reede, 2. detsember 2011

Sõrnikud - midagi nädalavahetuse hommikuteks:)


Sõrnikud (eriti koos vahtrasiirupiga) on minu jaoks nagu kohukesedki - mul ei saa neist vist iialgi isu täis. Just sõin kohvi kõrvale ühe Karumsi kookosekohukse ja no oli ikka hea küll!!! Kohupiim on üldse üks mu lemmik-koostisosi erinevates kookides ja ilmselt paistab mu suur kohupiimalembus ka välja siinsetest koogiretseptidest:) Ja mulle meeldivad sõrnikud, kus põhikomponendiks on kohupiim:) Need sõrnikud siin ei ole sellised pannkoogimoodi sõrnikud, kus kohupiima maitse ja tekstuur on vaevumärgatavad, vaid need on kohe sellised tõsiselt kohupiimased sõrnikud!:) 

Sõrnikud on väga head ka soojalt, aga nagu reeglina enamik kohupiimast küpsetisi, on sõrnikud minu arvates kõige paremad siis, kui nad on juba jahtunud või üldse külmad, niiet laupäevahommikused sõrnikud võib vabalt reede õhtul valmis teha, et hommikul hea kohe ärgates külmkapist võtta oleks. Õhtune sõrnikutegu tasub vähemalt sellisel juhul ette võtta, kui kuulud, nagu minagi, nende inimeste hulka, kelle päev algab alles pärast korralikku hommikusööki ja väikest tassi head kanget kohvi ehk kõigpealt tahaks süüa ja siis võin rahulikult söögitegemisega tegeleda mitte vastupidi;-) 

Sõrnikute jaoks on vaja:
500 g kohupiima (5 %-line)
2 munakollast
2-3 kuhjaga spl (rafineerimata roo)suhkrut
3 kuhjaga spl maisi- v nisujahu 
näpuotsatäis soola
1 tl vaniljesuhkrut

Sega kõik kokku ja aseta tainas võimalusel pooleks tunniks külmkappi tahenema. Seejärel vormi käte vahel (kui vaja, võta kauss jahuga kõrvale, ja tee käed jahuseks, et oleks mugavam vormida) u 1 cm paksused koogikesed. Võid teha ka alguses jahu abil väikesed pallid ja need lapikuks (1 cm paksusteks) vajutada. Kui soovid, hoia sõrnikuid enne praadimist veel pool tundi külmkapis. 

Soojenda pannil õli (mina kasutan kookosõli) ja prae suhteliselt madalal kuumusel sõrnikud mõlemalt poolt kuldpruuniks (u 4 minutit kummaltki poolt). Lase jahtuda ja raputa läbi sõela peale tuhksuhkrut.  Sellest kogusest jätkub neljale inimesele.

Sõrnikuid süüakse küll üldiselt hapukoorega, aga kuna sõrnikud ise eriti magusad ei ole, siis mulle meeldivad nad eelkõige vahtrasiirupiga, kuid mõne hea moosi (nt paks vaarikamoos), mee v lemon curd'iga on sõrnikud ka väga maitsev kooslus:)

Mis aga meesse puutub, siis mina ei julge poest mett osta, sest kunagi ei tea, mis sa täpselt saad. Ainult otse tuttavate mesinike käest saadud mee puhul on kindlalt teada, et on puhas ja õige mesi, mida ei ole üle kuumutatud v mille hulka suhkrut segatud. Kuna aga ühel mu varustajatest on mett piisavalt, et seda ka teistele soovijatele müüa, siis kõigil meesõpradel soovitan ühendust võtta Kätriniga :)


3 kommentaari:

K. ütles ...

woow kui isuäratav!

Anonüümne ütles ...

Just tegin, täiesti suurepärased! Suur tänu heade retseptide eest.

Silja ütles ...

suur aitäh heade sõnade eest! :)