kolmapäev, 30. detsember 2015

Mee ja jõuluporteriga hapukapsas

Aastavahetus kui sümboolne murdepunkt on hea võimalus teha kokkuvõtted möödunud aastast ja seada endale uued sihid - vana jääb selja taha ja uus ootab ees. Kuigi ma uueks aastaks enamasti lubadusi ei anna, siis seekord otsustasin teha teistmoodi. Abiks on suurepärane spikker ühelt mu lemmik-professorilt Harvardist, Amy Cuddy'lt, kelle sõnavõtte ja kirjutisi ma alati huviga kuulan ja loen. Et siis ma ei ütle endale (negatiivselt), et söön uuel aastal vähem kooki, vaid luban (positiivselt), et söön palju tervislikumalt kui mullu :):):)

See on aga kindel, et uuel aastal üritan veelgi rohkem oma mugavustsoonist välja astuda ja vähem eelarvamustel end mõjutada lasta. Näiteks üks mu eelmise aasta suuremaid filmielamusi oli hoopis ühe tuttava filmieksperdi soovitatud uus Mad Max'i film Fury Road, kuigi action'id ei kuulu reeglina filmide hulka, mida vabatahtlikult kinno vaatama lähen:) Kriitikute esmased hinnangud filmi kohta olid isegi nii positiivsed justkui oleksid nad surnud ja läinud action movie heaven'isse :) Kinos 3D prillidega vaadates oli tõesti lahe! :)

Või et siis aasta parimad muusikaelamused ei olnud mitte nendelt kontsertidelt, mida ise välja valisin või mida pikalt ootasin jms, vaid tegelikult hoopis selliste bändide etteasted, kuhu ma just suurima heameelega ei läinud ehk lasin ennast kaasa meelitada nagu AC/DC, The Darkness (kelle superhea solisti kõrged noodid on sama võimsad nagu minu lemmiklauljal Freddie Mercury'l ja seda ka live'is) või rock ja (heavy) metal lugusid bluegrass'i võtmes parodeerivad Steve'n'Seagulls, kelle Thunderstruck juba aastaid tagasi maailma vallutas :) Soomlaste huumorimeel ongi muidugi superhea ja nad ei ole mitte ainult maailma parimad parodeerijad, vaid oskavad väga hästi ka enda üle naerda - filmi "Isänmaallinen mies" soovitan kõigil hea huumori austajatel ära vaadata :) Aga The Darkness'il on tegelikult ka otsene seos Queen'iga, nimelt möödunud suvel järjekordselt Eestis käies oli neil trummide taga Rufus Taylor, kes on Roger Taylor'i (Queen'i legendaarne trummar) poeg. The Darkness oli ka põhjus minna mõni aasta tagasi Tallinnas Lady Gaga kontserdile, sest nad soojendasid teda:) Niiet minul oli see juba teine selle bändi live-esinemine ja nad lähevad järjest paremaks (ja nende laulja järjest pöörasemaks)! :) AC/DC kontserdist aga tegi Elo toreda loo Kanal 2 Reporterisse, mille filmimisele meie seast veel kolm inimest lisaks Elole endale oma iPhone'iga kaasa aitas. Minul küll telefoni kaasas ei olnud (õhtuti välja minnes jätan oma telefoni enamasti kas koju v hotellituppa), kuid sain oma panuse saatelõigu valmimisse anda peale keskkööd kaine autojuhina meie 9-liikmelise seltskonna Hämeenlinnast Helsingisse sõidutamisel - manuaalkäigukastiga bussiga just iga päev ringi ei kihuta, niiet väike eneseületamine seegi :)


Aastate jooksul on mu lemmikuks saanud tumeda õllega hautatud hapukapsad, millele lisan hautamise lõpus hulka mett, et kergelt mõrkjat ja hapukat maitset tasakaalustada. Kasutasin seekord Kadarbiku talu porgandiga hapukapsast ja A. Le Coq'i Jõuluporterit, mille pruulimisel on kasutatud röst- ja karamell-linnaseid.

Kuigi olen kuulnud asjatundjatelt soovitust osta järgmise aasta jõulude õlled ära selle aasta detsembris, et need veelgi maitsvamad oleksid, siis ei saa ma midagi parata, et selline aromaatne jook kuidagi ei taha kodus seista, vaid üsna kiirelt otsa saab kas niisama nautides või mõnd toitu maitsestades. Tummine jõuluporter sobib väga hästi ka selle šokolaadikoogi sisse. Joomisel tuleks aga kasutada spetsiaalset pokaalisarnast õlleklaasi, mis joogi maitseomadused ja aroomi kõige paremini esile toob.

Kui lugesin enne jõule Tarmo Noobi väidet, et kuna eestlased on eripruulide usku, siis julgeb ta ennustada, et suurem osa jõuluõlledest on juba enne jõululaupäeva ära müüdud, siis tundus see pisut ulmeline, sest ainuüksi A. Le Coqi tehasest väljus aasta lõpuks pea 280 000 liitrit Kohvi- ja Jõuluporterit, kuid arvestades, kuidas mõned mu tuttavad jõuluõhtul tulemusteta poodidest jõuluportereid otsisid, siis võib see isegi täitsa tõsi olla. Niiet ilmselt jääb ka sel aastal ära eksperiment, kuidas maitseb (ehk kui palju parem) aasta varem pruulitud jõuluporter järgmiste jõulude ajal ... :)

Pildil olevad verivorstid on selle talve lemmikud ehk krõbedaks küpsetatud Maks & Mooritsa Tooma verivorstid lambasooles ja peekoniviiludega. Just lugesin uudist, et need olid ka enim ostetud verivorstid detsembris, ja üldse ei imesta selle üle, sest kuigi ma ise suur (veri)vorstisõber ei ole, siis neid olen söönud omajagu ja isegi pildile sättinud, nagu näha :) Retsept ilmus viimases LP-s koos teiste jõulu- ja vana-aasta õhtuks sobivate toitudega.

Vaja läheb:
1 kg värsket hapukapsast
1 pudel (0,5 l) jõuluporterit
50 g pruuni suhkrut
50 g sea- või hanerasva või võid
2 tl soola
2 sl mett

Aseta kõik koostisained (va mesi) potti ja hauta madalal kuumusel, aeg-ajalt segades, umbes tund aega. Kui soovid pehmemat kapsast, siis kauem. Sega hulka mesi ja naudi koos teiste (jõulu)toitudega :) Verivorstid aga mässi peekonisse ja küpseta 200 kraadi juures seni, kuni peekon on krõbe. 

Kommentaare ei ole: