teisipäev, 7. veebruar 2012

Hoi An

Hoi An on armas mereäärne linnake Vietnami keskosas, mis jäi Ameerika sõja ajal puutumata ja mille vanalinn on aastast 1999 arvatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Võrreldes Hanoi v Saigoniga on see ikka väga vaikne ja rahulik, praktiliselt olematu liiklusega linnake, kus aga on suur valik häid restorane (nt sellel lehel on natukene infot nende restoranide ja baaride kohta). Pilte Hoi An'ist panin juba Flickr'isse ka.

Meie hotell asub linnast veits väljas Cam Nam saarel, kuhu mandrilt saab üle silla. 

Hotelliks on Windbell Homestay, mis on siinseid hindu arvestades ehk veits kallis, aga samas hästi kena aia, ilusate ja suurte tubade ning iga majakese ees oleva mõnusa terrassiga. Juba vannitubagi, mis on kohe nii stiilne, et selline võiks endalgi kodus olla, on suurem kui enamik hotellitube nt Roomas v Amsterdamis. Asub see max 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast, suhteliselt vaiksel (st Vietnami kohta vaiksel:)) kenade pisikeste majadega tänaval. Üsna tänava alguses, natukene sillast edasi, autoteest pisut eemal on jõe ääres päris palju söögikohti, mis kõik on lõuna ajal ja õhtuti täis kohalikke, sest turistid reeglina eriti kesklinnast väljapoole ei viitsi jalutada. Niiet imehea söök on kohe käe-jala juures:)

Esimesel õhtul läksimegi kohe ühte meie tänaval asuvasse söögikohta, kus oli eriti palju rahvast (pmst järjekord ukse taga) ja seal pakuti kahte Hoi An'i spetsialiteetidest ehk riisipaberit kahte moodi. Menüüs (mida kirjutatud kujul ei eksisteerinud) oligi nendele toitudule lisaks ainult Hoi An'i special nuudlisupp cao lau, mis sisaldab ka idusid, värskeid ürte jm rohelist kraami ja küpsetatud ning maitsestatud sealiha ning millele serveerides krõbedaks praetud riisipannkooki peale murtakse. Tänavalt vaadates on koht selline (pildil on ainult resto üks osa) - ees pargib kõvasti mootorrattaid ja nende taga jõe ääres hunnik vakstuga kaetud laudu pisikeste plastmasstoolidega


Cao lau on siin täpselt selline nagu peab ja imemaitsev


All pildil rohelisel plastmasstaldrikul on krõbe riisipaber, mis on üks eriti hea asi:) ja mõeldud on see söömiseks nii, et murrad tükke ja kasutad neid lusikana clam'ide söömisel. Toidu nimi on vietnami keeles hen xuc banh trang, mis tähendabki krõbeda riisipaberiga serveeritud clam'e. Clam'id ise on aga kohe meie tänava söögikohtade tagant voolavast Hoai jõest, ära keedetud ja siis praetud koos aedviljade ja vürtsidega, sh mugul- ja roheline sibul, must pipar, tšilli, ingver, suhkruvesi ja maapähklid.



Teist riisipaberit tuleb samuti süüa sellest tükke murdes, aga seda tuleb kasta erilise tšilliga kalakastme sisse (pildil kohe siin ees). Ja see riisipaber (vk banh dap) on eriti huvitav, sest kahe krõbeda grillitud riisipaberi vahel on üks nätske (küpsetamata) pehme riisijahu-kookospiima riisipaberi kiht. Ingl keeles rice cracker või smashing rice paper on oma nime saanud selle valmistamise järgi. Nimelt selleks, et krõbedat ja niisket riisipaberit omavahel haakuma saada, tuleb need vastu lauda virutada


Üks Hoi An'i tüüpiline roog on riisijahust pannkoogid (vk banh xeo), mille täidiseks on krevetid, idud ja peeneks hakitud sealiha. Pannkoogid on hästi krõbedaks praetud ja nende kollane värvus tuleneb riisijahule lisatud kurkumist. Hästi rasvased, aga jube head:)  



Üks restoran, mille kohta olen lugenud mitmest kohast (nt siit, aga ka mitmest blogist), on The Mermaid - üks neljast Morning Glory kokakooli omanikule Trinh Diem Vy'le kuuluvast söögikohast. The Mermaid'is proovisime esmakordselt Hoi An'ist pärinevaid aurutatud riisipaberi-krevetirulle (ik White Rose, vk banh bao/ banh vac). White Rose koosneb kahest riisipaberi lehest, mille sees on krevett ja mis pärast aurutamist muutuvad kergelt nätskeks. Sisuliselt on tegemist täidetud klimpidega, mida serveeritakse frititud sibula ja küüslaugu tükkidega, juurde kalakaste. 

White Rose'i retsept on salajane ja seda hoiab juba neljandat põlve üks Hoi An'i pere, kes varustab klimpidega ka kõiki restorane. Tran'i perekonna (aadress 533 Hai Ba Trung) vana-vanaisa leiutas need perekonna õhtusöökide jaoks, aga  maitsvad krevetiklimbid said kiiresti nii populaarseks, et ta hakkas neid ka naabritele valmistama ja nõudluse kasvades tegi juba oma majja söögikoha. See on siiani avatud ja minu jaoks üks must kohtadest Hoi An'is. Siit saab veel täpsemalt selle salapärase taigna tegemise kohta lugeda. White Rose on oma nime saanud sarnasuse tõttu roosiga ja need klimbid näevad tõesti väga ilusad välja (ei meenuta kohe kuidagi tavalisi klimpe) :)




Lootoselehe sisse keeratud loomaliha rullid olevat igati head olnud (meenutavad dolmasid)

Aga minu krevetid tamarindikastmes ei olnud küll midagi erilist - pigem vastupidi! Selles mõttes oli paljukiidetud The Mermaid ilmselt kõige suurem pettumus. Olen Vietnamis olles praktiliselt iga päev krevette söönud ja need on siin alati suured, mahlased ja suussulavad. See oli aga ainus koht, kus krevetid olid tuimad ja kummised. Ma ei tea, mis nad nendega valesti olid teinud (külmutanud äkki v üle praadinud vm), aga see on tõesti ainus koht siiani, kus ma olen halbu krevette saanud... Tamarindikaste oli ok, aga mina oleks tahtnud veits rohkem tšillit ja küüslauku sinna sisse. Neid küll mõlemat oli kastmes, aga vähem kui muidu. Tavaliselt on söögikohtades ka kausid v topsid tšilliga erineval kujul (nt viilud, pasta vmt), et saad ise vajadusel juurde lisada (mina seda võimalust ka alati kasutan), aga selles kohas polnud midagi, niiet tuli leppida vähem vürtsika kastmega, kui siiani harjunud olen. Peab isegi mainima, et veits kummaline oli süüa nii, et nina ei hakka tilkuma ja nahk ei lähe märjaks ....:D Aga eks ma vast saan homme kokakoolis oma vürtsi-fix'i jälle kätte ;-)


Kokakursustest valisime välja kaks enim soovitatut. Homme lähme Green Bamboo chefi Van'iga kokkama (veebileht on Green Bamboo'l veel poolik, aga nt TripAdvisor'ist saab nende kohta palju positiivset lugeda), ülehomme aga teeme süüa Morning Glory kokakoolis. Olen juba ootusärevusest nõrkemas :):):)

Täiendus 09.02.

Käisime eile ka söögikohas (nimeks Bong hong trang), mis toodab ainsana (ja varustab sellega kõiki teisi kohti ka) White rose'i ehk aurutatud kreveti-riisipaberi klimpe, mis puistatakse üle fritüüritud šallotsibula ja küüslaugutükkidega

ja neil on ka teine spetsialiteet, kuigi seda teevad teised ka ehk Hoi An'i wonton, mis on krõbedaks praetud riisipaber salsa-laadse kattega - krevetid, aedviljad, ürdid (koriander!). Ja üks ports oli terve suur kandikutäis:)

siin aga üks pildike nende söögisaali ja köögi vahelisest ruumist

2 kommentaari:

Eneli Kaarna ütles ...

Külastasin täna ka Bong Hong Trangi, kõik oli imemaitsev ja nägi välja täpselt nagu Sinu piltidel:)

Silja ütles ...

Rõõm kuulda, Eneli! Tore, kui sain abiks olla :)