Blogis on nüüd tükk aega vaikus olnud, sest nautisin suviselt sooja imeilusat Champagne’t. Maailma põhjapoolseim veinikasvatuspiirkond on sel aastal ideaalne reisimiseks, sest erinevalt tavapärasest enamasti vihmasest ja udusest ilmast (sajab vähemalt 200 päeval aastas), on see aasta erakordselt ilus, soe ja päikseline, niiet kõik kolm söögikorda veetsime õues restode terrassidel ja ka champagne maitsmiseid sai vabas õhus läbi viidud, jalgpalli vaatamsisest rääkimata. Kirjutan kindlasti oma viimasest külastusest vähemalt ühe artikli ja jagan linki loomulikult blogiski ;-) Lihtsalt nii tore koht, kuhu ma kindlasti varsti jälle tagasi lähen! :)
Hispaania lõunaosast Andaluusiast pärit külm supp gazpacho (retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s) on aja jooksul muutunud. Algselt sisaldas araablastest vallutajate poolt kaasa toodud leem saia, küüslauku, oliiviõli, äädikat, soola ja vett. Ajaloolaste arvates oli kuuma päikese käes töötavatel talupoegadel vaja just selliseid veerikkaid soolaseid suppe, et mitte vedelikupuuduse käes vaevelda.
Koostisained töödeldi uhmris ühtlaseks massiks sarnaselt siiani hispaanlaste seas populaarse küüslaugusupiga (sopa de ajo). Uuest maailmast pärinevad köögiviljad (tomat, paprika, tšillipipar) on lisandunud supi koostisainete hulka alles 19. sajandil. Vähem pannake gazpacho’sse tükeldatud sinki või kala, kõvaks keedetud muna, rohelisi viinamarju, avokaadot, arbuusi, puljongit, rosinaid vms. Piirkonniti on supp väga erinev, näiteks Antequera’s pakutavas tomatileemes on sees ka blanšeeritud mandlid, Granada gazpacho aga sisaldab paprikat ja köömneid.
Algusest peale on põhiliseks maitseandjaks küüslauk, saia kasutatakse supile paksuse ja toekuse andmiseks. Äädikas on aga oluline värskuse lisamiseks just soojema ilma korral ning pärineb juba Vana-Rooma ajast, mil roomlased üle impeeriumi äädika kasutamist värskendajana propageerisid.
Konsistentsilt varieeruvad gazpacho’d väga vedelast kuni peaaegu tahkeni. Palavate ilmadega ideaalselt jahutavat ja värskendavat külma toorestest viljadest suppi serveeritakse Hispaanias talvisel ajal aga vahel ka soojana.
Eriti siidise tulemuse saamiseks võib supi enne söömist ka sõelast läbi suruda. Lisada võib ka (šalott)sibulat ja värsket kurki, samuti tšillipipart. Minule meeldib, kui gazpacho sisaldab maasikaid, maitseks kasutan lisaks soolale, küüslaugule, basiilikule, Tabasco kastmele ja piprale ka suhkrut ja paprikapulbrit. Retseptis sialduvaid koguseid ei pea täpselt järgima, vaid võib enda maitse-eelistuste järgi kohendada.
800 g- 1 kg tomateid
300 g maasikaid
1 suur või 2 keskmist küüslauguküünt
1 punane paprika
1 sl soola
0,5 sl suhkrut
2 sl punase veini äädikat
5 basiilikuvart koos lehtedega
5 sl extra virgin oliiviõli
0,5-1 tl (suitsu)paprikapulbrit
värskelt jahvatatud musta pipart
Tabasco kastet
soola (vajadusel)
Serveerimiseks: basiilikulehti ja oliiviõli
krõbeda koorikuga või röstitud saia, ciabatta’t vms
Puhasta ja tükelda tomatid, maasikad, küüslauk ja paprika. Aseta kaussi, sega läbi soola, suhkru ja äädikaga ning lase 30 minutit seista. Vala köögiviljasegu koos välja valgunud vedelikuga kannmikserisse või köögikombaini, lisa basiilik (varred lõika väiksemaks), oliiviõli ja paprikapulber ning töötle ühtlaseks.
Maitsesta supp musta pipra ja Tabasco kastmega ning lisa vajadusel veel soola. Hoia suppi külmkapis. Serveerimisel puista peale basiilikulehti, nirista oliiviõli ja paku juurde meelepärast saia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar