laupäev, 23. veebruar 2019

Krõbedad juustu-jõhvika ampsud


Kui eelmisel laupäeval oli Laupäevaleht LP-s toidulugu Eesti laulu superfinalisti Uku Suvistega, kes rääkis sellest, mida ta süüa armastab ja - mis eriti tore - on samuti suur magusa- ja kohupiimafänn, siis täna jagasin lehes kahe homseks pidupäevaks sobiva tordi retsepti. Otsustasin seekord teha mõlemad tordid - nii soolase kui ka magusa - kodujuustu ja rukkileivaga. Magusat kooki täiustasin kahe erineva šokolaadi, vanillise kohupiimapasta ja hapukate kodumaiste vaarikatega; soolase aga tegin piduliku(ma)ks kalamarja, värskelt suitsutatud lõhe, küüslaugumekiga toorjuustu ja keedetud munadega. Tuleb tunnistada, et mõlemad said sellised, mis ülikiirelt otsa saavad :) Mulle endale maistesid isegi nii väga, et esimene kord neid tehes oli kohe pärast pildistamist kummastki neljandik  läinud ... :D :D :D

Aga mulle väga maistevad ka need mõnusad krõbeda lehttaina, juustu ja jõhvikatega ampsud, mis olid sõbrapäeva puhul Laupäevaleht LP-s, kuid minu arvates sobivad need suurepäraselt EV aastapäeva puhulgi pakkumiseks. Igal muul ajal muidugi ka ;-) Tegin osad pirukad südamekujulise piparkoogivormiga, aga loomulikult tee endale meelepärased kujundid. Kusjuures, kuna neid pirukaid kindlasti maitsma “pidin”, siis ahjusoojana said kolm tükki nii otsa, et ei saanud arugi ... :)

Jõhvikad on üks eestlaste rahvusmarju ja oleksin need ilmselt ka täna lehes oleva musta leiva ja kodujuustuga tordi peale pannud, kui need eraldi küpsetamist ei vajaks. Vaarikatega on lihtne - püreestad ära, ajad läbi sõela, segad želatiiniga ja ongi kõik. See-eest aga jõhvikad oleks vajanud pisut pehmemaks keetmist. Nendes suupistetes aga küpsevad jõhvikad juba ahjus pehmeks ja kodus on pirukate tegemise päeval tõeliselt mõnus moosilõhn :)

Lisaks on need krõbedad suupisted ülilihtsad valmistada, kuid sobivad peaaegu kõigi jookide kõrvale alates kohvist ja teest lõpetades veini või hoopis mõne kokteiliga (nt džinn-toonik). Nagu lehttainast küpsetised ikka, on need eriliselt head just ahjusoojana, kuid ka jahtununa on need igati maitsvad.

Ja muidugi pole üldse põhjust kasutada välisriigist pärinevat juustu. Üha enam tehakse ka kodumal juba tõeliselt häid juustusid, mis sobivad ideaaselt välismaise Brie või Camemberti asemele. Ja meil on megahäid kitsejuustusid, mida samuti selles pirukas kasutada võib.

Kui kasutad sügavkülmutatud jõhvikaid, siis sulata ja nõruta need enne kasutamist.



Vaja läheb:
400 g (1 pakk) pärmi-lehttainast võiga
120 g Brie või Camembert juustu
u 100 g jõhvikaid
värskelt jahvatatud musta pipart
vedelat mett
peotäis tüümianilehti (soovi korral)

Sulata tainas külmkapis, aseta jahusele pinnale ja rulli pisut õhemaks. Lõika ruutudeks või tee südamekujulise vormiga kujundid. Südameid tehes võid ülejäänud taina tükid kokku koguda, uuesti lahti rullida ja sellest veel pirukaid teha.

Lõika terava noaga äärest u 1 cm kaugusel tainas noaga peaaegu läbi. Aseta tainaruudud vm -kujundid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Viiluta juust õhukeselt ja aseta iga ruudu või südame keskossa viil või paar, sellele omakorda aseta jõhvikad surudes neid pisut juustu sisse. Jahvata igale pirukale musta pipart ja nirista jõhvikatele u 0,5-1 tl mett. 

Küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit, kuni pirukate ääred on kuldpruunid ja juust keskelt sulanud. Lase pirukatel pannil u 10 minutit taheneda, puista peale tüümianilehti, soovi korral nirista veel mett ja naudi soojalt. 

neljapäev, 21. veebruar 2019

Minestroone - tummine aedviljasupp juustu ja makaronidega


Minestroone ehk toekas aedvilja-makaronisupp on tõeliselt toitev Itaaliast pärinev keedus. Algupärast ehk nö originaalretsepti ilmselt võib otsima jäädagi, sest igal kokal on oma valmistusviis nagu minulgi :) Itaalias on minestroonel pea igas maakonnas omad iseärasused, näiteks Genova kandis lisatakse supile ka pestot ja seeni, Milanos riisi, Napolis pancetta’t ja kartuleid. Kui vaatan enda riiulilt ühte eriti paksu ja põhjalikku Itaalia kokaraamatut “The Silver Spoon", siis erinevaid minestrone'sid on suisa üle kümne, nende seas ka borš. Lisaks on selles teoses mainitud, et see on "meeldiv talvine toit”, mis sobib ka külmalt süüa, kui see just otse külmkapist ei ole võetud. Pean ütlema, et minu elukaaslane on suur minestroonefänn ja tema sööb seda hea meelega isegi siis, kui supp on täiesti külm, kuigi ta ise on suur lihasõber ja tegemist on ikkagi aedviljasupiga ... :)

Iga päev tuleks süüa vähemalt viis erinevat köögi- või puuvilja ning see supp on üks hea võimalus päevanorm täis saada. Kui aga siiski ei jõua alati piisavalt värsket taimset kraami tarbida, võib mõne kvaliteetse multivitamiinide ja -mineraalide ning fütotoitainete toidulisandi abil organismile vajalikke toitaineid juurde hankida. Näiteks taimsetest komponentidest koosneva Nutrilite Double X’iga, mis ei sisalda kunstlikke magus-, värv-, maitse- ega säilitusaineid. See-eest on selles aga lisaks vajalikele vitamiinidele ja mineraalidele ka 23-lt taimelt pärinevaid fütotoitaineid sisaldavaid kontsentraate. Taimse päritoluga toidulisandiga Nutrilite Double X koostöös sündis ka praegune postitus.

Aga minestroone kohta veel nii palju, et armastan pakse suppe ja seetõttu ka eriti palju puljongit ega vett ei lisa, kuid loomulikult võid enda supi vedelamaks teha (st lisada rohkem puljongit, kui retseptis kirjas on), kui soovid. Parmesani kõva koorik, mille muidu ära viskad, tasub panna keetmise ajal supi sisse, et see head maitset veelgi juurde annaks. Hiljem saad selle koos loorberilehtedega välja võtta. Mina lisan seda sageli ja nt kõrvitsasuppides on see minu arvates suisa hädavajalik ;-)


1 suur sibul
4 küüslauguküünt
2 keskmist porgandit
2 varssellerit
1 suur punane paprika
1 keskmine suvikõrvits (soovi korral)
2-3 sl oliiviõli
2 loorberilehte
1 tl kuivatatud basiilikut või tüümiani
1 tl kuivatatud punet
800 g (2 purki) tükeldatud tomateid
1,5 l kana- või aedviljapuljongit
u 100 g Parmesani vm samalaadset kõvemat pikalt laagedrunud juustu + juustukonts
1 purk punaseid ube
100 g meelepäraseid makarone
vajadusel soola, pisut suhkrut ja värskelt jahvatatud musta pipart
värsket tüümianit või basiilikut

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgandid, varssellerid ja paprika õhukesteks viiludeks ning tükelda suvikõrvits. Soojenda poti põhjas õli ja prae selles madalal kuumusel aeg ajalt segades sibulat, varssellerit, paprikat ja porgandit 8-10 minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja prae veel paar minutit. Lisa ka suvikõrvits (kui seda kasutad), loorberilehed, pune ja basiilik või tüümian ning lase veel mõni minut küpseda. 

Vala potti tomatid ja puljong, lisa ka parmesani juustukonts. Lase vedelikul keema tõusta ning keeda keskmisel kuumusel u 15 minutit. Aseta makaronid potti ja keeda seni, kuni need on parajalt pehmed (vastavalt pakendi juhistele, soovitavalt al dente). Nõruta oad sõelal, loputa jooksva vee all ning aseta potti mõni minut enne makaronide valmimist.

Maitsesta vajadusel soola, natukese suhkru ja pipraga. Võta välja juustukonts ja loorberilehed. Serveerimisel puista peale riivitud juustu või õhukesi juustulaaste ja värske tüümiani või basiiliku lehti, kõrvale sobib eriti hästi krõbeda koorikuga sai.

teisipäev, 19. veebruar 2019

Suus sulav mandli-martsipanikook


Mascarpone ja granaatõunakattega koogi retsept ilmus sõbrapäeva puhul Laupäevaleht LP-s, kuid see sobib igati hästi ka Eesti Vabariigi aastapäeval pakkumiseks. Pildi peal see martsipaniküpsetis just ülemäära ahvatlev välja ei näe (või tundub ainult mulle, et võrreldes maitsega on koogi väljanägemine pehmelt öeldes kesine?!?:D), kuid maitseb see tõeliselt hästi! See kook on päris suur, niiet sobib ideaalselt  suuremale seltskonnale pakkumiseks või peolauale, kui aga tahad vaid oma perega kodus maiustada, siis soovitan teha poole väiksema koguse ja kasutada 24-26 cm läbimõõduga ümmargust vormi. Samas ei ole ma pidanud mitte kunagi martsipanikoogist ühte ainsat tükikestki ära viskama, kuigi olen seda vaid terve koguse valmistanud ... Vahel ikka jääb mõnel inimesel paar ampsu söömata, kui aeg on hiline ja kõht niigi täis, pealegi kuulen pidevalt seda, et ma tõstvat liiga suure tüki, aga sellest koogist on küll taldrikutele alati vaid puru alles jäänud. Ja ma  lõikan vist tõesti alati päris suure tüki kooki, aga nagu enamik inimesi ikka, lähtun ma ju vaid enda maitsest - kui on hea kook, siis söön ju reeglina vähemalt kaks korralikku tükki ja milleks siis veel pisikeste tükkide kaupa seda serveerida?!? :) :) :)

Koogis domineerib mandlimaitse, sest seda on nii martsipani kui ka mandlijahu näol. Mina kasutan vähemalt 60%-ilise mandlisisaldusega martsipani, kuid sobivad ka teised, kuid siis on soovitav suhkru kogust pisut vähendada, sest nendes martsipanides, kus on vähem mandleid on rohkem suhkrut. Enne tükeldamist tasuks martsipani külmkapis hoida, et see vähem kleepuks ja seda lihtsam käsistseda oleks. Kõige kurvem on aga see, et see üle 60%-ilise mandlisisaldusega martsipan, mida olen siiani alati kasutanud, olevat mitte ainult müügist, vaid suisa tootmisest maha võetud, niiet edaspidi pean hakkama samuti teisi martsipane kasutama ... :(

Talvel ei ole värskeid marju eriti saada ja need on kallid, samas sügavkülmutatud marjad teevad sulades koogi liiga vesiseks ega näe sulanult enam kuigivõrd ilusad välja, eriti just maasikad ja vaarikad. See-eest aga saab kasuliku granaatõunaga kõik koogid särama panna ning puuviljadega (nt apelsinid, kiivid) veel värvi ja vitamiine lisada. Füüsalidki on talvisel ajal koogi kaunistamisel igati omal kohal. 

Kui ei soovi gluteenivaba kooki, siis asenda toortatra- ja maisijahu 90 g nisujahuga ning lisa küpsetuspulbrit 1,5 tl (mitte 2 tl nagu retseptis kirjas). Mandlijahu saab osta poest, samuti jahvatada blanšeeritud (kooreta) mandlitest või mandlilaastudest köögikombainis.

Immutamiseks kasutan sellle koogi puhul apelsinist pressitud mahla. Selle vilja peenelt riivitud koore võid aga soovi korral lisada kas tainale või hoopis kreemi sisse - mõlemad variandid on väga head ja lisavad koogile veelgi aromaatsust.


Kook:
250 g toasooja võid
150 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
4 suurt toasooja muna
50 g toortatra- ja 40 g maisijahu 
150 g peeneks jahvatatud mandleid (mandlijahu)
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
200 g martsipani
2 sl Cointreau’d, Grand Marnier'i vm meelepärast tsitrus- või marjalikööri

Immutamiseks: 
1 suure apelsini mahl
2 sl Cointreau’d, Grand Marnier'i vm meelepärast tsitrus- või marjalikööri (soovi korral)

Aseta või koos suhkrutega kaussi ja vahusta ühtlaseks massiks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega omavahel sõelutud jahud, jahvatatud mandlid, küpsetuspulber ja sool ning sega spaatliga õrnalt vahu hulka. Haki martsipan 1 cm tükkideks, lisa koos alkoholiga tainale ja sega õrnalt spaatliga alt üles tõstes läbi. 

Laota tainas võiga määritud ja jahuga üle puistatud või küpsetuspaberiga kaetud neljakandilisse u 20X30 cm vormi, silu pind ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni kook on kerkinud ja pealt kuldne ning sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja.

Vala ahjust võetud koogile koheselt peale soovi korral alkoholiga segatud apelsinimahl ja lase koogil vormis täielikult jahtuda. 

Kate:
250 g (1 karp) toasooja mascarpone’t
150-200 g (1 karp) toasooja toorjuustu või 200 g (üks pakk) kohupiima
120 g tuhksuhkrut
1-2 granaatõuna seemned
füüsaleid, apelsini või kiivi viile (soovi korral)
vedelat mett või heledat siirupit ja mündi- või melissilehti (soovi korral)

Aseta mascarpone, toorjuust või kohupiim ja suhkur kaussi ning vahusta mikseri või vispliga ühtlaseks kreemiks. Laota ühtlaselt jahtunud koogile, sellele omakorda granaatõunaseemned ning soovi korral nirista peale mett või siirupit ja puista mündi- või melissilehti. Serveerimisel lõika kook ruutudeks. Hoia kooki külmkapis õhukindlas anumas. 


kolmapäev, 13. veebruar 2019

Šokolaadipõhjal vaarika-juustukook homseks sõbrapäevaks


Kook on hästi mahlane ja kreemjas ning võin kätt südamele pannes öelda, et meeldib kõigile :) Olen seda tummise šokolaadipõhja ja kergelt hapuka marjakreemiga maiust aastate jooksul korduvalt küpsetanud (suvel ka värskete maasikate või mustikatega) ja ei ole veel näinud inimest, kes oma tükki lõpuni ei sööks. Kusjuures alati on nii, et kui ma selle koogi tükist ise juba ühe ampsu võtan, siis on terve tükk kiirelt otsas, sest seda suus sulavat kooki lihtsalt ei ole võimalik pooleli jätta ... :)

Kuna sõbrapäevaga käib klassikaliselt kokku šokolaad ja samas ka roosa või punane värv, siis tundus see juba visuaalselt homseks ideaalselt sobivat. Algne idee on pärit kuulsast Hummingbird Bakery’st, kelle originaalretsepti ma ei ole kunagi näinud, sest minu teada nad oma retsepte online’is ei avalda (või ma pole lihtsalt juhtunud nägema). Võtsin koogi jaoks aluseks ühest välismaa blogist leitud nö derivaadi. Too kook oli muidugi ohtra tavalise valge suhkru, nisujahu ja vahukoorega ning tehtud hoopis neljakandilisse vormi, aga jäi kohe silma sellisena, mida tahaks kindlalt katsetada. Ja see kook on tõesti sõltuvust tekitavalt hõrk - korra teed ja jäädki tegema. Kes ei usu, võib proovida ;-)

Kuna siin blogis kirjutab inimene, kes on igasuguste tähtpäevade ja pühade fänn ning kelle arvates neid Eestis on võrreldes teiste riikidega liiga vähe, siis loomulikult ei ütle ma kunagi ära ka Valentinipäeva tähistamisest :) Miks peakski endale mingeid tobedaid piire seadma ja snoobitsema? Oma lähedaste (kasvõi ainult koos kallimaga) ja sõpradega tähistamiseks on iga põhjus tore ning minu arvates ei ole kunagi mõtet jätta ühtegi juhust enda hästi tundmiseks kasutamata;-) Sõbrapäevast (nt selle päritolust) olen kirjutanud mõned aastad tagasi Laupäevaleht LP-s (nt siin) ja blogis (nt siin) ning nii sel kui ka eelmisel aastal olid lehes sõbrapäevaks sobivad küpsetised. Seekord maapähklivõiga brownie, suus sulav martsipanikook ja krõbedad juustu-jõhvika pirukadeelmisel korral böff ja hõrk šokolaadikook.

Kui kasutad värskeid vaarikaid või maasikaid, siis võid neid lisada kattele ka 200 g, aga külmutatud ja üles sulanud marjad on reeglina üsna lödid ja vedelad, niiet nende puhul soovitan 100 grammiga piirduda. Olen küll proovinud kattele ka sulatatud valget šokolaadi lisada, et teha seda paksemaks ja nö püsivamaks, et pritskotiga sellest ilusad mustrid teha, aga see ei ole eriti aidanud. Nt selline, nagu järgmisel fotol, tuli üle-eelmisel korral kook välja, kui kasutasin kattes 200 g sulatatud vaarikaid ja lisasin ka 100 g valget šokolaadi. Kusjuures ma “paigaldasin” kreemi kattele pritskotiga ja üritasin veel ilusaid roose teha :) :) :)


Samas jäi see kook ideaalselt kihiline nagu tavaliselt, erinevalt teistel fotodel olevast, kui ma täidist  ilmselt liialt keskosasse valasin. Tegelikult tasub alustada pigem äärtest ja valada juustukreem šokolaadikihile hästi aeglaselt, sest siis tuleb alati ühtlaselt kihiline, mitte kõrgemate äärtega nagu teistel piltidel näha. Samas see nö viimase korra kook, mis kõigil piltidel ja mille retsept ka all kirjas, on minu arvates parim. Selles retseptis ma enam mitte kui midagi ei muudaks, vaid edaspidi teen seda küpsetist täpselt nii, nagu all kirjas on :)

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.


Põhi:
200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
150 g pruuni suhkrut (tume muscovado)
3 suurt toasooja muna
40 g nisu- või riisijahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
50 g mandlijahu
0,5 -1 peenelt riivitud Tonka uba või 1-2 sl brändit, konjakit või külma kohvi

Tükelda šokolaad ja või, aseta koos suhkruga kaussi ning sulata vesivannil. Sega ühtlaseks, lase pisut jahtuda ning klopi ükshaaval hulka munad lisades järgmise siis, kui eelmine on segunenud ülejäänud tainaga.

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri, soolaga ja mandlijahuga läbi ning sega taina hulka. Lisa ka meelepärane maitseaine (Tonka uba, alkohol või kohv).

Vala tainas ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud neljakandlisse (20X30 cm) või ümmargusse lahtikäivasse (läbimõõduga 24 cm) vormi ja aseta täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
300 g toasooja toorjuustu
200 g hapukoort
100 g suhkrut
2 sl vanillisuhkrut
3 suurt toasooja muna

Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja suhkrutega läbi ning lisa ükshaaval munad. Laota segu vormi šokolaadipõhjale ning küpseta ahjus 170 kraadi juures kuni ääred on tahenenud ja kuldpruunid, kuid keskelt on kook veel pisut võdisev. Neljakandilise vormi puhul kulub 30-40 minutit; ümmargusega u 50 minutit. Ära üle küpseta!

Lase koogil vormis jahtuda, aseta taldrikule ja hoia kooki enne serveerimist vähemalt paar tundi külmkapis. Jahtunud koogile laota vaarikakreem. 

Vaarikakreem:
300 g toasooja toorjuustu
100 g tuhksuhkrut
100 g värskeid või külmutatud ja üles sulatatud vaarikaid

Aseta kõik toorjuust suhkruga kaussi ja vahusta miksriga ühtlaseks kreemiks. Lisa vaarikad ja vahusta kergelt läbi. Laota kate koogile. Serveerimisel puista peale vaarikaid ja šokolaadilaaste.



teisipäev, 5. veebruar 2019

Kinoasalat feta ja aedviljadega



Üha enam räägitakse sellest, et praegusel tasemel lihasöömine ei ole jätkusuutlik, samuti sellest, kui kasulik on taimne toit. Väga huvitav artikkel lihasöömisest jm seonduvast (keskkond, loomakaitse jne), mida kõigil lugeda soovitan, ilmus aga reedeses Sirbis.

Ega asjatult ei ole taimne kraam (aed-, puu-, tera- ja kaunviljad ning marjad) toidupüramiidi kõige madalamal astmel - see on tervisliku söömise vundament! Need on toiduained, millele peaks meie igapäevane söömine rajanema ning piimatooted, seemned/pähklid ja liha/kala võiksid teadlaste arvates kuuluda igapäevasesse menüüsse väiksemas koguses.

Paraku aga näitavad uuringud, et eestlased tarbivad soovitavast kogusest ligi poole rohkem liha. Söön ka ise liha (ja karta on, et samuti liiga palju), kuid tervise huvides tasub seda siiski vähendada. Möödunud laupäeval tegin LP-ssse loo toredast Eestimaisest algatusest Taimne Teisipäev, mis kutsub inimesi üles rohkem taimset kraami sööma ning vähemalt ühe päeva nädalas jätma täiesti lihavabaks.

Kuna täna on jälle teisipäev, siis on paslik jagada ühe maitsva ja toitva taimse toidu retsepti (vegan’id võivad juustu ära jätta). See tervislik ja toitainetikas roog sobib nii soojalt kui ka külmalt söömiseks, samuti on see piisavalt toekas nii eraldi einena kui ka liha, kana või kala lisandiks. Mina olen seda söönud just põhi- mitte kõrvalroana, sest see on valgu- ja kiudainerikas ning teeb tänu sellele kõhu pikaks ajaks täis ka ilma liha või kala lisamata.

Kuigi praegusel aastaajal tasub kasutada pigem ahjus röstitud tomateid, siis avastasin ühed tõeliselt mõnusad tumedad väiksed tomatid, mis olid üllatavalt maitserikkad talviste tomatite kohta ja nimeks oli kirjas "mini ploomtomatid”. Lisaks tomatitele või nende asemel sobivad siia salatisse suurepäraselt ka ahjus röstitud parikad ja marineeritud punane sibul.



Vaja läheb:
100-150 g kinoad
1 purk võiube (Globus)
250 g kirsstomateid või mini ploomtomateid
200 g (1 pakk) fetajuustu
paar peotäit meelepäraseid idusid
paar peotäit salatilehti (soovi korral)
musta pipart, soola
extra virgin oliiviõli
sidrunimahla

Keeda kinoa soolaga maitsestatud vees või meelepärases puljongis pehmeks. Nõruta võioad sõelal ja loputa kraani all korralikult läbi. Lõika tomatid neljaks või veel väiksemaks; haki või murenda juust tükkideks.

Sega kausis kinoa ubade, tomati ja juustuga, maitsesta musta pipraga, nirista peale oliiviõli ja sidrunimahla ning puista idusid. Serveerimisel aseta taldrikule soovi korral mõned tükkideks rebitud salatilehed, tõsta peale salat ning maitsesta soovi korral veel pipra, soola, õli ja sidrunimahlaga.