reede, 26. mai 2023

Ahjupaprika hummus


Tänases Nädalalõpuleht LP-s on mu lugu põneva inimesega, kes pikalt Dubais elanud. Reet Kivi räägib nii sealsest toidust kui ka muust elu-olust, samuti jagab restode soovitusi ja paari head retsepti. Üks selle regiooni roogadest, mis pärast Eestisse naasmistki ta toidulaual figureerib, on just hummus. Ja no kellele ei meeldiks hummus?!? :)

Nii et mõtlesin, et praegu on igati sobiv hetk jagada ühte vana head retsepti, mis veel polegi mu blogisse jõudnud, kuigi on aastaid juba kasutusel. Ja rääkida hummusest:) Olen küll hummusest juba korra pikemalt kirjutanud, kuid see on nii põnev toit, et võiks suisa mitu korda veel selle teema üles võtta :D Ja seekordne hummus on ahjus küpsetatud ja marinaadis oleva paprikaga, mis on suurepärane lisand nii hummusele kui ka salatitele ja muudele toitudele. 

Sõna hummus tuleneb araabiakeelest ja tähendab kikerherneid, mis peakski olema ka põhikomponent. Samas võib lisada kõike alates valgetest ubadest lõpetades erinevate aedviljadega (paprika, brokoli, spinat, lehtkapsas, röstitud sibul, peet, porgand jne), kuid need on ikkagi lisandiks kikerhernestele ja maitsenüansi jaoks. Kui aga kikerherned hummusest välja jätta, mis ei ole kusjuures internetis levivate retseptide seas üldsegi mitte haruldane nähtus, siis seda määret enam hummuseks nimetada ei tasu. No vähemalt pole see õige :)

Kuigi hummuse päritolu on võimatu kindlaks teha, siis kõige vanem hummus bi tahina (st kikerherned tahhiiniga) retsept on leitud 13. sajandi Kairos kirjutatud kokaraamatust. Varasemalt kasutati sidruni asemel äädikat ning küüslaugu aset täitsid aga vürtsid, ürdid ja pähklid. Valmis segatud hummus laotati laiali ja jäeti ööseks nö settima. 

Riikides, kus hummus on juba sajandeid inimeste toidulaual olnud, nauditakse seda erinevatel viisidel. Kuna kõik vajalikud komponendid on oma aiast või turult alati mugavalt saadaval, süüakse seda nii hommiku- ja lõuna- kui ka õhtueineks. See võib olla nii suupiste kui ka dipikaste, mida köögiviljade või lameleiva (nt pitaga) tarbitakse, samuti aga lisandiks falafel, kana, kala või baklažaani juurde. See võis olla serveeritud ka soojalt. Hummust on nimetatud kuulsaimaks Süüria roaks, samas on see Liibanoni, Palestiina ja Iisraeli rahvustoitude hulgas ning nende lähiriikide nagu Küprose, Kreeka ja Türgi suupistelaual sageli olemas. 

Tasub kindlasti mainida, et kikerherned on valgu- ja kiudainerikkad, samuti head magneesiumi, kaltsiumi, raua, mangaani ja teiste mineraalainete allikad. Vitamiinides leidub selles enim B-grupi vitamiine. Seega on hummuse puhul tegemist mitte ainult maitsva, vaid ka igati toitainerikka roaga.

Kuna taimset rauda on kehal keerulisem omastada, soovitatakse selle allikaid (näiteks kikerherneid) tarbida koos C-vitamiinirikaste toiduainetega (näiteks paprikaga), seega valmistasin hummuse seekord ahjus röstitud paprikaga. 



Hummuseid on poodides palju erinevaid sorte, kuid kõige parem on ikka enda tehtud. Eriti lihtsalt ja kiirelt saab seda valmistada konserveeritud kikerhernestest, sest kuivatatud kikerherned vajavad enne pehmeks keetmist, milleks kulub ligi tund aega, kui neid enne leotanud ei ole. Kindlasti tuleks hummusele lisada seesamiseemnepastat ehk tahhiinit, sidrunimahla, oliiviõli, küüslauku ja jahvatatud vürtsköömneid, mis kõik praegusel ajal juba ka väiksemates poodides olemas on. 

Röstitud paprika on suurepärane liha- ja kalaroogade lisand, samuti sobib salatitesse ja isegi võileiva peale. Reeglina söövad sellist paprikat hea meelega ka need, kes muidu seda vilja (eriti) ei armasta (näiteks mina) :)

Hummus on imehea dipikaste erinevate köögiviljade (paprika, kurk, porgand, lillkapsas), krõpsude, lavaši ja pita-leivaga, samuti sobib võileivakatteks ja salati juurde. Ära üldse karda seda lisaks röstsaiale ka kodumaisele rukkileivale määrida - seegi kooslus on igati maitsev. 

Erinevates konservides kikerherneste kaal kõigub, st mõnes on veidi rohkem, mõnes vähem, aga see ei oma hummuse puhul tähtsust - etteantud kogused retseptis on pigem orientiiriks ja neid on võimalik alati oma maitsemeele järgi kohendada. 


Ahjupaprika

5-6 keskmist paprikat

Marinaad:
3-4 sl oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
1 sl mett või (pruuni) suhkrut
1 suur peenelt hakitud küüslauguküüs
soola, musta pipart

Lõika paprikad neljaks ja puhasta seemnetest. Aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lõikepind all pool ja küpseta 200-kraadises ahjus 30-45 minutit, kuni paprika nahk hakkab pealt pruunistuma ja kohati mustaks tõmbuma. Keera ahju kuumus kinni ja hoia paprikaid veel 15 minutit ahjus. Seejärel koori paprikad ja aseta marinaadi. Kui koor ei tule kergelt lahti, siis aseta paprikad kuumalt kilekotti, sule see õhukindlalt, hoia 5 minutit ja seejärel eemalda nah, mis tuleb nüüd eriti kergesti lahti. 

Marinaadi jaoks sega kõik ained kokku. Marinaadis paprikaid hoia külmkapis. 

Hummus ahjupaprikaga

2 purki või pakki (netokaal u 260 g) kikerherneid
1 kuhjaga sl tahhiinit
6 röstitud ja marinaadis olnud paprikatükki 
2 küüslauguküünt
1 sidruni mahl
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
0,5 tl soola
2 sl oliiviõli (vajadusel rohkem) + peale niristamiseks  
(musti) seesamiseemned, lehtpeterselli või korandri lehti (soovi korral serveerimiseks)

Nõruta kikerherned sõelal konservvedelikust ja loputa külma vee all korralikult läbi. Aseta kõik asjad köögikombaini ja töötle ühtlaseks massiks. Vajadusel (kui mass tundub liiga paks) lisa oliiviõli, samuti võid lisada maitseaineid (jahvatatud paprika, must või cayenne'i pipar jmt). 


Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Kommentaare ei ole: