kolmapäev, 20. märts 2019

Pontsakad sõrnikud, mis alati õnnestuvad


Olen sellest varemgi blogis kirjutanud, aga ei saa ikkagi alustuseks jätta mainimata, et mulle sõrnikud tohutult meeldivad! Nii ongi mul see juba kolmas sõrnikuteemaline blogipostitus, kuigi retsept on kahe varasemaga  (see ja see) võrreldes teistsugune, kuna olen kuulnud (ja ka blogipostituste alt kommentaaridest lugenud), et sõrnikud lagunevad küpsetamisel ega püsi koos. Olen muidugi näinud ka fotodel internetis, sh blogides, päris kahtlase ebaühtlase kujuga pätsikesi. Kuigi mul endal seda sõrnikute praadimisel probleeme pole ette tulnud, siis tegin ikkagi tainast oluliselt ümber, et saada täitsa nö kuulikindel retsept. See kohupiimatainas on oluliselt paksem, kui mu varasemas retseptis, ja selles on nii palju jahu, et sõrnikud tuleksid korralikud tihked pätsid. Oluline on ju, et neid mugav ja lihtne praadida oleks ning sõrnikud igaühel alati õnnestuksid! :)

Aga et suurepärases tulemuses kindel olla, panin kirja ka mõned lihtsad reeglid:
* kasuta želatiinita kohupiima
* hoia tainast enne sõrnikute vormimist ja praadimist u 30 minutit külmkapis, et see muutuks tihkemaks
* vormi sõrnikud pigem väikesed ja õhukesed (max 1 cm paksused), sest siis küpsevad need korralikult pannil läbi
* praadimisel peab olema kuumus keskmisest pisut madalam ja praadida tuleb sõrnikuid aeglaselt, mitte kõrgel kuumusel pruunistades
* ära keera sõrnikuid mitu korda ümber, vaid prae ühelt poolt ja siis teiselt poolt
* sõrnikuid ei ole vaja pruunistada - piisab kergelt kuldsest jumest.

Tegin paar aastat tagasi Laupäevaleht LP-sse loo Tõnis Siiguriga, kes jagas nii restoranis Tuljak pakutavate imeheade sõrnikute retsepti kui ka näpunäiteid nende küpsetamiseks. Muuhulgas soovitab andekas peakokk suuremate sõrnikute puhul pärast pannil praadimist neid veel ahjus küpsetada, et need korralikult läbi küpseksid.

Retseptis olevast kogusest saab suure koguse sõrnikuid (kokku 20-30 tk), niiet neist jätkub ilusti vähemalt kaheksale inimesele, kui neid just pearoana ei sööda:) Et sõrnikud on parimad just külmana, siis hommikusöögiks küpsetan need eelmisel õhtul valmis; õhtuseks maiustamiseks soovitan pätsikesed aga päeval juba ära praadida. Muidugi on sõrnikud maitsvad ka soojalt - mina nt teen küll sõrnikud alati ette valmis, kuid samas praadimise ajal söön neid ikkagi alati mitu tükki ära, sest need mulle lihtsalt hullult maitsevad! Minu jaoks pole ka lisandeid vaja, kuigi siiski enamasti ise tehtud moosid teevad sõrnikuid ja pannkooke veelgi paremaks. Seekord nautisime sõrnikuid suvise aprikoosimoosiga, mida õnneks veel paar purki keldris varuks on. Kusjuures lugesin just aprikoosimoosi postitust ja suur suveigatsus tuli peale, kuid õnneks ei ole sinnamaani palju jäänud  ...  Täna juba algas kevad ju, kaugel see suvigi enam on! ;-)

Siinsed sõrnikud on gluteenivabad. Kui soovid nisujahu kasutada, siis asenda jahud retseptis 170 g nisujahuga ja vähenda küpsetuspulbri kogust 0,5 tl.



Vaja läheb:
800 g (4 pakki) maitsestamata kohupiima
1 suur muna
50 g suhkrut
1 kuhjaga sl vanillisuhkrut
100 g toortatrajahu + vormimiseks
70 g riisi- või maisijahu
1 tl küpsetuspulbrit
õli ja võid praadimiseks
(ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit serveerimiseks

Klopi muna suhkrutega kergelt lahti, lisa kaussi kohupiimale ning sega läbi. Sega sõelutud jahud küpsetuspulbriga, lisa kohupiimamassile ja sega ühtlaseks. Aseta tainas 30 minutiks kümkappi tahenema.

Aseta mõned supilusikatäied jahu taldrikule, tõsta supilusika abil tainas jahu sisse, mätsi käte vahel jahu abil pallikeseks ja vajuta u 1 cm läbimõõduga lapikuks kettaks. Eemalda üleliigne jahu.


Soojenda pannil õli, lisa pisut võid ja aseta pannile sõrnikud, jättes neile vähemalt 1 cm vahed.

Küpseta sõrnikuid keskmisest pisut madalamal kuumusel kummaltki poolt 3-4 minutit. Pannile võib paremaks küpsemiseks asetada kaane peale. Võta sõrnikud pannilt ja lase enne söömist jahtuda.

Serveerimisel puista peale marju ja nirista (ökoloogilist) heledat suhkrusiirupit, soovi korral naudi neid koos hapukoore, moosi, vanillijäätise vms ja sõelu peale tuhksuhkrut.


Retsept ilmus D-kokaraamatus.

2 kommentaari:

Lille ütles ...

Proovin kindlasti ka selle retsepti ära, kuigi alles eile tegin taas Sinu varasema retsepti järgi ja õnnestusid nagu alati (kuigi tunnistan, et mul pole alati olnud aega 30min oodata, vaid hakkan kohe pärast kokku segamist küpsetama). Ja kohupiimana olen alati kasutanud Estoveri Ricottat :)

Silja Luide ütles ...

aitäh Sulle, Lille :) rõõm seda kuulda!
ma ise tegelikult eelistan oma vana retsepti, sest see on pisut kohupiimasem ja mahlasem, aga huvitav oleks teada, kuidas teistele tundub, niiet hea meelega kuulan tagasisidet. see uus retsept sisaldab rohkem jahu ja sõrnikud on seetõttu tihkemad, aga võib-olla mõnele on just see tekstuur rohkem meelt mööda ... igal juhul õnnestuma peaksid need küll igaühel :)