kolmapäev, 29. veebruar 2012

Vietnami toidust

Vietnami toidust kirjutamisel räägin nendest asjadest, mis mulle silma jäid v mida proovisin v kogesin (seal elavate inimestega) igapäevaselt restodes/tänaval söömas käies ja kokakursustel. See ei ole  mitte ammendav Vietnami köögi kirjeldus, vaid ainult murdosa sellest - pigem üritan mõningatest spetsiifilistest asjadest (mitte ainult söögist, vaid ka toidukultuurist ja söögiga seotust) rääkida. Vietnami culinary capital'i Hoi An'i köögist rääkisin siin ja nende kuulsast Phở-nimelisest supist aga siin, varblaste söömisest oli eraldi lugu ja natukene rääkisin söögist ka postituses Hanoi kohta, niiet neid teemasid ma enam ei puuduta - niigi on raskusi sellega, et teha mingi kriitiline valik, millest kirjutada, sest kõigest ju ei jõua paraku ...:)

Reisidel üritan alati käia kohtades, kus kohalikud ise söövad ja turistikaid vältida, sest reeglina toidukvaliteet erineb nendes kahes kohas suurelt. Seekord ma siiski lasksin ühe apsu sisse:), käies Hoi An-is väga kiitvad hinnangud saanud restos The Mermaid, mida mainisin ka siin juba, ja loomulikult sain taaskord aru, et oma põhimõtete eriamine ei ole tark tegu:) Iseenesest oli see koht ok, aga lihtsalt Hoi An-is on niiiiiii palju paremaid kohti ja see oli tõesti ainus resto kogu Vietnamis veedetud aja jooksul, kus kervetid ei olnud head. Igal juhul üks asi, millest saab aru, et söögikoht on kohalike seas popp, on sinna ette pargitud mootorratttad - turistid reeglina nendega ei sõida, vähemalt mitte suurtes linnades nagu Saigon v Hanoi. Mõnes kohas (nagu sellel pildil) võidakse ka rattad suisa resto esimesele korrusele parkida, aga ma nägin mootorrattaid ka poodides :)

Siin paar pilti tänavasöögikohtadest


ja siin paar tänavakööki ka:)


Selle tädi kärust saab muuhulgas ka küpsetatud pardimune, mis on juba peaaegu pardipojaks arenenud



ja siin üks tüüpiline turistide/expattide tänava-õllekas Saigonis, aga noori vietnamlasi oli seal ka näha

Üks näide mobiilsest tänava-söögikohast on see tädi, kellel on korvide sees potid toiduga ja nende küljes plastmasstoolid sööjatele. Selliseid liikuvaid "restosid" on ka ikka päris palju igal pool:)

Mulle väga meeldis Vietnamis ja Kambodžas see, et seal vist ei olegi nö puurikanade mune müügil, sest absoluutselt igal pool jalutavad kanad ringi ja kuke kiremist kuuleb ka kõige hämmastavamates kohtades. Järgmine pilt on tehtud Hanoi kesklinnas, aga kanu võib näha jalutamas tänavatel, majade vahel, maa-alustes parklates ja kus iganes. Eriti palju näeb kanu Kambos, kus ka riigi peamisel maanteel tuli taksol pidevalt kinni pidada, sest mingi kana oma tibudega v lehmad jalutasid üle tee v lihtsalt tee peal ees:) Kusjuures, selle kuu aja jooksul nendes kahes riigis ei tea ma vist ühtegi hommikut, mil poleks kukke kiremas kuulnud ja seda nii Hanois, Hoi An'is, Siem Reapis, Sihanoukville'is kui ka ... Saigonis. See Saigoni hommikune kukk (või kuked) oli muidugi kõige müstilisem, sest kujutage ette, et ärkate hommikuti sellise tornmaja 19.-ndal korrusel, mis asub peenes linnaosas ja majas, kus korteri kuu üüriks tuleb loovutada rohkem kui mitme Vietnami keskmise kuupalga suurune summa (mis tähendab, et seal elavad kas välismaalased v ikka päris jõukad vietnamlased). Maja territooriumile (kus on hästi suur mitme-osaline bassein) saab läbi turvameeste ja turvamehed on ka liftide juures ning maa-aluses parklas. Vot ja siis sellises majas ja 19.-ndal korrusel kuuled igal hommikul kukke kiremas ... Tase!!!:) Pean tunnistama, et mulle hommikune kuke kiremine meeldib, sest see tekitab hea koduse tunde nagu oleks suvel maal vanaema juures ja õnneks see mu und üldse ei häiri:) Aga kui ma meile Hoi An'is hotelli otsisin ja TripAdvisorist hinnanguid lugesin, siis meie hotelli (millega me ülimalt rahul olime) puhul oli mõni turist kurjustanud, et võimatu on magada, sest naabrite kukk teeb meeletut lärmi .... no tõesti! Mulle jääb ikka arusaamatuks, kuidas üks pisike kukeke saab inimese und häirida, kui ta just kõrva juures ei kire, aga see selleks ... :) Siinkohal kordaks taaskord minu lemmiktsitaati Eerolt, kes ütleb, et kui magada ei saa, siis järelikult pole und:):):)


Kanade ostmiseks ei pea isegi turule minema - neid saab osta tänaval suvalistes kohtades, nt need pildid on tehtud ühe bussijaama juures Saigonis

sellel pildil on näha ka tagaplaanil rahulikult ringi siblivad kanad :)

Järgmised neli pildikest on aga Hoi An'i turult




Kui Euroopas (nt Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Hispaania) reisides tuleb kohti, kus menüü on pikk  ja eriti veel, kui ka koos piltidega, igal juhul vältida, siis Vietnamis see reegel ei kehti. Menüüd on siin nagu entsüklopeediad, tõeliselt paksud, tihti ka fotodega. Või siis on pildid seintel:) See pilt on tehtud ühes linnaäärses kohas

Selle söögikoha nurgas olid aga purgid marineeritud madude ja jubedate putukatega. Sarnaseid purke ja pudeleid madudega on päris paljudes kohtades ja neid müüakse ka suveniiripoodides, aga minu puhul piirdus huvi nende vastu vaid piltide tegemisega:)





Esimese asjana tuuakse restoranis lauale klaas suure tüki jääga, kauss ja pulgad

Restoranides joogi sisse pandav jää on siin igal pool pmst ohutu, aga jää ja jää on ikkagi erinevad. Oluline on, et jäätükk su joogi sees oleks auguga, mitte lihtsalt suur kamakas. Mõlemad jääd tulevad tegelikult tehasest, aga auguga variant on hügieenilisemates tingimustes hoitud ja kallim, samas kui ilma auguta suured jäätükid on raiutud ühe suure kamaka küljest, mille puhul on hoidmis- ja transporditingimused enam kui kahtlased. Selline jää "hoiustamine" keset tänavat ei ole üldse harv nähtus, aga korra nägin peaaegu sama suuri jääkamakaid ka kergelt kinni kaetuna mootorratta peal

Niiet üks asi, millega söögikoha kvaliteeti hinnata, on jää, mida seal kasutatakse:) Vietnamlased joovad ka õlut jääga ja klaasi pannakse alati suur tükk. Kui see juba on veits sulanud, siis vahetatakse jäätükk reeglina välja, st võetakse vana ära ja pannakse uus asemele:) Alguses ikka tundus see tegevus väga kummaline:) Ettekandjad käivad oma jää-ämbritega pidevalt laudade ümber ringi


Kasse ei näe Vietnamis tänavatel eriti tihti, küll aga elab paljudes söögikohtades mõni kass. Nt see siin oli juba nii nõudlikuks muutunud, et ei leppinud kala jääkidega, vaid sõi ainult puhast kalafileed. Ja ta tegi aeg-ajalt hambaid paljastades ka ägedat agressiivset "tiigrinägu" ja isegi ronis Ralfile sülle :)


Koertega on asi nii, et neid siin süüakse, aga koera liha on kallim, kui nt sea v veise oma. Seetõttu pole vaja karta, et saad mõnes odavas söögikohas "korraliku" liha asemel koera oma. Samas pidi olema külades probleeme, et mõned asotsiaalid varastavad koeri, et neid restoranidele müüa. Sellise käitumise peale aga vihastavad külaelanikud nii, et kui varas kätte saadakse, siis ei pruugi tal olla lootust eluga pääseda. Hiljuti oli kirjutatud ajalehes mehest, kes tabati teolt ja kes põgenes ühte majja peitu. Külaelanikke aga kogunes maja ümber mitusada (nad elavad kõik lähestikku koos ja kui midagi on, siis koguneb inimesi mõne hetkega terve hulk kokku) ja ainus viis, kuida politsei sai meest ära päästa, oli nii, et mees teeskles surnut ja toodi kanderaamil majast välja. Ühed koeravargad aga, kes kätte saadi, tapeti ja põletati ära, nende mootorrattad maeti ka maha, niiet varaste eksistentsist ei jäänud enam jälgegi maha ... Niiet koeravarastega siin nalja ei tehta!:)

Ma varblaste juures juba mainisin kaste laudade kõrval ehk iga laua kõrval on reglina selle õlletootja logoga kast, mis õlut lauas juuakse. Vietnamlastele (eriti vanemale generatsioonile) meeldib kõvasti õlut juua ja jutud nende alkoholiensüümi puudumisest sarnaselt jaapanlastega on pisut liialdatud. On teada ka juhtumeid, kus vietnamlased on isegi eestlasi laua alla joonud :D


Selle pildi aga panen lihtsalt sellepärast, et ma pole varem juhtunud nägema, et mõne söögikoha teisel korrusel (!) oleks läbi põranda ja lae kasvav puu :)


Vietnam on maailma suuruselt teine kohvieksportöör ja seal kasvatatakse/müüakse erinevaid sorti kohviube. Vietnami robusta-uba ei pidanud ülse juua kõlbama (kuulsin ma pärast Eestis ühelt kohvieksperdilt), aga õnneks teadsin ma juba varem, et osta tasub Arabica ube:) Eestis sain teada ka seda, et Vietnamis müüdavad Moka kohvioad ei olegi mitte eraldi sort, vaid Arabica eraldi sordid, sest Moka on hoopis koha nimi ... Siin üks poeke Saigoni Hiinalinnas

ja siin üks Hanois

Vietnami spetsiifilisest kohvist (ja valmistamisest) ma juba rääkisin siin, aga tegelikult on Vietnami kohvil lisaks sellele alumiiniumist seadmele ja jääkohvile veel üks serveerimisviis, mis pidi pärinema põhja poolt ja mõeldud selleks, et kohvi soojas hoida. Ühes raamatus nägin seda "Hanoi kohviks" nimetatavat, kuigi see pilt on tehtud Saigonis ühes restos:) Äkki nad tõid mulle sellise seepärast, et istusime resto neljandal avatud korrusel ja ilm tundus neile jahe??? :)

Vietnamis on hästi palju restorane, kus on akvaariumid igasuguste mereelukatega. Nii palju erinevaid kalu, krevette, krabisid pole ma kunagi varem üheski restos akvaariumites näinud. Ühes oli isegi ma-ei-tea-mitu-meetrit pikk püüton puuris.

Ülemistesse akvaariumitesse saab redeliga:)




Selles korvis on vasakul üks akvaariumist välja võetud kala, mille me Saigonis ühes restos Ralfi ja Rauliga kolmekesi ära sõime

aga kuna kala oli selline "pisike", siis tuli kaks krabi ka enne ära süüa:):):) Sellel pildil mingit diipi lugu ei olegi - lihtsalt mul läheb süda härdaks iga kord, kui pilte lapates nende krabideni jõuan ...:)

Ja olgu siis veel üks "ilma loota" pildike, kui juba selliste lisamiseks läks;-)  et siis ühed imeilusad (ja -maitsvad) krevetid ka:) Krevettidega oli sama lugu nagu Pariisis elades croissant'idega - teada ju oli, et nii värskeid ja häid Eestis niikuinii ei saa, niiet ma siin sõin seal olles igapäevaselt v isegi vahel mitu korda päevas (et sõin nagu natukene ette ära ka või nii) :D:D:D

Vietnami köögis on põhiline asi riis ja riisist tehakse ka nuudleid, "paberit" ja taigent, niiet nisujahu kohtab ikka üliharva. Riisipõlde näeb pidevalt paremal ja vasakul, kui linnast vähegi välja sõita. Riisipaberit (nagu seda Vietnamis nimetatakse) on erinevaid sorte (siin on nt kaks erinevat näha) ja igasugused riisipaberist rullid on popid. Nt siin toodi mereannisalat ja juurde riisipaber ning roheline kraam, millest siis igaüks sai vastavalt oma soovile ja paremale äranägemisele rulle keerata





Kaks hästi iseloomulikku asja Vietnami köögile on kalakaste ja ohtralt värskeid ürte. Kalakastet pidid vietnamlased kasutama praktiliselt igal pool, nt puljongi keetmisel, marinaadide ja kastmete valmistamiseks. Toidu juurde serveeritakse alati palju värsket rohelist kraami ja kokakursustel ütles chef, et kui värskeid ürte pole toidu juures, siis ei ole see Vietnami köök. Siin on näha värske kraami müüjaid Hoi An'i turul. Erinevate ürtide loetelu on päris pikk ja mõnel pole isegi inglisekeelset nime. Hästi palju kasutatakse nt erinevaid basiilikuid, põhiliselt Tai ja sidrunibasiilikut, aga ka holy basil'it ja koriandrit (nii tavalist kui ka Hiina oma).


Selline näeb välja Chinese coriander, mis on tugevama maitsega ja mida kasutatakse nt pho bo sees, aga ka muudes suppides ja hot pot'tides

Üks hästi levinud taim, mida siin ka paljudel teistel piltidel näha, on wild watercress (ladinakeelne nimetus houttuynia cordata), mille kohta vietnamlased ütlevad kas fish herb v fish mint v fish plant (heal lapsel mitu nime ;-) ), sest see on natukene kalamaitse ja -lõhnaga.


Naine sellel pildil lõigub maguskartulilehti, mida pannakse eriti tihti hot pot'i sisse, teises korvis on tavaline spinat.

Vietnami köök ei ole nii vürtsikas kui Tai oma ja tšillit kasutavad nad toitudes reeglina mõistlikus koguses. Mina, kes ma armastan vürtsikaid toite ning kelle lemmiktoiduainete topis:):):) konkureerivad tšillipipar ja ingver küüslauguga, ei suuda süüa pooltki nii teravat toitu, kui taid ise söövad (turistidele tehakse ikka reeglina taide jaoks täitsa olematu koguse tšilliga asju). Vietnami köök on seetõttu minu jaoks isegi mahe ja reeglina lisasin alati ise toidule tšillit juurde. Samas aga tuleb tšilliga Vietnamis olla ettevaatlik, sest nende poolt kasutatav tšilli on oluliselt teravam kui see, millega Eestis harjunud oleme. Vietnamis enim kasutatavad tšillid on need pisikesed punased (järgmisel pildil), mille nimetus on bird's eye chilli. Pisikesed kollakas-rohekad tsitruselised kumkvaadid (ik kumquat) on Vietnamis ka väga popid, eelkõige muidugi kasutakse nende mahla salatikastmetes. Kuna see puuvili sümboliseerib viljakust, siis on kumkvaadi e kääbusapelsinipuud uus-aasta kaunistusena laialdaselt kasutusel. Pikka punast tšillit aga kutsutakse Saigoni tšilliks ja kuna see ei ole eriti vürtsikas, siis seda kasutatakse peamiselt toitude dekoratsiooniks. Pildil olev roheline mango on aga tihedalt kasutusel salatites ja muudes toitudes. Rohelised oad aga pärinevat prantslaste okupatsioonist ning neid pidi serveeritama praetult lisandina tavaliselt (uus-aasta) pidustuste ajal

Üks aedvili, mida siin vist kõik (sh siin elavad välismaalased) armastavad, on morning glory ehk vesispinat, mille kohta üks kokaraamat ütleb, et see on "the most common daily vegetable dish in all of Vietnam". Seda on nii igas söögikohas eraldi (küüslauguga küpsetatult reeglina) võimalik tellida, kui ka on vietnamlaste lemmikut igasugustes toitudes. Kui mehed reeglina ise vabatahtlikult rohelist kraami lauda ei telli, siis vesispinatit sai küll mitmel korral just nimelt seetõttu söödud, et poisid seda Saigonis lauda tellisid. Kusjuures, mul hetkel ei tulegi meelde eriti palju toiduasju peale morning glory, millest Saigonis elav Ralf silmade särades ja vaimustunult räägiks. Kui restodes kohalike poolt söödavat kraami vaadata, siis vesispinatit võib peaaegu igal laual märgata:)

Värskena näeb morning glory välja selline


Küpsetatult, tavaliselt küülauguga

Siin üks krevettide ja küüslauguga morning glory 

siin aga vesispinati-clam'i supp, mida me Hanois sõime

Mõnede salatite jaoks tehakse vesispinat peeneteks viiludeks ja selleks on olemas üks spetsiaalne tööriist, mille terav varras surutakse läbi spinati varre 


ja tulemuseks on ilusad peenikesed ribad

Järgmisel pildil on aga näha veel mõned Vietnamis laialdaselt kasutusel olevad toiduained, nagu nt straw mushrooms (vasakul musta-valgekirjud nupud), mida kasutatakse põhiliselt suppides, siis bitter melon (suur roheline taim vasakul), tüüpilised baklažaanid (aga siin kasutatakse ka valget baklažaani) ja tofu, mida kasutatakse kas frititult suupistena v siis suppides ja stir-fry'des alternatiivina lihale.

Ja tofut müüakse alati lahtiselt suurte tükkidena:)




Bitter melon veits lähemalt

Taro - eriti levinud juurikas, mida kasutatakse ka alternatiivina riisile

Üks Vietnami traditsioonilistest toitudest on Hot pot, mis tuuakse Vietnamis lauale tavaliselt siis, kui muud toidud on söödud. Reeglina on potis sees ainult puljong ja seened ning kõik ülejäänud kraam lisatakse lauas ise potti. Meil oli seekord mixed variant ehk mereannid (kalmaar, krevetid) ja erinevad maksad, juurde käib alati roheline kraam (nt maguskartuli lehed, rice paddy herb jt) ja riisinuudlid. 



Üks populaarne toit, mida enamikes kohtades saab, on kookospiimas hautatud krevetid, mida reeglina serveeritakse kookospähkli koore sees

Ühes söögikohas aga pani ettekandja kilest kindad kätte ja puhastas krevetid laua juures ära - ikka eriti mugav:)

Selles restos ei pidanud isegi krabi puhastamisega vaeva nägema - ettekandja tegi ise tangide ning noa ja kahvliga põhitöö ära, niiet endal tuli ainult liha koorte sees välja noppida (v oleks õigem öelda - kooretükid liha küljest eemaldada) :)



Krabi pärast puhastamist

Üks special roog, millest ka Hoi An'i postituses rääkisin, on Banh xeo ehk kurkumiga riisijahust ja kookospiimast krevettide ja sealihaga (vietnamlaste lemmik-kooslus) krõbe Hoi An'i pannkook, mis on keeratud riisipaberi sisse ja mida süüakse näpu vahelt kastetuna traditsioonilisse magus-hapusse kastmesse, mille retsept on siin. Sisse pannakse ka idusid ja igasugust rohelist kraami (ürdid, roheline sibul, tähevilja, rohelise banaani ja mango viilud). 






Kui aga magustoitudest rääkida, siis tasub mainida kindlasti vietnamlaste uue-aasta magustoitu Banh to'd, mis koosneb kleepuvast riisist (ik sticky rice), suhkrust ja vahel on lisatud ka ingverit, peal on seesamiseemned 


Banh to tuleb viiludeks lõigata ja pannil õlis mõlemalt poolt krõbedaks praadida


Banh xu xe - pisike variant banaanilehe sees on kleepuvast riisit, suhkrust, kookospiimast ja hernestest (ik green split peas) tehtud maius






Banh it - kleepuv riis, spinat, suhkur ja herned


Kui Vietnami magustoidust rääkida, siis ei saa ei üle ega ümber puuviljadest, sest need on Vietnamis  imemaitsvad ja magusad, kuna on saanud päikese käes küpseda, mitte ei ole neid toorelt korjatud ja küpsemine on toimunud konteineris teel Euroopasse. No ikka väga suur vahe on! Puuvilju süüakse siin magustoiduks ja müüakse igal tänavanurgal, teede ääres, turgudel jne. Hästi palju süüakse pomelot, mangot (nii rohelist kui kollast), arbuusi, banaani, ananassi. Mina olen ananassifänn ja Kambos ei piirdunud ma ainult selle hotellis hommikusöögiks söömisega, vaid ostsin igapäevaselt (vahel ka mitu korda päevas) tänavalt v turult puhastatuna. Selliseid jääga kärusid, kus puuviljad mõnusad külmad on, näeb ikka päris mitmes Aasia riigis, Kambos saab 1 dollari eest kaks puhastatud ananassi, mida saad lasta väiksemateks tükkideks lõigata, et oleks mugav süüa. Aga mangot ja papaiat on ka alati saada:) Ja see tumekollane oranžikas suussulav pehme mango ... Ananassi saab ikka Eestis ka süüa, aga vot normaalset mangot pole mul veel kunagi õnnestunud siin saada ...



Üks levinumaid puuvilju on Vietnamis pomelo

 Mõned puuviljad on veits erilisemad, nt sapodilla, mis tervena on selline

Lahtilõigatult see pruunikas puuvili. Kõige vasakpoolsem on star apple (öeldakse ka milky apple), sellise piimja tekstuuriga ja keskel tähekujulise sisuga, aga süüa kõlbab ainult südamik. Teine on suhkruõun, mis on hästi maitsev, aga millel on liiga palju seemneid sees

Tervetena näevad nad välja sellised (vasakul suhkruõun, paremal star apple), keskel olev punane on aga ka üks õuna-nimeline puuvili, nimelt rose apple

Väiksemad puuviljad (tagapool) alumisel pildil on longani-nimelised ja need on ka Kambos väga popid (no ilmselt väga odavad järelikult, meile toodi neid Siem Reapis igapäevaselt üks korvitäis tuppa), aga esiplaanil suhkruõuna kõrval on Taist pärit bong bong (nii ütlevad vietnamlased), inglise keeles aga langsat v duku, mis pidi olema suurem, kui sama puuvili Vietnamis

mis seest näeb välja selline - täitsa hea oli :)

Dragon fruit'i ilmselt teavad kõik, sest seda on igal pool mujal Aasia riikides ka laialt saada ja nt nii Vietnamis kui Kambodžas oli see meil hotellides igal hommikul koos ananassi, arbuusi, mango, longani ja rambutan'idega puuviljavalikus


Oma pilte sirvides avastasin aga sellise kelmika dekoratsiooni Saigonist (paremal ukse juures). Kusjuures, draakonivili e pitaya ongi kaktuseline:)

Ja igaks juhuks paar ebaõnnestunud ehk ülevalgustatud pilti rambutanist kah:) Need tegin ma Mekongi deltas


Selle pildi rambutanidest tegin tegelt Kambos, sest see on nagu draakoniviligi enamikule ilmselt tuttav ja ei vaja tutvustamist, aga kui ma hakkasin seda postitust Sihanoukville'is kirjutama, siis tundus ikkagi kohane igaks juhuks turul üks pildike rambutanidest ka teha:)

 Jackfruit on samuti hästi popp, siin siis puu otsas (Mekongi deltas) 



ja selline on sisu puhastatult


Jackfruit'ist nagu banaanistki, aga ka ananassist, maguskartulist ja tarost tehakse krõpse.

sellel taldrikul on parempoolse paki sisu - ananassikrõpsud on ikka kohe eriti head!

Ja banaanid on turul müügil nii rohelise kui ka kollasena suurte kobaratena. Rohelisi e tooreid banaane kasutatakse õhukeste viiludena riisipaberisse keeratud suupistetes, nt kevadrullid ja riisijahust pannkoogid, ning see annab toidule hapukat ja mõrkjat maitset. Roheline banaan pidi olema ka hea maohaavade ära hoidmiseks:)

Banaani võib ka otse puu otsast näpata (kui vahele ei jää) ;-) See lillakas kobara all rippuv pung on banaani õis (ik banana blossom)

Banana blossom on väga popp koostisosa salatites ja seda saab turgudelt osta

mõni müüja aga puhastab selle ise ära ka

ja selline näeb banaani õie sisu välja

Siin on aga üks pilt, kus on näha nii toitudes kasutatavad banaaniõie viilud (vasakul heleroosas kausis), terved õied kui ka üks puhastatud õis enne lõikumist - osta banna blossom'it mistahes kujul:)


Aga praeguseks kõik:) Loodetavasti õnnestus natukene Vietnami kööki, toitu jm seonduvat tutvustada:) Õnnitlen kõiki selle hiigelpika postituse lõpuni lugejaid (ja tänan muidugi ka);-) 
Loodan, et seekord ei lähe nii nagu LAV-iga aasta tagasi, et ajapuudusel jäävad pooled huvitavad asjad jagamata, ja ehk õnnestub lähiajal blogisse veel mõned jutud Vietnamist ja Kambost kirjutada enne kui muud põnevad kajastamist vajavad sündmused peale tulevad:)

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lõpuni lugemine polnud üldse raske :). Nii põnev lugu ja huvitav blogi! Loe nagu head järjejuttu :D.

Tervitustega,
lugeja Diana

mercredi ütles ...

Aitäh selle suurepärase ülevaate eest!

Kaja ütles ...

Mõnus lugemine...ja kui pilt suudaks ka lõhnu edastada...peaaegu nagu oleks ise rännaku sinna teinud:) Tänud!

Silja ütles ...

Aitäh Teile!!!
Ma tean, et ma muudkui kordan ennast, aga midagi pole teha - jagatud rõõm lihtsalt on topeltrõõm!:):):)