teisipäev, 29. jaanuar 2013

Pähklikreemiga juustukook




Siin on üks IMELIHTNE kreemjas koogike, mida plaanisin algselt ka raamatusse (millest ma räägin siin ja siin) lisada, aga kuidagi sai maht enne täis, kui ma selle koogini jõudsin... :) Aga nüüd saangi seda hoopis blogis jagada:) Koogi valmistamisest on LP digilehes ja siin ka väike video (autor Tiit Blaat).



Põhi:
180 g šokolaadiküpsiseid
70 g võid

Töötle küpsised köögikombainis koos võiga ühtlaseks või sega purustatud küpsised sulatatud võiga ja suru segu ettevalmistatud 22-24 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Pane vorm täidise valmimise ajaks külma. 

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
350-400 g toasooja pähklikreemi (1 purk, nt nutellat)
100 g sulatatud šokolaadi (tumedat v piimašokolaadi, aga miks mitte ka valget!?)

Katteks (soovi korral)
paar peotäit röstitud mandlilaaste, hakitud meelepärast šokolaadi, küpsisepuru, hakitud sarapuupähkleid, šokolaadilaaste, tuhksuhkrut või kakaopulbrit vms

Sega toasoe toorjuust visplit kasutades toasaooja pähklikreemiga ühtlaseks, vispelda hulka sulatatud šokolaad. Vala täidis vormi põhja peale, puista peale mandlilaastud ja hoia vähemalt 2 h külmas. Kui kasutad mõrudamat tumedat šokolaadi, siis lisa soovi korral ka 1-3 sl (tuhk)suhkrut. Valge ja piimašokolaadi puhul seda vaja ei ole ja mina ei lisa tegelikult ka tumedat šokolaadi kasutades üldse suhkrut - niigi jääb täpselt parajalt magus minu jaoks:)



NB! Kõik kolm koogipilti on teinud fotograaf Tiit Blaat!

Koogi täidisest saab teha ka lihtsalt magustoidu:) Selleks sega omavahel toasoojad toorjuust ja pähklikreem, aga šokolaadi võid välja jätta. Selle asemel võid sulatada nt 100 g nugatit, kui soovid, sest nii jääb maius kreemjam kui šokolaadiga tehes. Pildil olev magustoit ongi valminud nugatiga.


pühapäev, 27. jaanuar 2013

Fetajuustuga ahjuomlett


Mulle tohutult meeldivad pošeeritud või praetud munad (eriti koos krõbeda peekoni või suitsulõhega) ja igasugused omletid:) Kuna viimasel ajal õnnestub mul tihti vabalt peetavate kanade mune osta, siis valmistan toite munast erilise naudinguga, sest tulemus on alati nii ilus erkkollane:) 

Blogis on mul juba ühed pisikesed suitsulõhega omletikesed/frittata'd, mis sobivad ideaalselt nii hommikusöögiks kui ka soojadeks suupisteteks. Seekord tegin aga ühe suurema ahjuomleti, milleks on vaja järgmisi toiduaineid:

1 paprika
1 väiksem punane sibul
sorts piima v (vahu)koort
6 muna
100 g fetat
värskelt jahvatatud musta pipart ja soola

Puhasta ja tükelda paprika. Lõika punasest sibulast peened ribad ja prae need pannil madalal kuumusel või sees klaasjaks (kulub u 8-10 minutit). Poole peal lisa pannile paprikatükid. Klopi munad sortsu piima v koorega lahti, maitsesta soolaga. Sega hulka kuumutatud aedviljad ja vala segu võiga määritud ümmargusse vormi (minu vorm oli 25 cm läbimõõduga). Kata pealispind fetakuubikutega. Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 20-25 minutit kuni frittata on tahenenud ja pealt kuldne. Kõige parem loomulikult ahjusoojalt! Jahvata peale musta pipart ja serveeri koos värske salatiga:)



neljapäev, 24. jaanuar 2013

Mõnus hommikusöök kinoast

Seda, et ma teen aeg-ajalt laupäevaleht LP-le kaastööd, on ilmselt juba mitmed Teie seast märganud:) Erinevalt blogist, kus saan endale spontaansust lubada, kooskõlastan LP-sse kirjutades tavaliselt käsitletavad teemad juba nädalaid ette, et oleks kindel, et neile ajalehes ikka ruumi jätkub ja lugejaid arvatakse nende vastu huvi tundvat:) Ja asjad tuleb ka varakult valmis teha - täna nt kirjutan ma juba ülejärgmise laupäeva lugusid:)

Paar nädalat tagasi ilmus minult artikkel restoran Gianni peakokk Costatino Veglianti'st (tervikuna mugavalt loetav ka siin), Eestis juba seitse aastat elanud itaallasest, kes on tõeliselt huvitav ja mitmekülgne inimene ning muidugi lisaks kõigele muule heale oskab ka suurepäraselt süüa valmistada. Kõiki kolme LP-s avaldatud retsepti soovitan kindlasti proovida, sest need on tõeliselt maitsvad!:) Ja eriti hea meel oli näha, et väidetavalt linna parima tiramisu valmistaja teeb samuti seda maiust ainult mascarpone'ga (st ilma vahukooreta) ja lisab kreemile ka vahustatud munavalged nagu ma ise seda teen:)

Kuna üleilmse toidukultuuri arendamisega tegelev ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (The Food and Agricultural Organization of the United Nations) on kuulutanud 2013. rahvusvaheliseks kinoa aastaks, siis tundus aasta alguses igati paslik kirjutada kinoast laiemale üldsusele natukene lähemalt (artikkel LP digilehes). Blogis olen kinoad juba korduvalt propageerinud, sest ma ise fännan seda juba aastaid, aga et tegemist on nii väärt viljaga, tasub sellele ka ajaleheruumi pühendada:) Minu armastus kinoa vastu sai tegelikult alguse tänu Jaanikale kolm aastat tagasi San Francsiscos temal külas olles. Jaanika valmistas sellest kodus mõnusaid toitusid, aga sel ajal oli kinoa juba paljudes Kalifornia söögikohtades ka menüüs olemas, peamiselt salati komponendi või hommikusöögina. Mitte küll peenetes restoranides, aga kohvikutes, lounge'ides jms vabama olustikuga lahedates kohtades.

Kui ma varem vedasin kinoad alati reisidelt kaasa, sest Eestis oli seda saada ainult mõnedes üksikutes väikestes poodides, siis nüüd on suur hea meel näha, et kinoa on jõudnud ka suuremate poodide lettidele. Ja hind on varasemaga võrreldes oluliselt sõbralikumaks muutunud, kuigi välismaal (kasvõi nt Prantsusmaal) on see ikka tunduvalt soodsam, kusjuures seal ostsin ma peamiselt AB-märgiga kinoad (praegu just võtsin viimase paki kasutusele), mis on mahedalt toodetud, niiet see "väike" lisaboonus ka veel juures:)

Kuna laupäevasesse LP-ss mahtus vaid kaks retsepti (lõhe ja avokaadoga ning ahjupeedi ja fetaga variandid), siis hommikusöök jäi blogis avaldamiseks:) Kogustesse võib loominguliselt suhtuda, aga mina kaalusin seekord igaks juhuks ära, et kes esmakordselt kinoad valmistab, saab soovi korral näpuga retseptis järge ajada õnnestumise garanteerimiseks:)

Mulle tohutult meeldivad kuivatatud jõhvikad ja ma lisan neid kinoa juurde alati nii palju nagu ilmselt Toots lisaks rosinaid saia sisse (niiet kohe "mustab"), aga 50 grammist siin tegelikult täitsa piisab. Ja loomulikult võid jõhvikate asemel kasutada rosinaid, kuivatatud kirsse, aprikoose, ploome, viigimarju ... :)



Siin siis minu hommikusöök kinoast:)
100 g kinoad
soola
u 1 sl kookos- vm meelepärast õli
50 g kooritud mandleid v sarapuupähkleid
50-70 g kuivatatud jõhvikaid
2 sl (vahtra)siirupit v vedelat mett
poole apelsini peenelt riivitud koor
1 tl kaneeli
serveerimiseks maitsestamata jogurtit v kohupiimapastat (soovi korral)

Keeta kinoa vees pehmeks (kulub u 15 minutit). Arvesta ühe osa kinoa kohta kaks osa vett. Maitsesta natukese soolaga. Vajadusel kurna kinoa üleliigsest keeduveest, tõsta kahvliga õhulisemaks ja jäta potti kaane alla seisma. 

Kuumuta pannil õli ja küpseta selles keskmisel kuumusel mandleid v pähkleid kuni need on kuldsed (u 2 minutit). Lisa jõhvikad, (vahtra)siirup v mesi, apelsinikoor, kaneel ja kuumuta segades ühtlaselt läbi. Lisa kinoa pannile (või lisa segu potti kinoa juurde), sega kõik omavahel läbi, jaga portsjonideks ja serveeri soovi korral koos maitsestamata jogurti v kohupiimapastaga. Peale võid niristada veel (vahtra)siirupit v vedelat mett ja raputada röstitud mandlilaaste.



esmaspäev, 21. jaanuar 2013

MOONI-martsipani kook

See on üks IMEMAITSEV mooniseemnetega martsipanikook!:) Esmakordselt Moonis pärast mitmekäigulist einet sõin seda kooki koos mõnusa hapuka mustsõstrajäätisega lisaks enda suurele portsule veel 2 tükki (ja ma ei liialda!!!)! Lihtsalt niiiiiiiiiiii hea oli! Ma ikka ei saa üldse aru, kuidas mul kohe on nende kookidega mingi eriline selge mõistusega võttes täiesti arusaamatu suhe ... kui teised inimesed võtavad paar ampsu ülimagusat kooki ja jätavad ülejäänu alles (isegi väga hea koogi puhul on see ju suht loogiline käitumine, kui on vaja pärast minna veel kahte restorani kolmekäigulist einet sööma), siis mina olen selleks ajaks enda koogi juba ammu ära söönud ning mul on "hädasti vaja" siis ka teiste inimeste portsud endale rabada. Täiesti normaalne, eksju?! Aga no mis teha, elu on selline ... :):):) ja kõik inimesed ei olegi normaalsed:)

Kahjuks hetkel martsipanikooki Mooni menüüs ei ole (iseenesest hästi tore, kui restoranimenüü ei ole staatiline, vaid pidevas muutumises ja vahelduv vastavalt hooajale), küll aga saab seda koos põnevate lisanditega nautida restoranis Ö, kus köök töötab taaskord Roman Zaštšerinski taktikepi all. 

Ö-sse tasub muidugi sammud seada mitte ainult hea söögi pärast, vaid hetkel on restoranis üleval Jüri Seljamaa toidufotode näitus, mis valmis koostöös Romaniga. Veebruari alguses korraldataval heategevuslikul oksjonil on igaühel võimalik mõni neist piltidest ka enda kodu kaunistama viia, niiet tasub kindlasti uudistama minna. Siin on üks neist fotodest :)



Toidusõpru peaks aga rõõmustama uudis, et Mooni toitusid on võimalik nüüd ka kodus järele teha, sest söögikoha kolmandaks sünnipäevaks ilmus nende esimene kokaraamat. Ühele Mooni omanikest ehk Roman Zaštšerinskile on see aga juba mitmes kord oma restepte kaante vahele panna - kes teeb, see jõuab:) Mooni kokaraamatust leiab kõk klientide (sh minu) suured lemmikud alates viinalõhest ja kalamarjaga tartapliinidest lõpetades erinevate kastmete, lihade ja kookidega. Lisaks on seal juttu ka Mooni perest koos lahedate piltidega, niiet kokkuvõttes on tegemist ühe mitte ainult igati asjaliku, vaid ka hästi südamliku raamatuga, mida lugedes soe tunne sisse tuleb ja tekitab tohutu isu nende maitsvate toitude järele. Mina olen selle raamatu mitu korda läbi lehitsenud ja tegelikult tahaks sealt KÕIKI ASJU valmistada (taaskord - ei ole liialdus!), sest kuigi tegemist on restoranis pakutavate toitudega, ei ole need siiski ülemäära keerulised:)

Aga see martsipanikook ... Retsepti kirjutas mulle Roman tegelikult üldsegi menüü peale ühel restoranis Ö toimunud õhtusöögil, sest paraku see kuldaväärt kook raamatusse ei mahtunud. Käsikirjas retsept on aga soovitatud mul ära raamida, mida ma ilmselt ka teen, vähemalt siis, kui mul Mooni kokaraamatu vahele enam järjehoidjat vaja ei ole:) 


Kusjuures, Roma ise ütles, et seda retsepti tuleb jagada!:) Sellist asja ei saa ju muidugi lasta endale kaks korda öelda, niiet siit see imemaitsev martsipanikook nüüd tuleb ... Tegin küpsetades retsepti mõned täiendused ka:) Ahjaa - esimesed korrad pidi kook ebaõnnestuma, niiet Roman hoiatas, et tasub katsetusteks u 4-5 kilo martsipani varuda;-)



Mooniseemnetega martsipanikook:
1 kg martsipani
1 kg suhkrut
1 kg võid
11 muna (M suurus)
120 g jahu
80 g mooniseemneid

Kõigepealt keeda mooniseemneid piima sees madalal kuumusel u 20 minutit, et need pehmeks läheksid, ja kurna.

Vahusta toasoe riivitud martsipan koos toasooja või ja suhkruga u 10 minutit, kuni segu on ühtlane hele tükkideta vaht. Lisa edasi vahustades ükshaaval toasoojad munad. Lisa sõelutud jahu ja keedetud mooniseemned. Pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus u 140-160 kraadi juures u 90 minutit. 

Resto ahjus küpsetatakse seda kooki 140 kraadi juures ja kodus soovitas Roman ahju temperatuuri vähemalt 20 kraadi võrra kõrgemaks keerata, aga ma siiski arvan, et ka kodus oleks tegelikult 140-150 kraadi täitsa paras, sest mina ise küpsetasin 160 kraadi juures ja 50 minutiga oli kook juba valmis.

PS: mina tegin poole retseptis ettenähtud kogusest, kusjuures mune lisasin 5 suurt, nisujahu asemel kasutasin riisijahu ja suhkrut panin 50 g vähem, kui ette nähtud, ehk 450 g. Pool taina kogust on täpselt paras ühe koduse lauamikseri (Kitchen Aid'i) ja ahjuplaadi jaoks. Mooniseemned jäid seekord kahjuks välja:) Ahjaa, ja martsipan on mul ikka alati see 60 %-ilise mandlisisaldusega!

Serveeri koos hapuka moosi või jäätisega:) Mina tegin seekord juurde šokolaadikastme ja sulatasin sügavkülmast vaarikaid. Väga mõnus oli:)


Kui suurest ahjuplaaditäiest koogist jätkub kohe mitmeks õhtuks (isegi mulle):), siis šokolaadikastet ei pruugi enam teisel päeval olla pildistamiseks järele jäänud. Aga eks tuleb siis poes jälle ära käia ja õhtuseks maiustamiseks uus vahukoor tuua:) Kuna tume šokolaad ja martsipan on täiesti perfect match, siis lisan siia šokolaadikastme retsepti ka. Võimalikult tume (70 %-iline on parim valik nagu alati) šokolaad ja hapukas nüanss (marjad või neist tehtud magustamata toormoos või kaste) tasakaalustavad tõeliselt hästi ka muidu väga magusat martsipanikooki:) 

200 ml vahukoort
250 g tumedat šokolaadi (mida tumedam ja mõrudam, seda parem)
3 sl kohvi

Pane kõik komponendid kas paksupõhjalisse potti või kaussi ja sulata kas pidevalt segades (kui potti kasutad) või vesivannil (juhul, kui kaussi) ühtlaseks. Nirista martsipanikoogile meelepärane kogus, võta amps ja oledki seitsmendas taevas!!!

neljapäev, 17. jaanuar 2013

Seenepasteet ja kokasaade

Ühel ilusal detsembripäeval helistas mulle Mari-Liis ja ütles, et tal on mulle üks jutt ... ja küsis, kas ma ikka istun. Selle peale muidugi ehmatasin täitsa ära, et mis siis nüüd ... aga õnneks oli jutt positiivne ja ma isegi ei pidanud talle vastamiseks aega võtma:) Nimelt soovis ta teada, kas oleksin valmis kokasaadet Lusikas juhtima ... Kas keegi vastaks "ei" sellisele küsimusele (eriti veel, kui küsijaks on Mari-Liis)? Ilmselt mitte:) Ja nüüd ongi nii, et Mari-Liis, kes oli nii suurepärane saatejuht kui ka toimetaja ühes isikus, otsustas Lusikas jätkata toimetajana. Mida suurem meeskond, seda parem tulemus, niiet anname oma parima, et laupäeva hommikuti oleks Kanal 2-s veelgi huvitavam ja paremini tehtud kokasaade!:)

Esimene Lusikas on koos minuga nüüd eetrisse jõudnud ja alles nüüd nägin esmakordselt ennast kõrvalt ka saatejuhi rollis. Peab mainima, et see ei olnud just väga tore, mida avastasin:) Külalisena koos särava saatejuhiga saates kokata on ikka oluliselt lihtsam, kui ise kogu seda asja juhtida (üllatus-üllatus muidugi)!:) Ma ei aimanudki, et ma nii palju parasiitsõnu kasutan, aga muidugi häirisid mind enda juures veel paljud muud asjad, mida järgmiste saadete salvestustel õnneks parandada saan. Esimesed neli saadet palun ärge siis väga kriitilised olge, sest nende osas ma enam midagi muuta ei saa ...

Õnneks sel laupäeval eetris olev Lusikas on juba oluliselt nauditavam ja seda oli ka endal täitsa tore vaadata, niiet asjad paranevad:):):) Loomulikult on taaskord saates ülitore külaline ja teeme hästi maitsvaid roogasid!:) Näiteks see seasisefilee oli nii hea, et Mari-Liis on seda juba suisa kolm korda  kodus ise teinud:) Ma ise katsetan ka kindlasti esimesel võimalusel;-)



Üks Lusika suuri plusse on, et kohtab uusi huvitavaid inimesi - olen juba praeguseks saanud tänu saatele erakordselt toredate inimestega tuttavaks. Esimene saatekülaline oli Sandra Vungi, kes valmistas toite ainult taimedest. Noorukene Sandra ei ole mitte ainult usin populaarse taimetoidublogi autor ja trummar, vaid ta on andnud välja oma esimese kokaraamatu, kusjuures kõik raamatus olevad imeilusad toidupildid on tema enda tehtud!!! Ma ei olnud ainus, kes teost lehitses ja fotograafi nime otsis - Mari-Liis olevat täpselt sama teinud, sest pildid on tõesti tasemel:)



Kõik kokasaates valmistatud toitude retseptid on kättesaadavad Lusika FB lehel, kus on info ka uute saatekülaliste ja loosimiste kohta. Aga vahete-vahel kirjutan mõningatest kokasaatega seotud asjadest, inimestest ja toitudest blogis, et jagada minu jaoks huvitavaid ja põnevaid asju, mida olen teada saanud, millest vaimustusse sattunud või mis muidu on mulle olulised või hinge läinud või mis väärivad minu arvates veelgi laiemat jagamist:) Kasvõi nt sellepärast, et plaanin ise neid toite edaspidigi teha ja siis on mul endal hea ja mugav, kui kõik retseptid on minu virtuaalses kokaraamatus olemas, mitte ei pea neid eraldi kohtadest otsima:) Ja loomulikult leiavad blogisse tee ainult need toidud, mida ma ise teistele soovitada julgen või plaanin ise kodus teha! 

Seekord toon blogis ära ühe retsepti eelmisest saatest, mis oli minu jaoks tõeliselt lahe avastus. Nimelt tegime Sandra kokaraamatust hästi mõnusa pasteedi, aga tavapärase maksa asemel kasutasime hoopiski praetud seeni:) Juurde küpsetasime Veskimati mitmevilja jahusegust kuklid, mis ilusti kerkisid ja väga maitsvad olid. Tõeliselt mugav viis küpsetada kodus värskeid ahjusooje kukleid! Need kaks lihtsat ja kiiret retsepti leiavad minu koduses köögis kindlasti kasutust (eriti kui on kiirelt vaja külalistele midagi hästi head pakkuda), niiet soovitan proovida:) Kuklite retsepti ei hakka siin ära tooma, sest see on paki peal kirjas ja töötas hästi.


Seenepasteet:
2 karpi šampinjone
6 tl sojakastet
1 tl kuivatatud tüümiani
1 tl palsamveiniäädikat
¼ viilu sidrunit koos koorega
1 tl kanget alkoholi (soovi korral)
natuke õli praadimiseks
kukleid

Vala pannile natuke õli, lisa tükeldatud šampinjonid (ära neid eelnevalt pese, vaid pühi lihtsalt liigne mustus vajadusel maha) ning prae, kuni šampinjonidest on enamus vedelikku ära auranud. Lisa sojakaste, tüümian ja palsamveiniäädikas. Lisa 
soovi korral natuke kanget alkoholi, kuumuta veel umbes minut ning vala pannil valminud segu kaussi. Lisa ka sidrunitükk. Purusta kõik saumiksriga ühtlaseks pasteediks. Lase enne serveerimist vähemalt tund külmikus seista. Serveeri kuklitelt.


Kõik postituse fotod on teinud Kristjan Lepp.

teisipäev, 15. jaanuar 2013

Tummised šokolaadimuffinid

Tõeliselt šokolaadised koogikesed, mis on ideaalsed külmal ajal tee või kohvi kõrvale maiustamiseks. Ma ise ennast muffinisõbraks ei pea, aga neid olen küll alati vähemalt paar tükki ikka ära söönud:) Võid muffineid valmistada nii nisu- kui ka riisijahust, samuti võid kasutada erinevaid meelepäraseid pähkleid. Šokolaadisort on samuti oma vabal valikul, kuigi mina eelistan alati 70 %-ilise kakaosisaldusega tumedat šokolaadi. 

Kuna muffinid valmivad ülikiirelt, siis võid neid vabalt pakkuda ootamatutele külalistele või lihtsalt kiirel ajal magustoiduks küpsetada. Tegelikult soovitan sõprade külla saabumisel küpsetada kohe kahekordne kogus, sest siis ei ole vaja karta, et muffinid liiga ruttu otsa saavad, aga kui tõesti peaks midagi alles jääma, siis pole muret, sest need šokolaadikeeksikesed on ka jahtunult väga head:)

Minu retsept ilmus ajakirja T&T jaanuari/veebruari numbris, pildi tegi Marju - aitähhhhhh!:)


Šokolaadimuffinid:
80 g võid
100 g tumedat šokolaadi 
130 g heledat muscovado suhkrut
3 muna
80 g jahu (mina olen neid riisijahuga teinud)
näpuotsatäis soola
100 g hakitud tumedat või valget šokolaadi
50 g Kreeka, pekaani- vm pähkleid

Haki või ja 100 g šokolaadi tükkideks ning sulata kas vesivannil, paksupõhjalises potis pidevalt segades või mikrolaineahjus. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Lisa sulatatud šokolaad ja vahusta ühtlaseks. Sega sool jahu hulka ja lisa segades ülejäänud tainale. Haki ülejäänud 100 g šokolaadi ja pähklid ning sega samuti taina hulka.

Jaga tainas 12 silikoonist või pabervormiga vooderdatud muffinivormi. Vormid võib ääreni täis panna, sest tainas ei kerki küpsetamise ajal eriti palju, jahtumise ajal aga vajuvad muffinid väiksemaks.

Küpseta ahjus 190 kraadi juures 20 minutit kuni tainas on tahenenud. Lase muffinitel vormis u 10 minutit jahtuda ning tõsta seejärel restile, et need lõplikult maha jahutada. 

Kaunistuseks sõelu peale kas tuhksuhkrut või kakaopulbrit. Muffinid on väga maitsvad nii soojalt kui ka külmalt.

Head küpsetamist!:)

teisipäev, 8. jaanuar 2013

Beseekatte ja apelsinikreemiga kook






Ma hakkasin aasta lõpus väikest kokkuvõtet eelmisest toredast aastast kirjutama, aga paraku ei olnud aega seda lõpetada ja nüüd pole hetkel ka kuidagi seda tunnet, et võtaks ennast kokku ja kirjutaks lõpuni ... Ja aasta on juba teist nädalat käimas, niiet ega varsti ei ole see enam väga asjakohane vist ka:) Aga ühest asjast mõtlesin ikkagi kohe kirjutada, kuigi mul ei ole kombeks siin targutada ja inimestele öelda, kuidas käituda või mida teha ja mida mitte, mis on in ja mis on out jmt:) Aga ühe väikese soovituse ma siiski siia paneksin .. või siis pigem soovi:)

Suhlege inimestega päriselt (kasvõi helistage), aga ärge iiiiiiimeilige nii tohutult palju:) Kui palju on asju (eriti tööalaseid), mida saaks mõne minutiga telefonis ära rääkida, tuleb muudkui kümnete e-kirjadega selgitada ja täpsustada ja lahendada ja arutada jne jne. Või sõpradega - nii tore on ju asju arutada ja PÄRISELT suhelda, mitte muudkui pikki kirju kirjutada, mis on küll hea aseaine, kui inimesed elavad eri riikides või linnades, aga pole kunagi see, mis on kokku saamine v kasvõi telefoni teel rääkimine. Mul on alati hullult hea meel, kui keegi kirjutamise asemel helistab (eelkõige muidugi sellepärast, et siis ei pea vastu kirjutama:)) Mõned nädalad tagasi just ütles üks inimene, kellega ma koostööd teen, mulle helistades, et "ma lihtsalt enam ei jõua neid e-maile saata". Nii tore, sest ma saan täpselt aru sellest, mida ta tunneb:) Mul on endal pidevalt sama tunne, aga naljakas, kuidas paljud suhtuvad sellesse, et kui neile kirjutamise asemel helistad nagu millessegi imelikku. Samas saaks paljud asjad selgelt ja arusaadavalt läbi rääkida ja kokku leppida ning poleks ohtu (ehk mõnede inimestega ikka oleks, aga see oleks tunduvalt väiksem), et midagi kuskil "tõlkes kaduma läheb". Mina nt ei suuda ennast kirja teel nii väljendada nagu sooviks, samas ei suuda ma ka kümneid e-kirju päevas saates jälgida, et iga kirja iga sõna oleks lõpuni läbi mõeldud, ei oleks näpukaid jne. Kohtutavalt tüütu! Ühesõnaga - arvuti ekraani vaatamise asemel soovitan inimestele silma vaadata ja elu on hoopis ilusam!:)


Aga kui nüüd selle koogikese kohta ka paar sõna öelda, siis peab mainima, et see ei ole just maailma lihtsaim kook ja tegemiseks kulub natukene rohkem aega kui 5 minutit, aga midagi keerulist siin ka ei ole ja tulemus on absoluutselt! iga kulutatud sekundit väärt!:) Mulle hästi meeldib see hapukas apelsinikreem ja kerge magusamapoolsem beseekate ning samas krõbe põhi, mis kuidagi ei domineeri, vaid on parajalt õhuke. 

Kooki võib teha ka sidrunite või laimidega, aga kuna need on happelisemad, siis võid suhkrukogust natukene (u 30-50 g) suurendada ja tärklise kogust u 10-20 g vähendada. 

See minu retsept ilmus eelmises T&T numbris (nov-dets); imeilusad pildid tegi Marju nagu ikka:)

Põhi:
250 g jahu
40 g (tuhk)suhkrut
noaotsatäis soola
170 g külma võid
1 suur munakollane
1-4 sl jäävett (vajadusel)

Apelsinikreem:
3 dl värskelt pressitud apelsinimahla (u 3-4 apelsini)
1 apelsini peenelt riivitud koor
70 g maisitärklist
1,8 dl vett
3 munakollast
200 g suhkrut

Beseekate:
4 munavalget
200 g (tuhk)suhkrut

Sega sõelutud jahu, suhkur ja sool omavahel ning näpi või haki noaga  hulka tükkideks lõigatud külm või. Lisa munakollane. Kui vaja, siis lisa ka supilusikatäie haaval vesi, et tainas kokku jääks. Eriti mugav on teha tainas valmis köögikombainis pulse-režiimil. Vajuta tainas lamedaks kettaks, mässi toidukilesse ja pane 15 minutiks külmkappi.

Rulli tainas õhukeseks ja aseta ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred on võiga määritud ja jahuga ülepuistatud) 24 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi nii, et ääred oleksid vormi ääres u 2 cm kõrgusel. Kata põhi küpsetuspaberiga, aseta sellele raskuseks kuivatatud herned või oad või keetmata riis ning pane veel 15 minutiks külma.

Seejärel aseta vorm koos raskusega ahju ja küpseta 200 kraadi juures u 10-12 minutit, eemalda küpsetuspaber ja raskus ning küpseta veel u 4-5 minutit kuni põhi on kuldne ja katsudes kuiv. Jäta jahtuma.

Pane apelsinimahl koos riivitud aplelsinikoorega potti ja vispelda sisse maisitärklis. Lisa vesi, lase korraks keema tõusta, keera kuumus väiskemaks ja lase apelsinimahlasegul pidevalt segades potis podiseda (NB! ära keeda) kuni segu pakseneb. Võta pott pliidilt ja vispelda sisse munakollased ning suhkur. Tõsta pott tagasi pliidile ja kuumuta (ära keeda) veel maksimaalselt u 1 minut. Võta pott pliidilt, kurna segu läbi sõela kaussi ja vala segu eelküpsetatud koogipõhjale.

Beseekatte jaoks vahusta munavalgeid kuni moodustuvad tugevad tipud, seejärel vahusta 1 sl kaupa sisse suhkur kuni segu on tugev ja läikiv. Tõsta munavalgevaht vormi täidise peale tehes supilusikaga keerdusid ja küpseta ahjus 150 kraadi juures 25-30 minutit kuni besee on kergelt kuldne. Kook on hea nii soojalt kui ka külmalt.


reede, 4. jaanuar 2013

Kinoa halloumi ja ahjupaprikatega

Kuna paljud on ilmselt andnud endale aastavahetusel lubaduse tervislikumalt toituda (siinkirjutaja pole selles osas erand):), siis siin on üks roog, mis peaks elu kergemaks tegema ehk lihtne toit tervislikest komponentidest. Kinoa kasulikkusest olen kirjutanud põgusalt siin ja koos kättesaadava rohelise kraami (kasvõi ainult roheline sibul), ahjupaprikate ja halloumiga on see igati nauditav ning vägagi kerge ja kõhusõbralik söömaaeg:)

Ahjupaprikate valmistamisest rääkisin juba 2 a tagasi siin ja eelmisel talvel jagasin seda retsepti uuesti koos ühe mõnusa läätsesalatiga. Et aga talvisel ajal, kui värske kraamiga meil siin lood pisut nigelad, kuluvad sellised marinaadis paprikad igati ära, seega tuletan igaks juhuks meelde, kuidas neid valmistada. Hullult head on need nii salatites kasutamiseks kui ka igasuguste pasta-, liha- ja kalatoitude juurde. Mul on pidevalt purgike ahjus röstitud paprikate või tomatitega külmkapis, et alati hea võtta oleks:)

Seekord kasutasin parikate marinaadis värske tüümiani asemel Piprapoest pärinevat külmkuivatatud tüümiani, mis teoreetiliselt peaks maitsema sama hästi kui värske, sest külmkuivatamine eemaldab küll vee, kuid säilitab selle maitse, vitamiinid ja toitainete sisalduse. 

Ja kuniks uus-aasta soovid on veel asjakohased, soovin kõigile kerget, maitsvat ja tervislikku uut aasat! :)



Vaja läheb:
ahjupaprikat (retsept allpool)
u 150 g kinoad
200 g praetud halloumi't (aga võid kasutada ka nt fetajuustu)
rohelist kraami (rukolat, salatit, rohelist sibulat jms)

Keeda ja maitsesta kinoa. Prae halloumi mõlemalt poolt kuldseks. Serveeri koos ahjupaprikate ja meelepärase rohelise kraamiga. Kastmeks nirista peale paprikate marinaadi v head oliiviõli ja pressi natukene sidrunimahla.

Ahjupaprikate valmistamine:
Lõika paprikad (u 5-6 tk) neljaks, puhasta seemnetest ja aseta ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures kuni paprikate nahk hakkab äärtest mustaks tõmbuma, u 45 minutit. Keera ahjul kuumus kinni ja jäta paprikad ahju u 15 minutiks seisma. Senikaua sega kokku kõik marinaadiained. Seejärel koori paprikad ja pane marinaadi, milleks on vaja:

3 sl extra virgin oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
1 sl mett v suhkruroosiirupit
1 suur peenelt hakitud küüslauguküüs
värskelt jahvatatud pipart
külmkuivatatud v värsket tüümianit (soovi korral)

Sega kõik ained ühtlaseks, pista paprikad sisse ja ongi valmis:) Sellest kogusest ehk 6 keskmisest paprikast sain mina seekord täpselt 0,5 l triiki täis purgitäie värvilist ja maitsvat rõõmu :)


neljapäev, 3. jaanuar 2013

Kõrvitsa-juustukook piparkoogitainast põhjaga




Hakkasin küll 31. detsembril suure hooga väikest aasta-kokkuvõtet kirjutama, aga uus aasta on juba nii kiirelt alanud, et ma ei kujuta ette, kas ma üldse jõuan selle edasi kirjutamiseni millalgi või mitte ...:) Seniks aga jagan eelmises T&T-s ilmunud kõrvitsa-juustukoogi retsepti, pildid tegi Marju

See on üks vürtsikas küpsetis, kus on hea ära kasutada pühadest järele jäänud piparkoogitainas ja -maitseaine. Kui aga selliseid jääke ei ole, siis võib vabalt teha põhja küpsistest ja lisada koogile nt kaneeli ja ingverit. Olen seda kooki teinud mõlemat moodi ja maisteb väga hea nii küpsistest kui ka piparkoogitainast põhjaga, samuti nii kaneeli ja ingveri kui ka piparkoogimaitseainega. Mina olen tavaliselt kasutanud vahtrasiirupimaitselisi küpsiseid, aga muud variandid sobivad ka. Head küpsetamist! :)

Põhi:
250-300 g piparkoogitainast
VÕI
180 g purustatud vahtrasiirupimaitselisi vm meelepäraseid küpsiseid
0,5 tl kaneeli v piparkoogimaitseainet (soovi korral)
2 sl pruuni suhkrut (nt muscovado’t)

70 g sulatatud võid

Suru piparkoogitainas või purustatud küpsiste jt koostisosadega ühtlaseks segatud sulavõi 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja pane täidise valmimise ajaks külma. Vormi põhja võid panna küpsetuspaberi, et hiljem oleks kooki mugavam eemaldada.

Täidis:
400 g kõrvitsapüreed
400 g toasooja toorjuustu
250 g kohupiima
4 toasooja muna
100 g (2 dl) heledat pruuni suhkrut (nt muscovado't)
5 sl (vahtra)siirupit v 4 sl vedelat mett
1,5 tl jahvatatud kaneeli ja 0,5 tl jahvatatud ingverit VÕI
2 tl piparkoogimaitseainet
1 sl maisitärklist

Puhasta ja viiluta (koorida on lihtsam pärast röstimist) kõrvits sektoriteks ning rösti ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit kuni kõrvits on hästi pehme. Lase natukene jahtuda ja püreesta. 

Sega vispliga kõik täidise ained omavahel ja vala vormi koogipõhjale. Küpseta 180 kraadi juures 15 minutit, seejärel alanda ahju kuumus 130 kraadini ning küpseta veel u 1 h kuni täidis on tahenenud. Jäta kook ahju jahtuma. 


Serveerimisel võid soovi korral niristada koogile (vahtra)siirupit v vedelat mett.





Igal juhul soovin kõigile parimat uut aast ja palju maitsvaid elamusi!!!