reede, 7. juuni 2013

Röstitud spargel parmesaniga



Kui ma just kirjutasin rabarberist, mis ei ole just suurem asi vitamiinipomm ega sisalda eriti midagi kasulikku - lihtsalt on ülimõnus hapu koostisosa (magus)toitudes ja absoluutselt ammendamatu inspiratsiooniallikas -, siis spargliga on lood täpselt vastupidi. Selles köögiviljas on nimelt ohtralt nii vitamiine (nt C, B6, E jt) ja antioksüdante kui ka mineraal- ja kiudaineid ehk spargel on tõeliselt kasulik ja tervislik!:)

Eriti head on muidugi kodumaised peened noored krõmpsud ja magusad sparglivarred, niiet hooajal, mis küll kahjuks kohe-kohe lõppema hakkab, tasub kindlasti käia turgudel seda otsimas. Eestimaist  tasub eelistada ka seetõttu, et spargel on kõige parem vahetult pärast selle korjamist, sest selle tekstuur ja maitse hakkavad koheselt (pmst juba esimeste tundide jooksul) kvaliteedis kaotama ning sparglis sisalduvad suhkrud tärkliseks muutuma. Et aga spargli magusust võimalikult palju säilitada, tasuks see mähkida kas niiske räti sisse või hoida külmkapis otsapidi vee sees nagu lilli vaasis. 

Sparglil tuleb ära murda puised varreotsad, va ehk mõnedel eriti peenetel noortel vartel. U 2-3 cm kõrgusel otsast on koht, kus näppude vahel natukene vajutades see kergelt ära murdub. Mõned eriti jämedad varred võib aga kartulikoorimisnoaga veel ka 2/3 ulatuses ära koorida. Jääke aga ei tasu minema visata, sest neist saab teha mõnusat kreemjat suppi - lisan retsepti blogisse juba lähiajal:)

Enne tarvitamist (nt omleti sees) tuleks sparglit blanšeerida ehk u 2-3 minutit keeta ja seejärel u minutiks jääkülma vette tõsta, aga seekord otsustasin blanšeerimise asemel sparglit vahelduse mõttes hoopis ahjus küpsetada. Spargli röstimine pidavat muutma maitset intensiivsemaks ja aitama välja tuua magusust, samuti on see hea moodus juba kergelt närbuma hakkava spargli ära kasutamiseks. Antud juhul oli asi küll lihtsalt mugavuses, sest niisama ahju küpsema panna tundus sel hetkel kõige lihtsam ja kiirem variant:)


Röstitud spargel on väga hea nii soojalt kui ka külmalt ja sobib lisandiks liha või kala juurde, aga igati nauditav ka täitsa eraldi nt kas eelroaks või kergemaks eineks. Parmesani asemel võib kasutada muud juustu, nt fetat v mozzarellat. Ja juurde sobib eriti hästi muna - keedetud, pošeeritud või praetud kujul ehk kuidas endale rohkem meeldib:) 



Röstitud spargel:
u 25-30 sparglivart
1-2 sl extra virgin oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart, soola (sobib ka Santa Maria laimipipar)
poole sidruni mahl ja soolahelbed (soovi korral)
100 g parmesani

Puhasta sparglivarred ja sega kausis korralikult oliiviõliga läbi. Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, jahvata peale pipart ja soola ning küpseta ahjus 250 kraadi juures u 10 minutit. Eriti peened varred võid varem ära võtta. 

Ahjust väljavõetud sparglile pigista sidrunimahla ja puista peale soolahelbeid. Tõmba juustunoaga parmesanist õhukesed viilud. Võid juustu kohe ahjust võetud sparglile puistata (siis see sulab kergelt) v serveerida kausiga spargli juurde.





Kommentaare ei ole: