Minestroone - tummine aedviljasupp juustu ja makaronidega

Minestroone ehk toekas aedvilja-makaronisupp on tõeliselt toitev Itaaliast pärinev keedus. Algupärast ehk nö originaalretsepti ilmselt võib otsima jäädagi, sest igal kokal on oma valmistusviis nagu minulgi :) Itaalias on minestroonel pea igas maakonnas omad iseärasused, näiteks Genova kandis lisatakse supile ka pestot ja seeni, Milanos riisi, Napolis pancetta’t ja kartuleid. Kui vaatan enda riiulilt ühte eriti paksu ja põhjalikku Itaalia kokaraamatut “The Silver Spoon", siis erinevaid minestrone'sid on suisa üle kümne, nende seas ka borš. Lisaks on selles teoses mainitud, et see on "meeldiv talvine toit”, mis sobib ka külmalt süüa, kui see just otse külmkapist ei ole võetud. Pean ütlema, et minu elukaaslane on suur minestroonefänn ja tema sööb seda hea meelega isegi siis, kui supp on täiesti külm, kuigi ta ise on suur lihasõber ja tegemist on ikkagi aedviljasupiga ... :)

Iga päev tuleks süüa vähemalt viis erinevat köögi- või puuvilja ning see supp on üks hea võimalus päevanorm täis saada. Kui aga siiski ei jõua alati piisavalt värsket taimset kraami tarbida, võib mõne kvaliteetse multivitamiinide ja -mineraalide ning fütotoitainete toidulisandi abil organismile vajalikke toitaineid juurde hankida. Näiteks taimsetest komponentidest koosneva Nutrilite Double X’iga, mis ei sisalda kunstlikke magus-, värv-, maitse- ega säilitusaineid. See-eest on selles aga lisaks vajalikele vitamiinidele ja mineraalidele ka 23-lt taimelt pärinevaid fütotoitaineid sisaldavaid kontsentraate. Taimse päritoluga toidulisandiga Nutrilite Double X koostöös sündis ka praegune postitus.

Aga minestroone kohta veel nii palju, et armastan pakse suppe ja seetõttu ka eriti palju puljongit ega vett ei lisa, kuid loomulikult võid enda supi vedelamaks teha (st lisada rohkem puljongit, kui retseptis kirjas on), kui soovid. Parmesani kõva koorik, mille muidu ära viskad, tasub panna keetmise ajal supi sisse, et see head maitset veelgi juurde annaks. Hiljem saad selle koos loorberilehtedega välja võtta. Mina lisan seda sageli ja nt kõrvitsasuppides on see minu arvates suisa hädavajalik ;-)

1 suur sibul

4 küüslauguküünt

2 keskmist porgandit

2 varssellerit

1 suur punane paprika

1 keskmine suvikõrvits (soovi korral)

2-3 sl oliiviõli

2 loorberilehte

1 tl kuivatatud basiilikut või tüümiani

1 tl kuivatatud punet

800 g (2 purki) tükeldatud tomateid

1,5 l kana- või aedviljapuljongit

u 100 g Parmesani vm samalaadset kõvemat pikalt laagedrunud juustu + juustukonts

1 purk punaseid ube

100 g meelepäraseid makarone

vajadusel soola, pisut suhkrut ja värskelt jahvatatud musta pipart

värsket tüümianit või basiilikut

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika porgandid, varssellerid ja paprika õhukesteks viiludeks ning tükelda suvikõrvits. Soojenda poti põhjas õli ja prae selles madalal kuumusel aeg ajalt segades sibulat, varssellerit, paprikat ja porgandit 8-10 minutit, kuni sibul on klaasjas. Lisa peeneks hakitud küüslauk ja prae veel paar minutit. Lisa ka suvikõrvits (kui seda kasutad), loorberilehed, pune ja basiilik või tüümian ning lase veel mõni minut küpseda. 

Vala potti tomatid ja puljong, lisa ka parmesani juustukonts. Lase vedelikul keema tõusta ning keeda keskmisel kuumusel u 15 minutit. Aseta makaronid potti ja keeda seni, kuni need on parajalt pehmed (vastavalt pakendi juhistele, soovitavalt al dente). Nõruta oad sõelal, loputa jooksva vee all ning aseta potti mõni minut enne makaronide valmimist.

Maitsesta vajadusel soola, natukese suhkru ja pipraga. Võta välja juustukonts ja loorberilehed. Serveerimisel puista peale riivitud juustu või õhukesi juustulaaste ja värske tüümiani või basiiliku lehti, kõrvale sobib eriti hästi krõbeda koorikuga sai.