esmaspäev, 11. juuli 2016

Krevetid lehtpeedi ja küüslauguga



Hiljuti sain Pillelt paar kotitäit lahtepeeti - aitäh veelkord! Ja kui ma tavaliselt teen lehtpeedist lihtsalt praekõrvase nii, nagu selles retseptis siin all kirjas ja seda pildistama ei kipu, sest tegemist ei ole just ülemäära fotogeenilise roaga, siis seekord juhtus mul olema kodus just poolik pakk krevette (õigemini - krevetisabasid) sügavkülmast välja sulama võetud. Tänu mereandidele valmis hoopis mõnus täiesti iseseisev toit, millele peale krõbeda koorikuga saia ja külma valge veini enam midagi juurde ei olegi vaja :)

Pillel tuli välja ka uus raamat "Aiast kööki", kus on palju huvitavaid retsepte erinevate aedviljadega, samuti põnevat infot nende kohta. Ka all olevas tekstis, mis ilmus Laupäevaleht LP-s, on mõned faktid (nt lehtpeedi toitaine sisalduse kohta) pärit sellest kokaraamatust. Lehtpeedi puhul on tõesti tegemist äärmiselt kasuliku köögiviljaga, mis oma tervislike omaduste poolest võiks olla vabalt kasutusel ka ravimina!

Hariliku peedi (lad k Beta vulgaris) teisend lehtpeet pn pärit Vahemere rannikult. See on kõigi kultuurpeetide (söögi-, sööda- ja suhkrupeedi) ühine esivanem, mida algselt hakati kultiveerima ravimtaimena. Arvatakse, et lehtpeet rändas Sitsiiliast üle Süüria Babülooniasse, kus teda kasvatati üle 4000 aasta tagasi. Vana-Kreekas tunti lehtpeeti 5. sajandil e Kr ravimtaimena, hiljem köögiviljana. 

Lehtpeet on kalorivaene, kuid see-eest toitainerikas sisaldades ohtralt kiudaineid, vitamiine (E, K, C,  A, B-grupi vitamiine), mineraalaineid (kaalium, fosfor, jood, raud, kaltsium, magneesium) ja flavonoide. Mangold on üks antioksüdandirikkamaid toidutaimi, selles on beeta-karoteeni, tsinki, luteiini, zeaksantiini, kversitiini ja teisi haigustega võitlevaid taimseid ühendeid. Lehtpeedis sisaldub ka biotiini, mis aitab juukseid tugevdada ja nende kasvu kiirendada, oblik- ja sirelhapet, millest viimane aitab reguleerida veresuhkru taset. 

Mangoldi saab kasutada sarnaselt spinatiga - seda võib praadida, aurutada, keeta, hautada, vokkida. Väiksemaid lehti saad kasutada toidus tervena ja kuumtöötlemata (nt lisada värskele salatile), suurematel aga tuleks eraldada lehed varre küljest. Varsi ei tasu ära visata, vaid need saab samuti lisada roogadele, kui need eelnevalt pehmeks küpsetada.   

Nagu spinati puhulgi on sellele köögiviljale suurepäraseks kaaslaseks või ja oliiviõli, tugevamaitselised juustud, küüslauk, piiniapähklid, samuti kerge hape sidrunimahla või palsamiäädika näol. 


Krevetid lehtpeedi ja küüslauguga on kiirelt valmiv roog, suveõhtuks sobivalt kerge ja taljesõbralik. Aega kulub maksimaalselt 20 minutit, jätkub kuni neljale inimesele. 

u 400 g suurune punt lehtpeeti ehk mangoldi
200-400 g tooreid kooritud krevette/hiidkreveti sabasid
poole sidruni mahl
2 suurt küüslauguküünt
võid
soola, musta pipart

Sega krevetid (kui kasutad külmutatuid, siis sulata ja nõruta need enne korralikult) poole sidruni mahla ja ühe hakitud küüslauguküünega, maitsesta musta pipraga ja jäta seisma kuni tegeled lehtpeediga. 

Pese lehtpeet, eemalda varred. Keeda varsi u 3 minutit kuni need on pehmed, nõruta korralikult ja haki u 2 cm juppideks. Lehed kuivata, lõika tükkideks ja prae pannil või sees koos teise hakitud küüslauguküünega pehmeks. Lisa hakitud varred ja prae veel paar minutit pidevalt segades. Maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja soolaga. 

Eemalda lehtpeet pannilt, lisa pannile võid ja prae selles krevette pidevalt segades paar minutit kuni need on küpsenud ehk hall värv on muutunud valge ja roosa seguks. Serveeri kohe.


2 kommentaari:

Marju ütles ...

Tundub huvitav retsept! Huvitav kust lehtpeeti saada võiks kui just oma aias ei kasva??

Silja ütles ...

turul olen kohanud, samuti Rimis. ja olen tellinud Kopra Karjamõisast ka.

soovitan proovida - hea lihtne ja tervislik roog :)