Need siin on taaskord ühed mahlased ja mõnusad muffinid, mida on hästi kerge valmistada, niiet sobivad väga hästi ka hommikusöögiks. Ja maitsevad ka väikestele lastele ;-)
Et saada õhulised muffinid, tasub tainast võimalikult vähe segada - mida rohkem tainast segad, seda "kõvemaks" ja sitkemaks see muutub. Pigem las jääda mõni koht ebaühtlaselt segunenuks, kui ülesegada. Kindlasti tõsta ahjust võetud muffinid vormist välja restile jahtuma, et põhja ei tekiks kondentsi ja muffinid ei vettiks.
Kevadiseks turgutuseks on igati kasulik üks värskusest pakatav porgandi-apelsini-ingverimahl, mis on tõeline vitamiinipomm. Mina joon seda aastaringselt ja võtan mahla valmistamiseks tavaliselt poolekilose paki porgandit, võrgutäie väikseid apelsine (u 12 tk) ja 2-3 cm pikkuse ingveritüki (sõltuvalt ingverijuure jämedusest). Ingveri ja porgandi võid koorimise asemel ka harjaga korralikult puhtaks nühkida, sest mitmeid kasulikke aineid on nendes just koore all peidus. Siit saab aga lugeda, miks tasub ingverit süüa!:)
Apelsin on igati tänuväärne tooraine ka küpsetamisel, soovitan proovida imemaitsvat gluteenivaba apelsini-mandlikooki.
Siin aga üks väike jutukene apelsinidest ja nende kasulikkusest, mis ilmus koos retseptidega LP-s.
Apelsinipuu on üks vanimaid viljapuid maailmas ja arvatakse, et see pärineb Hiinast, kus neid kasvatati juba tuhandeid aastaid tagasi. Ka vilja nimi on seotud päritolumaaga - sõna “appelsien” tähendab hollandi keeles Hiina õuna. Läbi Aafrika jõudis apelsinipuu Vahemere äärde ning hiljem tänu Kolumbusele Kariibidele. Nüüdseks kasvatatakse apelsine juba kõigil kontinentidel.
Kaugetel aegadel olevat apelsine kasutatud palaviku, skorbuudi ja kõhuvaluga võitlemisel, samuti kaitseks mürgi vastu. Praegusel ajal on apelsinid tuntud eelkõige suure C-vitamiini sisalduse poolest. Nimelt on 100 grammis apelsinis seda tervelt 40 mg, mis tähendab, et päevase C-vitamiini vajaduse rahuldab juba 200 g apelsini söömine. Kuid nendes tsitruselistes leidub ka palju antioksüdante, kiudaineid, erinevaid B-vitamiine, beetakaroteeni ja kaaliumi. Apelsinide söömine aitab vähendada kolesteroolitaset ja stabiliseerida vererõhku ning tugevdab immuunsussüsteemi.
Kui meie vanemad käskisid meil lapsepõlves apelsine ja mandariine koorides alati ka koore alune valge kiht korralikult maha kraapida, siis tänapäeval soovitatakse seda võimalikult palju hoopiski viljale alles jätta, kuna see sisaldab kiudaineid ja pektiini, mis aitavad kolesterooli taset stabiliseerida. Säsi on rikas ka veresoonte seinu tugevdavate bioflavonoidide poolest.
Inimestel, kes armastavad palju apelsine süüa, samuti apelsinimahla juua, tasub arvestada asjaoluga, et selles viljas sisalduvad suhkur (15%) ja sidrunhape (1-2%) võivad kahjustada hambavaapa!
Apelsinimekiga muffinid
210 g jahu
0,25 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
80 g suhkrut
100 g võid
2 suurt muna
125 ml apelsinimahla
125 ml piima
poole apelsini peenelt riivitud koor
Sõelu nisujahu kaussi ning sega soola, suhkru ja küpsetuspulbriga läbi. Sulata või, lase sellel natukene jahtuda ning sega teises kausis vahustatud munade ja ülejäänud ainetega. Vala segu kuivainete hulka ja sega puulusika või spaatliga kergelt läbi. NB! Proovi tainast võimalikult vähe segada, sest liigne segamine teeb muffini tuimaks ja “kõvaks”.
Jaota tainas 12 paber- või silikoonvormi või küpsetuspaberiga kaetud muffinivormi vahel ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 25 minutit kuni keeksikesed on kuldpruunid ja sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase mõni minut muffinitel vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar