Olin terve eelmise nädala Champagne's, niiet sellest tulenevalt ka tavapärasest pikem vaikus blogis. Kui ma enne Prantsusmaale sõitmist arvasin, et ikka tekib aega mõnel õhtul arvuti kätte võtta, siis tegelikkuses läks nii, et tegin selle korraks lahti vaid paaril hommikul, kui oli vaja mõnele olulisele e-kirjale vastata ... Sama kasutult oli paraku kaasas ka jooksuvarustus :) See-eest aga veetsin erakordselt ägeda nädala ühes oma lemmikumatest viinamarjakasvatuspiirkondadest, kuhu olen enne juba kahel korral sattunud. Kui esimesel korral olin vaid Reimsis ja teisel peamiselt Epernays, siis seekord sai tiir praktiliselt tervele maakonnale peale tehtud, ohtralt erinevaid šampanjamaju külastatud ja ülimaitsva toiduga ägedates kohtades söödud. Kusjuures minu suur champagne-armastus, millest ka siin hiljuti kirjutasin, ainult süvenes, kuigi enne minekut arvas nii mõnigi, et pärast nii intensiivset šampanjaperioodi ei taha ma seda jooki enam tükk aega näha ... :) :) Ühtlasi sain aru sellest, kui erinev on champagne nii erinevate majade lõikes kui ka sama maja siseselt (erinevad põllud, viinamarjasordid, aastakäigud, stiilid), rääkimata kõigist erilistest nüanssidest, mida iga veinitootja teisest teistmoodi teeb. Kes kasutab ainult grand cru marju, kes ainult chardonnay'd ja pinot noir'i, kes ainult esimese pressi mahla, kes teeb roosat šampanjat segades sinna sisse punast veini, kes aga mahla kestadega hoides nagu roosa veini puhul, kes keerab pudeleid käsitsi, kes kasutab tammevaati jne jne jne. Iga majal on oma ajalugu, erinevat tüüpi keldrid, oma filosoofia ... pmst iga külastatud šampanjamaja kohta võiks teha eraldi pika postituse :) Ja ma ei kujuta ette, kas Champagne's oleva umbkaudu 5000 maja seas on kahte tootjat, kes teevad kõike täpselt sama moodi ... :)
Millalgi ehk tasuks võtta mõned eriti ägedad tootjad (ehk need, kes mulle endale eriti meeldisid) ja neist pikemalt rääkida, aga hetkel jagan vaid paari fotot imelisest maakonnast ja Joseph Perrier'i šampanjavalikut, sest nende jookidest meeldisid mulle absoluutselt kõik, eriliselt hea oli aga (lisaks lipulaev Josephine'ile) Brut Nature Blanc de Noirs 2008, mis on mu kõige lemmikum brut nature üldse - eks sellel ole ilmselt oma osa ka asjaoludel, et tegemist on ühe istanduse (single vineyard) ja ühe aastakäigu 100 % pinot noir premier cru marjadega, sest reeglina brut nature mind nii väga ei eruta (kuigi see mulle maitseb ja eelistan seda iga kell magusamatele jookidele).
See küpsetis on tõeliselt mõnus veini- või õllekõrvane, eriti hea kas leigena või jahtununa; sobib suurepäraselt tarbimiseks ka järgmisel päeval. Lihtne ja kiire, niiet hea valmistada juhul, kui pole pikalt aega kokata, kuid samas on soov sõpadele midagi isetehtut pakkuda või külla kaasa viia.
Kasutasin piruka valmistamisel rootslaste populaarset 14 kuud laagerdunud Västerbotten juustu, mis on kõva ja tugevamaitseline. Võid kasutada aga tegelikult pmst iga meelepärast juustu, nii mahedamaitselist kui ka nt kodumaist Forte't vmt. Kodujuust oli tilli ja hapukoorega 160-grammistes karpides (sellest ka kokku 320 g). Jahudest lisasin toortatrajahu, et oleks gluteenivaba, aga nisujahu sobib loomulikult ka.
Vaja läheb:
250 g juustu
50 g võid
3 muna
100 g hapukoort
300-320 g kodujuustu
1 dl nisu- või toortatrajahu
värskelt jahvatatud musta pipart
värskeid v kuivatatud ürte (nt punet, basiilikut, peterselli, tilli, murulauku, tüümiani)
Riivi juust ja sulata või. Klopi munad kergelt kahvliga kahti, sega sulatatud või, hapukoore, 3/4 riivitud juustu ja kodujuustuga ühtlaseks. Viimasena lisa jahu, jahvata sisse musta pipart ja haki värskeid või lisa kuivatatud ürte. Vala segu küpsetuspaberiga kaetud 20x30 cm ahjuvormi, silu pind, puista peale riivitud juust ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 35-40 minutit kuni pirukas on pealt kuldne ja krõbe. Enne lahtilõikamist võid lasta u 10 minutit vormis taheneda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar