ukse ees - juba ülehomme ju! Mulle tundub, et koolialgust tähistatakse vist küll igas peres, niiet on viimane aeg mõelda, mida selleks pidulikuks puhuks küpsetada :) Sel aastal on aktused vist pea kõigil 2. kuupäeval ehk esmaspäeval, aga seda parem on ju kook eelmisel vabal päeval valmis küpsetada, et siis tähtsa päeva õhtul rahulikult pere keskel nautida. 

Minu arvates oleks raske leida kooki, mis on veel parem kui see siin :) Tummine šokolaadipõhi, kohev besee ja värsked marjad - superkombo ju! Mulle endale hullult meeldib ja julgen tõesti seda soovitada ka lastele pakkumiseks:D Ma tean, et suur osa lastest on tohutult valivad, aga see siin läheb minu kogemuse kohaselt väikeste inimeste puhul päris hästi kaubaks. Eriti nõudlike laste maitsele mõeldes on aga tänases Nädalalõpuleht LP-s klassikaline küpsisetort, mida lapsed alati mitu tükki korraga söövad. Ja ka täiskasvanud armastavad seda - see on korduvalt mu ema poolt järele proovitud, kelle suurepärane retsept see ka on. Ainult šokolaadiglasuuri tegin ise :D

Blogis on muideks samuti üks küpsistort (aastast 2011) ja seda retsepti julgen samuti soovitada, seda enam, et ega need kaks oluliselt ei erine.

Igal juhul soovin kõigile päikselist nädalavahetust! :)



Kook: 
230 g tumedat šokolaadi
180 g võid
2 suurt muna
4 munakollast
60 g (pruuni) suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
40 g sõelutud nisu- või maisijahu
40 g mandlijahu
1 tl küpsetuspulbrit

Tükelda või ja šokolaad, aseta kaussi ja kauss omakorda vesivannile. Lase sulada, sega ühtlaseks ja jahuta paar minutit. 

Aseta munad, munakollased ja suhkrud kaussi ning vahusta u 5 minutit, kuni tekib hele vaht. Lisa sulatatud šokolaad ning küpsetuspulbriga segatud jahud ning sega ühtlaseks tainaks.

Tõsta tainas 20 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja üle puistatud jahuga. Küpseta ahjus 160 kraadi juures 30 minutit kuni kook on äärtest tahenenud, kuid keskosa on veel võdisev. Võta kook ahjust ja valmista kate.

Kate:
4 munavalget
120 g tuhksuhkrut
1 tl valge veini äädikat
2 tl maisitärklist
1 tl kakaopulbrit

Aseta munavalged kaussi ja vahusta pehmete tippudega vahuks. Lisa supilusikatäie kaupa suhkur lisades järgmise lusikatäie siis, kui eelmine on segunenud. Lisa äädikas ja vahusta munavahtu veel pisut, seejärel lisa tärklis ja kakaopulber ning sega õrnalt spaatliga vahu hulka. 

Laota vaht koogile ja küpseta ahjus 170 kraadi juures 20 minutit kuni kattel on kerge krõbe koorik. Võta ahjust ja lase enne söömist jahtuda. Serveerimisel paku kõrvale või aseta koogile värskeid marju ning soovi korral puista peale tuhksuhkrut.

neljapäev, 29. august 2019

Kukeseenekaste



On toitusid, mis on nii lihtsad, et neist blogida pole nagu mõtet, kuigi olen oma silmaga näinud toidublogides nii singi sisse keeratud meloni kui ka tiku otsa torgatud mozzarella ja tomati “retsepti”, mille kõrval näiteks minu lapsepõlve üks magustoitusid - hapukoorekreem kakaoga - tundub juba täitsa nagu päris retsept! :) :) :) Mitte, et mulle magus hapukoor hullult maitseks, aga need, kes vähegi nõuka-aega mäletavad, nende jaoks on see ka arusaadav, et sellist desserti tehti, sest lihtsalt poes ei olnud mitte midagi saada! Ja ka taskuraha polnud nii palju, et iga päev saaks endale šokolaadi või jäätist lubada, aga kui päev otsa õues veeta, siis läheb ikka kõht päris tühjaks ja magusaisu on suur ... :)

Aga see selleks :) Tegelikult tahtsin ma täna rääkida seenekastmest, sest kuigi see on paljude jaoks sama elementaarne nagu hakklihakaste või kapsahautis, sest oli samuti nn vene ajal pidevalt koduses menüüs, siis on tänapäeval üsna tavaline, et lihtsate ja vanemate inimeste jaoks igapäevaste toitude retsepte otsitakse internetist. “Kukeseenekaste” on praktiliselt sama levinud otsingusõna nagu “kukeseenepirukas” nagu pidevalt oma blogi statistikast näen, niiet otsustasin oma igasuvise versiooni siia kirja panna. Kes oleks muidugi arvanud, et ma kunagi kukeseenekastmest blogima hakkan, aga samas minu arvates hästi tore, kui inimesed vähemalt üritavad teha ise võimalikult palju süüa kodus (eriti suvel, kui niiiii palju head värsket kraami saada on), mitte ei telli kogu söödavat toitu restoranist koju või ei osta poest valmistoitu :)

Mina valmistan seda kastet nagu mu ema, va paar nüanssi. Seenekastmesse ei lisa mu ema jahu, kuigi nt hakklihakastmes on see tal alati sees. Igal juhul mina lisan ühe supilusikatäie toortatrajahu ja segan selle alati enne piima või koorega läbi, et see lahustuks korralikult ja tükke ei jääks. Võid jahu ka vabalt ära jätta, eriti juhul, kui vahukoort kasutad - siis seda tõesti eriti vaja ei lähe. Piima ja tavalise koore korral vaata ise, kuidas tundub - kas tahad paksemat kastet või mitte :) Teine erinevus on küüslauk, mida ma palavalt armastan ja peaaegu igale soolasele toidule lisan - seda meie peres teised kukeseenekastmesse ei lisa.

Ja selline oluline asi veel ehk üks koolitarkus kokakoolist, et seentele tuleb soola lisada alati alles pärast praadimist. Seened kaotavad pannil nii palju vedelikku, mistõttu võib praadimise alguses maitsestamine lõppeda ülesoolamisega. Sama kehtib ka nt spinati ja sibula kohta ;-)

Mina naudin kukeseenekastet värske kartuli ja mõne hea salatiga, seekord klassikaline tomat, kurk, till, hapukoor ja maitseained.


Vaja läheb:
1 väiksem sibul
1-2 küüslauguküünt (soovi korral)
1-2 sl õli 
500 g kukeseeni
u 1 sl võid
1 sl nisu- või toortatrajahu
4 dl (2 pakki) (vahu)koort või täispiima
soola, musta pipart
suur peotäis hakitud tilli

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Puhasta seened (nt pintsliga) ja haki suuremad seened väiksemaks.

Kuumuta pannil 1-2 sl õli ja prae keskmisest pisut madalamal kuumusel hakitud sibulat aeg-ajalt segades u 8 minutit kuni see on klaasjas. Lisa hakitud küüslauk ja seened ning kuumuta aeg-ajalt segades kuni seentest eraldunud vedelik on aurustunud. Maitsesta soolaga ja lisa tükike võid ning sega läbi.

Lisa koor või piim pannile, kuid jäta u 0,5-1 dl alles. Sega alles jäänud vedeliku sisse jahu ja sega hoolikalt segamini, et tükke ei jääks. Vala jahuga segatud koor või piim pannile samal ajal panni sisu segades, et see ühtlaselt jaotuks. Kuumuta veel kergelt, võta kaste pliidilt, jahvata peale musta pipart ja puista hakitud tilli. 

esmaspäev, 26. august 2019

Koorene ja juustune pastaroog seentega



Et viimane, möödunud reedel ilmunud Nädalalõpuleht LP oli pühendatud Balti keti 30-ndale aastapäevale, sai toiduossa tehtud tolle aja maiused - krõbedad vahvlid, aromaatsed rummikoogid ja rammusad kohupiimapallid. See on tegelikult uskumatu, kui palju häid asju sai valmistada, kasutades vaid poes (peaaegu alati) saada olevaid tooraineid nagu munad, piim, hapukoor, kohupiim, jahu, või. Tolleaegsed perenaised ja kokad pidid olema ikka eriliselt loomingulised, et niivõrd piiratud toiduvaliku ja tühjade poelettide kiuste suurepäraseid hõrgutisi meisterdada. Õnneks hetkel tundub see kõik nagu halb unenägu, mida kiirelt unustada tahaks. Elagu Eesti Vabariik!

Kuigi kukeseeni pole mul sel aastal veel metsast leida õnnestunud, olen neid siiski omajagu söönud. Kukeseened on lihtsalt nii head! Mulle meeldivad need nii tavalise kastmega värske kartuli juurde kui ka pasta- või riisiroogadega (sh risoto lisandiks), pirukasse pistmisest rääkimata. Seekord aga tegin juustuküllase ja koorese pasta, millele kreemisust lisavad röstimata piiniapähklid ning maitset annavad küüslauk, sidrun ja tüümian.

Piiniapähkleid ja seedermänniseemneid lisan enamasti roogadele röstitud kujul, aga idee neid toidu sisse niisama panna sain Jamie Oliverilt, kes pesto jaoks sama teeb. Idee on just selles, et röstitult annavad need pähklist mekki, aga röstimata kujul kreemisust. Sõltub sellest, mida sa eelistad. Sellele kukeseenepastale otsustasin lisada röstimata ja jäin igati rahule :)


Vaja läheb:
200 g meelepäraseid makarone
500 g kukeseeni
3-4 küüslauguküünt
võid
oliiviõli
u 20 g piiniapähkleid või seedermänniseemneid
200 ml (1 pakk) (vahu)koort
u 60 g (+ peotäis peale puistamiseks) parmesani või muud tugevamaitselist laagerdunud juustu
peotäis tüümianilehti
ühe sidruni riivitud koor
värskelt jahvatatud musta pipart

Keeda makaronid vastavalt pakendi juhistele parajalt pehmeks (st ideaalis võiks olla al dente). Puhasta seened pintsliga ja lõika suuremad seened väiksemaks, et need ühtlaselt küpseksid. 

Haki küüslauk peeneks. Soojenda pannil keskmisel kuumusel tükike võid koos oliiviõliga, lisa seened ja küüslauk ning küpseta neid aeg-ajalt segades kuni seened on pehmed. Lisa veel tükike võid, maitsesta soolaga ja sega läbi. Seejärel aseta pannile seente juurde piiniapähklid ja koor ning kuumuta kuni kaste kergelt mullitama hakkab.

Keera panni all kuumus kinni ning sega seente hulka makaronid, riivitud juust, tüümianilehed ja sidruni riivitud koor. Jahvata peale musta pipart ning puista veel riivitud juustu ja tüümianilehti.


neljapäev, 22. august 2019

Suvikõrvitsaburgerid


Kuigi õhus on tunda sügist - eriti hommikuti, mis mõnus soojus on karge jahedusega asendunud -, on siiski veel päris mitmeid suviseid vilju ilusti nii aias kui ka turul saada. Üks neist on suvikõrvits, mida  hetkel veel endiselt igapäevaselt kasutan. Küll lisan seda kiirele pajaroale, salatitesse ja loomulikult saia tainasse, kuid olen valmistanud ka šokolaadikooki ning pean ütlema, et pole paista, et tsukiini mul niipea üle viskama hakkaks ... :) Pigem on see suurepärane variant igapäevaselt võimalikult palju köögivilju tarbida. Suvikõrvits on selles mõttes eriliselt versatiilne/praktiline, et sobib peaaegu iga toidu sisse ja peaaegu kõigega kokku. Piisab näiteks vaid vähesest võist, küüslaugust, soolast ja piprast ning kas feta- või parmesani juustust, et saada superhea toit, samuti sobib suvikõrvits hullult hästi ka nt omleti või pisikeste frittata'de sisse. Igal juhul, kui on tarvis mõtteid, mida head ja paremat tsukiiniga teha, siis siit leiab nii soolaseid kui ka magusaid hõrgutisi :)

Suvikõrvitsakotlettide retsept ilmus koos mu teiste köögiviljaburgerite tegemisõpetustega Nädalalõpuleht LP-s. Olen just suvel päris palju selliseid taimseid roogasid valmistanud ja olen olnud tõeliselt imestunud just selle üle, et köögiviljapihvid lähevad hästi peale ka lihaarmastajatele ja meestele, kuigi oleks pigem vastupidist reaktsiooni oodanud. Tundub, et asi on siiski alati ikka maitses - kui köögiviljaroog (kasvõi lihtne salat) on maitsev, siis söövad seda kõik hea meelega ja unustavad “kohustusliku” liha täitsa ära :)


Vaja läheb:
400 g suvikõrvitsat (1 suurem või kaks väiksemat)
1 tl soola
40 g g parmesani vm laagerdunud kõvemat juustu
peotäis meelepärast maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku)
1-2 keskmist küüslauguküünt
1 suur muna
60 g nisu- või toortatrajahu
soola, musta pipart
õli praadimiseks

Riivi suvikõrvits jämeda riiviga. Aseta sõelale, sega läbi 1 tl soolaga ja lase u pool tundi seista. Seejärel pigista tsukiinist võimalikult palju vett välja kas käte abil või aseta see köögirätikusse ja vääna. 

Riivi juust peene riiviga, haki maitseroheline ja küüslauk peeneks. Klopi muna kausis lahti, sega hulka riivitud suvikõrvits ja juust, hakitud maitseroheline ning viimasena jahu. Maitsesta soola ja musta pipraga. 

Aseta kas supilusika abil pannile ja patsuta lusikaga ühtlaseks või mätsi käte vahel (sel juhul on käed vaja jahuseks teha) u 1 cm läbimõõduga ümarad “koogid”. Prae pannil õli sees keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks (kummaltki poolt u 3 minutit). Kokku tuleb 10 kotletti. 

Soovi korral nõruta majapidamispaberil. Serveeri meelepärase dipikastmega. 

esmaspäev, 19. august 2019

Mahlane suvikõrvitsasai Kreeka pähklitega


Minu nädalavahetus möödus nostalgilisi küpsetisi - kohupiimapontšikud, vanakooli õhukesed krõbedad vahvlid ja rummikoogid - valmistades:) Nende küpsetamine, pildile sättimine ja retseptidega tegelemine oli vägagi nauditav, sest mulle need vanad head küpsetised hullult meeldivad! Retseptid leiate Nädalalõpuleht LP-st juba sel reedel. Koostisaineid ei ole neis maiustes palju, kuid kõik kolm on tõeliselt maitsvad. See on hämmastav, kuidas suudeti nõukaajal, mil poelettidel oli müügil vaid loetud hulk toiduaineid, nii palju suurepäraseid roogasid ja küpsetisi teha, mille retseptid siiani veel tunnustust väärivad ja kasutust leiavad. Seda enam on alati kurb (ja piinlik, sest näitab kirjutaja asjatundmatust) lugeda hädaldamist Eesti köögi teemal. Soovitan võtta mõne 20. sajandil  välja antud Eesti kokaraamatu ja vaadata, mida kõike valmistati nii nn esimese vabariigi (ehk korrektselt: sõjaeelse Eesti Vabariigi) kui ka nõukogude ajal, mil poodides valitses pmst tühjus. Ma olen tõeliselt uhke Eesti köögi üle ja ma ei leia, et peaksime mõnele teisele rahvusele või riigile alt üles vaatama, ükskõik kui tunnustatud nende kulinaaria võrreldes meie omaga ka ei oleks. Mina olen väga rahul, et olen meie kodumaal sündinud ja armastan siinset toitu!

Eelmisel nädalal aga oli toiduosas lugu alati särava ja hästi toreda telenäo Keili Sükijaineniga, kes jagas ka ülimalt mõnusa ja väga lihtsa krevetisalati retsepti. Soovitan seda kodus katsetada, sest roog on igas mõttes kerge ja hästi maitsev! Lisaks jagab Keili ka vajalikke nippe, alates sellest, kuidas valmistada külmutatud krevette nii, et need kummised ei jääks, lõpetades tõsiasjaga, kuidas püsida suurepärases vormis väga hästi süües ja toitu nautides :)


Rääkides aga tänasest retseptist, siis see siin on mu selle suve üks lemmikuid suvikõrvitsaküpsetisi! Seest mahlane, pealt krõbe ohtra tsukiiniga sai on eriti hea ahjusoojana. Ka külmalt on see igati maitsev (ja vähemalt kolm päeva söödav), kuid pealispinna krõbedus kaob jahtudes.

Sai sobib kaasa haaramiseks piknikule kui ka niisama kodus leiva asemel söömiseks. Ohtralt kasulikke asju (suvikõrvits, kaerahelbed, pähklid, toortatrajahu, munad) teevad selle tervislikuks ja toitainerikkaks suutäieks.

Sellest tainast saab muideks ka suurepärase magusa keeksi - selleks lisa tainale 150 g suhkrut ja 1 tl jahvatatud kaneeli ning vähenda soola kogust poole teelusikatäie võrra. Kui soovid gluteenivabade jahude asemel kasutada nisujahu, siis jäta küpsetuspulber lisamata. Taina segamisel ole nisujahu kasutamise korral ettevaatlik - sega seda nii vähe ja õrnalt kui võimalik, et mitte enne küpsemist juba gluteeni aktiveerida ja tulemuseks ei oleks kõva sai.

60-80 g Kreeka pähkleid
2 väikest või 1 keskmine suvikõrvits (kaal puhastatult 250-300 g)
2 väiksemat muna 
1,2 dl neutraalse maitsega õli
3 sl vedelat mett või siirupit
60 riisijahu
80 g maisijahu
100 g toortatrajahu
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
50 g täisterakaerahelbeid

Laota Kreeka pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 8 minutit kuni need on kergelt pruunistunud. Lase jahtuda ja haki peeneks. Riivi suvikõrvits.

Klopi vispliga munad, õli ja mesi või siirup kergelt läbi. Teises kausis sega sõelutud jahud küpsetuspulbri, sooda, soola ja kaerahelvestega. Tee kuivainete keskossa süvend, lisa munasegu ning sega ühtlaseks. Viimasena sega hulka riivtud suvikõrvits ja hakitud pähklid.

Tõsta segu ettevalmistatud (võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas küpsetuspabeririba) piklikusse keeksivormi, silu pind ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 50 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Lase saial vormis u 10 minutit taheneda, seejärel tõsta vormist välja ja jäta restile jahtuma. Hoia toidukilesse või paberisse mässituna toatemperatuuril. 

reede, 16. august 2019

Lihtsamast lihtsam Mehhiko pajaroog


Ideaalis peaksime sööma iga päev vähemalt viis portsjonit (kokku 500 g) köögi- ja puuvilju. Kuigi igapäevaselt meile kohustusliku vajaliku taimse toidu söömine on suvel suhteliselt lihtne (metsas, aias ja turul on niiiii suur valik värsket imehead kraami), siis pole minu arvates kunagi üleliia häid ideid, kuidas kõik toidukorrad toitainerikkaks ja tervislikuks muuta neile võimalikult palju köögivilju lisades:) Sellepärast jagan ühe mõnusa tummise pajaroa retsepti, mis on boonusena veel ka ülilihtne valmistada.

Kuigi armastan söögi tegemist ja reeglina poolfabrikaate ega valmistoitu mu külmikust ega kappidest ei leia, siis saan täiesti aru inimestest, kes on terve päeva (kontoris) tööl ja lõpuks õhtul koju jõudes (sageli koos lasteaiast või koolist tulnud näljaste lastega) tahavad saada sooja sööki kiirelt ja võimalikult vähese vaevaga. Kui minul on see suur õnn, et mu töö on mu hobi ja suur armastus, mis lisaks veel ka toidab sõna otseses mõttes ;-), siis enamik inimestest ikkagi otsib pidevalt häid võimalusi, kuidas hõlpsamalt hakkama saada. Ja see on täiesti normaalne! Kõik ei peagi armastama tundide kaupa pliidi ääres olla ja kokata, seda enam, et tänapäeval on nii palju häid võimalusi ilma hakkama saada.

Mina soovitan sellisteks kiireteks argiõhtuteks Blå Band pajaroogi, mis on mulle väga meeldima hakanud. Lemmikuteks on Tex-Mex ja Mehhiko segud, kuid ka Itaalia omad on igati head. Viimaste puhul on minu pere jaoks lihtsalt miinuseks see, et need ei ole gluteenivabad (sisaldavad makarone), mistõttu kõik neid siin majas süüa ei saa. Ühe Itaalia pajaroa olen siiski koos teiste sööjatega ära proovinud ja see sai vaid kiidusõnu.


Minu jaoks on Bla Band pajaroog hea võimalus saada maitsestatud toit, mida endale meelepäraste aedviljadega täiustan. Et saada parimat tulemust, panen kirja enda tähelepanekud ja nipid, kuidas valmistada pajaroast suurepärane toitainerikas eine. Lähtuda tasub sellest, et aedvilju ei ole kunagi liiga palju ja ennast neist paksuks süüa on praktiliselt võimatu ;-)

* Maitsed on pajaroas igati hästi paigas, aga kui oled suur vürtsika toidu austaja nagu mina, siis lisa ka tšillit. See teeb toidu hästi kreftiseks, niiet ole pigem ettevaatlik, kui tead, et Sa just suurem tšillisõber ei ole. Kui oled, siis muidugi lisa tšillipipra kaun koos seemnetega nagu mina seda teen ;-)

* Kuigi pakendil on soovitus kasutada 400 g hakkliha, olen mina piirdunud alati 300 grammiga, sest see ainus tootja, kelle hakkliha ma ostan (muidu teen seda alati ise), pakendab oma kvaliteetse veisehakkliha just 300-grammistesse pakkidesse. Samas on minu jaoks liha kogus roas täpselt paras - muidu ei mahuks kogu roog enam suurele pannile ära.

* Tomatipüree või konserveeritud tükeldatud tomatite lisamine on minu jaoks nende pajaroogade puhul kohustuslik. Tegin korra ka ainult veega ja kuigi tulemus polnud halb, on siiski minule oluliselt meelepärasem tomatipüreega valmistatud variant.

* Kuigi küpsetusaja osas (pärast vedeliku lisamist) on pakendil kirjas 10 minutit, siis tegelikult tasub kindlasti proovida, kas riis on läbi küpsenud ja vajadusel pigem mõni minut kauem küpsetada. Pannid, kuumus, pliit, lisatavad toorained jne jne - kõik on erinev ja seega sõltub iga roa täpne valmimisaeg ikkagi konkreetsest toidust (st mida lisasid) ja kokast. Kõvad riisiterad hamba all ei ole just maailma mõnusam tunne, seega veendu, et roog on korralikult läbi küpsenud enne, kui kuumuse kinni keerad.

* Pann tasuks võtta võimalikult suur :)

* Aedviljadest sobivad (eriti hästi) lisada:
sibul
küüslauk
porgand
paprika
lill- ja spargelkapsas
(kirss)tomatid
suvikõrvits

Neist viimased kaks võiks tükeldada ja lisada paar minutit enne küpsemisaja lõppu, et suvikõrvits jääks mõnusalt krõmps ja tomat vaid kergelt läbi küpseks.

* Konservidest on võib lisada küpsemise lõpus mõnda oakonservi, mina olen kasutanud nii sojaube kui ka punaseid ube, kuid ka valged oad on igati sobilikud. Oad tevad rooga toekamaks ning valgu- jm toitainerikkamaks. 

* Peale jahvatan roale alati musta pipart ja puistan värsket maitserohelist. Suvel, mil kodumaiseid tomatid on nii maitsvad ja aromaatsed, lõikan neidki roa kõrvale. Neid võib ka roale küpsemise ajal lisada, aga värskelt on niigi juba hullult head! :) Talvisel ajal tasuks aga poes müüdavad plastiktomatid pigem koos hakklihaga juba pannile panna, et need pehmeks küpseksid.


Ja siin üks konkreetne retsept ehk kuidas mina seda Mehhiko pajarooga teen:) Kuna lisan enamikele soolastele toitudele sibulat ja küüslauku, mille küpsemisele kulub kokku ligi 10 minutit (+ paar minutit puhastamisele ja hakkimisele), siis kokku läheb selle roa valmistamiseks ligi pool tundi. Kui soovid kiiremini (st u 15 minutiga hakkama saada), siis järgi pakendil olevaid juhiseid.

Vaja läheb:
1 keskmine sibul
1 keskmine porgand
2-4 küüslauguküünt
u 2 sl õli
2 sl tomatipastat
1 värske või kuivatatud tšillipipar või 0,5-1 tl jahvatatud tšillipulbrit (soovi korral)
300 g veisehakkliha
1 pakk Bla Band Mehhiko pajarooga
500 g pakk (ökoloogilist) tomatipüreed
1 purk (400 g) punaseid ube (soovi korral)
suur peotäis meelepärast maitserohelist (koriander, lehtpetersell, basiilik vms)
värskelt jahvatatud musta pipart

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgand õhukesteks viiludeks. Soojenda suurel pannil õli ja kuumuta selles madalal kuumusel sibulat ja porgandit seni, kuni sibul klaasjaks muutub (kulub 8-10 minutit). Lisa küüslauk ja prae veel 1-2 minutit. Seejärel lisa tomatipasta ja soovi korral ka peeneks hakitud tšilli ning kuumuta segades veel minut või paar. Lisa hakkliha, keera kuumust kõvemaks (keskmisest pisut kuumem) ja pruunista aeg-ajalt segades.

Seejärel lisa tomatipüree ja 3-4 dl vett. Lase keema tõusta ja lisa pidevalt segades paki sisu. Lase u 10 minutit kergelt podisedes keeda, vajadusel lisa küpsemise ajal vett juurde, kui tundub, et hakkab kuivaks jääma. Maitse, kas riis on läbi küpsenud, ja võta siis pann tulelt.

Soovi korral sega hulka külma veega sõelal läbi loputatud ja nõrutatud punased oad. Lase roal enne söömist paar minutit seista. Puista peale maitserohelist ja jahvata musta pipart ning naudi! :)


Postitus sündis koostöös Blå Band’iga. 

kolmapäev, 14. august 2019

Suvine tomati-suvikõrvitsa salat


Teen igapäevaselt süüa ja mitte vähe, aga mul on alati jube kurb, et nende toitude retsepte blogis tavaliselt kohe jagada ei saa, vaid peab ootama, sest tegemist mõne koostööprojektiga või retsept ilmub kuskil väljaandes vms. Või, mis põhiline, lihtsalt ei viitsi pildistada ... :) Kui ikka toit on hullult hea, siis tahaks ju kohe retsepti blogisse riputada! Seda enam, et toidublogimine peaks ju ideaalis olema selline, et kokkan, pildistan ja jagan blogis, mitte et muudkui kokkan ja kokkan ja kokkan, vahel pildistan ja korra nädalas blogin ... ?!? See on muidugi kivi minu kapsaaeda ja üritan end parandada selles osas:) 

Selle ülimalt maitsva (mulle tõesti see väga-väga meeldib!), aga samas väga lihtsa salatiga otsustasin teha kiirel tööpäeval erandi ja jagan siis täna päris toitu ehk seda, mida täna päriselt sõime (ja oleme varem korduvalt söönud ja sööme edaspidigi) ;-) Tegelikult muidugi oli tööpäev kiire kuni väikse Magnumi jäätisepeo ja Elina Borni uue singli esitluseni (üks ja sama üritus) õhtupoolikul Fotografiskas, sealt edasi on juba aega mõnusalt enne kinno minekut (uus Tarantino film ju!) üks blogipostitus teha, sest imekombel jõudsin enne jäätise söömist ka foto toidust ära teha :) Ja see ei ole koostööpostitus ;-) Niiet vahelduse mõttes blogimine nagu “vanal heal ajal” ... :)

Olen seda salatit teinud tegelikult erinevates versioonides igal suvel ja tavaliselt mitmel korral, sest see on hullult hea võimalus kasutada ära kodumaiseid imemaitsvaid tomateid (seekordsed pärinevad mu tädi Tiina käest, aitäh!) ja krõmpsuvaid suvikõrvitsaid, mis lihtsalt on suvise toidulaua lahutamatu osa. Lisaks veel Eesti värske küüslauk ja mõni pehme maitseküllane (kitse)juust ning loomulikult värsket pipart, basiilikut ja head oliiviõli (soovitan Casa Fontestante oma). Kokku kulub salati valmistamiseks u 15 minutit :) 

See salat on muideks imehea ka Capri salatina (Insalata Caprese) ehk lisad lihtsalt küüslaugu ja võiga pannil kergelt pruunistatud mõnusa krõmpsu suvikõrvitsa sellele klassikalisele mozzarella-ga salatile ja minu arvates on tulemus veelgi maitsvam ;-) Sarnane salat on blogis olemas ka tehtuna baklažaaniga, kuigi selle puhul kasutan reeglina ahjus meega röstitud tomateid ja pigem valmistan seda sügisel, kui kodumaiseid värskeid tomateid ja suvikõrvitsat enam saada pole. 

Suvikõrvitsa-tomati salat sobib nii eel- kui ka kõrvalroaks. Sellest kogusest, mis kirjas, jätkub kahele pearoaks ja neljale kõrvalroaks. Mu mees, kes ka salatit kiitis, sai juurde veel natukene eelmisest söögikorrast ülejäänud keedetud kartuleid, mis ma pannil krõbedaks praadisin. Minule piisas õhtusöögiks täisti ainult sellest salatist, sest magustoiduks olid värsked mustikad :)

Vaja läheb:
2 suuremat küüslauguküünt
1 väiksem v keskmine suvikõrvits (200-300 g)
tükk võid
pisut meelepärast õli (praadimiseks)
soola
värskelt jahvatatud musta pipart
4 keskmist tomatit
150 g (1 pakk) fetajuustu
maitserohelist (eriti hea on basiilik, aga tüümianilehti lisan ka alati, kui neid on)
extra virgin oliiviõli (peale niristamiseks)

Haki puhastatud küüslauguküüned peeneks, lõika suvikõrvitsast õhukesed viilud. Soojenda pannil õli ja või ning prae selles küüslauku ja suvikõrvitsat kuni viimane on enam-vähem pehme ehk kergelt krõmps ja pisut pruunistunud. Maitsesta soola ja pipraga. 

Võta aedviljad pannilt ja serveeri koos viilutatud tomatite, murendatud feta ja maitserohelisega, nirista peale oliiviõli ja jahvata pipart. 


kolmapäev, 7. august 2019

Mustika-šokolaadikook martsipanipõhjal


Šokolaad, martsipan, pähklid, toorjuust, jogurt ja metsmustikad - sellistest koostisosadest ju lihtsalt peab tulema hea tort, onju!?! :) Tegelikult sobivad koogi jaoks ka vaarikad, kuid siis tuleks mustikajogurt asendada vaarikajogurtiga. Enamasti on kultuurmustikad küpsetistes küll suurepärased, aga selle maiuse jaoks soovitan kasutada just metsast korjatud mustikaid.

Kuigi mets- ja kultuurmustikate vahel biokeemilise koostise osas suuri erinevusi ei ole, on siiski esimesed mahlasemd ja just selle koogi jaoks sobivamad. Kultuurmustikates on vähem antotsüaniide - neid leidub ainult kestas ja mari on seest hele, samas kui metsamustikad on neid aineid ka viljalihas. Antotsüaaniidid on vesilahustuvad loodustlikud pigmentained, mis annavad marjadele värvuse ja on tugevad antioksüdandid, mis aitavad põletikega võidelda.

Kultuurmustikad on ka magusamad, sest neis on rohkem suhkruid ja vähem happeid. Kultuurmustikatest saab suurepärase moosi, samuti sobivad need marjad hästi nii mahla valmistamiseks kui ka sügavkülmutamiseks. Enamike küpsetiste seeski on need ideaalsed, lihtsalt selle jaoks on metsast korjatud marjad parimad.

Kirjutasin mustikate kasulikkusest mõni nädal tagasi Nädalalõpuleht LP-s. Need on tõesti sellised marjad, mis ei ole mitte ainult hullult head, vaid on ka tohutult kasulikud! Näiteks võrrelduna enamike teiste marjade ja puuviljadega sisaldab pool klaasi mustikaid sama palju antioksüdante kui neli-viis klaasi teisi vilju. Vitamiinidest, mineraalianetest, orgaanilistest hapetest jms rääkimata ... :)

Mustikaid tuleb korjata siis, kui need on täiesti küpsed ja kuiva ilmaga, et neid oleks võimalik puhastada. Metsmustikaid ei ole vaja pesta ja terve koorega mustikad säilivad jahedas kuni viis päeva. 



Pildil olev kook on 24 cm läbimõõduga vormis, aga väiksem (20-23 cm) sobib samuti suurepäraselt.

Et toorjuustu saaks ilusti vispliga kreemiks segada, peab see olema vähemalt paar tundi enne küpsetamist külmkapist välja võetud. Sulatatud šokolaadi ja želatiiniga paremini segunemiseks, võiks aga ka jogurt olla toasoe, samuti marjad (st mitte otse külmkapist võetud).

Põhi:
200 g martsipani
100 g purustatud metspähkleid
100 g valget šokolaadi

Aseta martsipan kümneks minutiks sügavkülma, et seda kergem riivida oleks. Riivi martsipan jämeda riiviga, töötle pähklid köögikombainis puruks ja sega riivitud martsipaniga. Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega läbi pähkli-martsipaniseguga.

Suru segu küpsetuspaberiga kaetud 20-24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külma. 

Täidis:
300 g toasooja toorjuustu
370-400 g (1 tops) toasooja mustikajogurtit
80-100 g suhkrut
200 g metsmustikaid 
200 g valget šokolaadi
4 lehte želatiini

Sega visplit kasutades toorjuust ja jogurt koos suhkruga ühtlaseks kreemiks. Lisa pooled mustikad ja sega kreemi hulka neid võimalikult palju vispliga purustades. Soovi korral võid marju ka kahvliga katki vajutada. Tükelda valge šokolaad, sulata vesivannil ja sega vispliga kiirelt kreemi hulka. 

Aseta želatiinilehed koos 4 sl külma veega väiksesse kastrulisse ja lase 10 minutit seista. Pane kastrul pliidil keskmisele kuumusele ja soojenda pidevalt segades, kuni želatiin on sulanud. Ära keema lase! Vala lahustunud želatiin ühtlase nirena samal ajal segades kreemi hulka. 

Viimasena sega õrnalt hulka ülejäänud mustikad ja vala segu vormi. Aseta vorm vähemalt kaheks tunniks külmkappi tahenema. Enne serveerimist eemalda vormist, kaunista mustikate ja muude marjade, riivitud šokolaadi jm meelepärasega. 



teisipäev, 6. august 2019

Topelt šokolaadiga kook


Kirjutasin just blogis, et lisan peagi siia uusi suvikõrvitsaretsepte ja esimene neist ongi siin! Nimelt üks suus sulav šokolaadiküllane kook, mis sisaldab märkimisväärselt mahlasust andvat suvikõrvitsat, tummisust toetavat kakaopulbrit, karamellist mekki lisavat pruuni suhkrut ja tervislikku kaerajahu. Suvikõrvitsaga ei ole ma seekord tõesti koonerdanud - üle 300 g on tegelikult selle koogi kohta väga palju, eriti veel kui arvestada teiste koostisainete koguseid:) Samas aga ei saa sööjad aru, et siin midagi “kahtlast” sees oleks, sest suvikõrvits teeb küll kooki tervislikumaks, kuid samas iseloomulikku maitset ei lisa ja peenelt riivituna “hajub” kuidagi ära ... :)

Mulle endale see brownie igal juhul maitseb, sööjad on kiitnud ja kuigi olen seda mõned korrad valmistanud, siis teen kindlasti veel, sest see on lihtne ja kiire, samas toitainerikas ja minu kriteeriumide kohaselt ka igati tervislik:D Võid ja suhkrut on ju võrdlemisi vähe, samas tume šokolaad, suvikõrvits, munad, naturaalne kakaopulber ja kaerajahu kuuluvad minu jaoks kasulike toitude kategooriasse. Šokolaadi puhul on muidugi mõõdukus oluline, et see ikka tervislik oleks, aga normaalsed inimesed (st mitte liiga suured magusasõbrad nagu näiteks mina) söövadki ju korraga vaid 1-2 tükki kooki, niiet selles osas peaks kõik kombes olema ;-) :D

Igal juhul paar märkust ka veel:

* See šokolaad, mille lisad koogile tükkidena, võib olla ka pähklitega. Mina kasutan šokolaadi ikka kokku 200 g, et kook võimalikult šokolaadine oleks, aga piisab muidugi ka 150st grammist. 

* Nagu ikka brownie puhul, mida paljud kipuvad liiga kuivaks küpsetama, tahaksin rõhutada, et ära kooki liigselt küpseta! Brownie ei tohiks olla mitte kuiv keeks, vaid pigem seest niiske maius. Kuigi 20 minutit tundub lühike aeg, on see siiski piisav, et kook ilusti taheneks, aga seest mõnusalt mahlane jääks. Küpsemisaeg sõltub ka vormi suurusest. Ku kasutad väiksemat vormi, siis on kook paksem ja aega võib sel juhul rohkem kuluda, kui retseptis kirjas. 



150-200 g tumedat šokolaadi
1 keskmine või 2 väiksemat suvikõrvitsat (puhastatult kaal 300-360 g)
50 g võid
3 muna
100 g pruuni suhkrut (tume muscovado)
3 sl konjakit, rummi, brändit või külma kanget kohvi
3 sl naturaalset kakaopulbrit
1,5 tl küpsetuspulbrit
100 g kaerajahu
tuhksuhkrut
meelepäraseid marju

Tükelda šokolaad ja riivi suvikõrvits. Võta 100 g šokolaadi, aseta koos tükeldatud võiga kastrulisse, sulata madalal kuumusel kergelt segades ja sega ühtlaseks.

Klopi munad kausis kergelt suhkruga lahti ning sega läbi sulatatud šokolaadi, alkoholi või kohvi ja riivitud suvikõrvitsaga. Sega kakao- ja küpsetuspulber jahuga ning lisa tainale. Sega ühtlaseks, lisa tükeldatud šokolaad ja sega kergelt läbi.

Laota tainas ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud neljakandilisse u 20X30 cm ahjuvormi. Küpseta ahjus 170 kraadi juures 20-25 minutit, kuni kook on tahenenud, kuid katsudes veel kergelt vetruv ja seest niiske. Pärast ahjust võtmist küpseb kook veel kuumas vormis edasi, seega ära kauem kindlasti küpseta.

Jahtunud kook lõika ruutudeks ja sõelu sellele tuhksuhkrut. Naudi meelepäraste suviste marjadega. Juurde sobivad ka vanillijäätis ja -kaste. 



Retsept sündis koostöös D-kokaraamatuga.

reede, 2. august 2019

Imehea suvikõrvitsa-juustuküpsetis Katalooniast

Praegu on minu jaoks lemmikaeg aastas! Mitte ainult päikeses, mõnusas soojas ilmas ja pikkades valgetes õhtutes pole asi, vaid veelgi rohkem on mulle meelepärane see, kui palju head ja paremat maitserikast kraami praegu metsast, aiast ja turult saab:) Muul ajal on kõik need viljad, mis hetkel kodumaise ja värskena igapäevaselt laual on alates tomatitest, suvikõrvitsatest ja lillkapsast lõpetades kõikvõimalike erinevate marjadega kas toodud välismaalt, sügavkülmutatud või pikalt seisnud, niiet selline aeg, kus tooraine tuleb pmst otse põllult potti, on lihtsalt imeline! Kuigi enamik toitusid on ju lihtsad - värske kartul, kukeseenekaste ja roheline salat sinna juurde retsepti ju ei vaja - , on need minu jaoks siiski kõige maitsvamad üldse. Samas retsepte selliste toitude jaoks ilmselt keegi eriti ei vaja  ja õnneks on ka suur osa suviseid lemmikuid juba blogis olemas alates külmast tomatisupist lõpetades halloumiga aedviljaroaga, kõikvõimalikest marjamaiustest rääkimata.

Kuigi suvikõrvits on aastaringselt saada, siis suviti teen ma sellega erinevaid toitusid ja küpsetisi kohe eriti palju (siin on need kõik olemas). Kuigi kasutan palju ka juba olemasolevaid retsepte, siis mõned uued on samuti varsti blogisse jõudmas;-) See-eest aga avastasin, et üks “vana” retsept on juba paar aastat blogis millegipärast mustandina ootel. Olen seda krõbeda pealispinnaga juustust küpsetist mõned korrad teinud ja see on ülimalt maitsev. Retsept pärineb Marimar Torrese 1992. a. ilmunud teisest kokaramatust “The Catalan Country Kitchen: Food and Wine from the Pyrenees to the Mediterranenan Seacoast of Barcelona”. Marimari näol on tegemist Torrese veiniperekonna liikmega, kes lisaks veinide valmistamisele armastab aega ka köögis veeta. Proua Torres ise kirjutab piruka kohta, et kuna küpsetises on aedviljad, munad ja lahja ricotta-juust ehk head asjad, mida iga ema tahab, et ta laps sööks, siis on see retsept pühendatud tema tütrele Christinale. Sellist pirukat serveeritakse Hispaanias esimeseks käiguks, kuid minu arvates on see hea ka suupistena või lisandina (grill)liha juurde.

Minuni jõudis see kokaraamat tänu Torrese veiniimpeeriumi praegusele juhile Miguel Torres Maczassekile, kes aeg-ajalt koos suurepäraste veinidega Eestit külastab ning kellega mul on au olnud mitu korda kohtuda. Torrese perekond on kasvatanud viinamarju ja teinud veini Kataloonias juba 17. sajandist saadik; Torrese veinimaja asutati 1870. a.

Nüüd on nende perekond aga taasavastamas ja kasvatamas vanu unustustehõlma vajunud viinamarjasorte, mis on inimeste koduaedades suutnud elus püsida pärast 19. sajandil Euroopas istandusi hävitanud viinapuu-juuretäi hävitustööd. Kataloonlaste poolt üleskutse peale kokku toodud erinevatest vanadest sortidest on mõned laboris välja valitud ja kasvama pandud ning nendest valmistatud veinipartiid juba paar aastat tagasi poelettidele jõudnud. Selliste vanade sortide taasavastamine on eriti jätkusuutlik tegevus just muutuva kliima tingimustes, sest kuna temperatuur soojeneb igal aastal keskmiselt paari kraadi võrra, siis kipuvad marjad Kataloonias viimastel aastatel üle küpsema ja happesust kaotama. Samas unustatud sordid on näidanud, et suudavad kõrgetele temperatuuridele ja põuale paremini vastu panna, seega tulevikus domineerivad tõenäoliselt just need pikalt unustuses olnud viinamarjad.

Kirjutasin Kataloonia toidust ja (uutest) veinidest paar aastat tagasi Nädalalõpuleht LP-sse ka artikli. Hispaania kirde osas asuv Kataloonia on autonoomne piirkond unikaalse kultuuri ja täiesti eraldi keelega (mitte dialekt) ning ühe eristuvama köögiga Euroopas. Katalaani köök sisaldab nii maitseid, mida me kõik armastame - tomatid, oliiviõli, küüslauk, sibulad, pähklid, kuivatatud puuviljad, palju värskeid ürte - ehk paljusid toiduaineid, mis on ka Prantsuse, Itaalia jt Vahemere köökides kasutusel, kuid need on teistmoodi kokku pandud. Katalaani köögi rikkuseks on just suur koostisainete valik, mis hõlmab üle 32 000 km2 suurust  maa-ala Püreneedest, Costa Brava ja Costa Doradani välja.

Aga et mitte liiga pikalt kirjutada ja lõpuks ka retseptini jõuda, lisan siia hoopis Marimar Torrese kokaraamatu eessõnast pärineva mõtte, mis mulle väga meeldib:

Meie teadvus ja toit, mida sööme on lahutamatud. Meie riietusest ja keelest palju enam defineerib meid see, mida me sööme. Seetõttu saavad täiskasvanud alati lohutuse toitudest, mida lapsepõlves söödi, isegi kui see oli tookord vastu tahtmist. 


Suvikõrvitsa-juustuküpsetis Christina

3/4 tl soola
1,3 kg (u 10 väikest) riivitud suvikõrvitsat
3 sl võid
1 suur hakitud sibul
2,4 dl (230 g) ricottat
2,4-3,6 dl (340 g) riivitud juustu
3 lahtiklopitud muna
1/4 värskelt jahvatatud musta pipart

Puista 0,5 tl soola riivitud suvikõrvitsale ja lase 15-20 minutit seista, et viljadest vesi välja tuleks. Aseta suvikõrvitsa köögiräti sisse ja pigista kogu vesi välja. 

Aseta 1 sl võid pannile ja prae selles hakitud sibulat madalal kuumusel 10 minutit. Vala sibul kaussi. Pane pannile ülejäänud või ja prae tsukiinit 10 minutit. Aseta kaussi sibulate juurde ja lase jahtuda. Lisa kaussi ricotta, 2,4 dl riivitud juustu, kergelt lahti klopitud munad, ülejäänud 1/4 tl soola ja pipar. Sega kõik korralikult läbi ja maitse, kas on vaja midagi veel lisada. 

Määri 12X23 cm läbimõõduga neljakandiline vorm kas või või õliga ja vala tainas vormi. Puista peale ülejäänud juust. Küpseta ahjus 190 kraadi juures 1 h kuni juust on pruunistunud. Lase jahtuda. Võta vormist ja serveeri toatemperatuuril, sest soojana on seda raske viilutada.