Kirjutasin paar kuud tagasi Nädalalõpuleht LP-s kanalihast ja olin raamatuid jm materjale lugedes ausalt öelda ise ka imestunud, kui palju on lahjas kanalihas kasulikke aineid. Samuti nägin, et mitmed müüdid (nt et liha olevat täis antibiootikume ja hormoone) ei pea üldse paika. Täpselt sama jaburad nagu paljud muud toitumisega seotud uskumused (nt et gluteenivaba=tervislik, inimene vajab puhastamist ehk detox-kuuri jne jne), on ka kanalihaga seotud väited suuresti puhas umbluu ja tegelikult on sellega kõik hästi :) Aga sellest kirjutan ehk mõnikord pikemalt, kuid kes tahab, saab juba artiklit lugedes endale põhiasjad selgeks teha ;-)
Küll aga peab olema kanaliha käsitsemisel kodus ettevaatlik, sest nagu eelmisest suvest mäletame, võib liha vale või nõuetele mittevastav töötlemine haiguspuhangu isegi restorani tasemel kaasa tuua. Õnneks on salmonellade suhtes Eestis väga range kontroll nii riiklikul kui ka ettevõtete endi tasandil. Lisaks on teadlased kindlaks teinud, et kodumaine kanaliha on võrreldes paljudes Euroopa riikides toodetuga paremate mikrobioloogiliste ohutusnäitajatega; imporditud toores linnulihas on need näitajad kehvemad.
Kuid ka eestimaise kanaliha töötlemisel tuleb järgida ikkagi mõningaid ohtusnõudeid, sest toores linnulihas (samuti sea- ja veiselihas) võib olla erinevaid mikroorganisme, sh patogeene. Et vältida võimalikku riski, selleks:
* Ära pese kanaliha enne toidus kasutamist - korralik kuumtöötlus hävitab kõik tervist ohustavad mikroorganismid. Pesemise korral aga võivad veepritsmed kanda bakterid kanalt toidu ettevalmistamiseks kasutavatele pindadele ja köögiriistadele, kust need võivad omakorda sattuda värske toidu sisse.
* Enne ja pärast kanaliha käitlemist pese käsi sooja vee ja seebiga.
* Toorest kanaliha peab alati teistest toiduainetest eraldi lõikelaual lõikama ja külmkapis muust toorainest eraldi hoidma. Vaid nii saab vältida mikroorganismide sattumist teistele toiduainetele (valmistoit, salatid jms).
* Kanaliha peab korralikult läbi küpsema. Kui küpsetatud lihast eraldub punast vedelikku, vajab liha veel küpsemist. Vaid korralikult läbi küpsetades hävivad linnulihas kõik võimalikud bakterid.
See siin on aga üks maitseküllane argiõhtukski sobiv hautis, mis valmib ühel suurel pannil. Peale minu jaoks “kohustuslike” küüslaugu ja sibula annavad roale suurepärast mekki ka rosmariin ja krõbe prosciutto.
Vaja läheb:
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
1-2 sl õli
4 prosciutto viilu
2 rosmariinioksa
1 sl tomatipastat
2 kana rinna- või 4 kintsufileed (kaal kokku u 500 g)
soola, musta pipart
1,5 dl kuiva valget veini
400 g ploomtomateid
200-250 g (1 pakk) seeni
peotäis hakitud lehtpeterselli (soovi korral)
Haki sibul ja küüslauk peenelt. Tükelda sink, soojenda pannil õli ja pruunista selles singitükid. Eemalda pannilt, lisa sibul ja prae madalal kuumusel aeg-ajalt segades 7-8 minutit, kuni see on klaasjas. Lisa küüslauk, tomatipasta ja rosmariin ning prae segades veel paar minutit.
Aseta pannile kanafileed, maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja soolaga ning lase 5-6 minutit küpseda (poole peal keera ümber), kuni liha on mõlemalt poolt kergelt pruunistunud ja sibul pannil hakkab karameliseeruma. Võta kana pannilt, keera kuumus kõvemaks, vala pannile valge vein, lükka spaatliga aedviljad pannilt lahti ja lase veinil paar minutit mullitades keeda.
Keera kuumus väksemaks, aseta prosciutto tagasi pannile, lisa ploomtomatid ja tükeldatud seened. Vala pisut vett tomatikonservipurki, loputa sellega purk ja vala vedelik pannile. Sega kõik läbi, aseta pannile kaas ja lase u 15 minutit küpseda, kuni kaste on paksenenud ja pisut vähemaks keenud. Aseta kana tagasi pannile ja lase veel u 15 minutit podiseda, kuni liha on läbi küpsenud.
Puista peale hakitud peterselli ja serveeri koos keedetud riisi, makaronide, kinoa, kartuli või muu meelepärasega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar