reede, 20. veebruar 2015

Kas gluteen on paha?

Kirjutasin eelmisel laupäeval LP-s artikli gluteenivabast toidust (allpool täismahus olemas), õigemini sellest, kas see on vajalik tervele inimesele ehk isikule, kellel ei ole tsöliaakiat, gluteenitalumatust ega -allergiat. Olen juba ise üle 15 a selle teemaga tegelenud oma lähedase vastava haiguse tõttu, pidanud gluteenivabalt kokkama ja küpsetama ning saanud end teemaga üsna hästi kurssi viia, konsulteerides arstidega ja lugedes selleteemalisi artikleid.

Mind ajendas LP-s artiklit kirjutama gluteeni osas levinud väärasusaamad - paljud kes toituvad küll ise gluteenivabalt, ei tea, mis see tegelikult on ega ka seda, et selline söömine ei pruugi tervisele üldse kasulik olla. See ülinaljakas video on hea näide tavalistest gluteenivältijatest, aga tasub lugeda ka juuresoleva artikli teksti. Mul on lihtsalt kahju vaadata, kuidas inimesed, tahtes tervislikult toituda, võivad oma tervisele hoopis kahju teha, jättes menüüst välja täisväärtuslikud täisteratooted. 

Mina ei ole arst ega teadlane, kuid mul on nende inimeste vastu suur austus ja usaldus, mistõttu ma ei mõtle mitte ise midagi välja, vaid uurin põhjalikult selles osas endast targemate esitatud fakte ja kirjutan nende põhjal oma artikleid. Ehk siis mina usun ja usaldan kaasaegset teadust ja meditsiini. Päris tihti kasutan oma artiklite kirjutamisel Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Anne Lille raamatut "Normaalse söömise käsiraamat. Teejuht ja abimees eluks nüüdisaja globaalsel infoprügimäel". Minuni jõudis raamat algselt tänu mu õdedele, kellest üks on arst ja teine veel arstitudeng, kellel see kohustusliku kirjanduse hulka kuulus, aga nüüd on raamat mul ammu juba endal olemas ja asendamatuks abimeheks kujunenud.

Ja ütlen kohe ära, et ma ei ole mitte kunagi propageerinud valge töödeldud nisujahu söömist (ja ka sellest artiklist saab seda ainult kas väga pahatahtlik või rumal inimene välja lugeda), vaid ainult tervislikku mitmekülgset toitumist, kus saab vajalikud vitamiinid, mineraal- ja kiudained kätte. Minu arvates tuleb süüa päris toitu! Mis valgesse rafineeirud nisujahusse puutub, siis seda ma ise praktiliselt ei tarbi - küpsetan enamasti gluteenivabu kooke või üritan katsetada täisterajahusid, kuid ma ei ütle mitte kunagi ära mõnusast värskest võisest croissant'ist, ahjusoojast maitsvast leivast mõnes restos vm hõrgutisest. Ja miks ma peaksingi?! Kui mu toidulaual on igapäevaselt puu- ja aedviljad, liha ja kala, kas siis juhtub midagi, kui ma söön rukkijahust täisteraleiva avokaado ja suitsulõhega või maiustan enda tehtud koogitükiga?:) Kusjuures, hommikune koogisöömine võib aidata isegi kaalu langetada ;-) Minusugusele suurele koogi-, martsipani ja tumeda šokolaadi sõbrale suurpärane uudis! :):):) Ka Mihkel Zilmer jt ütlevad oma raamatus, et hommikusöögiks võib mõnikord julgelt tükikese kooki süüa. 

Lisan siia mõned huvitavad lingid, millega soovitan tutvuda kõigil, keda gluteeniteema huvitab. Mida  väidavad näiteks Harvardi teadlased, tuginedes teaduslikult tõestatud faktidele. See artikkel viib teemat veelgi edasi (siin sama asi kokkuvõtlikumalt). Siin on aga hea lugemine selle kohta, millist leiba eelistada. Loomulikult ei käi see isetehtud mandlijahust või pähklitest leibade kohta (kusjuures need mõlemad retseptid siin blogis on nii superhead kui ka väga tervislikud!), küll aga enamike poes müüdavate saepurulaadse konsistentsi ja maitsetute süsivesikurikaste väga pikalt säilivate gluteenivabade saiade kohta. Siin on aga kirjas Chicago ülikooli tsöliaakiaspetsialisti väide, mida olen kuulnud ka siinsetelt vastavatelt spetsialistidelt ja arstidelt, et "gluteenivabal söömisel ei ole ühtegi tõestatud kliinilist tervise-eelist". Seda siis juhul, kui ole vastavat haigust. Need kaks artiklit on aga mu lemmikud: selles räägib päris hästi ära, kuidas gluteenivabad toidud on puhas äri, siin aga on toodud suurepärane võrdlus MSG-paanikaga. Ja soovitan vaadata ka lühikest ajakirja The Economist videolõigukest, kus teema on väga lihtsalt ja selgelt ära seletatud. 

Ilmselt enamikele meist on selge, et kui sööd ära pitsa või värske  salati kanaga, siis on ensetunne teise valiku puhul kordades parem, sellest saab palju kasulikku (nt valk, vitamiinid, mineraalained) ja see on kõhule kerge ja hea seedida. Kas aga pitsa on "halb" just gluteeni pärast või on asi ikkagi milleski muus?:) Ja kui vahetada pitsad, pastad, burgerid jms tervisliku toidu vastu, kas siis tõesti on kaalukaotus, parem enesetunne jms tingitud just sellest, et menüüs ei ole enam gluteeni? Kui inimene sööb näiteks päevad läbi saiakesi, kas ta läheb paksuks ja saab tervisekahjustuse gluteeni tõttu või äkki ikkagi sellest, et ta ei saa toidust organismi normaalseks toimimiseks vajalikke vitamiine, antioksüdante, kiud- ja mineraalaineid, vaid ainult kiirelt imenduvaid lihtsüsivesikuid ja nö tühje kaloreid? Siin üks lõik ühest eelpoolmainitud artiklist: “They eat a huge bowl of pasta and experience lethargy, bloating, weight gain and decide they must have a food intolerance, but they’ve just eaten too much pasta.” In blind tests, three-quarters of people who believe they have an allergy or medical intolerance to bread show no signs of any symptoms.

Kui keegi väidab, et on nisujahust söömisest paksuks läinud, siis tasuks talle meelde tuletada lihtsat (ja ammu teaduslikult tõestatud) energia jäävuse seadust ehk asjaolu, et kui toiduga omastatud energia on suurem meie keha vajadustest, muutub see rasvaks. Üleliigne energia ei kao kuskile ära - kui sööme rohkem, kui kulutame, võtame juurde. Lugesin hiljuti ühe tuntud välismaa toitumisnõustaja seisukohta, kes ütles, et võiks vabalt oma äri kinni panna, sest kogu tõe saab kokku võtta kahe sõnaga "Sööge vähem!". Või siis tsiteerides taaskord Zilmer & co raamatut: "söödavad toidukogused peavad olema mõõdukad ja vastama kehalisele koormusele." Rasvume, kui ülemääraselt energiat tarbime, aga väitel nagu oleks mõni konkreetne toiduaine süüdi, ei ole tõepõhja all. Samuti ei saa süüdistada ainuüksi süsivesikuid ehk nagu on kirjas Zilmeri raamatus, siis "süüdi ei ole mitte toidusüsivesikud, vaid nende asjatundmatu söömine (pidev üle- või alatarbimine)". 

Üks väidetest, mida tihti kuulen, on ka see, et tänapäeval on nisu kuidagi eriliselt paha ja sisaldavat hoopis rohkem gluteeni ja ma ei tea mis kõik veel. Arvestades praeguse aja tööstuslikku tootmist ja selles kasutatavaid väetisi, taimekaistevahendeid, hormoone, GMO-sid jne jne, siis kas tõesti on nisu kuidagi eriliselt ehk teistest taimedest rohkem kahjustatud, et just seda tuleb iga hinna eest vältida? Ja kui see nii tõesti on, siis Eesti oma talupidajate (nt Kaarli talu) mahedalt kasvatatud teraviljatooted peaks ju ometi sobima? Või kas tuhandete kilomeetrite tagant toodud ja oma ideaalse välimuse sealjuures säilitanud puuviljad, salatid ja aedviljad või välismaal tehtud gluteenivaba leib on tõesti tervislikumad, kui nt meie oma rukkijahu ja sellest küpsetatud täisteraleib? 

Mihkel Zilmer ütleb, et tema ei räägi oma arvamustest, vaid räägib asjadest nii nagu on ehk esitab vaid teaduslikult tõestatud fakte. Tema ütles Eesti Toiduliidu poolt sel sügisel korraldatud täisterakonverentsil, et "täisteratoode kuulub normaalse söömise kõrgliigasse." Ja keda siis usaldada - kas ülikooli õppejõudu või kedagi, kes leiab, et sõna "tervislik" tuleb teraviljadest rääkides jutumärkidesse panna?
*Lisan postituse alla ka väljavõtte täisterakonverentsi materjalidest.

Võtame nt paleotoitumise. Ühest küljest on see mulle tohutult sümpaatne, sest läheb suures osas kokku mu enda põhimõtetega ehk eelistada PÄRIS toitu nagu aedviljad, puuviljad, muna, pähklid, korralik kvaliteetne liha ning vältida töödeldud toite ja üldse igasugust kräppi. Ka suur osa minu enda toidulauast ja retseptidest vastavad tegelikult paleo-kriteeriumitele. Samas aga minu jaoks miinusena tuleks selle toitumissuuna järgimisel loobuda ka piimatoodetest (ma armastan kohupiima, juustukooke, paksu maitsestamata jogurtit värskete marjade või mesimagusate puuviljadega ning juustusid) ja täisteratoodetest (nt rukkileib, odrajahukarask ja kaerahelbepuder on selle puhul välistatud), lisaks on "pahad" veel nt ka kaunviljad ja maapähklid. Toitumisnõustaja arvab selle kohta nii, siin on üks väga hea artikkel veel, siin veel üks päris huvitav ja siin üks random artikkel (üsna pealiskaudne küll paraku). Tekibki küsimus, keda usaldada - kas sellel teemal vastavat haridust omavat inimest (eelpoolmainitud toitumisnõustaja), teadlaste järeldusi või kedagi, kes tegelikult midagi lihtsalt arvab? 

Olen käinud viimase aasta jooksul mitmes prof Mihkel Zilmeri loengus, kes ütleb, et 99% internetis leiduvast on puhas prügi. Kui alguses tundus see mulle liialdamisena, siis üha enam hakkab mulle tunduma, et tal võib õigus olla! Ja kõige hullem on see, et selles internetis leiduva umbluu põhjal teevad paljud elulisi otsuseid nagu seda on söömine või kasvõi nt nii oluline asi nagu oma laste vaktsineerimine. Tänapäeval on võimalik paljusid jubedaid haiguseid ära hoida nende vastu vaktsineerides, kuid teatud inimesed arvavad, et nemad on targemad kui arstid ja teavad, kui pahad on vakstiinid. Selle asemel, et oma last (ja teiste inimeste lapsi) nt lastehalvatuse vastu kaitsta, tekitavad nad vaktsineerimata jätmisega tegelikult ju potentsiaalse ohu, et laps jääb selle haiguse tagajärjel vigaseks. Kurb! Ja kuigi ma arvan, et igaüks on vaba käituma oma kehaga, kuidas tahab, arvama, mida tahab jne, siis on paraku lisaks teiste inimeste elu ja tervise ohustamisele veel teinegi tahk, mille võttis väga hästi kokku Iren FB-s seda teemat lahates: 

mu enda jaoks on ka üllatav olnud, millise agressiivsuse ja enesekindlusega minu vaktsiiniseparatistidest tuttavad oma vaateid peale suruvad. Karta on, et nõrgema närvikavaga noored lähevadki selliste hirmujuttude õnge, kuivõrd nii valju hääle ja pika jutuga otsesõnu ähvardatakse, et kui vaktsineerid, siis teed oma lapsele liiga.


Sama on ka söömisega - vihast seisukohtade esitamist, alusetut süüdistamist (minu artikli peale küsis üks, et "kas nüüd läheb nõiajaht lahti neile, kes ise tahavad gluteenivabalt toituda?") ja suisa lausvalet näen just nende poolt, kes on arvamusel, et gluteen on paha. Kus on minu artiklis öeldud, et "gluteenivaba elu=toitainetevaese kräpi söömine"??? On see siis vastava väite esitaja poolt pahatahtlikkus või lihtlabane rumalus? Toimetusse tuli ka üks kiri, kus sooviti kirjutada vastuartiklit minu loole, sest "gluteenitalumatus on kordades laiem mõiste kui meie igapäevane meditsiin seda määratleda suudab". Ja juba see ütlebki minu jaoks kõik ära! Kuidas seda väidet tõestada, kui tänapäeva meditsiin seda ei "suuda määratleda"? Kui gluteen on tõesti nii paha, kuidas siis teadlased ja arstid seda ei avasta, vaid ainult isehakanud "eksperdid" näevad tegelikku probleemi? Kust võtavad mõned inimesed arvamuse, et nad on targemad kui teadlased ja arstid? Ja mille üle on siin üldse vaielda või diskuteerida või kuidas jõuda kompromissile, kui ühelt poolt on teadus, teiselt poolt selle eiramine ja tuginemine kellegi arvamusele?

Ja ma ei tahagi vaielda, sest pooldan igaühe isiklikku valiku- ja arvamusvabadust! Mina ei suru kellelegi oma arvamust peale ja ma tahaks loota, et ka minul lastakse "naiivselt" arste jt selle ala spetsialiste (nt ülikooli professoreid) edasi usaldada :)  Igaüks sööb seda, mida heaks arvab, samuti kujundab oma arvamuse oma autoriteetide järgi, niiet oleks tore näha tolerantsust erinevate arvamuste osas ka nende suhtes, kes usuvad arste, meditsiini ja kaasaegset teadust! 

Ma imestan, et ilma inimese füsioloogiat põhjalikult tundmata, biokeemia kursust läbimata jm arstiks või toitumisnõustajaks saamise eelduste täitmiseta julgevad mõned siiski pakkuda end inimestele tervisliku toitumise osas nõua andma, samuti seda, et on inimesi, kes usaldavad selliste inimeste nõuandeid. See ei ole kriitika (eks kuidagi peab ju raha teenima ja teiselt poolt seda kulutama), see on lihtsalt siiras imestus, sest mina ise ei julge küll enda tervist ja heaolu usaldada (ülikoolis) vastavaid põhjalikke kursuseid läbimata nõu andvate inimeste kätte, ammugi ise selleteemalist nõu kellelegi anda, kuigi toidu- ja toitumiseteemaga tegelen igapäevaselt juba mitu aastat. Sellepärast ka artikli kirjutamisel ei hakanud ma ise midagi arvama või leiutama, vaid kirjutasin selle esitades mulle teadaolevaid ja minu jaoks usaldusväärseid fakte. Samuti ei ürita ma ise kellelegi vastavat teenust müüa või kellegi toitumiseelistuste pealt raha teenida, vaid ikkagi vahendada seda, mida vastavatelt spetsialistidelt kuulen :)

Ja nagu ma artikliski mainin, siis igasuguste müütide pealt saab hästi raha teenida. Alles hiljuti oli veel väga trendikas järgida PH-dieeti. Isegi mu (kusjuures, tõesti täiesti intelligentsed!!!) sõbrannad jm tuttavad üritasid seda teha, saatsid mullegi e-kirju sellest, mida tegelikult peaks sööma ja mida vältida, kui happelised me oleme jms. Mulle on mitu tuttavat öelnud, et aluselise toiduga saab ravida vähki! Lihtsalt USKUMATU! Ja kohutavalt ohtlik! Õnneks on aga head uudised kõigile neile, kes usuvad teaduspõhist meditsiini - nimelt pandi kuulus "doktor" Young, kes selle "PH-ime" välja mõtles, vangi! Siin on üks väga hea kirjeldus tema tegevuse osas - hämmastav, kui palju sellise umbluuga sai raha teenida!!!

Kõigil inimestel aga, kes sarnaselt minuga usuvad teadusesse, soovitan lugeda skeptik.ee-d ja sama autori FB-lehte. Vahelduseks internetis levivatele teooriatele on vägagi kosutav näha selgeid fakte ja tervet mõistust.  Lihtsalt infoks, et sellel lehel oli juba aastal 2009 (!) PH-imest adekvaatselt kirjutatud :)

Toredat nädalavahetust kõigile! :)


Eeesti Toiduliidu poolt korraldatud täisterakonverentsi materjalidest väljavõte (paksem kiri lisatud minu poolt):
Prof. Mihkel Zilmer: “Täisteratooted on hindamatud kiudainete, mitmete mineraalainete ja mitmete vitamiinide väga head allikad.”
Eesti esimesel Täisterakonverentsil esinenud Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor, Mihkel Zilmer tõi välja kolm peamist põhjust, miks toiduvaliku tegemisel tasub eelistada täisteratooteid.
“Kui valite söömiseks teraviljatooteid, jälgige, et vähemalt pool nendest, mida oma ostukorvi panete, oleks täisteratoode, sest täisteratooted on ühed parimad toiteliste kiudainete rikkalikud allikad. Kiudained on tervis-soodsate toimetega, sh ka mitmete haiguste (nt diabeet) riski vähendava mõjuga“  ütles Zilmer. Teiseks tõi arstiteaduskonna professor esile selle, et täisteratooted on ka mitmete, nüüdisajal probleemsete mineraalainete (magneesium ja tsink) ja vitamiinide (folaadid, vitamiin B1) väga heaks allikaks, mis asuvad põhikoguses just terade kestas. „Kolmandaks,  täisteraviljade täisväärtuslikkus ei tähenda aga seda, et teised teraviljapõhised pagaritooted oleksid kahjulikud, nt valge sai (see on asjatundmatu infomüra), kuid need on toitaineliselt väga ühekülgsed, st nii nende tarbitav kogus kui ka tarbimise sagedus peaks olema väike. Täisteratoode kuulub normaalse söömise kõrgliigasse, sest ta annab lisaks eespoolmainitule oma panuse ka spetsiifiliste antioksüdantide ja fütoöstrogeenide saamisse.“ Mihkel Zilmeri teadus-põhist analüüsi kinnitasid omakorda ka Soome teadlase Dr. Marika Lyly ettekandes toodud paljude uuringute kokkuvõtvad andmed. 
 Zilmer lisas ka , et Eestis osatakse üha rikkalikumas valikus  valmistada  head leiba ja ta soovitas ka seda oma toiduvalikus sagedamini kasutada.

Mihkel Zilmer tõi välja vajalikud toiduainete grupid nädala-lõikes igale inimesele, mida tasuks varieerida gruppide siseselt vastavalt maitse-eelistustele
  • Teraviljatooted (rukkileib, teraleivad, jämedalt jahvatatud jahust pagaritooted,  sepik, kaerahelbed, kliilisandiga tooted, kiudainetega rikastatud pasta-tooted, mitmeviljahelbe pudrud, kamajahu, tangud, kruubid, pruun riis, hirss, tatar)
  • Kaunviljad (erinevad oad, herned, läätsed)
  • Puu– ja köögiviljad (õun, pirn, ploom, mango, banaan, kiivi, granaatõun, pähklite segud, kõrvits, melon, porgand, lehtsalat, puuvilja- ja köögiviljamahlad, kartul)
  • Kala (heeringas, väike lõhe/forell, haug, latikas, räim)
  • Linnuliha (kalkun, kanafilee, vutiliha)
  • Piimatooted (jogurt, juust, kohupiim, pett, probiootiline kefiir, kodu- ja toorjuust, või, joogipiim)
  • Muud loomsed toiduained (muna, punane skeletiliha, linnumaksapasteedid, erinevad veretooted)
  • Marjad (metsmaasikad, mustikad, murakad, vaarikad, sõstrad, kibuvitsad, jõhvikad, astelpaju viljad)

Perearst Külvi Peterson: “Täisteratoodetes leiduvad kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroide, soolepolüüpe ja soolevähki. Täisteratoodete tarbimine on väga oluline ennetamaks ka ülekaalu, diabeeti ja südamehaigusi.”

Pika staažiga perearst Külvi Peterson tõi Täisterakonverentsil välja peamised täisteratoodetega seotud kasud tervisele ning sõnas, et täisteratoodetes leiduvad kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroide, soolepolüüpe ja soolevähki. “Täisteratoodetega saab aidata ärritatud soolesündrooni puhul, meeleoluhäirete ja kroonilise väsimuse korral, ” loendas dr. Peterson täisteratoodete plusse ning lisas, et oleks igati mõistlik lisada mõiste “täisteratoode ja  kiudained” riikliku strateegia  “Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine 2005-2020” osaks.
Perearst lükkas ümber arvamuse, nagu oleks täisteratoode paljudele gluteeni-talumatuse põhjustajaks. “Olen oma 27. aastase praktika jooksul meditsiiniliselt diagnoosinud gluteeni-talumatust kolmel juhul: ühel väiksel lapsel ja kahel naisel,” ütles Peterson ning lisas, et inimestele meeldib endale ise diagnoosi panna paljude väikeste hädade puhul, mis ei leia aga meditsiinilist kinnitust. 

Külvi Peterson ütles, et leiva tähtsaim ülesanne on anda väärtuslikke süsivesikuid, valke ja kiudaineid. “Täiskasvanud inimene vajab päevas 20-35 g kiudaineid ning praktiliselt annab selle koguse 200 gr täisteraleiba,” ütles perearst. Ta lisas, et täisteratoodete tarbimine on väga oluline ennetamaks ka ülekaalu, diabeeti ja südamehaigusi.



Siin aga mu LP-s ilmunud artikli algversioon:

Kas terve inimene peaks sööma gluteenivaba toitu?
Gluteenivaba toitumine kogub üha rohkem populaarsust. Kuigi inimesed on nisujahu söönud juba umbkaudu 10 000 aastat, siis viimasel ajal on paljud jõudnud veendumusele, et see teeb paksuks ja on tervisele ohtlik. Kui vanasti usuti pahasid vaime, siis tänapäeval luuakse endale tonte teatud toiduainetest, mille hulka kuulub hetkel ka rafineeritud nisujahu. Kohtan pidevalt inimesi, kes räägivad uhkusega, kuidas nad on loobunud täielikult gluteenisisaldavate toitude tarvitamisest, kuigi neil ei ole diagnoositud tsöliaakiat, vastavat allergiat ega isegi mitte talumatust. Küsin alati, et miks te seda teete ja vastuseks on, et gluteen on väga paha!
Mõneti meenutab praegune nisujahupaanika mõnikümmend aastat tagasi valitsenud (ja nüüdseks ümber lükatud) arvamust, et rasv on tervisele kahjulik ning tuleks kõigist toitudest eemaldada, mille tõttu hakati valmistama rasvavabu või väherasvased tooteid, mis on rasva kompenseerimiseks enamasti kalori- ja suhkrurikkad ning oluliselt ebatervislikumad.
Mis on gluteen?
Hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on enamikel inimestel gluteenist tegelikult täiesti vale arusaam. Gluteen on lahustumatu valguühend, mis koosneb teravilja valgu prolamiinist (nisu puhul on see gliadiin) ja gluteniinist. See on kleepvalk, mida leidub nisus (sh speltanisus), odras ja rukkis. Kaeras küll gluteeni ei ole, kuid see-eest on seal olemas gliadiinile sarnaseid valkusid, mistõttu ka kaer on reeglina gluteenitalumatuse käes vaevlevatele inimestele vastunäidustatud. Gluteen teeb taina elastseks, annab küpsetistele struktuuri ja pehmuse, see nö lukustab süsinikdioksiidi, mis käärimisel annab küpsetisele kohevuse.
Gluteenivabal söömisel ei olevat aga ühtegi teaduslikult tõestatud tervise eelist, samuti ei ole tõendeid selle kohta, et miljonitel inimestel oleks järsku tekkinud gluteeniallergia või - talumatus. See-eest on aga selge, et ise endale diagnoosi panemine ei lähe reeglina täppi. Et gluteen tegevat paksuks, on teadlaste arvates ulme valdkonda kuuluv väide. Loomulikult ei ole tervisele kasulik hommikust õhtuni saiakesi vitsutada, kuid kui mõõdukas nisujahust toodete söömine teeks paksuks, siis oleks ilmselt rasvunud enamik itaallastest ja prantslastest, kes tarbivaid saia igal söögikorral ja lisaks veel ohtralt muid nisujahust tooteid alates hommikustest croissant’idest lõpetades pastade ja pitsadega. Kuid enamasti on just nende riikide inimesed nii heas füüsilises vormis, et neid isegi eeskujuks tuuakse. Näiteks Itaalias süüakse kaks korda rohkem nisul põhinevaid toitusid kui USA-s, kuid rasvunuid on seal “vaid” 10% elanikkonnast võrreldes ühendriikide 35%-ga.
Äri õitseb
Nagu ikka, saab iga müüdi ärilisel eesmärgil ära kasutada. Tänu meediakampaaniale on näiteks USA-s gluteenivabade toodete tarbimine tõusnud 2012. aastaga võrreldes 60%. Nüüd kulutavad ostlejad sellise toidukauba ostmiseks juba ligi 9 miljardit dollarit aastas. Arvatakse, et aastal 2016 ületab gluteenivabade toodete müük juba 15 miljardi dollari piiri.
Kui mandli- ja tatrajahu, mis mõlemad sisaldavad palju inimese jaoks kasulikku ja vajaliku, välja arvata, siis reeglina on gluteenivabad jahud pigem toitainevaesemad. Maisijahu vitamiinisisaldus on küll võrreldav kaera- või odrajahuga, kuid mineraale on selles vähem. Riisijahu on kalori- ja süsivesikurikkam, kuid kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainevaesem kui nisujahu.
Vahetades näiteks rukkijahust täisteraleiva poes müüdava tavalise gluteenivaba alternatiivi vastu, saame oluliselt toitainevaesema toote, mille eest aga peame välja käima mitu korda rohkem raha. Enamasti on gluteenivabades saiades vähem toitaineid, eelkõige kiudaineid ja B-vitamiini, kui tavalises leivas, kuna nende valmistamisel ei saa kasutada lisaks nisule ka rukist, otra ega kaera. Samas aga on sellistel saiadel oluliselt suurem süsivesikusisaldus ja sellest tulenevalt ka kõrge glükeemiline indeks erinevate tärkliste (nt tapioki-, riisi-, maisi- ja kartulitärklis) tõttu, millest tulenevalt tõstavad gluteenivabad leivad inimese veresuhkru taset kõrgemaks kui näiteks nisujahust valmistatud tooted või isegi suhkur. Seega kaalukaotuse ja tervislikku toitumise asemel tehakse endale gluteenivabade toodetega sageli hoopis kahju.


Täiuslik täistera


Selge on see, et valge rafineeritud nisujahu ei anna meile suurt midagi kasulikku ja on oluliselt toitainevaesem, kui täisterast jahvatatud jahud, kuid kindlasti ei põhjusta see mõõdukal tarbimisel tervisekahjustusi. Eriti kahju on mul aga sellest, et koos nisujahuga on põlu alla sattunud ka tervislikud teraviljad nagu kaer ning oder ja rukis, mis samuti pisut gluteeni sisaldavad. Samas ei saa näiteks tavalist pastat kuidagi võrrelda odrajahust valmistatud karaski või kaerahelbepudruga - toitainesisaldus on nendes väga erinev!
Kuigi olen juba üle 15 aasta pidanud lähedasel inimesel arsti poolt diagnoositud tsöliaakia tõttu otsima küpsetamiseks alternatiivseid jahusid, samuti ostma sageli gluteenivabu tooteid, soovitan ma siiski võimalusel eelistada kohalikku korraliku ja kvaliteetset täisterajahust küpsetist. Eestis on poodides tohutu valik täisteraleibasid, -saiu ja -sepikuid, üks parem kui teine. Täisterajahud on jahvatatud tervest terast ehk selles on säilinud kasulikud vitamiinid, antioksüdandid, mineraal- ja kiudained. Kui just portsjonite suurusega üle ei pinguta, on täistera-rukkileib tervislik ja aitab soovijatel ka kaalu kaotada, sest neis sisalduvad kiudained mõjuvad väga hästi seedimisele.

34 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Üks äraütlemata vaimu tervistav jutt!Aitäh selle eest! Olen ammu oodanud,et keegi mulle takka kinnitaks, mida ma iseenese tarkusest mõtlen. Nüüd sain kõigele kinnitust.Alates praegusest hakkan ennast hästi tundma,sest tean, kuidas see käib.

Anonüümne ütles ...

Tere Silja!
Ning tänud asjaliku kirjutise eest! Olen ise samuti kokku puutunud gluteenivastaste tuttavatega ning proovinud ka ise gluteenivabalt toituda. Tõepoolest, kõik hakkasid end paremini tundma, ka mina ise. Raske öelda, kas põhjuseks on gluteen või asjaolu, et pidevatest kiiretest süsivesikutest loobuti ning tänu sellele paranes enesetunne. Kaldun ise seda viimast uskuma, kuid tunnen end endiselt paremini kui mõned aastad tagasi, väldin gluteeni ning eelkõige valgeid jahutooteid endiselt, pole siiski väga range endaga:)

Thredahlia ütles ...

Nii ja naa... See pole mustvalge teema. Äärmused, et mitte öelda hullemini, ei ole ideaalsed (paleo sealhulgas, aga siiski hea valik äärmuslikest, läänelik toidulaud ise on äärmus...). Paleo on ka mulle südamelähedane. Ja gluteen pole süüdi, pigem liiga palju teravilja/süsivesikuid/suhkrut jne (sh gluteeni sisaldavat ja sh täistera) tänapäevasel läänelikul söögilaual. Lisaks siis lihtlabasele ülesöömisele.
Seda teab teadusüldsus tegelikult juba pikemat aega, aga massides möllab endiselt alles kolesterooli- ja rasvafoobia.
Siin nt USA näide, et asjad vähemalt riiklike soovituste osas hakkavad liikuma paremuse poole.
http://www.nytimes.com/2015/02/21/opinion/when-the-government-tells-you-what-to-eat.html

Jah, meditsiinilise näidustuseta pole gluteeni vältimine vajalik ja suurt rolli mängib platseeboefekt, aga see ei õigusta teistpidi jälle keskmiseks normiks kujunenud energiarikka teravilja ületarbimist, täistera või mitte - oluline on selle osakaal päevases kaloraažis. Siis jääb midagi mõistlikumat lihtsalt söömata...

Biokeemia on läbitud, teaduskirjadust loen üsna vabalt (ja kriitiliselt) ja teema südamelähedane :)

Silja ütles ...

aitäh põhjaliku kommentaari eest, Thredahlia! eks mitmed asjad, mis sa ütlesid, on mul tekstis ühel või teisel moel kirjas, niiet mul pole vist mõtet üle korrata, et olen kõigega nõus! :) mulle endale on küll aga paraku mulje jäänud, et inimesed on aru saanud, et ei rasv ega kolesterool ole vaenlased, kuid hämmastun samas pidevalt, kuidas täiesti terved ja targad inimesed üritavad oma perele osta vaid gluteenivabu tooteid.

kindlasti ei tasu teravilja üle tarbida, aga seda (nagu ühtegi teist toiduainetki, sh nisu) ei ole ka mõtet süüdistada selles, kui me ise oma rumalusest, nõrkusest vms end paksuks sööme või asendame tervisliku kraami nt saiakeste v töödeldud toiduga. Sellistel tontide loomisel ei ole alust ja tahaks loota, et sarnaselt rasvapaanikaga, saab ka gluteenihüsteeria millalgi otsa. Kui inimene hakkab tänu sellele, et gluteeni menüüst välja jätab, tervislikumalt sööma, siis ju ikka pole tegelikult gluteen selles süüdi, et inimene enne ebatervislikult toitus :)

Thredahlia ütles ...

Vabanda, ma nüüd kipun heietama ilmselt...
Me sihime põhimõtteliselt samasse suunda, jah.
Samas ei ole teraviljast loobumine inimesele ebatervislik, kui ta ei asenda jahu gluteenivaba jahuga, küpsist gluteenivaba küpsisega jne "terviseleti" turundusmaiguga tooted, mis on vajalikud, kui üldse, siis meditsiinilise probleemi puhul ja piiratud koguses. Kui kui gluteenist loobuja teravilja asemel sööb rohkem ja erinevamat köögivilja, on see ilmselt isegi tervislikum valik. Millegagi ta selle kalotaaži osa oma päevasest toidust ilmselt ju asendab. Lisaks on hoobilt menüüst väljas või väga piiratud enamik rasv+suhkur/jahu tooteid, mis on kohe kindlasti inimesele kasulik ja vähendab sõltuvust, lisaks kaalule.
Mure on ju selles, et teravilja kuritarvitab enamus inimesi, mitte mingi väiksem osa, keda paneme vaimusilmas ühte patta saiakeste, viinerite ja friikartulite regulaarsete tarbijatega.

Sama jutt tegelikult piima ja piimatoodete kohta. Need, nagu ka teravili, pole meditsiiniliste probleemideta mõõdukas koguses kahjulikud ja väga paljud inimesed liialdavad, sh koolide ja lasteaedade menüüd. Aga piim pole terve inimese (ka lapse) menüüs kohustuslik või vältimtult vajalik. Kehtib muidugi sama, et võiks vähendada ja tarbida kvaliteetsemat (täisrasvast ja homogeniseerimata, mitte poe homogeniseeritud 2,5%; hapendatud, mitte rõõska - sama nagu täistera vs valge jahu, juuretisega vs pärmiga jne teravilja puhul), mitte loobuda, aga loobumine on jällegi ilmselt tervislikum kui liialdamine. Loobumine sunnib valima ja see valik loodetavasti tekitab küsimusi. Kui mitte asendada letitoodetega, siis on asendus suure tõenäosusega tervislik (st piima ei asendata sojapiimaga, lisatud suhkruga pähkli- vüi teraviljapiimadega jne).
Kui nüüd uuesti sellest rasv+suhkur/jahu kombinatsioonist rääkida, siis piimatoodetest loobumine aitab sama asjaga. Ja seetõttu on suhkrust, piimast ja teraviljast loobumine kaalulangetuse võluvits - inimene saab ilma liigselt arvutamata ja leiutamata ja planeerimata välistada ebatervislikke valikuid (visates küll koos pesuveega välja ka lapse nö, aga siiski, see töötab, mis on inimese jaoks oluline). Paleo puhul töötab sama võluvits ilmselt. Ja kui kaalu alandatakse tervislikult, mitte kapsasupidieedil, süsivesikutest peaaegu loobudes vms, siis mis selles halba on? Isegi, kui ei alandata kaalu... Väga paljud arusaamad tervislikust toidust on müüdid või pole põhjendatud (iga rukkileib pole tervislikum täisterasaiast, igahommikune puder on ühekülgne ja ei ole tervislik valik, suhkur ja puuvili pole süsivesikuallikana võrreldava kvaliteediga, mahl ei ole tervislik valik, kui võrrelda seda mahala roormeks oleva viljaga toorelt, külmutatud köögivili on talvel parem valik kui värske jne.).

Täiesti terved ja targad inimesed järgivad ka raamatu või toidulisandi müügiks loodud väljamõeldisi nagu veregrupi- või pH-dieeti, asendavad loomseid toiduaineid sojaga ja peavad seda väga ekslikult tervislikuks,tarbivad kohati peotäitega tarbetuid toidulisandeid, mida sõber võrkturundusest kiidab jne. Selles kontekstis on gluteenist loobuline ilmselt üks süütumaid valikuid teiste hulgas.

Thredahlia ütles ...

Vabandan ette ja taha kirjavigade pärast. Teema on hingelähedane ja telefonil tippida ebamugav :)

Silja ütles ...

pole üldse põhjust vabandada! :) selline argumenteeritud "heietus" on väga huvitav lugeda.

jah, eks ma ise jätaks ka esimese asjana valge suhkru ja nisujahu menüüst välja, kui tahaks kaalu alla saada. aga kas siis piima- ja teraviljatoodetest loobumine on see "tervislik" kaalualandamine ja "õige" elustiil, mida peakski järgima, või siiski ajutine lahendus kaaluprobleemile ja kui soovitud kaal on saavutatud, siis võiks normaalse mitmekülgse söömise juurde tagasi pöörduda?

Silja ütles ...

ja kirjavigade pärast pole ka vaja vabandada! :)

Thredahlia ütles ...

Kaaluprobleemile ei ole olemas ajutist lahendust. See on üks põhjuseid, miks inimesed kaaluga maadlevad.Ja just sellepärast ei ole radikaalsed dieedid head, et need ei ole püsivad muutused. Samas nt paleo on potentsiaalselt püsiv ja üldjoontes tervislik muutus.

Thredahlia ütles ...

Seda võib nüüd valesti mõista. Täielik loobumine aitab muuta menüüd, leida alternatiive, muuta toitumist, teistmoodi hakkama saada. Midagi sarnast vüiks saavutada ka nt süües madala glükeemilise indeksiga toitu, aga see nõuab rohkem teadmisi, tabeleid, planeerimist, pole mugav. Kui kaal vms põhjus korras ja nt suhkrusõltuvusest lahti saadud, saab tervislikuimaid variante teraviljast ja piimatoodestest ju menüüsse tagasi tuua, mõõdukas koguses, aga tervilikumat suhkrut näiteks pole olemas - suhkur on suhkur on suhkur. Samas mingi äärmuslikult piirava dieediga seda elustiilimuutuse aspekti ei ole. On kas dieet või pole dieeti. Point ei ole dieedis tegelikult. Point on saavutada püsiv muutus.

Silja ütles ...

Jah, dieedid ei ole head ega nende tulemused püsivad. See on teaduslikult tõestatud fakt. Aga paleo siis Sinu arvates nende hulka ei kuulu, vaid selline elustiili ja toitumisharjumuste muutmine on jätkusuutlik ja tervislik? Kas kaun- ja tervailjade, piimatoodete, maapähklite jt asjade menüüst alatiseks välja jätmine on ok? Ma lihtsalt sellepärast küsin, et mulle on selle kohta lugedes hoopis teine mulje jäänud ja et arstid hoiatavad selle puhul nagu gluteenivaba toitumise korralgi, et enne sellele dieedile minekut tasuks arstiga konsulteerida.

Thredahlia ütles ...

St misasi on see normaalne mitmekülgne toitumine, mille juurde tagasi minna? Kui me räägime kaalust, siis kust see kaal tuli? Läks suust sisse, ilma kahtlusteta ja lahti saab sellest köögis, mitte spordisaalis (viimane aitab kaasa muidugi, aga ei ole põhiline).

Tervislikust mitmekülgsest toidust rääkides. Kui palju on meie hulgas neid, kellel vähemalt pool taldrikust on köögivili-puuvili ja teravili/kartul/tärklis ei moodusta üle 30% portsust (võib asendada köögiviljaga sellegi), nii nagu tervislik... Ilma magustoiduta - see jäägu tähistamiseks, mitte iga päevaseks (siinkohal võtaks jälle lasteaiamenüüsid kiruda).

Silja ütles ...

Normaalne mitmekülgse toitumise juhised on kirjas nii selles väikeses kokkuvõtlikus väljavõttes Mihkel Zilmeri ettekandest, kui ka nt tema raamatus.

kaalualandamine käib tõesti köögis ehk 90% sõltub söömisest. mina usun (toetudes siis endast targemate väidetele), et seda saab teha ka normaalse mitmekülgse söömisega - ei ole vaja äärmusi ega dieete.

loomulikult paljud ei söö tervislikult ja selle tõttu on ka paljudel ülekaal - see on ju elementaarne!

Muhv ütles ...

Ma olen nii väga selle kirjutisega nõus, et tahaks kohe rõõmust rõkata, et keegi veel nii arvab! Kuna olen ka pereliikmete terviseprobleemide tõttu pidanud toidulaua üle vaatama ja muudatusi tegema ning olles väikestviisi meditsiinihariduse taustaga, olen jõudnud tõdemuseni: terve inimese puhul ei ole loobumine parem kui liialdamine - see on täpselt sama halb. Ei saa ju nt öelda, et suitsetamine on parem kui alkohol või alkohol parem kui narkootikum.
Usun, et ei saa siiski asendada süsivesikutest saadud energiat nt rasvadest või nt köögiviljadest saadud energiaga jne. Neil igaühel on oma nüansid, oma toime ja oleks rumal arvata, et kui ma söön 1500 kcal jagu heina, siis on kõik ju hästi, sest ma pole tarbinud loomseid valke, teraviljadest pärit süsivesikuid ega liigseid rasvu. Kõik ained toimivad organismis koos (tõsi, õigesti tarbides meie kasuks, paraku valesti tarbides meie kahjuks), seega ei tule millestki loobuda vaid tuleb õppida ja õpetada targalt tarbima. Õiges vahekorras, õigetest allikatest jne.
Ma ei jõua siiani ära imestad ja kiita, kuidas ühe inimese tervisehäda pärast kogu perel asendatud valge jahu ja suhkur tõi kaasa mitmete probleemide lahenemise KÕIGIL pereliikmetel, kusjuures enne, kui asi paremaks läks, ei saanud nagu arugi, et midagi halvasti oleks või siis vähemalt ei seostanud probleeme toitumisega, vaid pidasime neid nö iseärasusteks, millega tuleb leppida. Alles siis, kui oli veel parem olla, said aru, et enne oli midagi viltu. See on nagu halva nägemise või kuulmisega - sa oled nii kohanenud ja harjunud, et seni kui paremat elukvaliteeti ei taju, ei saagi oma häda suurusest aru. Ja nüüd, kui ma olen hakanud asja sedapidi uurima, et kas minu praktikas tehtud avastusel on ka mingi teaduslik seletus, selgub, et on küll - ammu oleks võinud end harida ja selle põhjal teadlikke valikuid teha. Seega kordan oma seisukohta - inimesi tuleb toitumisest ja tervisest harida mitmekülgselt, rääkida ära nii põhjus-tagajärjed kui positiivsed ja negatiivsed küljed ning lasta neil siis oma valikud teha. Mitte aga jutlustada äärmustest ainult ühest küljest vaadatuna ja kuulutada seda kui ainutõde nagu kahjuks internetis palju ette tuleb.
Tänan tähelepanu eest :)

Keiu ütles ...

Ma ei oskagi siia rohkemat kirjutada, kui et noore arstina on mul siiralt hea meel, et selliseid analüüsivõimelisi ja intelligentseid inimesi veel leidub :)

Olen ise käinud korduvalt ühe projekti raames põhikoolilastele normaalsest toitumisest rääkimas. Suure osa meie jutu aluseks on meie õppejõu M.Zilmeri "Normaalse söömise käsiraamat" ning rõhutamegi noortele, et mõõdukus ja mitmekesisus on kõige aluseks. Huvitav on see, et juba sellises vanuses on osadel noortel tekkinud arusaam tervislikust söömisest, mis on kohati üpris radikaalne. Eks me üritamegi panna seni ükskõikseid noori veidi mõtlema oma valikute peale ja näidata noortele "radikaalidele", et kõik ei ole mustvalge.

Thredahlia ütles ...

Inimene on omnivoor ja oportunist, mis puudutab toitumist ja pole olemas ühte ideaalset dieeti. Evolutsioonilist konteksti ei saa siiski päris täielikult kontekstist välja jätta. Vaadakem kas või eri maailmanurkade traditsioonilisi rahvuskööke. Tuleb teha valikuid, paremaid või halvemaid, meie toidukülluse ja piiramatute energiarikaste valikute vahel. Iseasi, kuidas neid valikuid põhjendada ja milliseid allikaid aluseks võtta... Ma ei räägi siin 1500kcal silo söömisest (see oleks ebaefektiivne ja toidu raiskamine), aga meie maailmanurgas ollakse harjunud, et süsivesik=teravili/suhkur. Tegelikult on aga süsivesikurikkad ka taimede viljad ja säilituselundid (puuvili ja köögivili va lehtköögivili) ja maailmas laialt näiteid, kus need on oluliseks kui mitte põhiliseks süsivesikuallikaks.

Silja ütles ...

Muhv, suur aitäh kaasamõtlemast, aru saamast ja asjaliku mõttearenduse eest! olen sellega, mis kirja panid, igati nõus!:) ja ilmselt ongi üks parimaid asju, mida enda tervise heaks teha saame, valge rafineeritud nisujahu ja suhkru menüüst välja jätmine, kasvõi juba sellepärast, et nii ellimineerimine ka enamiku töödeldud toitudest, samuti mõttetute tühjade kalorite allikad.

Keiu, aitäh Sulle ka! mõõdukus ja mitmekesisus ikka ennekõike! :) jõudu noorte radikaalide harimisel!

Thredahlia, pean tunnistama, et järjest segasemaks läheb, mille vastu Sa vaidled ja mida Sa täpselt öelda tahad ... seega kordan seda, mis mul juba niikuinii postituses ja eelnevates kommentaarides kirjas, sh seda, et perearst juhib tähelepanu, et päevase kiudainevajaduse saab kätte juba kahest täisteraleiva viilust. ehk et pmst kui inimene sööb ka puu- ja juurvilju jm vähesel määral kiudaineid sisaldavaid asju, siis äkki piisaks ühest viilust päevas? see, et täistera täisväärtuslikkusele tähelepanu juhitakse, ei tähenda, et keegi eeldaks, et hakkad nüüd ainuüksi sellest ennast täis pugima või nisujahust saiakesi vohmima. samuti ei tohi ühtegi toiduainet hukka mõista sellepärast, et me end sellest paksuks sööme - kui ma söön õhtul 5 tk kooki ära, kas siis on "paha" kook, süsivesikud, jahu, suhkur vms, või äkki olen ise rumal, et hilja õhtul nii palju üleliigset energiat tarbisin? ja olen endiselt arvamusel, et dieedid ei tööta, eriti äärmuslikud ning edu tagab mitmekülgne ja -kesine mõõdukas (!) söömine. artikli eesmärk oli aga see, et öelda, et terve inimene ei pea gluteenivaba toitu sööma ja sellega sa olid vist nõus?!

Thredahlia ütles ...

Kõige lühemalt ma vist tahan öelda, et terve inimene ei pea gluteenist loobuma, aga võib seda teha tervist kahjustamata ja kui see välistab liialdamise siis why not:)

Parim moto toitumiseks oleks ilmselt süüa päris toitu, vähe tööstuslikult töödeldud ja kõike mõõdukalt.

Liina ütles ...

Väga suurepärane artikkel. Olen ise juba ammu mõelnud, et miks küll inimesed, kellel ei ole tsöliaakiat, on hakanud viimasel ajal gluteenist loobuma. Sama on laktoosiga. Ilma, et asjasse tegelikult süvenetaks, tehakse oma tervist mõjutavaid valikuid.
Vahel tundubki, et inimesed arvavad, et kui mõni toiduaine on millegist vaba, siis on see kohe tervislik. Olgu see miski laktoos, gluteen või rasv. Tänan väga põhjaliku ja asjaliku arikli eest!

Irina ütles ...

Aitäh artikli eest!
Nii nagu mingi aeg tagasi oli totaalne "rasvavaba" hullus, nüüd on "gluteenivaba" hullus. Tegelikult aga unustavad inemesed ära, et peab sööma juur- ja puuvilju, valmistama toitu ise (mitte otsima valmistoidu siltidel "gluteenivaba" ja muid märksõnu) ja liikuma. Toitumine peab olema mitmekülgne ja vastama aktiivsuse tasemele. Loomulikult ei räägi ma inimestest kellel tegelikult ka gluteeni talumatus.

Silja ütles ...

Irina ja Liina - absoluutselt nõus! ja aitäh tagasiside eest :)

Thredahlia - suurepärane, et Sa ka nii arvad! :) ja loomulikult võib inimene ka süüa gluteenivabalt, kui soovib. minu artikli eesmärk oli juhtida tähelepanu, sellele, et gluteen ei ole mürk, tee kedagi paksuks ja et seda vältides võib ilma jääda ka kasulikest toitainetest. paraku on (või äkki saan juba öelda, et oli?!) mu tutvusringkonnas väga palju inimesi, kes on selles infomüras jõudnud järeldusele, et gluteen on paha ja seda peab iga hinna eest vältima, et nad teevad endale ja oma perele teene, kui ostavad gluteenivaba leiba, kaerahelbeid jms.

Thredahlia ütles ...

Mitte must-valget lugemist, mis nisu/gluteeni mured hästi kokku võtab.
http://m.motherjones.com/tom-philpott/2015/03/wheat-gluten-fructans-intolerance?sf7948669=1

Silja ütles ...

aitäh, Thredahlia! olen välismaal, aga loen seda artiklit esimesel võimalusel. ise sattusin vahepeal "tervisliku" paleo-dieedi kohta paari artiklit lugema, õigemini selle sobivusest lastele: http://www.theguardian.com/australia-news/2015/mar/12/pete-evans-paleo-for-kids-cookbook-put-on-hold-amid-health-concerns
ja
http://time.com/3741692/paleo-diet-cookbook-babies-pete-evans-bubba-yum-yum/

inimesed võivad muidugi enda kehaga teha, mida tahavad, aga see on ikka täitsa hull, kui lastele hakatakse oma dieete peale suruma ...

Thredahlia ütles ...

Paleo tegelikult pole ju midagi ebatervislikku, ka lapsele. Aga kahjuks annab kõigega minna ikka väga vastutustundetult äärmustesse... kahju :(

Silja ütles ...

Ma ei usu, et see lastepaleo on kuidagi äärmuslikum kui täiskasvanute oma :) Aga jah, lapsed võiks rahule jätta ja proovida ikka võimalikult mitmekülgset ja täisväärtuslikku toitu neile anda. Ei ole veel siiani kuulnud/näinud, et mõni arst või õppinud toitumisnõustaja paleodieeti tervislikuks peaks ...

Thredahlia ütles ...

On ikka äärmuslikum, kui vaadata põhjust, miks on "put on hold". Imikul puljongiga rinnapiima asendamist ma ei võrdleks liigselt töötlemata ja kvaliteetset köögivilja ja liha tarbiva täiskasvanuga. Teine on liigiomane toitumine, esimene mitte, ohtlik lausa.

Aigi ütles ...

Väga asjalik artikkel, natuke jaburaks on läinud see gluteeniteema küll, kui isegi mahlapakile pannakse peale, et see on gluteeni- ja laktoosivaba :). Selle teema valguses üks humoorikas video. https://www.youtube.com/watch?v=Oht9AEq1798

Aet ütles ...

Kuna sa oled ju praegu Hispaanias, siis seoses gluteeni teemaga tuli meelde, et kui ma mõned kuud tagasi Hispaanias käisin, märkasin, et seal on ka tõeline gluteenipaanika lahti läinud. Toidupoes on "gluteenivaba" silt peal kõikvõimalikel toiduainetel, ka nendel, kus mitte kuidagi ei saa olla peidetud gluteeni sees. Absurdseim näide on aga see, et "gluteenivaba" silt oli peal ka ühel pesupulbril.

Silja ütles ...

Aigi, aitäh Sulle! :)

Aet, päris hea! :) ma eile just poes vaatasin, et pähklisegu pakil oli see silt peal :D

Thredahlia, paleo-põhimõtted on ju samad nii väikelaste kui ka täiskasvanute puhul ning seepärast arstid ja toitumisnõustajad ei soovitagi seda suht ikkagi ekstreemset dieeti pikemas perspektiivis ka täiskasvanutel järgida. Seda enam, et meie kliimas võib värskete köögiviljade aastaringse söömisega endale kasu asemel hoopis kahju teha (ehk vaata Tigu Kristeli viimaseid postitusi). üritasin sellele muidugi ka juba oma blogipostituses vihjata :) Lisaks ei ole see teatud toiduainegruppe välistav pseudopaleo, mida harrastatakse, sugugi vastavuses meie eelkäijate toitumisega. siin üks järjekordne hea analüüs selle kohta: http://www.businessinsider.com/what-was-the-real-paleo-diet-like-2015-3?nr_email_referer=1&utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_term=Business%20Insider%20Select&utm_campaign=BI%20Select%20%28Tuesday%20Thursday%29%202015-03-24&utm_content=BISelect.

ma pooldan samuti PÄRIS toitu, kuid usun selles osas ikkagi endast targemaid (nt kasvõi prof Zilmerit), et parim ja kõige tervislikum on siiski mitmekülgne täisväärtuslik normaalne söömine :)

Anonüümne ütles ...

Milline on tüüpilise eestlase toidulaud kodus? Kartul, kaste ja võileib-sai kõrvale või makaronitooted+taas leib ja sai.Hommikusöögiks taas juustusai ja vorstileib. Vahepalaks saiakesed, jogurtid, kohukesed jms. Asi ju ongi tegelikult selles, et liialdatakse igapäevaselt teravilja- ja piimatoodetega. Mida sisaldavad inimeste poekorvid poes ringi vaadates? Kui palju seal on kodumaist puhast värsket toidukraami, kui palju erinevaid pähkleid ja seemneid jne. jne? Kui palju inimesed teevad päevas tervisele kasulike toormahlasid, smuutisid, söövad värsket toitu, häid vürtse ja ürte, kvaliteetseid valke ja rasvasid?

Thredahlia, aitäh sinu kommentaaride eest antud artiklile!

Silja ütles ...

Apppiiii!!! kas siis sellepärast on gluteen paha, et "tüüpilise eestlase" toidulaud v ostukorv on väidetavalt ebatervislik??? :D huvitav oleks küll teada, kustkohast anonüümse kommentaatori "faktid" pärinevad, aga isegi kui olukord on tõesti nii hull, siis gluteeni selles süüdistamine on küll väga jabur, samuti nagu tervilsike täisteratoodete menüüst välja jätmine! valikuid teevad ikkagi inimesed ja nt rukkileib, kaerahelbepuder jmt asjad on kindlasti tervisliku täisväärtusliku tasakaalustatud menüü osa. soovitan siiralt lugeda Mihkel Zilmeri raamatuid - saab palju targemaks :)

Silja ütles ...

aga mis see siis on???

Mihkel Zilmer tõi välja vajalikud toiduainete grupid nädala-lõikes igale inimesele, mida tasuks varieerida gruppide siseselt vastavalt maitse-eelistustele
Teraviljatooted (rukkileib, teraleivad, jämedalt jahvatatud jahust pagaritooted, sepik, kaerahelbed, kliilisandiga tooted, kiudainetega rikastatud pasta-tooted, mitmeviljahelbe pudrud, kamajahu, tangud, kruubid, pruun riis, hirss, tatar)
Kaunviljad (erinevad oad, herned, läätsed)
Puu– ja köögiviljad (õun, pirn, ploom, mango, banaan, kiivi, granaatõun, pähklite segud, kõrvits, melon, porgand, lehtsalat, puuvilja- ja köögiviljamahlad, kartul)
Kala (heeringas, väike lõhe/forell, haug, latikas, räim)
Linnuliha (kalkun, kanafilee, vutiliha)
Piimatooted (jogurt, juust, kohupiim, pett, probiootiline kefiir, kodu- ja toorjuust, või, joogipiim)
Muud loomsed toiduained (muna, punane skeletiliha, linnumaksapasteedid, erinevad veretooted)
Marjad (metsmaasikad, mustikad, murakad, vaarikad, sõstrad, kibuvitsad, jõhvikad, astelpaju viljad)

Anonüümne ütles ...

Tere!

Minu lapse isa(oleme lahus) rakendas meie autismispektrihäirega lapsele gluteenivaba dieedi. Väites, et nii on laps paremini käituma hakanud. Varasem kogemus näitab, et laps sõigi ainult saia (vähemalt minu nähes) ja talle pakuti seda hea meelega. Perearst on gluteenivaba dieedi poolt ja lastekaitse on samuti sellega nõus. Midagi öelda ei saa, sest perearst ju peaks teadma.

Silja ütles ...

tere, mul on väga kahju seda kuulda!

perearst peaks teadma jah, aga kahjuks on nende seas (eriti vanema generatsiooni hulgas) palju neid, kes ei tegele mitte enda täiendamisega uuemate teadusuuringute valguses, vaid lähevad kaasa igasuguste teadusliku aluseta ja kohati isegi tervist kahjustavate jaburdustega olgu selleks siis MMS joomine, aluselise dieedi propageerimine, gluteeni vältimine vms. Raudsik on hea näide! jube kahju ja väga kurb! aga soovitan pöörduda selliste perearstide puhul Arstide Liidu poole. gluteenivaba dieet peaks minu teada olema ikkagi arsti poolt ette kirjuattud teatud süpmptomite puhul, mitte vanema poolt meelevaldselt rakendatud.

valge sai (eriti suurtes kogustes) ei ole kindlasti tervislik, aga täisväärtuslike kasulike teraviljade menüüst välja jätmine või asendamine süsivesikurikaste gluteenivabade toodetega on vähemalt sama ebatervislik. nagu siingi kommentaariumis näed, on ikka inimesi, kes ei taha või ei suuda minu artiklissegi süveneda, vaid räägivad siin järjekindlalt sellest, justkui piimatooteid, tera- ja kaunvilju välistav dieet võiks olla kuidagi kasulik v tervislik ja "ei ole üldse äärmuslik" :) teadlased ja arstid on ikka väga paljude arvates tänapäeval need "lollid", kes midagi ei tea - absoluutset tõde teab ikka mingi suvaline blogija või isehakanud ekspert, kes tuleb kasvõi siia kommenteerima ja oma huvitavaid tõekspidamisi propageerima :)

Teile aga soovin jõudu ja edu!