See on naljakas, kuidas reisil olles ja võõras riigis ringi käies oled kõigist muljetest, uutest ja ägedatest asjadest nii üleküllastunud, et kuidagi ei suuda leida seda kohta, kust otsast kirjutama hakata ... Tagasitulles aga juba tulevad igasugused toredad üritused ja põnevad sündmused ning - mis seal salata - ka omajagu kohustusi peale, niiet kirjutama hakata on jällegi keeruline. Kui ma talvel Tais olin, siis jõudsin juba reisilgi olles üht-teist kirja panna (kokku isegi kolm postitust!) ja valmistasin erinevaid Tai roogasid kodus veel mitu nädalat, aga Tai köögist Laupäevaleht LP-s kirjutamiseni (koos retseptidega) jõudsin alles sel nädalavahetusel ... Tahaks loota, et artikkel Jaapani toidust saab enne valmis, kui järgmisele reisile jõuan minna :)
Jaapan oli aga tõesti imeline nagu juba eelmises postituses kirjutasin, sealne köök on üks maailma tervislikumaid ja värskemaid, inimesed aga erakordselt toredad, viisakad, lahked, sõbralikud ja abivalmid. Enne reisi lugesin sõprade soovitusel ka paari raamatut, mis aitasid oluliselt paremini nendest aru saada. Sarnaselt Koreaga on jaapanlased ülimalt ausad - kui midagi maha unustad, saad selle kindlasti tagasi, tagasisaadavat raha ei ole vaja kunagi üle kontrollida, oma käekoti ega muu maise vara pärast muretseda jne jne. Igasugune valvsus uinub nii totaalselt, et tagasi tulles saad Eestis kohe korraliku külma duši ... :)
Jaapanis teatakse Eestit väga hästi ja kui mainida Baruto nime, kes on üks sealseid suuri kuulsusi, siis muidugi on kõigi kohalike näos lai naeratus ja äratundmisrõõm:) Eks iga reis on harjumuspärasest mõnusast igapäevaelust välja astumine (oma kodus on ju niiii hea olla!), aga Jaapanisse reisimine on mugavustsoonist välja tulemine ilma tegelikult sellest välja tulemata :D Kõlab ilmselt veidi segaselt, aga mis ma öelda tahan, on see, et seal reisimine on tõesti nii lihtne, mugav ja turvaline, et ei nõua tavapärast "pingutust", mida ikka selline enamasti omal käel reisiv inimene nagu mina peab läbi tegema ... :) Aga räägin kindlasti sellest riigist veel pikemalt - kui ka eraldi ei jõua, siis vähemalt toidust ikka! :)
Peekonisse keeratud juustu ja kuivatatud tomatite täidisega kanafilee on klassika! Ühest küljest tõeliselt lihtne valmistada ja nö mugavustoit igas mõttes, samas aga tervislik ja hästi hea! Minul on see roog püsirepertuaaris juba vähemalt 15 aastat ja u 5 a tagasi kirjutasin blogis ka pikemalt lahti, kuidas neid valmistada. Täna aga piirdun lühema õpetuse ja pisut teistmoodi retseptiga, aga väga maitsev seegi :)
Kasutasin seekord kondita seljaküljetükist valmistatud ameerikapärast peekonit, mida on esmalt kuivatatud ja seejärel külmsuitsuga suitsutatud. Viilud on üliõhukesed, maitsestatud paprika ja tšilliga ning sobivad kanafileele ideaalselt maitset andma.
Vaja läheb:
2 suurt kanafileed
2 sl oliiviõli
mõned karulaugulehed või 1 küüslauguküüs ja kuivatatud või hakitud värsket punet, basiilikut vms
2 viilu Brie vm meelepärast juustu
2 kuivatatud tomatit
1 pk Ameerikapärast BBQ peekoniviilu (Rakvere)
Lõika kanafileele horisontaalne sisselõige, et tekitada nö tasku. Purusta küüslauguküüs ning sega oliiviõli ja ürtidega; karulauk haki peeneks ja sega oliiviõliga. Määri segu fileedele "taskutesse", lisa sinna juustuviil ja väiksemaks hakitud kuivatatud tomat. Jahvata fileele musta pipart, keera peekoniribadesse ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 30-40 minutit kuni kana on läbi küpsenud, peekon aga pealt krõbe. Tõsta kana vormist ja lase sellel vähemalt 10 minutit seista enne kui lahti lõikad. Sellest kogusest jätkub neljale. Juurde on eriti hea värske salat, koos ahjus küpsenud tomatitega. Lihtsalt aseta üks või kaks tomatikobarat koos lihaga ahju ja ongi üks mõnus komponent salatil juures ;-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar