Lillkapsa-calzone

Avastasin alles õhtupoole, et eile oli üleilmne taimetoidu päev. Sel puhul mõtlesin jagada ühe liha- ja jahuvaba eriliselt tervisliku calzone retsepti, mis ilmus paar kuud tagasi Laupäevaleht LP-s. See toit on väike edasiarendus populaarsest lillkapsapitsast, kuid muud koostisained - tomatikaste, juust ja basiilik - on samad. Päris veganitele calzone paraku ilmselt ei sobi, kuna sisaldab lisaks juustule ka muna. Mulle endale need taimsed jahuta calzone’d hullult maistevad ja see toit on minu jaoks järjekordne tõestus sellest, et kõik sõltuvust tekitavalt maitsvad asjad ei ole tingimata paksuks tegevad, ebatervislikud vms :)

Naljakas on see, et kui ma kuni enam-vähem 30nda eluaastani eriti palju liha ei söönud, siis viimastel aastatel on mul pidevalt isu just selle jäerele, eriti tahan süüa just veiseliha ja võimalikult toorelt. Böff, mida 20ndates ei oleks suutunud suu sissegi võtta, on hetkel üks mu lemmiktoitusid. Aga lisaks veiselihale valmistan palju sööke ka sealihast, laupäevalgi oli lehes üks välisfilee, õunte ja ürtidega lihtne roog. Blogis on mul paraku liha sisaldavaid postitusi liiga vähe, aga plaanin oma lemmikretsepte, mida olen juba aastaid valmistanud, kindlasti sügise poole jagada.

Kusjuures “noorena” oli mul hemoglobiininäit pidevalt hästi kõrge ehk arstide sõnade kohaselt “nagu meestel”. See-eest aga nüüd on see langenud “tavalise naise” tasemeni ja rauavarudki on üsna napilt normis. See ilmselt seletab ka mu suurt isu liha järele - keha tunnetab ikka väga hästi ära, mida vaja on. Ilmselt annab see tunda, et mingil perioodil liiga vähe liha tarbisin. Kuigi ma endiselt liha igapäevaselt ei söö, siis ma vähemalt mõtlen liharoogadele küll iga päev! :) Suvel, mil nii palju on kõike head-paremat värsket saada, on eriti lihtne taimsetest asjadest toituda ja liha igapäevasest menüüst välja jätta, aga õnneks sügisel on liha jälle tihedamalt laual, sest iseenesest on isu juba tummisemate ja toekamate ampsude järele. Kui suvel võiks see lillkapsaroog olla ka eine eest, siis hetkel soovitan seda pigem suupistena nautida.



Oluline on lillkapsast välja pigistada nii palju vedelikku kui võimalik, sest muidu ei tulemuseks krõbe, vaid pehme ja vesine küpsetis. 

Vaja läheb:

1 keskmine lillkapsas

50 g mozzarella-juustu

1 suur muna

0,5 tl soola

0,5 tl hakitud (kuivatatud) punet või basiilikut

värskelt jahvatatud musta pipart

Täidis:

3 sl tomatikastet

50-100 g mozzarella-juustu

musta pipart

basiilikulehti

Murra lillkapsas õisikuteks ja töötle köögikombainis peeneks. Võta 400 g peenestatud kapsast ja küpseta seda pannil u 10 minutit aeg-ajalt segades, et see ei pruunistuks. Aseta lillkapsas köögiräti sisse ja pigista rätti abil kogu vedelik välja. Aseta lillkapsas kaussi ja sega läbi lahtiklopitud muna, tükeldatud juustu ja maitseainetega. 

Aseta ahjuplaadile küpsetuspaber ja määri see õliga kokku. Tee lillkpsasegust kolm ringikujulist u 12 cm läbimõõduga ketast. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 10 minutit. 

Määri kõigile lillkapsaketastele poole peale tomatikastet ja kata juustutükkidega. Jahvata peale musta pipart ja aseta paar basiilikulehte. Murra spaatli abil teine pool lillkapsaküpsetisest täidise peale, vajuta sõrmedega ääred kokku, et täidi välja ei tuleks, ja küpseta ahjus veel 12 minutit. Väga head nii soojalt kui ka jahtunult.