kolmapäev, 27. mai 2020

Šokolaadi-juustukook rabarbriga


Kuna valge šokolaad - nagu kondenspiim, martsipan, halvaa jmt ülimagusad asjad - on hapu rabarberiga perfect match, siis sai seekord need ühe koogi sisse kokku pandud. Valge šokolaadi ja rabarbri kooslust mul veel retseptivaramus polnudki ja õnneks sai tulemuseks kook, mida süüakse ja kiidetakse :) Selles mõttes on ikka tore, et eriolukord on läbi ja sõpradega jälle näost näkku suhelda saab, sest nii on ka oluliselt rohkem võimalust küpsetada, samuti on kookide sööjaid (oluliselt) rohkem, kui eriolukora ajal :)

Igal juhul see šokolaadi-juustukoook - võib öelda ka toorjuustuga blondie, kui välismaised nimed meeldivad - on hullult hea kevadise rabarbriga, see-eest suvel saad seda küpsetada hapude marjadega, nt vaarikad, sõstrad, mustikad, tikrid; sügisel aga pohlade, jõhvikate või õuntega, mis ei ole magusad. 

Selles küpsetise šokolaadikihis võid kasutada nii valget suhkrut (fotol olev küpsetis) kui ka pruuni - mõlemal juhul tuleb kook igati maitsev, kuid viimase puhul on paremini näha ka kergelt marmorjas muster. See viimane minu jaoks eriti oluline ei ole - tähtis on ikka koogi maitse! - , aga kui soovid mõnda šokolaadi ja toorjuustuga päris marmorkooki, siis blogis on päris palju erinevaid variante :)

Näiteks toorjuustu ja mustikatega,

toorjuustuga brownie,

toorjuustu ja kõrvitsaga brownie,

pohladega brownie,

küpsetamata juustu-šokolaaditort ja

tort juustu ja šokolaadiga.

Lisaks veel marmorjas keeks tumeda õllega,

šokolaadipõhjal kook juustu ja kõrvitsaga,

jogurti ja šokolaadi-toorjuustuga,

šokolaadi, juustu ja koorelikööriga ning

rabarberikreemi ja toorjuustuga kook. 

Ja tegelikult on veel ka kaks mahlast marjakeeksi: vürtsikas pohladega, mis sobib nt jõluajaks, ning suvine vaarika-mustika maius. Seega küpsetamisideedest (marmorkoogifännidele) puudu ei tohiks olla ;-)

Kui kasutad riisijahu, siis võid sellele lisada soovi korral 0,5 tl küpsetuspulbrit, et asendada gluteeni, aga see ei ole eriti oluline. Paljud ei lisa üldse küpsetuspulbrit brownie'desse ja blondie'desse, aga ma ise seda gluteenivabade kookide puhul siiski teen, vahel aga lisan seda pisut ka nisujahu kasutamise korral. Küpsetuspulber lisab näiteks kohevust, aga kas seda sellist tüüpi kookide puhul on seda (juurde) vaja või mitte, on juba puhtalt maitseküsimus :)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


Šokolaadikiht:
200 g valget šokolaadi
200 g võid
120 g (pruuni) suhkrut 
4 suurt toasooja muna
120 g riisi- või nisujahu

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Tükelda või, aseta koos suhkruga kastrulisse ja sulata madalal kuumusel aeg-ajalt segades, kuni nii suhkur kui ka või on sulanud ja tekkinud ühtlane segu. Keera kuumus kinni, lisa tükeldatud šokolaad kastrulisse ja sega ühtlaseks. 

Vala šokolaadi-või segu kaussi, lase paar minutit jahtuda ja klopi selle hulka ükshaaval munad, lisades järgmise, kui eelmine on tainaga segunenud. Viimasena lisa hulka sõelutud jahu. Vala šokolaadimass küpsetuspaberiga kaetud u 20X30 cm koogivormi.

Juustukiht:
1 suur toasoe muna
300 g toasooja toorjuustu
60 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
1 sl riisi- või nisujahu
200-300 g tükeldatud rabarberit

Juustukihi jaoks sega kõik ained omavahel, va rabarber. Vala segu vormi, aja laiali ja tee kas nuga, spaatlit või lusikat kasutades koogile marmorjas muster ehk tõsta kihte segamini. Viimasena laota peale rabarbritükid ja suru neid õrnalt taina sisse.

Küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni see on äärtest tahenenud, kuid keskosas võib juustukiht veel pisut võdiseda. Kui kasutad auruahju, siis sobib küpsetusrežiim "keskmine niiskus" - 180 kraadi juures kulub 20-25 minutit.

Lase vormis täielikult jahtuda ja aseta kook seejärel külmkappi. Serveerimisel lõika ruutudeks ja puista soovi korral peale veel mündilehti. Hoia kooki õhukindlalt suletud anumas külmkapis.

esmaspäev, 25. mai 2020

Frikadellidega aedviljasupp


Eriolukorra ajal, kui üritasin poes võimalikult harva käia, tegin sageli toitusid lihtsalt sellest, mis kodus olemas oli, mitte alati seda rooga, mida ma ideaalis oleksin valmistada tahtnud. Kui seda suppi esimest korda keetsin, oli mul külmkappi jäänud 2 pakki hakkliha, samuti oli verandal erinevaid aedvilju (peeti, porgandit, sellerit, kartulit); kodumaist sibulat ja küüslauku on kodus niikuinii alati. Kuna igasuguseid aedviljaroogasid, kotlette, lihapalle ja pastakastmeid olin juba viimaste nädalate jooksul hakklihaga teinud, siis otsustasin külmas olevast hakklihast valmistada hoopis frikadellid, aedviljadest aga supi keeta. Panin retsepti kirja ja nüüd olen seda juba mitu korda keetnud, sest ... niii hea sai :)

Retseptis kirjas olevast kogusest saab suure potitäie suppi, mida säilib mitu päeva külmkapis, aga selle võib ka sügavkülma pana. Peediga supp on maitserikas ning kerge magus-hapu nüansiga, kuid boršiks ma seda siiski ei nimetaks, sest selleks peaks ikka olema ka puljong ise keedetud ja supi sees "päris" liha. Vähemalt minu joks, sest nii olen ma lapsest saadik harjunud :)

Kui soovid veganisuppi, siis kasuta aedviljapiljongit ja jäta kas frikadellid ära või lisa supi sisse taimsed frikadellid.

Frikadellid:
2 muna 
600 g (2 pakki) veise- või delikatesshakkliha (ehk veise- ja sealiha segu)
1 tl soola
pipart

Klopi munad kergelt lahti, sega läbi hakklihaga ja maitsesta. Vormi segust meelepärase suurusega pallikesed ja aseta kas külmkappi või prae soovi korral pannil õli sees kergelt läbi.

Supp:
1 keskmine sibul
3 keskmist või suurt porgandit
3-4 varssellerit
õli või selitatud võid praadimiseks
3-4 keskmist peeti 
5-6 keskmist kartulit
u 2 l meelepärast puljongit
1 sl suhkrut
2 sl õunaäädikat või 3 sl sidrunimahla
soola (vajadusel)
värskelt jahvatatud musta pipart
peotäis maitserohelist (tilli, murulauku, rohelist sibulat, lehtpeterselli, koriandrit, tüümianilehti vms)

Haki sibul peenelt ning lõika porgand ja seller õhukesteks viiludeks. Kui soovid, võid porgandi ka riivida, kuid sel juhul lisa see supile hiljem koos peediga. Küpseta neid kolme aedvilja poti põhjas õli  või selitatud või sees madalal kuumusel aeg-ajalt segades vähemalt 10 minutit kuni sibul on klaasjas. 

Riivi peedid (võid muidugi ka peedid hoopis väikesteks u 1 cm kuubikuteks lõigata) ja tükelda kartulid kuubikuteks (1-1,5 cm). Lisa peet ja puljong potti ning lase supil u 10 minutit õrnalt mullitades keeda. Lisa kartul, frikadellid, äädikas või sidrunimahl ja suhkur, vajadusel ka vett, ning keeda suppi veel u 10 minutit kuni kõik aedviljad on piisavalt pehmed. Vajadusel lisa soola.

Serveerimisel jahvata supile musta pipart ja puista lahkelt maitserohelist; paku juurde kindlasti paksu hapukoort. 

reede, 22. mai 2020

Vana hea kondenspiima-rabarbrikook




Nädalavahetusel on ikka aega küpsetada ka nüüd, mil eriolukord läbi:) Nii palju, kui viimastel kuudel, ei ole köögis aega veetnud ilmselt enamik inimesi. Mina samamoodi, sest lisaks tööle, mille tõttu teen ohtralt süüa, sai nüüd ikka oluliselt rohkem kokatud. Kui ikka päevad läbi kodus olla ja ära jäävad kõik lõunad, kohvitamised, õhtusöögid, üritused jne, siis on kodus söögi tegemist peaaegu poole rohkem, mis on minu jaoks väga tore! Mulle hullult meeldib köögis aega veeta ja erinevaid asju katsetada, nii et tegelikult nautisin seda rahulikumat aega kodus kohe väga. Samas oli minu jaoks tegemist omamoodi rekordiga, sest ma ei ole elus kunagi varem nii palju aega kodus olnud ja kaks kuud järjest enam-vähem iga päev kolm korda päevas süüa teinud, kuigi küpsetanud olen muidugi teatud perioodidel (nt kokaraamatute tegemise ajal) kordades rohkem.

See palju kasutatud imehea retsept on blogis olnud juba väga kaua aega, kuid nüüd sai seda pisut täpsustatud ja paremaks tehtud, et ikka ideaalne oleks ;-) Kuna hapu rabarber on magusate asjadega (nt valge šokolaad, martsipan, kondenspiim, halvaa) suurepärane kombo, siis on blogis tegelikult veel teisigi sarnaseid kooslusi, nagu nt keedetud kondenspiima ja kohupiimaga kook, kondenspiima-juustukook mandlipõhjal, halvaaga küpsetis ja purukook karamellise toorjuustukreemiga. Rabarber on muidugi nii maitsev tooraine, mis ei väsi inspireerimast, et blogisse on oodata veel omajagu hõrke küpsetisi ;-) See retsept ilmus algselt siin ja selle juures räägin ka pisut rabarberist.

Võin kinnitada, et see kook viib keele alla, sest täiuslikult on tasakaalus magus ja hapu, samuti õhkõrn beseevaht, kreemjas kondenspiimatäidis ja krõbe põhi. Kui ei ole aega või viitsimist ise muretaina valmistamisega jännata, siis kasuta poes müüdavat tainast. Taina valmistamine on tõesti ainus asi, mis selle koogi juures pisut rohkem aega võtab, kuid täidise ja katte tegemine on mõlemad kerged ja väga vähe aega nõudvad.

Küpsetamisel soovitan rabarberit mitte koorida. Sihvakad noored peened varred sobivad kasutamiseks koos koorega, lisaks annab punane koor koogile ilusa roosa värvuse. Pean seda igas rabarbriteemalises postituses üle kordama, sest inimestel on rabarberivarte koorimine nii sisse harjunud tegevus ja lisaks kardavad paljud, et koored jäävad koogi sees kõvad, et näen seda pidevalt nii sotsiaameedias kui ka - mis seal salata - oma lähedaste ja sõprade juures ... :) Aga ma teen väsimatut propagandat rabarberikoorte poolt (eile õhtul nt sõprade juures), nii et loodevasti varsti saab äkki juba ilma kooreteema lisamiseta blogis hakkama :D

Kui on soov beseele ka nn pisarad tekitada, siis soovitan kasutada peen- või tuhksuhkru asemel tavalist valget suhkrut ja lisada seda kahes-kolmes osas mitte supilusikatäie kaupa nagu retseptis kirjas. Besee hakkab nö nutma, st sellele tekivad pisaralaadsed kuldsed tilgad, kui suhkur on vahustamise ajal korralikult lahustamata jäänud. 


Gluteenivaba koogi põhja jaoks võta 80 g toortatra- ja 100 g maisijahu, lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit ja 20 g võid. Pildil olev kook on loomulikult gluteenivaba :)

Põhi:
180 g nisujahu
70 g peen- või tuhksuhkrut
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
1 munakollane

Aseta sõelutud jahu suhkru ja soolaga kaussi või köögikombaini, lisa tükeldatud külm või ja töötle või haki noaga riivsaia meenutavaks tainaks. Lisa munakollane ja 2-3 tl jääkülma vett, sega läbi ning mätsi ühtlaseks tainapalliks. Keera tainas kilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ja aseta 24-26 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja ja äärtele u 2 cm kõrguselt. Vorm peaks olema eelnevalt ette valmistatud, st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Kata tainas toidukilega ja aseta vorm veel 30 minutiks külmkappi. 

Eemalda tainalt kile, kata küpsetuspaberiga ja aseta sellele raskuseks küpsetamata riis või keetmata oad või herned ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 15 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega, aseta vorm tagasi ahju ja küpseta veel 5-10 minutit kuni põhi on kergelt pruunistunud ja katsudes kuiv.

Täidis:
400 g rabarberit (puhastatud kaal)
400 ml (1 purk) magusat kondenspiima
3 munakollast
1 sl maisitärklist

Lõika rabarber õhukesteks viiludeks, jämedad varred lõika eelnevalt pikuti pooleks. Klopi munakollased vispliga kergelt lahti, sega läbi kondenspiimaga, seejärel sega hulka maisitärklis. Lisa ka rabarber ja vala segu vormi eelküpsetatud põhjale. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 30-35 minutit kuni täidis on tahenenud.

Kate:
4 munavalget
150 g peen- või tuhksuhkrut

Vahusta munavalged pehmeks vahuks. Lisa edasi vahustades supilusikatäie kaupa suhkur lisades järgmise lusikatäie siis, kui eelmine on segunenud. Laota vaht koogile ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 10 minutit kuni kate on pealt kergelt kuldne. 

Lase koogil enne lahti lõikamist jahtuda. Lõika kooki märjaks tehtud noaga ja hoia külmkapis. 


teisipäev, 19. mai 2020

Maasika-rabarberimoos




Selle aasta esimene moos koduaia rabarberist sai eile purki! Seltsiks lisasin ühe paki kogemata sügavkülma sattunud maasikaid, kuigi tegelikult on rabarber suurepärane moosi- ja marmelaadimaterjal ka ilma marjadeta, meeldib mulle seda siiski eriti just maasikatega kombineerida, nagu nt kisselli puhulgi. Tegelikult on rabarberi-maasikamoosi muidugi ideaalne keeta juunis, mil saadaval juba kodumaised maasikad, aga kuna hetkel on mul juba kõik enda tehtud keedised keldrist otsas, siis tundus hea variant koduaia rabarbrist uus asemele teha :)

Minu arvates on nii küpsetamiseks kui ka moosiks parimad just kevadised mahlased peened rabarbrivarred, millel koor veel erksalt punane. Küpsetistele ja hoidistele annab see punane koor ilusa roosa värvuse, seega ära mitte mingil juhul rabarbrit praegusel ajal koori! Kui aga rabarber on juba jäme ja puitunud, siis ei ole see eriti hea enam toidus kasutamiseks. Reeglina juhtub see jaanipäeva paiku, kuid kevadel on rabarber suurepärases vormis. Juuni lõpust alates aga pigem kasuta rabarberi asemel juba maasikaid jm marju. 

Moosisuhkur sisaldab pektiini ja seega ei ole vaja moosi pikalt keeta, et see pakseneks. Samuti ei ole vaja tänu sellele liigselt suhkrut lisada, vaid moos jääb mõnusa hapuka nüansiga. Kui moos tundub retseptis kirjas oleva aja möödumisel pisut vedel, siis ära ennast sellest häirida lase, sest see pakseneb jahtudes. Kui aga kauem keeta, siis on oht, et moosisuhkrus oleva pektiini mõju väheneb ja tulemuseks ei ole piisavalt paks keedis.

Rabarber lõika õhukesteks viiludeks ja maasikad neljaks, suuremad rohkemateks tükkideks. Kui aga soovid, et maasikaid on moosi sees ka tükkidena, mitte ei ole kõik laiali keenud, siis lõika maasikatest suuremad tükid ja väiksemad marjad jäta üldse terveks.

Pildil on moos koos kohupiimapannkookidega, kuid loomulikult sobib see kokku ka kõigi teiste  toitudega, millega muidu moosi sööd (nt sõrnikute, porgandi-, õuna- või banaanipannkookide, kohupiimavormi või hoopis mõnde pudruga), rääkimata niisama söömisest ;-)


Vaja läheb:
500 g rabarbrit
500 g maasikaid
400-450 g moosisuhkrut

Tükelda rabarber ja aseta koos 2 dl veega potti. Kuumuta vahepeal segades u 5 minutit kuni rabarber hakkab lagunema ja pehmeks muutuma. Lisa tükeldatud maasikad ja suhkur ning kuumuta keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades 10-15 minutit, kuni rabarber on lagunenud ja maasikad pehmed. Kui tekib vahtu, siis eemald see vahukulbiga. 

Aseta potile kaas ja lase moosil enne purkidesse tõstmist vähemalt 10 minutit seista. Tõsta või vala keedis  steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Purke on kõige lihtsam ahjus steriliseerida (30 minutit 120 kraadi juures tagurpidi ahjurestil), kaasi tuleks aga 5 minutit keeta. 

laupäev, 16. mai 2020

Gougères - keedutainast ja juustust imehead suupisted


Täna on rahvusvaheline tsöliaakiapäev ja jagan ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Mari-Liis Helviku lugu sellest, kuidas ta vastava diagnoosi sai. Tasub lugeda! Eriti neil, kes ise kahtlustavad, et see jube haigus neid võiks vaevata. Kuigi ma ise tsöliaakiat ei põe ja hea meelega nisujahust küpsetisi naudin, siis tean paraku oma lähedase kaudu, mida see väga raske haigus endast kujutab. Just seetõttu on mul blogis ka palju (ilmselt üle 90%) gluteenivabu retsepte ja viimane katsetus on nisujahuta gougere’id, mille retsepti ja küpsetusnippe täna allpool jagan. 

Õnneks on viimasel ajal näha, et gluteenivaba dieet, mida paljud isehakanud “eksperdid” propageerisid kui tervislikku ka neile, kes ei põe tsöliaakiat, on samuti moest läinud, nagu ikka selliste hetkeliste ilma igasuguse teadusliku aluseta hype’idega olema kipub. Kui kirjutasin aga mõned aastad tagasi, et tsöliaakia-diagnoosi saamiseks peaks arsti poole pöörduma ja et terve inimene ei peaks tervislikest täisteraviljadest loobuma, sain ikka väga palju tagasisidet, samas kui hetkel on juba mitmed need samad inimesed, kes “tervislikku" gluteenivaba dieeti (sh paleo) pidasid või seda propageerisid või oma perele peale surusid, seismas sabas mõnes pagarikojas, kus värskeid nisujahust küpsetisi saab, või kodus mõnda poppi nisujahust saia küpsetamas. Näiteks Pille potisai, mille retsept jõudis nii ETV saatesse Ringvaade kui ka Nädalalõpuleht LP veergudele, on laual neilgi, kelle jaoks sõna “nisujahu” oli veel mõni aasta tagasi põlu all ja menüüs täiesti välistatud :D Rääkimata igasugustest kaneelisaiadest, kringlitest, focaccia’dest jm ahjusoojadest küpsetistest. Aga eks kui teadlaste ja arstide asemel minna kaasa moevooludega ja kuulata internetis oma “teadmised” omandanud nõustajaid, siis see õnneks nii ikkagi alati lähebki ... tõde tõuseb, vale vajub, teadis juba vanarahvas :) Säilitagem terve mõistus ja kuulakem ikka PÄRIS eksperte, siis on elu palju lihtsam ja ilusam ;-)

Aga rääkides gougère'idest, siis Prantsusmaalt pärit küpsetise peene nimetuse taga on tegelikult lihtsad juustuga keedutainast õhulised profitroolid. Krõbedad pätsikesed maitsevad imeliselt ja on suurepäraseks suupisteks näiteks šampanja, veini ja õlle juurde. Mina olen juba aastaid nende suur fänn! Kuna seest on juustuprofikad tühjad, siis võib neid ka pooleks lõigata ja mõnd meelepärast täidist (nt suitsukala salatit) sisse panna, kuigi Prantsusmaal, kus olen neid erinevatel üritustel, restodes, kohvikutes jne väga palju saanud, pole kordagi näinud seda tehtavat. 

Traditsiooniliselt kasutatakse valmistamisel Gruyere või vanemat Compte juustu, kuid vabalt võid selle mõne kodumaise kõva ja kuiva laagerdunud juustuga asendada. Mina seda alati teengi, sest esiteks on kodumaised juustud juba nii head ja teiseks ei ole vaja siis mitmes poes käia :)

Olen ise küpsetanud ilmselt tuhandeid profitroole, seega panen kirja mõned nipid, millega arvestada, kui soovid seest tühje küpsetisi. Samas ei ole see antud juhul tingimata oluline, sest maitseomadusi ei mõjuta asjaolu, kas need on seest tühjad või mitte. Enne, kui neid ise küpsetama hakkasin, ma ei teadnudki, et peaksid seest tühjad olema, sest isegi Prantsusmaal on pakutavate gougeres sisu enamasti täiuslikkusest kaugel, samas on need alati tõeliselt maitsvad :) Kuna need serveeeritakse alati ilma täidiseta lihtsalt suupistena, siis ei olegi ju tegelikult üldse vahet, on need tühjad või mitte :)

* Enne munade lisamist peaks tainas tainas saama jahtuda, et munad küpsema ei hakkaks. Samal põhjusel on oluline võimalikult kiire munade tainasse segamine, mida võib teha nt mikseriga. Oluline on, et üks muna oleks enne tainasse täielikult segunenud enne, kui lisad järgmise. 

* Maitseainetest sobib tainasse lisamiseks pipra asemel suurepäraselt muskaatpähkel, samuti sinepi- ja paprikapulber. Mina olen kasutanud ka tšillimaitseainet. Kes soovib, võib tainasse pisut värskeid või kuivatatud ürte lisada, nt murulauku, tüümianilehti, tilli.

* Kui sul pritskotti ei ole, siis võid kasutada muud puhast kilekotti, millel saad nurga ära lõigata. Pritskotist tainast pannile pigistades tekkiva tainatipu võid enne küpsetamist märja käega õrnalt tasaseks suruda, et see küpsedes ei kõrbeks. 

* Soovitav on võtta profitroolid pärast küpsetamist ahjuplaadilt, et need alt kuivad ja krõbedad jääksid, mitte kondensvedeliku tõttu ära ei vettiks. 

* Eriti head on need küpsetised ahjusoojalt, aga kui soovid täidist sisse panna, siis peaksid neil jahtuda laskma. 

* Kuigi tavaliselt saavad  juustupätsid esimese asjana ja ülikiirelt otsa, siis mainin ikkagi igaks juhuks, et juhul, kui midagi üle jääb, siis saad need panna sügavkülma.

* Gluteenivabad gougere’de (järgmisel pildil) valmistamiseks asendasin nisujahu maisijahuga ning lisasin 0,5 tl küpsetuspulbrit ja 20 g võid.


Vaja läheb: 
80 g võid
0,5 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart 
140 g nisujahu
4 suurt toatemperatuuril muna
100 g riivitud kõva laagerdunud juustu

Tükelda või ning aseta koos 2,5 dl vee ja maitseainetega kastrulisse. Kuumuta, kuni või on sulanud ja sega hoogsalt hulka jahu (lisa kogu jahu korraga). Sega, kuni tainas lööb äärtest lahti ja muutub ühtlaseks palliks. Küpseta seda pallikest potis segades nii, et see põhja kinni ei jääks, u minut. Tõsta tainas kaussi ja lase mõni minut jahtuda.

Klopi või mikserda hoogsalt ükshaaval munad tainasse, seejärel 3/4 juustust. Tõsta tainas pritskotti ja tee sellega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 1,5 cm vahega u 2-eurose läbimõõduga väikesed kuhjakesed. Kuna taina kogusest saab täpselt kaks plaaditäit, siis tasub pool tainast panna külmkappi ja küpsetada järgmine plaaditäis siis, kui esimene on ära küpsenud. 

Puista peale ülejäänud juust ja küpseta ahjus 220 kraadi juures 5 minutit. Alanda ahju temperatuur 190 kraadini ja küpseta veel 20-25 minutit kuni pätsikesed on kuldpruunid. Lase u 5 minutit ahjuplaadil taheneda, seejärel tõsta restile jahtuma.


NB! Keskmine (telefoniga tehtud) pilt on gluteenivabadest profikatest. Kui fotodel klikata, näeb neid suuremalt, ja siis on ka küpsetise tekstuur paremini näha. 

teisipäev, 12. mai 2020

Maitsev feta-peedi panniroog



Tundub, et elu hakkab jälle vaikselt tagasi “normaalseks” minema :) Kuigi oma kodus oma kõige lähema(te) inimes(t)ega olla on supermõnus, siis tegelikult on esimesed koosolemised sõpradega näidanud, et oli siiski asju, mida elektroonilised kanalid ei saa asendada. Olen ise olnud viimasel nädalal päris üllatunud, kui ääretult tore on ikka koos istuda, veini juua, grillida, saunas käia ja niisama lihtsalt lobiseda. Et see kõik nii nauditav on, selleks pidi ilmselt ligi kaks kuud eraldatult kodus istuma, sest muidu on sellised sõpradega kokkusaamised ja igasugused üritused (nt sünnipäevad) nii igapäevaelu osa, et isegi ei mõtle sellele eraldi :) Nüüd aga üle pika aja sõpradel külas käies (suisa mitmel õhtul kohe) hindad seda ikka hoopis teistmoodi ja ausalt öeldes ei tahaks sellest ikka kuidagi enam nii pikaks ajaks loobuda ... Täna just hommikul telekas rääkis üks inimene, kuidas inimene on sotsiaalne olend ja vajab suhtlemist, kokku saamist jms ning ma mõtlesin terve aja, et täpselt nii see on. Võib-olla ei oskakski hinnata ühist ajaveetmist nii palju, kui poleks olnud seda erakordset aega vahepeal, mis siiani tundub täiesti sürreaalne ... 

Igal juhul tatar ja hakkliha olid ühed popimad “karantiinitoidud”, minul on ka peet pidevalt kambas olnud ja seda nii suus sulavates lihata burgerites, hakklihaga kotlettides ja frikadellidega aedviljasupis kui ka vinegrett salatit tehes. Viimast sai ikka päris sageli valmistatud, sest see on lihtsalt niiiii hea (just ise tehtuna) ja sobib eriti hästi kokku meie lemmikkiirtoiduga ehk roaga, mida teen, kui pole aega kokata. Selleks on nimelt laagerdunud antrekoot, mida tuleb lihtsalt mõlemalt poolt kõrgel kuumusel mõned minutid pruunistada, maitsestada värskelt jahvatatud musta pipra ja soolahelvestega ning lasta u 10 minutit fooliumis seista. Meie sööme antrekooti alati rare või medium rare küpsusastmes, sest nii on see eriti hea, aga küpsetusaega saab vastavalt oma maitse-eelistustele ja liha paksusele varieerida - oluline on, et saad enda jaoks parima roa :)

Pildil on 200-grammine antrekoot (täpselt paras ühele inimesele) ja juures lisaks vinegretile veel ka nostalgiline (minu lemmiksalat lapsepõlves) tomati-sibula salat, mida ema õpetuse järgi suviti valmistan. Erinevalt vinegretist seda retsepti veel blogis ei ole (hetkel on saada vaid siin), kuid eks hoidistamishooajal saab selle “vea” ära parandada :)


Hoolimata sellest, et retseptis on alati kirjas, kas mõnda asja tuleb enne keeta või mitte, ikka keegi alati küsib, niiet kordan üle, et nii toortatar kui ka peet lähevad pannile toorelt (keetmata) ja küpsevad kõik koos üheks maitsvaks roaks. See tähendab, et selle kasulikest ainetest pungil roa saab valmistada vaid ühel pannil. Mulle sellised “ühepannitoiud” meeldivad, sest pesemist on järelikult vähem:)

Peedi asemel sobib suurepäraselt ka porgand ja pastinaak, samuti võib lisada pannile küpsemise lõpufaasis spinatilehti või riivitud suvikõrvitsat. Hakkliha asemel võid kasutada peekonit või sinki; kui aga soovid veganitoitu, siis jäta liha ära,  kasuta taimset juustu ja aedviljapujongit. Minul valmis see roog veisehakkliha ja -puljongiga, kuid ka ilma lihata on see väga toitev ja maitsev. Tatra asemel sobib suurepäraselt kinoa. 

See roog on ideaalne ka sügavkülmutamiseks. 

Vaja läheb
1 keskmine porru või 1-2 varsellerit
1 suurem või 2 väiksemat peeti (kaal puhastatult u 300 g)
300 g (1 pakk) meelepärast hakkliha (soovi korral)
200 g toortatart
u 5 dl meelepärast puljongit
100-200 g fetajuustu
paar peotäit värskeid tüümianilehti
peotäis röstitud piiniapähkleid või seedermänniseemneid (soovi korral)
soola, musta pipart
õli praadimiseks

Lõika porru või varsseller õhukesteks viiludeks; riivi peet peenelt. Prae porrut või sellerit õlis suurel pannil madalal kuumusel kuni need on peaaegu pehmed. Lisa hakkliha, maitsesta musta pipraga ning prae segades paar minutit, kuni liha kergelt pruunistub. Lisa pannile toortatar ja prae samuti läbi. 

Lisa pannile peet, sega läbi ning vala peale puljong. Jäta madalale kuumusele kaane alla podisedes keema, kuni tatar on läbi küpsenud. Vajadusel lisa vett või puljongit. Aega kulub u 15 minutit.

Tükelda fetajuust kuubikuteks ja sega panni sisuga läbi. Serveerides jahvata peale veel musta pipart, vajadusel lisa soola ja puista heldelt tüümianilehti. Soovi korral rösti piiniapähkleid või seedrmänniseemneid kuival pannil ja puista samuti toidule.

kolmapäev, 6. mai 2020

Suitsulõhe-karulaugu täidisega õhukesed pannikoogid


Just täna hommikul röstisin paar kahepoolset kaeraleiba, panin vahele juustu ja karulaugupestot (ma ei tea mitmes ports seda pestot juba üleeile tehtud sai) ning nautisin koos kohviga. Tõeliselt hea! Vahel ongi kõige lihtsamad asjad need kõige paremad ja tänased võileivad olid meeldivaks vahelduseks pudrule, mida enamasti hommikuti söön. Ka need õhukesed pannkoogid on sellised ülimalt lihtsad (tõeline vanakooli toit heas mõttes), kuid alati hästi "töötavad" asjad, st meeldivad reeglina kõigile inimestele ja samas sobivad erinevate täidistega kokku. Seetõttu olen neid viimase kahe kuu jooksul mitmeid kordi valmistanud, kuid enamasti soolasena. Samast tainast saab ka magusad pannkoogid - selleks lihtsalt lisa 2-3 sl suhkrut tainasse.

Retsept ilmus u kuu aega tagasi lihavõtete puhul Nädalalõpuleht LP-s, et anda idee, kuidas kasutada  ära pühadest üle jäänud keedumunad. Minu arvates on suitsulõhesalatiga õhukesed pannkoogid suurepärane toit nii õhtusöögiks kui ka pikaks mõnusaks aeglaseks hommikueineks (mille kohta võib ka brantš öelda;-) ) ning eriti hea just siis, kui võtta juurde kalamarja ja šampanjat. Mina olen ka pisut karulaugupestot pannkoogi vahele pannud :) Ajal, mil karulauku saada on (hetkel juba üle kuu aja) lihtsalt kasutan seda kas värskelt või pesto kujul peaaegu iga toidu juures alates ahjuroogadest ja pirukatest, lõpetades lihtsate võileibade ja salatitega. Ka supile sobib kaulaugulehti peale rebida või peeneks lõigata ja näiteks soolasele hommikupudrule pestot lisada. Seega on karulauk mul pidevalt toitude lisandiks olnud ja pole veel märganud, et üle hakkaks viskama. Muul ajal kasutan ohtralt küüslauku, kuigi muidugi mitte nii paljude roogade juures :)


Kui karulauku ei ole, siis lisa täidisesse peeneks hakitud või purustatud 1-2 küüslauguküünt ja peotäis hakitud maitserohelist (murulauku, lehtpeterselli, tilli vms).

Pannkoogid:
2 muna 
90 g nisu- või riisijahu
3 dl piima
0,5 sl suhkrut
1 tl soola
õli praadimiseks

Klopi munad lahti, lisa sõelutud jahu, suhkur ja sool ning klopi läbi. Lisa edasi vispeldades piim ja sega vispliga kõik ühtlaseks. Lase enne praadimist tainal vähemalt 10 minutit seista. 

Kuumuta pannil õli ja prae pannkoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kui valad pannile taina (kasuta selleks nt kulpi), siis keeruta panni nii, et tainas kataks selle üleni. Küpseta keskmisel kuumusel ühelt poolt u 3-4 minutit kuni see on pealt tahenenud ja äärtest kuldpruun. Keera ümber ja küpseta teist poolt u 2 minutit. 

Pannkookide kogus sõltub sellest, kui suur on su pann ja kui õhukesed koogid teed. Mina on 28 cm läbimõõduga panniga saan sellest taina kogusest seitse pannkooki.

Täidis:
5 keedumuna
150 g suitsulõhet
suur peotäis karulaugulehti
1 sl mahedat sinepit
4-5 sl paksu hapukoort
musta pipart

Tee munad kahvliga katki, haki suitsulõhe ja karulauk. Sega omavahel hapukoor ja sinep, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks. Maitsesta musta pipraga.

teisipäev, 28. aprill 2020

Lihtne tatrapanniroog munaga


Olen endale pähe võtnud, et loen selle aasta jooksul läbi 50 raamatut, sealhulgas kõik oma öökapil tolmu koguvad teosed, mille hulk tänu uuele raamaturiiulile, mis sai ostetud lisaks kahele suurele raamatukapile, on niikuinii õnneks väga väikeseks kujunenud. Järele jäi ainult viis, millest üks sai juba läbi loetud ja teine on hetkel pooleli :) See on nimelt teos “Tige kokk”, mida kõigile toiduhuvilistele soovitaksin ja mille puhul ma ei saagi aru, miks nii hea raamat on mul voodi kõrvale seisma jäänud. Palju teemasid on seal sellised, mida ka ise olen korduvalt oma blogis ja artiklites käsitlenud nagu arusaam gluteeni "kahjulikkusest" (tegelikult on teraviljad tervele inimesele suisa vajalikud ja täistera normaalse toitumise osa) või detox-dieedi "vajalikkusest" (ei, keha ei saa puhastada nagu mõnda toru harjaga), aluselise dieedi "kasulikkusest" (keha pole võimalik aluseliseks muuta), supertoitude imevõimest (hahaha), suhkru "toksilisusest või sõltuvuse tekitamisest" (absurd kuubis) jms. Mulle meeldib teaduspõhine lähenemine ja tore on, kui keegi umbluud ümber lükkab samal ajal aga kõike ilusti lahti seletades ja põhjendades, mitte jäädes paljasõnaliseks või lihtsalt “tigedaks”. Seega raamat “Tige kokk” on selline, mida siiralt soovitan lugeda, isegi neil, kelle jaoks niikuinii on teadus ja faktitäpsus olulised, nagu näiteks mina, sest silmaringi avardab ja targemaks teeb see Sind igal juhul! :)

Praegu olen näiteks just paleodieedi juures ja selle kohta kirjutab biokeemiku haridusega kokast autor muuhulgas ka seda, et see on umbes sama realistlik kui "Ränirahnude" multifilm ja selle taga seisva vääritimõistmisega leppides ähvardab inimest tōeline oht jääda kurdiks mōistuse hääle ees. Kookosōli, mida on reklaamitud kui imeravimit ja tervisetoodet, juures aga seletab ta lahti pseudoteaduse levitamist: "Kindlate teadusuuringute ületähtsustamine on üks ebateaduse kōige tavalisem taktika. Kui jutt käib nt detoksist või aluselisest toidust, on ebateaduse maailm varmas teadusuuringuid mustama ja eirama, ent kui mõni uuring näikse nende uskumust kuidagi toetavat, tunnistatakse seda pühakirjana." Seda mustrit näeb tõesti erinevat liiki umbluu ja ebateaduse juures olgu selleks siis erinevad toitumisalased müüdid (nt piima- ja teraviljatoodete kahjulikkus), vaktsiinivastasus või koroona olemasolu eitamine. 

Seega soovitan raamatut "Tige kokk", kuigi olen ise umbes kolmandiku alles jõudnud läbi lugeda, aga hea raamatu tunneb reeglina juba esimestest lehekülgedest ära, nii et olen 99,99% kindel, et julgen seda teost soovitada ka siis, kui olen lõpuni jõudnud :) 


See siin on üks ülimalt kerge viis teha endale maitsev taldrikutäis ajal, mil aega napib :) Retsept ilmus algselt koos teiste (toor)tatra toitudega LP-s. Sel reedel sai aga lehte kolm imelihtsat hakkliha ja kodumaiste aedviljadega rooga, mis maitsevad hästi, on toitainerikkad ja suurepäraseks näiteks sellest, et tervislik ja kvaliteetne toit ei ole kallis. 

Selle toidu peale võib riivida ka juustu, samuti võib segada hulka paar supilusikatäit mõnda soolast toorjuustu (nt ürtidega) või sulatatud juustu. 

200 g keedetud tatart
1 väiksem sibul
2 küüslauguküünt
2 keskmist tomatit
2 viilu peekonit (soovi korral)
2 muna 
soola, pipart
õli praadimiseks
peotäis hakitud idusid või maitserohelist või mõlemat
kodujuustu või hapukoort serveerimiseks

Haki sibul ja küüslauguküüned peeneks; tükelda tomatid ja peekon. Prae pannil õli sees madalal kuumusel sibul klaasjaks (6-8 minutit), lisa peeneks hakitud küüslauk ja soovi korral ka tükeldatud peekon. Prae segades veel paar minutit. 

Keera kuumust panni all kõvemaks ja lisa üks tükeldatud tomat. Prae segades paar minutit. Lisa munad ja prae segades paar minut nii, et munakollane jääb veel pisut vedelaks. Lisa pannile tatar, maitsesta soola ja pipraga ning sega kõik kergelt läbi. 

Jaga panni sisu kahe taldriku vahel. Lisa tükeldatud tomat, puista peale hakitud maitserohelist ja/või idusid ning naudi kohe kas hapukoore või kodujuustuga.

reede, 24. aprill 2020

Porgandi-kaera pannkoogid



Ongi jälle reede - uskumatu :) Kuigi päevadel pole suurt vahet ja enam ei jõua kodus oldud nädalaidki kokku lugeda, siis see nädal on siiski teistsugune. Nimelt oli mul eile sünnipäev :) Ja kui keegi oleks mulle kunagi öelnud, et veedan selle kodus sõpradega vaid virtuaalselt või paari meetri kauguselt suheldes, ilma et nad mu juurde koju sisse tuleks või saaks kellegagi kasvõi klaasikese mulli juua, siis oleksin arvanud, et ta teeb nalja. Aga selline see eilne päev täpselt oli ja ausalt öeldes on siiani süda veel soe :) Tore ikka, kui inimesed meeles peavad ja olgu need siis telefonikõned, sõnumid, isiklikud või sotsiaalmeedia vahendusel edastatud soovid - hea meel on loomulikult kōigi üle! 

Aga et homme on laupäev, siis tasub juba täna mõelda, milliseid pannkooke seekord vahelduse mõttes teha. Miks mitte näiteks neid mahlaseid porgandi ja kaerajahuga koogikesi, millele vanill ja kaneel mõnusat särtsu annavad?!? Nende porgandiga pannkookide retsept ilmus mõni aeg tagasi siin ja artiklis (mis on muideks tasuta loetav) räägin pikemalt nii hommikusöögi kasulikkusest kui ka kaerajahu tervislikkusest :) Ja olen nende pannkookide retsepti osas ka juba päris palju tagasisidet saanud - siiani on kõik küpsetajad rahule jäänud, nii et julgen soovitada :)

Tänases Nädalalõpuleht LP-s on aga kolm lihtsat ja soodsat aedviljade ja hakklihaga retsepti - neidki soovitan proovida, kui on soov midagi toitainerikast valmistada. Mu enda lemmikud neist on tuunikalakastmega mahlased ahjus küpsetatud peedi-hakklihakotletid, mida olen juba korduvalt teinud. Samas koduste frikadellidega peedisupp ja klassiklaine köögiviljahautis on samuti kerged, aga väga maitsvad toidud, mis karantiiniajal juba paaril korral menüüs olnud. 

Aga toredat kokkamist ja parimat nädalavahetust kõigile! :)


Tainasse võib lisada soovi korral 0,5-1 tl jahvatatud ingverit, kardemoni või nelki või 0,25 tl riivitud muskaatpähklit. Kaerajahu asemel sobib ka nisujahu (sel juhul piisab 0,5 tl küpsetuspulbrist).  

Vaja läheb
160 g kaerajahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
1,5 tl jahvatatud kaneeli
2 väikest muna
5 sl suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
2 dl keefiri (kui soovid vedelamat tainast ja õhemaid pannkooke, siis lisa pisut rohkem)
2 keskmist porgandit (u 200 g puhastatud kaal)

Praadimiseks: õli või selitatud võid
Serveerimiseks: hakitud (röstitud) metspähkleid või Kreeka pähkleid, marju, mett, moosi, kondenspiima, (vahtra)siirupit, vanillijäätist vm meelepärast

Sega küpsetuspulbri, sooda, soola ja kaneeliga. Teises kausis sega vispliga lahtiklopitud munad suhkrute ja keefiriga. Lisa riivitud porgandid ja sega läbi. Vala hulka kuivained ja sega õrnalt ühtlaseks tainaks. 

Soojenda pannil rasvaine, aseta supilusikaga tainas pannile ja prae keskmisel kuumusel pannkoogid kuldpruuniks. Kumbagi külge prae sõltuvalt kuumusest ja paksusest mõni minut ning keera ümber siis, kui tainas hakkab pealt kergelt mullitama. 

Naudi soojalt koos värskete marjade, mee, moosi, kondenspiima, vanillijäätise, hakitud pähklite vm meelepärasega; soovi korral sõelu peale tuhksuhkrut.

teisipäev, 21. aprill 2020

Kohev kohupiimavorm marjakisselliga


Kirjutasin siin vist juba mitu nädalat tagasi, et peaks ikka mõnda oma lemmikrestot toetama ja vahel midagi nende menüüst tellima, aga nüüd on juba kokku vist peagi kuus nädalat ehk 1,5 kuud eriolukorda ja ma ei olegi ikka veel midagi ühestki restost ostnud ... Sest lihtsalt nii hea on kodune toit (loomulikult veedan suure osa ajast köögis) ning praegu saab teha kõike head ja paremat, milleks muidu aega napib, kasvõi nt pasteeti, liha erineval moel jms. Üks suuri lemmikuid, mida alati kahe- või kolmekordse koguse teen, on vinegrett-salat, sest see on lihtsalt nii hea ja samas on aedvilju (porgandit, peeti ja kartulit) nüüdsel ajal alati kodus olemas. 

Küpsetamisega ei ole samuti end tagasi hoidnud, kuid meie viimase aja lemmik on hoopis klassikaline kohupiimavorm, mille juurde teen kirsside ja vaarikate või maasikatega kisselli. Kuigi mu elukaaslane ei ole, erinevalt minust, eriti kohupiimatoitude sõber, siis see on üks tema lemmikuid desserte ja kisselli kohta ütles ta just, et see on kõige parem kissell, mis ta kunagi saanud on :) Magus ja hapu pidid tasakaalus olema ning marjade enda maitset on ka tunda. Olen loomulikult temaga nõus ja eriti suur on vahe kissellil ja kissellil, kui ma mõtlen nt minu lapsepõlves koolis või lasteaias pakutule, mis oli kas heleroosa (äkki mingist pulbrist?) või kollane kuivatatud puuviljadega - kumbki neist ei olnud just selline, mida süüa sooviks. Kuigi kodus tegi ema kevadeti head rabarbrikisselli, ei ole ma siiski kunagi suurem asi kissellisõber olnud, kuigi kevadine/varasuvine maasika-rabarbrikissell on ikka alati plaanis. Isegi blogis on mul seda suisa kaks korda - siin ja siin :) Kissell sobib muideks ka nt muretainast korvikeste täidiseks (imehead koos vanillikastmega) - Põhjakalt pärit ahvatlev retsept on samuti juba aastaid blogis. 

Olen tähele pannud (ja mitte ainult enda puhul), et praegusel segasel ja keerulisel ajal pakub lohutust söögi tegemine (no söömine ju alati niikuinii!) :D ja eelkõige lähevad hästi peale vanad head kodused nostalgilised toidud. Meil on isu meile omaste tuttavate maitsete järele ning kuigi mul on blogis juba terve hulk kohupiimavorme (nt martsipani ja pohladega, skyr’iga, tervislikum mandlite ja porgandiga ning suvine tikritega), siis tegin ühe täitsa klassikalise veel ikkagi juurde. Mu retsept ilmus eile ka D-kokaraamatus.

Kisselli keetmisel tuleb vedelama kisselli saamiseks lisada 1-2 sl tärklist liitri kohta, paksema puhul aga 3-4 sl. Kui kasutad kartulitärklist, siis ei tohi kisselli enam keema lasta, vaid õrnalt kuumutada, sest muidu tärklise mõju kaob. Maisitärklise puhul aga tuleb kisselli just keeta mõned minutid, et see pakseneks. 

Vaarikate asemel võid kasutada ka maasikaid, marjad võivad olla otse sügavkülmast. Loomulikult sobivad ka värsked marjad :)

Vormi suurusest sõltub küpsetusaeg, seega kontrolli kohupiimavormi küpsemise ajal. Suuremas ahjuvormis on kohupiimaküpsetis õhem ja saab valmis 40 minutiga; väiksemas ahjuvormis aga kulub ligi 50 minutit.


Kohupiimavorm

4 muna
pisut soola
400 g (2 pakki) maitsestamata kohupiima
300 g (1 toru) maitsestamata kohupiimapastat
100 g hapukoort
2 väikese kuhjaga sl vanillisuhkrut (kokku u 25 g)
100 g suhkrut
50 g kaerajahu
50 g võid

Eralda munakollased -valgetest ja vahusta viimased koos natukese soolaga tugevaks vahuks.

Klopi munakollased kergelt lahti ja sega läbi kohupiima, -pasta ja hapukoorega. Lisa suhkrud ja jahu ning klopi lusikaga ühtlaseks massiks. Sega õrnalt hulka munavalgevaht ja vala segu küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga üle puistatud neljakandilisse u 20X20 cm vormi. Silu pind ja puista ühtlase kihina peale tükeldatud või.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 40-50 minutit kuni kohupiimavorm on tahenenud ja pealt kuldpruun. Lase enne söömist vormil jahtuda ja lõika ruutudeks.

Vaarika-kirsi kissell

400 g (1 pakk) külmutatud vaarikaid
680 g (1 purk) kirsse (nt Globus)
130 g suhkrut
2 sl kartulitärklist

Aseta marjad, kompott koos vedelikuga, suhkur ja 0,5 l vett potti. Lase korraks keema tõusta ja võta siis pott tulelt. 

Sega tärklis 1 dl küma veega läbi. Vala tärklisesegu ühtlase nirena kisselli hulka, ise samal ajal kisselli hoogsalt segades. 

Kuumuta, samal ajal segades, kisselli mõned minutid, et see pakseneks, kuid ära keema lase. Lase kissellil jahtuda ja naudi koos kohupiimavormiga. Süües puista peale mündilehti, mis teevad magustoidu veelgi hõrgumaks :)

neljapäev, 16. aprill 2020

Kihiline pastinaagikook juustukreemiga



Läheb juba viies nädal kodus olemist ja tundub, et inimesed jagunevad kaheks - ühed, kes seda naudivad (nagu mina) või vähemalt ei ole õnnetud selle üle :), ja teised, kes ei suuda ära oodata, et saaks kodust minema tagasi “normaalse” elu juurde. Ma ei saa küll öelda, et mul midagi oma tavapärase elu vastu oli, mis hõlmas endas kõike seda toredat, millest ma praegu ilma jään, kuid samas on oma kodu lihtsalt nii mõnus ja armas koht, et valetaksin, kui ütleksin, et olen kuidagi kurb või õnnetu, et pean siin praegu poole rohkem aega veetma kui tavaliselt. Õhtuti vaatan nüüd enamasti telekat, aga õnneks leiab ikkagi omajagu toredaid asju, mis muidu oleks kõik nägemata jäänud. Näiteks “Minu geniaalne sõbranna”, millest blogis just hiljuti rääkisin ja mille osas on mitu inimest mulle kirjutanud, et kui poleks siit selle kohta lugenud, oleks jälle neil omakorda see seriaal kahe silma vahele jäänud ... :)

Aga üks eriti suur “võit” on ka :) Nimelt teen ma juba aastaid kohvi chemex’iga ja isegi sellistel hommikutel, mil juba 6.30-ks trenni lähen (üldiselt käin alati tööpäeva hommikul trennis, aga enamasti 7-8 ajal algavates treeningutes). Olen õhtune/öine inimene ja hommikune ärkamine (ja muidugi siis nii vara trenni tegemine) on mulle olnud väga keeruline, kuigi hakkan vaikselt harjuma. Ja kuna olen hommikuti alati nagu puuga pähe saanud, selline zombie-laadne (ilmselt tulenevalt ka mu ülimadalast vererõhust), siis kohv hommikul on mulle suisa kohustuslik! Nüüd aga õnnestus mu elukaaslane, kelle suhe köögiga piirdub külmakapi ukse avamise ja võileivategemisega (mis on täiesti ok, sest see on hea, kui keegi köögis ei sega ega ees ei ole), õpetada chemex’iga kohvi tegema (ta enda initsiatiivil, muide), mis tal muidugi suurepäraselt välja tuleb ja mis talle endale väga meeldib :) Ja kuigi see ei ole iseenesest mingi suur asi, siis on ikka hommikud 10 x (no vähemalt!) ilusamad, kui kohvilõhn on terve maja vallutanud ja isegi ülemisele korrusele magamistuppa jõuab selleks ajaks, kui ärgata üritad (ärkamine ei ole muideks üldse kerge, kui pole kella pealt kuskile minna vaja) :) :) :) Niiet vähemalt selles osas on mu elukvaliteet nüüd eriolukorra ajal tunduvalt paranenud ;-) :D

Seekordne kook sai tehtud vahelduse mõttes pastinaagiga, kuid tegelikult sobivad selle vilja asemel koogi sisse ka porgand, peet ja suvikõrvits. Kuna kook sai piisavalt mahlane, siis ei olnud seda vaja isegi immutada, mida ma siiski enamasti selliste kihiliste kookide puhul teen. Pastinaagist ehk aedmoorputkest kirjutasin veebruaris Nädalalõpuleht LP-s ja kes soovib, saab sealt lähemalt selle vilja kohta lugeda. Muide, see köögivilja- ja maitsetaim oli Euroopas peamine juurvili kuni 18. sajandini, mil porgand ja kartul ta kõrvale tõrjusid. 

Pastinaagis on 80% vett, 15-18% süsivesikuid (millest 5% suhkruid), 5% kiudaineid, 1% valku, 0,5% orgaanilisi happeid ja 0,3% rasvu. Viljas on B-rühma vitamiine, C-vitamiini ja bioflavonoide; mineraalidest leidub selles kaaliumi, samuti fosfori- ja magneesiumiühendeid. Mida kollakam on pastinaak, seda rohkem on selles karotenoide. Vanasti kasutati pastinaaki sageli ka arstirohuna, kuna see mõjub väga soodsalt seedimisele, neerude tegevusele ja närvisüsteemile. 

Pastinaagi juurika võib nii koorida kui ka lihtsalt puhtaks harjata. Kuna kooritud pastinaak hakkab hapniku toimel kiirelt tumenema, siis on soovitav see koorida ja tükeldada või riivida vahetult enne kasurtamist või siis peale piserdada sidrunimahla, mis hoiab värvuse heledana. Toiduks on parimad väikesed pastinaagid; suurtel tuleb lisaks otstele ära lõigata ka puitunud keskosa. 

Pähklid võiksid olla röstitud, st ilma kooreta. Enamikes poodides on reeglina röstitud metspähklid müügil, kuid võid osta ka tavalised koorimata sarapuupähklid ja need ise ahjus ära röstida. Selleks laota pähklid ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 150 kraadi juures u 10 minutit kuni koor hakkab lahti minema. Võta pähklid ahjust ja hõõru neil köögiräti vahel koor maha. Sarapuupähklid võib asendada ka mandlite, Kreeka või pekaanipähklitega.


Kook:
120 g maisijahu ja 100 g riisijahu ning 3 tl küpsetuspulbrit või
220 g nisujahu ja 1,5 tl küpsetuspulbrit
2 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl peenelt riivitud muskaatpähklit
1 tl jahvatatud ingverit
180 g peensuhkrut
100 g hakitud (röstitud) sarapuupähkleid
3 muna
1,6 dl rapsiõli (sobib ka muu neutraalse maitsega õli)
400-500 g peenelt  riivitud pastinaaki
1,5 apelsini peenelt riivitud koor

Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri ja maitseainetega. Lisa suhkur ja hakitud pähklid ning sega läbi. Teises kausis vahusta vispliga munad ja õli omavahel ühtlaseks, lisa kuivained, riivitud pastinaak ja apelsini koor. Sega omavahel läbi 

Kui soovid kihilist kooki, siis jaota tainas kahe 20-22 cm läbimõõduga ümmarguse ettevalmistatud (st võiga määritud ja jahuga üle puistatud) vormi vahel. Kui soovid teha ühekihilise koogi, siis laota tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm läbimõõduga vormi põhja. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures 25-30 minutit kuni kook on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Enne kreemi peale laotamist peaks kook olema täielikult jahtunud. 

Kate:
300 g toasooja toorjuustu 
50 g toasooja võid 
150 g tuhksuhkrut
poole apelsini koor 
suurem peotäis (röstitud) sarapuupähkleid

Vahusta toorjuust või ja suhkruga ühtlaseks kreemiks ning aseta see külma tahenema kuniks kook on jahtunud. Kui küpsetasid kaks ümmargust kooki, siis määri kolmandik kuni pool kreemist ühele põhjale, aseta teine peale ja kata kook ülejäänud kreemiga. Kui küpsetasid ühe neljakandilise koogi, siis kata see ühtlaselt kreemiga. Kaunista tervete või hakitud pähklite ja apelsinikoore ribadega.  

esmaspäev, 13. aprill 2020

Klassikaline hummus tortiljakrõpsudega



Täna kuu aja pärast (13. mail) on rahvusvaheline hummusepäev! :) Kuna olen omajagu hummust kuu aja jooksul kodus istudes valmistanud (täna tegin jälle kahekordse koguse), siis mõtlesin klassikalist retsepti meelde tuletada. Blogis on juba olemas ammusest ajast kaks varianti, samuti lehtkapsahummus, aga ega küll küllale liiga tee nagu juba vanarahvas teadis rääkida ;-) :D

Legendaarne kikerhernestest kreem ehk hummus sobib nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Teadlaste arvates pidavat hummuse söömine vähendama agressiivsust ja leevendama kerget depressiooni ;-)

Kuigi hummusepäev leiab aset sel aastal alles kaheksandat korda, on seda söödud Lähis-Idas juba aastasadu. Hummus on põhjustanud sealkandis isegi riikidevahelisi pingeid, sest Liibanoni ettevõtjad soovisid keelata Israelil oma kikerhenekreemi hummuseks nimetamast samal põhimõttel nagu kõiki klassikalisel meetodil valmistatud vahuveine ei tohi šampanjaks nimetada. Pole vist vaja öelda, et iisraellased peavad hummust jällegi oma toiduks ja kõik mu tuttavad, kes Israelis käinud (ja ma ise nende hulgas), kiidavad sealset hummust teavani. Kuigi ei saa siinkohal mainimata jätta, et kõige parem on ikka enda tehtud :)

Hummusele, millele esimesed kirjalikud viited on väidetavalt juba Vanas Testamendis, on pärit tegelikult ikkagi just Araabia maadest ja Israelis levis see alles 1940-50ndatel aastatel. Seal tõusis kikerhernemääre tasapisi rahvustoidu staatusesse ja peamiselt nauditakse Israelis hummust just lõunasöögiks, samas aga näiteks palestiinlased söövad hummust pigem hommikueinena. Lähis-Ida riikides on kikerhernepasta terve söögikorra eest, mida serveeritakse soojalt koos pitaleiva ja marineeritud aedviljadega.

Hummus, mis tähendab araabia keeles kikerhernest, peab sisaldama kikerherneid. Muidu on see lihtsalt suvaline kreem, määre või dipikaste. Loomulikult võib sellele lisada igasuguseid põnevaid maitsenüansse alates röstitud paprikast, küüslaugust või porgandist lõpetades lehtkapsa, kuivatatud tomatite, vürtside ja ürtidega. See-eest “hummus", mis on peedist või mõnest muust aedviljast, punastest ubadest vms, ei ole tegelikult hummus. Magusat hummust aga peetakse suisa pühaduseteotuseks.

Autentne hummus valmib kuivatatud kikerhernestest, sest võrreldes konserveeritud kikerhernestega on tulemuseks maitserikkam kreem. Mina siiski teen enamasti konservist (korraga alati kaks 400 grammist purki), sest saab kiiremini, ja lisan hummusele ohtralt konservivedelikku.

Kikerhernestega samaväärselt oluline on tahiini ehk seesamiseemnetest pasta, mille pealt ei tasu kokku hoida - osta kõige kvaliteetsem ja “puhtama" koostisega, mis poes saada on. Pikalt ei tasu seda pastat külmkappi seisma jätta, kuna rasvane seesamiseemnepasta rääsub kiirelt ja annab hummusele terava ebameeldiva maitse.

Kirjutasin eelmisel aastal LP-sse hummusest pika loo. Ma ei hakka artikli sisu siia ümber kirjutama, sest muidu läheks praegune niigi juba päris pikk postitus veel vähemalt kaks korda pikemaks, aga keda huvitab, siis lugu on endiselt ilusti online’is olemas :)

Klassikaline hummus ehk kikerhernepasta

Hummusega söömiseks sobivad kõik meelepärased asjad alates pitaleivast ja rukkileivakrõpsudest lõpetades hooajaliste aedviljadega. Kevadel näiteks on eriti heaks lisandiks sparglid ja redised, kuid nui- ja lillkapsas, kurk jms on igal ajal head võtta.

2,4 dl kuivatatud kikerherneid
1 tl soodat
3 sl tahiinit
2-3 sl värsket sidrunimahla
1-2 küüslauguküünt
1 tl vürtsköömneid
1 tl soola
oliiviõli jm lisandeid

Aseta kikerherned koos külma veega kaussi (arvesta, et kikerherned paisuvad vähemalt kahekordseks) ja lase neil vähemalt 8 tundi liguneda, veel parem üleöö. Kurna, aseta koos sooda ja veega potti ning lase keema tõusta. Lase keskmisel kuumusel podisedes 30-40 minutit keeda ja eemalda keemise ajal tekkinud vaht. Ära kaant potile peale pane. Kui kerkherned on pehmed (proovi näppude vahel, kas õnnestub kerge vaevaga kirkerhernes puruks pressida), siis kurna jättes 1-2 dl keemisvedelikku alles.

Aseta pehmed kikerherned köögikombaini ja töötle ühtlaseks pastaks. Lisa pisut keemisvedelikku, et konsitentsi kreemjamaks muuta. Seejärel lisa tahiini, sidrunimahl, küüslauk, vürtsköömned ja sool ning töötle ühtlaseks kreemjaks massiks. Maitse ja maitsesta vajadusel veel soola või pipraga. Nirista serveerimisel lahkelt peale head oliiviõli, puista musti seesamiseemneid ning raputa soovi korral sumahhi ja koriandrilehti. Naudi koos pitaleiva või meelepäraste krõpsudega.

Tortiljakrõpsude jaoks on vaja pakki tortiljasid või õhukest lavaši, oliiviõli ja maitseaineid (kuivatatud ürte, nt punet, jahvatatud tšillit, paprkapulbrit vms). Lõika tortiljad või lavaš tükkideks (tortiljad epuhul saad toimida nt nii, et asetad kõik lõikelaual hunnikusse ja lõikad terava noaga kaheksaks sektoriks). Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliiviõli, puista meelepäraseid maitseaineid ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 4-6 minutit kuni krõpsud hakkavad kergelt pruunistuma.

    laupäev, 11. aprill 2020

    Šokolaadipõhjal juustu-kirsikook



    Kui on lihavõteteks veel inspiratsiooni vaja siis siin on terve hulk just kevadpühadeks sobivaid retsepte; siin aga terve hulk kohupiimamaiuseid. Kohupiima ma armastan ja söön seda peaaegu igapäevaselt, samuti kasutan erinevates küpsetistes ja dessertides nii palju kui vähegi saan. Lisaks on viimases Nädalalõpuleht LP-s paar head retsepti (marmelaadiga pasha ja lõhe-karulaugu-muna täidisega pannkoogid) ja ajalehe Postimees vahelisast Maa Elu aga leiab nippe keedumunade keetmiseks ja nende ära kasutamiseks.

    Selle šokolaadipõhjal juustu-kirsikoogi retsepti koostasin aasta tagasi ja küpsetasin seda päris mitu korda tehes peale vahel nii šokolaadikatte kui ka kiristarretise (mõlemad variandid on all kirjas). Loomulikult mitte mõlemat katet korraga, vaid vastavalt sellele, kuidas tuju oli :) Kirsid annavad mõnusat hapukust, samas šokolaadikate teeb koogi tõeliselt tummiseks. Lisaks saab viimasel juhul ära kasutada šokolaadimunad, mis pühade puhul on koju sattunud.

    Täidisesse sobivad nii külmutatud kui ka komporikirsid. Kindlasti nõruta need enne juustukreemile lisamist, külmutatud marjad ka sulata eelnevalt. Soovitan osta ühe tavalise suurusega purgi kirsse (brutokaal 680 g; netokaal 350 g). Kirsid saab ära jaotada täidise ja katte vahel ning kompotivedelikust tarretise peale teha.

    Kui kasutad külmutatud kirsse, siis pool ühest pakist, mis tavaliselt kaalub 400 g, pane sulatatult ja nõrutatult täidise sisse, ülejäänud poolest koos vedelikuga aga tee peale kate. Mina olen seda kooki korduvalt teinud (viimati teisipäeval) ja kate valmis seekord külmutatud kirssidest, millest moosisuhkruga kastme keetsin. Selleks pane kirsid koos vedelikuga potti, lisa vett ja u 50 g moosisuhkrut, lase u 10 minutit õrnalt podisedes keeda, jahuta ja laota koogile või paku koogi juurde.

    Nagu katte osas on kaks erinevat varianti - mahlane ja hapukas kirsikate ning tummine šokolaadikate -, nii ka täidises on kaks erinevat varianti toorjuustu ja hapukoore kasutamiseks. Kuna olen ise mõlemat varianti teinud sõltuvalt sellest, milline toorjuustu variant kodus on (kas 150- või 200-grammised juustupakid), siis julgen ka mõlemat soovitada. Konsistents on mõnusalt kreemjas mõlemal juhul. Samas viimasel korral ehk selle nädala kolmapäeval küpsetades asendasin osa toorjuustust kohupiimapastaga ja lisasin koorelikööri ning tulemus oli samuti väga hea, kuigi mitte nii kreemjas. 

    Põhi: 
    200 g tumedat šokolaadi
    150 g võid
    50 g pruuni suhkrut (nt tume muscovado)
    4 suurt toasooja muna

    Tükelda šokolaad ja või ning sulata vesivannil. Sega suhkruga ja lase u 5 minutit jahtuda. Seejärel klopi ükshaaval hulka toasoojad munad. Vala tainas lahtikäivasse 24 cm läbimõõduga vormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmimise ajaks külma.

    Täidis:
    250 g toasooja mascarpone't
    400 g toasooja toorjuustu ja 100 g hapukoort või
    300 g toorjuustu ja 200 g hapukoort
    120 g suhkrut
    1 sl vanillisuhkrut
    3 suurt toasooja muna
    1 sl maisitärklist
    200 g kirsse

    Vispelda toasoe mascarpone toorjuustu, hapukoore ja suhkrutega ühtlaseks, lisa ükshaaval toasoojad munad ja tärklis läbi sõela. Sega õrnalt sisse nõrutatud kirsid. Vala täidis koogipõhjale ja küpseta 160 kraadi juures u 1 h ja 10 minutit.

    Lase koogil praokil oleva uksega ahjus jahtuda ja aseta seejärel vähemalt paariks tunniks külmkappi. Eemalda kook vormist ja tõsta serveerimisalusele. Tee peale meelepärane kate.

    Kirsikate:
    150 g kirsse
    2 sl suhkrut
    1 pakk (12 g) punast torditarretist
    2,5 dl kirsimahla või kompotivedelikku

    Nõruta kirsid ja aseta koogile. Aseta suhkur, tarretisepulber ja kirsimahl potti ning kuumuta segades keemiseni. Lase u 1 minut jahtuda ja tõsta supilusikaga koogile. Kate taheneb u 20 minutiga ja kooki võib seejärel kohe serveerida. Hoia kooki külmkapis.


    Šokolaadikate:
    100 g tumedat šokolaadi
    30 g võid
    2 sl täispiima
    1 pakk šokolaadimune (soovi korral)

    Tükelda šokolaad ja või, aseta koos piimaga kastrulisse, sulata madalal kuumusel aeg-ajalt segades ning laota koogile. Aseta soovi korral peale šokolaadimune, marju jm meelepärast. Lase glasuuril enne söömist umbes pool tund külmkapis taheneda.


    kolmapäev, 8. aprill 2020

    Eriliselt kiire ja lihtne Indiapärane panniroog


    Kuigi levinud toit just Põhja-Indias, Afganistanis ja Pakistanis, tuleb sõna “korma” üldsegi türgikeelsest terminist “qawirma”, mis tähendab praetud asja. Traditsiooniliselt kujutab see roog endast jogurtis või puljongis liha (kana, lammas, kits) ja aedviljade aeglast madalal temperatuuril hautamist, millele lisatakse ohtralt vürtse nagu garam masala segu, karripulber, kurkum, koriandriseemned, kaneel, nelk, safran, vüstsköömen, kardemon, muskaatpähkel ja vürtsköömned.

    See Bla Band korma on pigem korma pilau ehk mooritud lihaga valmistatud riisiroog. Traditsioonilise korma jaoks kulub ohtralt aega ja on vaja palju erinevaid koostisosi, kuid see on selline meeldivalt lihtne ja kiire argiõhtu või muidu kiire aja variant. Minu poolt kirja pandud retsept on üks võimalus seda toitu valmistada, kuid tegelikult võib loomulikult ka nii teha, nagu paki peal kirjas - see on eriti kerge viis maitsev roog lauale saada. Mina lihtsalt panen kirja, kuidas ma ise seda rooga vürtsidega veelgi maitsekamaks ja aedviljadega tervislikumaks tuunin juhuks, kui on soovi katsetada ja inspiratsiooni saada :) Olen ise suur vürtside austaja ja mu toidud on reeglina kõvasti üle keskmise vürtsikad ja piprased, samuti on mul soov igapäevaselt “kohutuslik” viis köögi-ja puuvilja portsjonit täis saada, seega tuunin isegi sellist rooga, mille puhul see otseselt vajalik ei ole :)

    Aedviljadest sobivad sellesse Indiapärasesse toitu eriti hästi rohelised oad, maguskartul, lillkapsas ja kikerherned. Lisaks soovitan lõpus sisse segada kas maitsestamata jogurtit, hapukoort või kookospiima, peale puistata India pähkleid ja ohtralt koriandrit. Praadimiseks on India toitude puhul loomulikult ideaalne ghee ehk selitatud või, kuid nad kasutavad loomulikult ka ohtralt õli. Kusjuures toidu valmistamisel kulub isegi nii palju õli, et mu seal mõned aastad elanud sõber tegi ühe tuttava eeskujul oma kokale kohustuslikuks hakkama saada kuu aja jooksul ühe kanistritäie õliga, sest niigi on sealse jube rammusa ja rikkaliku toidu puhul raske vormis püsida, aga kui nad veel ka oma maitse järgi õliga ringi käivad (meie mõistes seda liigselt kasutades), siis on ülekilod eriti kerged tekkima. Seda enam, et Delhis ei ole praktiliselt võimalik ega ka soovitatav üldse jalgsi liikuda. Kui mu sõber läks kord kodust paarisaja meetri kaugusele kohvikusse ajalehte lugema, sai ta pragada nii oma kokalt (kes oli ühtlasi ka majapidajanna, elades samal krundil väikeses hoovimajas) kui ka autojuhilt, sest nii ei sobivat teha tema seisusest inimesel :) :) :)



    Indias kasutatakse peamiselt just mahlast kana kintsuliha, sest kuivast rinnafileest seal - nagu enamikes teistes Aasia riikideski - eriti lugu ei peeta. Kuid loomulikult lisa toidule just see osa kanast, mida eelistad :) Minul on samuti seekord hoopis kana rinnafilee ja kasutasin ära terve paki ehk 530 g. Piisab ka 300 grammist, aga minu arvates rohkem on parem, sest siis on liha ja ülejäänu proportsioon minu jaoks paigas.

    Mis puutub India toidu söömisesse, siis nemad kasutavad selleks paremat kätt. Vahel harva ka lusikat ja kahvlit (nagu nt Tais), kuid nuga kohtab ainult turistidele mõeldud restodes (kuhu me ise õnneks eriti ei sattunud) ja välisriikide saatkondade poolt korraldatud üritustel, kuhu oma sõbra töö tõttu Delhis see-eest mitmel korral juhtusime. India toidust ja muust elu-olust olen pisut kirjutanud siin ja siin, aga India toidu retsepte on muidugi blogis veel, lisaks ka kuulsa masala chai tegemisõpetus, mille suur fänn minust Indias olles sai.

    Kusjuures naljakas on see, et India (nagu nt ka Tai) toidu puhul tihti arvatakse, et seda süüakse pulkadega, ning turistid ajavad sageli kohalikke segadusse, kui neid mõnes söögikohas nõuavad. On päris palju neid, kes arvavad, et noh, Aasia, järelikult süüakse pulkadega :) Tegelikult ei näinud ma Indias kordagi mitte kuskil ühtegi söömiseks mõeldud pulka ja Tais olles olen neid silmanud ainult Hiina ja Jaapani restodes ning tänanavatoidu lettides ja -putkades, kus hiinlased enda valmistatud roogasid pakuvad. Nii et India toidu puhul jätke pulgad kappi ja kui tahate eriti autentset elamust, siis kasutage paremat kätt ;-) :D

    Vaja läheb:
    300-500 g kanafileed
    õli praadimiseks
    0,5- 1 tl jahvatatud ingverit
    0,5-1 tl jahvatatud kurkumit
    0,5-1 tl jahvatatud koriandrit
    1 pakk Bla Band India kormat
    50-100 g spinatilehti
    peotäis hakitud India pähkleid
    paar peotäit või ohtralt koriandrit
    1 dl paksu maitsestamata jogurtit või kookospiima

    Tükelda kanafilee 1-2 cm suurusteks tükkideks ja prae suurel pannil õlis läbi. Lisa praadimise ajal ka maitseained, mida soovid kasutada. Seejärel vala pannile 6 dl vett. Kui vesi on keema tõusnud lisa pidevalt segades paki sisu ning lase lase aeg-ajalt segades roal küpseda vähemalt 10 minutit, kuni riis on pehme.

    Lisa spinatilehed (kui on suured lehed, siis haki ned enne väiksemaks), samuti sega hulka jogurt või kookospiim, aseta pannile kaas ja lase toidul enne söömist 10 minutit seista. Serveerides puista peale India pähkleid ja koriandri lehti. Eriti hästi sobib kõrvale naan, samuti võid roale veel paksu maitsestamata jogurtit või hapukoort peale panna.



    Postitus sündis koostöös Bla Bandiga.