teisipäev, 20. november 2012

Pohla-õuna purukook


Eelmisel laupäeval ilmus LP-s üks minu poolt kirjutatud lugu pohla kasulikkusest (tervet artiklit saab lugeda digilehest) koos ühe lihtsa koogiretseptiga, millest ühe osa kopeerisin siia postitusse ka. Mind ajendas seda kirjutama eelkõige asjaolu, et kui igasugustest peenetest goji, acai jms asjadest, mida supertoiduks nimetatakse, on palju räägitud, siis meie oma metsades kasvav ja enamikes poodides (vähemalt külmutatud kujul) vabalt saada olev pohl on täitsa tähelepanuta jäänud. Ometi on tegemist erakordselt kasuliku marjaga ja loetelu haigustest, mida sellega ravida v leevendada saab, on ikka väga pikk.

Kusjuures, kasulikud ei ole mitte ainult marjad, vaid ka lehed, sisaldades flavonoide, parkaineid, fürontsiide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja arbutiini, mis laguneb organismis tugeva põletikuvastase toimega aineks.

Plaanisin sel sügisel proovida pohlanapsu valmistada kahte moodi - osale lisan ka lehti juurde ja osale mitte, aga kahjuks tuli see "geniaalne" mõte mul alles siis, kui turul oli pohlahooaeg mööda läinud ja metsa polnud ka enam aega kondama minna:) Aga iseenesest saab seda pohlanapsu aastaringselt teha ja kuna palukas on igihaljas taim, siis ka lehti saab alati kätte (kui need just paksu lume all ei ole), niiet täitsa soovitan proovida teha napsu ka nii, et lisada (vähemalt ühele osale) pohlalehti. Tulemuse eest ma muidugi ei vastuta, aga järgmisel sügisel proovin kindlasti ise ka ära:) Igal juhul valmistamisel tasuks lähtuda klassikalisest valemist - 1 osa (nt 500 g) marju, 1 osa (500 g) suhkrut ja 1 osa (500 g) kanget alkoholi. Pane kõik ained purki või pudelisse ja sulge see õhukindlalt. Hoia anumat võimalikult pimedas ja jahedas kohas ning käi seda aeg-ajalt loksutamas. Paari kuu pärast võib juba maitsvat pohlalikööri mekkima hakata, kuigi seistes läheb jook järjest paremaks. Kurna marjad liköörist välja ja naudi jahedalt!

Oma ilusa punase värvi ja mõnusa hapu meki tõttu on pohlad suurepärased magustoitudele, kookidele ja muudele küpsteistele lisamiseks. Peotäis või paar pohli paneb iga õunakoogi “elama” rõõmustades nii sööjate silma- kui ka maitsemeeli. Siin on üks sügisene lihtne kook, mida võib teha ka sügavkülmutatud pohladega. Küll aga tuleks need marjad eelnevalt üles sulatada.

Kook:
1 suur kuubikuteks lõigatud õun
100 g toasooja võid
150 g suhkrut
2 sl vanillsuhkrut
1 muna
270 g jahu
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
1,2 dl piima
200 g pohli

Purukate:
50 g külma kuubikuteks hakitud võid
60 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
60 g suhkrut
1 sidruni peenelt riivitud koor

Tee kõigepealt purukate ja pane taina tegemise ajaks külmkappi ootele. Selleks sega kuivained ja sidrunikoor omavahel ning pudista näppudega sisse külma või kuubikud nii, et tekib jämedat saiapuru meenutav tainas.

Vahusta või, suhkur ja vanillisuhkur heledaks kreemiks, seejärel vahusta sisse muna. Sega jahu soola ja küpsetuspulbriga ning lisa koos piimaga vahule. Sega ühtlaseks tainaks, lisa õunatükid ja tõsta küpsetsupaberiga kaetud neljakandilisse 20X30 cm vormi. Aja tainas vormis ühtlaselt laiali, silu taina pind, puista peale pohlad ja kõige peale purukate. Küpseta 180 kraadises eelsoojendatud ahjus 40-45 minutit kuni sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja ja kook on pealt kuldne.

Parim on see kook minu arvates ahjusoojana samal päeval. Juurde sobivad eriti hästi vanillikaste ja -jäätis.



Kuigi pohlad on tuntud just oma hapuka maitse poolest, on neis siiski päris palju (u 10-12%) suhkruid, eriti fruktoosi, samas kui erinevaid happeid (nt sidrun-, äädik-, õun-, oblik- jt orgaanilisi happeid) aga suhteliselt vähe (kuni 2%). Väikeses punases marjas on ka mitmesuguseid vitamiine (C, A, B2, E ja P jt), karotenoide, bioflavonoide, kiudaineid, mineraalühendeid, glükosiide, eeterlikke õlisid. Ja kuigi C vitamiini on võrreldes teiste marjadega pohlas suhteliselt vähe, parandavad pohlad C vitamiini omastamist inimese organismis. Oma rikkalikust koostisest hoolimata ei ole aga pohlad üldsegi energiapommid, andes 100 g kohta vaid tühised 50-60 kalorit.

Hõredates männimetsades ja kuivemates rabaservades kasvava pohla ravivaid omadusi on ammustest aegadest peale kasutatud rahvameditsiinis mitte ainult põhjamaades ja meie idanaabrite juures, vaid ka Põhja-Ameerika põlisrahvaste poolt.

Nüüdsel ajal on pohla ravitoimet teaduspõhises meditsiiniski põhjalikumalt uuritud ja see mari muutub taas järjest populaarsemaks. Kuulus USA-s elav Türgi-juurtega arst Mehmet Öz, keda tuntakse eelkõige Dr. Oz’i nime all, tutvustas oma show’s pohla kui uut supermarja, mis on suurepärane antioksüdant, aidates kasvatata vastupanuvõimet tõstvaid punaseid vereliblesid ja maksaensüüme. Samuti sain Dr. Oz’ilt teada, et viimase aja uuringute kohaselt on pohl tõhus abivahend ka diabeedist tulenevate kahjustuste vastu.

Pohla puhul räägitakse kõige enam siiski temas sisalduvast bensoehappest, millel on antiseptiline ja põletikuvastane ehk nii baktereid hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Kuid pohlamarjad on abiks ka veresoonte lupjumise vastu, sest neis sisalduvad ained tõstavad veresoonte seinade vastupidavust ja elastsust. Manustada tasub marju ka kõrge vererõhu ja hingamisteede haiguste puhul. Samuti parandavad need seedimist, mao ja soolestiku tööd, kiirendavad ainevahetust ning avaldavad soodsat mõju seedehäirete korral.

Pohlast saab valmistada ka mahla, mida juua lihtsalt immuunsüsteemi tugevdamiseks ja toniseerimiseks. Aga abi saab mahlast veel külmetuse puhul, samuti palaviku ja vererõhu alandamisel. Kuid pohlamahl sobib ka välispidiseks kasutamiseks nahahaiguste korral. Ja sarnaselt samasse perekonda kuuluva mustika mahlaga on pohlamahl tõhus vahend nägemise parandamisel. 

Väga kasulikud ei ole mitte üksnes pohla marjad, vaid ka tema varred ja lehed. Marjad valmivad siinmail küll sügisel (reeglina augustis ja septembris), kuid lehti ja varsi tasub ravimiks korjata hoopiski kevadel pärast lume sulamist, sest just siis on neis kasulikke toimeainete sisaldus kõige suurem. Samuti ei kipu kevadel korjatud lehed kuivatamisel pruunikaks tõmbuma, nagu suvistega juhtuda võib. Nii lehti kui ka varsi kasutatakse ravimiseks värskelt või tõmmisena, aga lehtedest võib ka lihtsalt niisama teed keeta.

Tänu pohlades leiduvatele hapetele säilivad need hästi. Kui mõned teised marjad riknevad soojas toas mõne päevaga, siis pohlad võivad sageli mitu kuud värsketena seista. Parim ja mugavaim viis palukate säilitamiseks on nende sügavkülmutamine. Kuid pohlad seisavad väga hästi ka keedetud ja jahutatud vee all suletud anumas jahedas ruumis. Mõlemal juhul säilivad pohlamarjades kasulikud ained ja nende ravitoime. Pohlamarjadest saab aga teha ka maitsvaid keediseid ja moose, eriti hea on toormoos.

2 kommentaari:

LegaalneBlond ütles ...

See oli üks tõeliselt mõnus kook. Algul koostisainete järgi ei tundunud midagi erilist. Aga kuna kõik asjad olid parasjagu kodus olemas ja koogiisu oli ka, siis proovisin ära. Lihtne ja hea kook! Retsept sai väljalõigatud ja rändas kokaraamatute riiulisse :)

Silja ütles ...

aitäh, suur rõõm kuulda!:)
proovisin panna LP-sse sellise retsepti, mida oleks lihtne teha ja mille koostisained ei vaja pikemat otsimist, vaid koogi saab ilma suurema ajakuluta laupäeval küpsetada - tundub siis, et õnnnestus :):):)