Boršisupi “põhi” talveks purki

Hetkel, kui küpsed ja maitserikkad köögiviljad turulettidel kuhjuvad, saab igasuguseid imemaitsvaid toitusid teha. Aga muidugi tasub mõelda ka hoidistamise peale, sest suvel on ju kõik "rohelne kraam" värskem ja soodsam kui muidu. Üks asi, mida ma ise suviti teen, on supipõhi, mida on talvisel kiirel ajal võimalik vähese vaevaga supiks keeta. Ma muidu poes müüdavaid purgisuppe ei valmista kodus kunagi (mitte et ma tahaks nende kohta midagi halvasti öelda, aga ma lihtsalt eelistan ise teisi asju süüa), aga enda tehtud purgisupid on midagi muud - need on tõesti hea koduse maitsega. Üks selline supipõhja retsept mul juba blogis on - vürtsikas tomatisupp-, mida peaaegu igal aastal teen. Aga nüüd jõuab siia ka mu teine ammune lemmik ehk borš :)

Panen alla kirja variandi, kuidas ise puljong keeta ja supp valmis teha. Kuid soovi korral saad võtta puljongikuubiku, -fondi või -pulbri, et maitsev supp eriti kiirelt valmis teha. Sel juhul võid lisada supi sisse kontidelt eemaldatud liha asemel näiteks hakkliha või frikadelle.

Supipõhi on selline asi, kus erinevalt küpsetamisest, kus tuleb enamasti grammi-täpsusega koostisained kirja panna, ei ole vaja ülemäära koguste pärast muretseda. Need siin on kogused nö ideaalis, aga minu arvates vahet pole, kas kaalud köögiviljad ära enne puhastamist või mitte. Mina kaalun lihtsuse huvides enne puhastamist, aga samas on mõnda asja on alati pisut rohkem, mõnda vähem - loodus ju ei tee kõiki asju nagu tehas täpselt ühe suuruse ja kujuga. Küll aga võiksid jälgida enam-vähem koostisosade proportsioone. 

Purgid peaksid olema korralikult puhtaks pestud ja steriliseeritud. Selleks kuumuta purke 120-kraadises ahjus u 20 minutit. Aseta purgid ahju restile tagurpidi. Purgikaasi keeda 5 minutit. Supipõhja jaoks soovitan kasutada suuremaid, umbes liitriseid purke; moosi jaoks sobivad igasugused purgid, kuid tasub võtta pigem pooleliitrised või veel väiksemad, sest korraga reeglina palju moosi ei sööda. 

Vaja läheb:

1 kg sibulat

1 kg porgandit

1 kg peeti

2 kg kapsast

1 kg tomatit

2-3 dl (oliivi)õli

30 musta pipra tera 

6 loorberilehte

3 sl soola

120 g suhkrut

3 sl äädikat

Haki sibul peeneks, riivi porgand ja peet, lõika kapsas peeneteks viiludeks ja haki tomatid. 

Võta suur pott, kuumuta selle põhjas õli ja prae madalal kuumusel hakitud sibulat u 10 minutit, kuni see on klaasjas . 

Lisa riivitud peet ja porgand ning kuumuta segades veel u 5 minutit. Lisa kapsas, tomatid, pipraterad, loorberilehed, sool ja suhkur. Lase aedviljadel potis küpseda aeg-ajalt segades kuni need on pehmed (kulub u 20-30 minutit sõltuvalt sellest, kui suured olid viljad). 

Lisa äädikas ja lase segul potis veel mõned minutid podiseda (ehk seni, kuni kõik köögiviljad pehmed on).    Eemalda loorberilehed ja pipraterad ning tõsta steriliseeritud purkidesse. 

Puljong:

0,5 kg searibisid või 1 kg sealihakonte

1 väiksem sibul

4 küüslauguküünt

1 varsseller

2 loorberilehte

5 musta pipra tera

0,5 tl soola

Aseta kondid või ribid külma veega potti. Kui ribid on ühe pika ribana, siis lõika neid väiksemaks. Lase veel keema tõusta ja keeda paar minutit. Kurna kondid sõelal ja loputa veega korralikult läbi. Pese pott puhtaks. 

Aseta puhtasse potti tagasi kondid, lisa kooritud ja sektoriteks lõigatud sibul, 2-3 cm juppideks lõigatud varsseller, kooritud ja pooleks lõigatud küüslauguküüned, loorberilehed ja pipraterad. Lisa potti 1,5-2 l külma vett ja lase sel keema tõusta. 

Keera kuumust vähemaks ja jäta puljong madalale kuumusele keema nii, et vesi õrnalt podiseks. Puljong on valmis siis, kui liha kontidel on nii pehme, et seda on kerge eemaldada. Kulub vähemalt 1 h. Kondid keevad kiiremini pehmeks, kuid ribide puhul kulub ligi 2 h. Keemise ajal eemalda vahukulbiga tekkinud vahtu. 

Kurna puljong ja eemalda liha kontide küljest.

Supi jaoks:

3-4 keskmist kartulit

u 1,5 liitrit puljongit

kontide või ribide küljest liha

vajadusel (õuna)äädikat, soola ja suhkrut

Lõika kooritud kartulid u 1 cm kuubikuteks ja keeda puljongis peaaegu pehmeks. Lisa liitrine purgitäis boršipõhja ja kontidelt eemaldatud liha ning keeda veel paar minutit. Lisa vajdusel veidi (õuna)äädikat, soola ja suhkrut. 

Serveerimiseks:

hapukoort

hakitud maitserohelist (tilli, rohelist sibulat, murulauku, lehtpeterselli)

värskelt jahvatatud musta pipart

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Gazpacho maasikatega

Suvel palavate ilmadega on minu arvates sellised jahedad ja jahutavad road igati oma kohal. Lisaks on gazpacho hästi tervislik ja toitainerikas, sest sisaldab erinevaid köögivilju. Veidi rasva (oliiviõli ja kitsejuust) aga aitab meil värskest kraamist vitamiinid ilusti kätte saada. 

Üks Hispaania juurtega külm tomatisupp gaszpacho mu blogis juba on, aga sellegipoolest otsustasin lisada  uue retsepti, sest vaheldust on ju vaja :) Kuigi mõlemas on tomatid, paprika ja maasikad, on see supp siin veidi teitsugune nii koostisosade kui ka maitse osas. Selliste suppide retseptidesse võid aga loominguliselt suhtuda - midagi (hullu) ei juhtu, kui neis näpuga järge ei aja või kogustest täpselt kinni ei pea. Erinevalt näiteks küpsetistest, mille puhul tasub alati retsepti täpselt järgida, et ideaalselt õnnestuksid. 

Soola soovitan supi sisse mõõdukalt lisada, sest kitsejuust annab samuti soolasust juurde. Lisaks tuleb soolaga ettevaatlik olla. Vajame küll veidi naatriumi, kuid pidev liigne tarbimine pole tervisele sugugi hea. Sellest, milline on maksimaalne päevane lubatud soola kogus jms, räägib TAI ekspert Tagli Pitsi viimase Nädalalõpuleht LP toiduosas. Minu jaoks isiklikult aga tapab liigne sool toidu maitse - ülesoolatud road on kõik ühe maitsega. Mulle aga meeldivad need asjad, mida valmistan ja ka tooraine on alati kvaliteetne, seega ei taha seda kuidagi soolaga ära rikkuda, vaid lisan soola vaid niipalju, kui hädavajalik :) 

Vaja läheb:

400 g küpseid tomateid

400 g maasikaid

150 g kurki

1 keskmine punane paprika

1 väike küüslauguküüs

pool väikest punast sibulat (soovi korral)

u 50 g saia

2 sl extra virgin oliiviõli (vajadusel rohkem)

1 sl punase või valge veini äädikat

1 sl suhkrut

0,5 tl soola

värskelt jahvatatud musta pipart

Serveerimiseks:

peotäis (peeneks hakitud) basiiliku, koriandri või mündi lehti

50-100 g feta- või kitsejuustu

krõbedaid saiakrutoone või röstitud saia

Haki tomatid u 1 cm tükkideks, puhasta maasikad, lõika kurk viiludeks ja puhastatud papika väikesteks tükkideks. Haki küüslauguküüs ja punane sibul peeneks. Murra sai tükkideks. 

Sega aedviljad ülejäänud komponentidega ja proovi aedviljadest mahlad välja pigistada. Võid seda teha ka käte abil.  Kata kauss toidukilega ja lase vähemalt tunnike külmkapis seista, veel parem üleöö. 

Töötle aedviljad köögikombainis peeneks. Kui soovid vedelamat suppi, lisa veel õli või vett. Maitse ning lisa vajadusel suhkrut või pipart. Soola ära pigem lisa, sest juustus on seda juba niigi.

Serveerimiseks jaga supp kahe kuni nelja kausi vahel, puista peale (hakitud) rohelist ja murenda juustu. Puista supilee ka saiakrutoonid või paku supi kõrvale röstitud saia. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kurgisalat peedi, avokaado ja hummusega

Hetkel on see kõige parem aeg aastas, mil värsket kraami tuleb ohtralt, sh ka värsket kurki, mis kuulub muide koos suureviljaliste köögiviljadega nagu arbuus, melon ja kõrvits kõrvitsaliste sugukonda, milles on umbkaudu 850 liiki. 

Arvatavasti Põhja- või Ida-Indiast pärit kurki kultiveeritakse seal riigis juba ligikaudu 6000 aastat, kuid metsikult kasvanult on see vili juba vähemalt 10 000 aastat inimeste toidulauda rikastanud. Ka muistsed kreeklased ja roomlased kasvatasid kurki. Näiteks on teada, et 1. sajandil Roomat valitsenud keiser Tiberius soovis lõunasöögiks värsket kurki. Teistesse Euroopa riikidesse, sh Eestisse jõudis aga kurk alles 17. sajandil. 

Varasemalt oli kurk mõru. Mõrkjas maitse oli tingitud mõruaine kukurbitatsiini sisaldusest. Mõnedel sortidel kippus veel mõned aastakümned tagasi osa vilju mõruks minema, kuid hetkel on mõru maitse tänu sordiaretusele võimalik veel vaid kasvutingimuste tõttu. Nimelt võib põhjuseks olla kas vähene niiskus vilja kasvatamise ajal mullas või kõikus temperatuur, mis mõlmad põhjustavad glükosiiditaoliste ühendite taseme tõusu. Kurgid aga vajavad korraliku saagi kasvatamiseks lisaks korralikule kastmisele ja võimalikult ühtlasele temperatuurile ka toitainerikast mulda. Muld peaks olema soojenenud, kohev, hea niiskusrežiimiga liivsavimuld, mis on ideaalis kõdusõnnikuga rikastatud. Samas kasvamise alguses (juunikuus) vajab kurk vett suhteliselt vähe, kuna maa on veel jahe, mistõttu liigne kastmine võib kasvu hoopis vähendada. Et tegemist on soojanõudliku taimega, mille jaoks on parim kasvutemperatuur 25-28 kraadi, soovitatakse kurki kasvatada kas kasvuhoones või kile all. Vilju soovitatakse koristada üle kahe päeva, et need ei kasvaks üle. Lisaks aitab kurgi varakult korjamine suurendada selle saaki. 

Kurk on sarnaselt aedsalatiga kõige vesisem köögivili - selles on keskmiselt 95% vett ja 100 grammis on vaid 20 kcal. Kurgile omane lõhn on aga tingitud eeterlikest õlidest, mida kurgis on 1m%. Vitamiine leidub kurgis võrreldes teiste köögiviljadega väga vähe (vaid K-vitamiini võiks esile tuua), eriti vitamiinivaene on aga kurgi viljaliha, kuna vitamiinid on peamiselt koores ja vahetult selle all. Kurgi kuivaines on aga see-eest ligi 10% mineraalaineid, eriti hea on aga kurk kaaliumi- ja magneesiumiallikana. Kurgis olev suhkur soodustab kurkide hapendamist. Hapendmisel, marneerimisel ja soolamisel muide säilivad vitamiinid väga hästi. Kurgis olevad pektiinained (kiudained) aitavad organismil toitaineid paremini omastada ja toimivad ka kerge lahtistina. 

See salat on toitev ja sobib hästi nii lihakõrvaseks kui ka eraldi nautimiseks näiteks suvisele aia- või terrassipeole. Kõrvale sobib suurepäraselt värske (haputaina) sai või hoopis röstitud leivaviil. Serveerimiseks kasuta ühte suurt või kahte väiksemat vaagnat. Salat on mõeldud neljale, seega võid ka selle juba kohe neljale taldrikule serveerida.

Maitserikas salat sobib ka veganitele, kui feta asendada mõne taimse juustuga. 

Vaja läheb:

u 100 g salatilehti, nt beebispinatit

u 200 g hummust

poole sidruni mahl

oliiviõli

2 keskmist küpset avokaadot

100-200 g riivitud peeti või porgandit või mõlemat

pool keskmist pikka kurki

150 g fetat

peotäis piiniapähkleid, seedermänni-, päevalille- või kõrvitsaseemneid

(värskelt jahvatatud) musta pipart

Võta serveerimisalus ning laota kõige alla pestud ja kuivatatud salatilehed. Ühte vaagna ossa aseta hummus. Nirista nii salatilehtedele kui ka hummusele veidi oliiviõli ja pigista peale osa sidrunimahlast.

Laota avokaadoviilud või tükid, riivitud porgand või peet, viilutatud kurk ja murendatud või tükeldatud feta salati lehtedele. Avokaadole pigista peale ülejäänud sidrunimahl.

Rösti piiniapähklid või seemned soovi korral enne salatile lisamist kuival pannil kuldpruuniks. Puista need salatile ja jahvata kõige peale musta pipart. Naudi kohe!

Retsept ilmus mullu juunis siin

Kerge salat maasikavinegreti ja grilljuustuga

Suvisel ajal meeldib mulle ka marju salatisse lisada, näiteks eile olid mustikad ühes värskes salatis seltsiks arbuusile, kurgile, tomatile ja feta-juustule. Seetõttu on blogiski mitmeid retsepte, kus on sees kas maasikad (siin koos grillitud prosciutto ja viriskutega, siin koos avokaado ja ahjulõhega, kana ja grillitud virsikutega, siin koos burrataga ja siin koos grillitud kanaga) ja mustikad (siin koos halloumiga). Maasikatest saab muide ka imehea külmsupi, kuid vahel teen marjadest ka kastet, näiteks maasikavinegretti, sest see on soojade ilmadega kerge salati lisandiks ideaalne :)

Selle grill- või praejuustu ja maasikavinegretiga salati saab valmis umbes paarikümne minutiga.  Grill- ehk praejuust on kõige parem otse pannilt või grillilt, sest siis on ta pealt krõbe ja seest imeliselt kreemjas; jahtudes muutub aga krudisevaks, veidi kummiseks ja pisut kõvemaks. Seega soovitan kõigepealt valmis teha maasikakastme ja kõige viimasena praadida või grillida juustu, et saaks kohe sööma hakata :)

Maasikavinegrett:

1 väike küüslauguküüs

200 g värskeid maasikaid

2 sl õuna(siidri)äädikat

2 sl extra virgin oliiviõli

soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

1 sl (pruuni)suhkrut või vedelat mett

Haki küüslauguküüs peenelt, lõika suuremad maasikad väiksemaks, aseta kõik koostisosad kannmikserisse ja töötle ühtlaseks. 

Salat:

u 100 g meelepäraseid salatilehti (näiteks rukola, spinat)

300 g  grilljuustu

paar peotäit kirsstomateid ja peotäis basiilikut (soovi korral)

Pese ja kuivata roheline kraam ning aseta kas kaussi või jaota nelja taldriku vahel. 

Prae või grilli juustu kummaltki poolt mõni minut, kuni see on kuldpruun. Serveeri kohe. 

Serveerimisel vala kaste salatile ja sega läbi. Soovi korral lisa poolitatud kirsstomatid ja veidi väiksemaks rebitud basiilikulehed. Kõige peale aseta juust kohe pärast grillimist või praadimist. Võid peale niristada veel vinegretti ja jahvatada musta pipart. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin