Kama-juustukook beseekatte ja marjadega

Naljakas, olen selle aastanumbri sees veetnud vist rohkem aega välismaal kui Eestis - Itaalias, Indias, Hispaanias, Viinis ja nüüd pika nädalavahetuse Münchenis -, aga kuidagi ei jõua blogis enam reisidest kirjutada, muljeid ega pilte jagada, kuigi neid on alati tohutult palju. Indiast olen küll ühe väikse postituse teinud ja isegi LP-s kirjutanud, aga blogisse pole põhjalikumat lugu postitada jõudnud. Kahju!!! Kasvõi juba sellepärast, et jagada restorani- ja ööbimissoovitusi, omandatud uusi teadmisi (nt kokakursustel) ja kohapeal elavatelt sõpradelt-tuttavatelt kuuldut, mida üheski reisiraamatus kirjas pole. On teistel lihtsam võõrasse kohta minna ja ka endal on hiljem hea vaadata, kui samasse kohta uuesti peaksin sattuma. Kuigi reisilt tulles alati tundub, et kõik jääb meelde, siis elu on paraku näidanud, et ega ikka ei jää küll ... :(

Kusjuures, München oli mõnes mõttes veel palju hämmastavam linn, kui oleks osanud arvata. See on üks maailma inimsõbralikumaid kohakesi sõna otseses mõttes - suured pargid ja üldse ohtralt rohelust, puhtad ja korras tänavad, majad ja aiad, toredad inimesed, perfektselt toimiv ühistransport, meeletult palju söögi-ja joogikohti igale maitsele jne jne. Aga kui ma varem arvasin, et rahvariided tõmmatakse selga vaid Oktoberfesti jm oluliste sündmuste ajaks, siis seda ma kindlasti ei osanud arvata, et nahkpükstes (enamasti lühikestes) mehi ei kohta mitte ainult  biergarten'ites jm õllekates ettekandjatena, vaid neid jalutab suisa tänaval vastu ja mitte vähe. Sama on rahvuslikes riietes naistega. Ja ma pole ilmselt viimaste jõulude ajal kokku nii palju seapraadi jmt söönud, kui nende päevade jooksul Baierimaa pealinnas. Sekka muidugi ka Itaalia kööki (mõned vitello tonnato'd, saltimbocca'd ja antrekoodid siin-seal), ehedate jäätisekohvikute hõrgutistest rääkimata. Aga see, milliseid koguseid õlut, bratwurst'e ja sealiha erinevates variatsioonides suudavad sakslased nii kuumadel päevadel kui ka mõnusalt soojatel suveõhtutel-öödel väljas sumisedes hävitada, on minu jaoks täiesti hoomamatu suurusjärk. Kõik söögikohad, terrassid, aiad jmt on pidevalt paksult rahvast täis, mõnedes kohtades suisa järjekord näljaseid ja januseid ootel, liitrised õllekannud ja lookas liuad/praetaldrikud aina rändavad laudadesse. Täiesti epic kogemus!!! Ma vist kõndisin enamiku ajast ammuli sui ringi ja ega isegi väga ei pildistanud - ma pole vist ühelgi reisil veel nii vähe (toidu)fotosid teinud,  samas ise nii meeletetutes kogustes õginud, kuigi söömine on põhiasi, millega alati reisides tegeleme ... Mõtled küll, et olen siin ja seal käinud, aga siis "suurim" :) kultuurišokk ootab sind hoopis vanal heal Saksamaal, kus ma olen ikka väga palju varasemalt juba olnud erinevates linnades alates sügisesest Frankfurdist, kevadisest Hamburgist, suvisest Berliinist jm linnadest, lõpetades imeilusa Aacheniga, mis oli üheksakümendate keskpaiku üldse mu elu esimene paarinädalane reis Lääne poole. Siin on üks väike artikkel sellest, mis välismaalasele Saksamaal pisut kummaline tundub (jah, mullet on tõesti tavaline nähtus seal):) Et oma äärmist laiskust piltide tegemisel kompenseerida, panen siia foto ühest täiesti tavalisest Viinis asuva viinamarjaistanduse söögikoha ettekandjast, kes ennast lahkelt pildistada lubas:) Et see siis annab ehk aimu natukene ka Baierimaa rahvuslikest riietest, milles eespool rääkisin ;-)

Ühtegi rabarberikoogi retsepti ei olegi veel sel kevadel jõudnud postitada, kuigi olen neid ikka päris omajagu küpsetanud, aga selle-eest on siin eelmistest aastatest kenake hulk mõnusaid variante rabarberiküpsetistest kogunenud, niiet loodetavasti igaüks leiab endale midagi olgu selleks siis halvaa või martsipaniga kook, mahlane ja vürtsikas keeks, maitsvad nisujahuta muffinid või suussulav magustoit või hoopis midagi muud:)

Üks suvine värskete marjade ja beseekattega juustukook mul siin blogis on, kuid seekord tegin vabariigi aastapäeva eelõhtul sünnipäevale minnes üsna sarnase koogi kamaga. Nüüdseks olen seda juba 3-4 korda teinud, aga et ma alati selle külla kaasa võtan, siis tegin lõpuks lahti lõikamata koogist foto, et saaks ikka blogis retsepti jagada, sest ettenägelikult sai see mul juba esimesel korral kirja pandud;-) Põhjaks olen kasutanud Kalevi täistera ehk Digestive' küpsiseid, mis juhuslikult just veebruaris poes avastasin.

Värsked marjad sobivad koogi sisse suurepäraselt; sügavkülmutatud marjad olen enne sulatanud ja nõrutanud, aga võid need ka külmununa koogile lisada - siis lihtsalt lisa 1 sl kamajahu. Kuid vabalt võid asendada hapud marjad hoopis tükeldatud rabarberiga ;-)

Põhi:
200 g täistera või digestive vm meelepäraseid küpsiseid
60 g võid
1 kuhjaga sl fariinsuhkrut (soovi korral)

Täidis:
400 g toasooja toorjuustu
300 g paksu maitsestamata jogurtit (kasutasin Farmi Kreeka jogurtit) või hapukoort või maitsestamata kohupiimapastat
120 g suhkrut
3 munakollast
3 sl kamajahu
1 tl vanilliekstrakti
200 g punaseid v musti sõstraid vm meelepäraseid marju v viilutatud rabarberit

Kate:
3 munavalget
120 g tuhksuhkrut
0,5 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Aseta murendatud küpsised ja tükeldatud või köögikombaini, lisa soovi korral suhkur  ja töötle ühtlaseks massiks. Võid küpsised ka tainarulli abil või köögiräti sees purustada, kuid sellisel juhul sulata või enne küpsistele lisamist. Suru segu küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse 24-26 cm läbimõõduga koogivormi põhja. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Sega visplit kasutades toasoe toorjuust suhkru ja jogurti või hapukoorega ühtlaseks, lisa ükshaaval munakollased, seejärel kamajahu ja vanilliekstrakt. Viimasena sega täidisesse õrnalt punased sõstrad vm marjad. Vala toorjuustusegu vormi ja küpseta ahjus 170 kraadi juures u 45 minutit. 

Vahusta munavalged pehmeks vahuks, lisa vähehaaval suhkur ning vahusta veel, kuni munavalgevaht hakkab hakkab õrnalt läikima ja tekivad tugevad tipud. Kui kasutad ekstrakti, siis lise see vahustamise lõpus.

Tõsta munavalgevaht küpsetatud koogile, aseta uuesti ahju ning küpseta 170 kraadi juures veel u 15 minutit kuni besee on kahvatukuldne. Tee ahjuuks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Lase koogil enne serveerimist täielikult jahtuda. Lõikamise ajal võib besee veid praguneda - pole põhjust ehmatada, see on normaalne :)