kolmapäev, 4. jaanuar 2017

Ideaalne hommikusöök (lõhekreem ja tatraleib)


Kuigi eelmises postituses sai juba head uut aastat soovitud, aga kuna täna "võib" seda veel teha ja küll küllale liiga ei tee, nagu vanarahvas teadis rääkida, siis soovin kõigile ikkagi veel korra parimat ja lahedaimat uut aastat!!!

Uuele aastale kohaselt järkan ikka tervislikul lainel, kuid seekord räägin hoopis hommikusöögist, sest see on minu jaoks kõige olulisem eine päevas! Kuigi ma söön enamasti ka lõuna ajal ja õhtul korralikult, siis hommikune toidukord on selline, mida ma lihtsalt ei saa ära jätta! Nagu hommikukohvigi:) Kirjutasin juba peaaegu kaks aastat tagasi Laupäevaleht LP-s sellest, milline peaks olema ideaalne hommikusöök, aga blogis ei olegi veel jõudnud seda teemat põhjalikumalt käsitleda. Nüüd siis kasutan juhust ja ütlen, et hommikune einestamine on parim, mis sa enda tervise heaks teha saad! Juba vanarahvas teadis rääkida, et lõunasööki võid sõbraga jagada ja õhtusöögi vaenlasele jätta, kuid hommikusöök hoia alati omale. Isegi kui ärgates kõht tühi ei ole, tasuks siiski midagi põske pista, sest söömine vahetult pärast ärkamist teeb kergemaks tervislikumate valikute tegemisele lõuna- ja õhtusöögi ajal, hoides ära näljatunde. Samuti on uuringud näidanud, et kui hommikueine tarbida hiljemalt 30-60 minutit pärast ärkamist, paneb see ainevahetuse tööle ja aitab kaasa rasvade põletamisele.


Hommikusöögi ajal peaks saama eelkõige valku ja liitsüsivesikuid, kuid väheses koguses ka rasvu. Komplekssüsivesikuid on vaja selleks, et vältida maksa koormamist keha varude arvelt veresuhkru normis hoidmisega. Kui maks toidust glükoosi ei saa, peab ta ise kõvasti insuliini tootmisega vaeva nägema. Seetõttu on päeva esimeseks toidukorraks eriti head täisteraleivad, -sepikud ja -pudrud, aga ka pasta, kartuliroad või pannkoogid. Täisteratoodetest saadavad kiudained aitavad kaasa seedimisele ja on muidu igati kasulikud.

Süsivesikuid võiks hommikul tarbida ka inimesed, kes muidu neid vältida üritavad, sest kehal ei ole võimalust ega vajadust nendest rasva tekitada. Hommikul toidust saadav energia kulub päeva jooksul ilusti ära, isegi kui veeta oma päev laua taga istudes. Kindlasti ei tasu süsivesikutega liialdada, kuid samas pole vaja karta, et hommikune topsitäis kohupiimakreemi või jogurtit, koogilõik või pudrule pandud moos sind paksuks teeb. Vastupidi - on isegi väidetud, et hommikune koogisöömine aitab kaasa kaalulangusele!

Valgus leiduvad aminohapped aitavad vabastada ajus kemikaal dopamiini, mis teeb meid ärksamaks ja tegusamaks. Valk hoiab kõhu täis, sest seedib aeglasemalt, aidates seeläbi isu ebatervisliku toidu järele kontrolli alla hoida, samuti annab valk energiat. Seetõttu on eriti head piimatooted (kodujuust) ja muna, aga ka liha ja kala. Ühe uurimuse järgi oli ülekaalulistel tüdrukutel, kes sõid 350-kalorilise hommikusöögi, milles oli 13 g valku, päeva jooksul oluliselt väiksem magusaisu võrreldes nendega, kes hommikusöögi vahele jätsid. Teise uuringu tulemusena aga jõuti järeldusele, et päeva munade söömisega alustanud naised kaotasid kaks korda rohkem kaalu, kui need, kes esimese asjana saiakesi sõid.

Rasva ei ole küll hommikul palju vaja, kuid vähesel määral on see igati kasulik. Määri rahulikult oma leivale võid, tee pudrule võisilm või nirista peale natukene extra virgin oliiviõli. Et saada hommikul kõigist kolmest grupist midagi, on eriti heaks eineks kilu ja munaga rukkileib, graavilõhe, suitsulõhekreemi ja salatilehega (gluteenivaba) täisteraleib; rukkileib avokaadoviilude ja praetud või keedetud muna; müsli maitsestamata jogurtiga; smuuti banaani, marjade, keefiri ja kaerakliide või kamaga; väike kausitäis kaerahelbeputru paari supilusikatäie või, maapähklivõi või moosiga, nt ise tehtud õunamoos ja pohla-õunamoos on alati pudru peal head ;-)



See suitsulõhekeem on üks mu enda lemmikuid ja kuigi see on igati mõnus hommikukohvi kõrvale leivale määrimiseks, sobib see tegelikult ideaalselt igal kellaajal söömiseks, nt suupisteks õhtul veini või õlle juurde, kartulitoitude (eriti suvise värske keedetud kartuli) lisandiks vmt ;-) Eriti hea on see kuumsuitsu lõhe v forelliga, kuid tegelikult sobivad mitmed muud kaladki. Pildile sättisin aga lõhekreemi juurde oma lemmik trsitrusepressi (Fiskars), mis mul juba mitu kuud peaaegu igapäevaselt köögis abis on :)



Suitsulõhekreem

300 g kuumsuitsu lõhet või forelli
70-80 g paksu hapukoort
1 tl riivitud mädarõigast või mahedamat sinepit
poole sidruni mahl ja peenelt riivitud koor
väike punt värsket tilli
soovi korral hakitud murulauku või pisut lehtpeterselli
soola, musta pipart

Tükelda suitsulõhe ja töötle pool sellest koos hapukoore ja mädarõika või sinepiga kreemiks, maitsesta musta pipraga, vajadusel ka soolaga. Sega hulka sidrunimahl ja -koor, ülejäänud suitsulõhe tükid ja peeneks hakitud till. Soovi korral lisa veel maitserohelist ning maitsesta soola ja musta pipraga. Kata kauss kilega ja hoia külmkapis. Serveerimisel haki peale tilli ja riivi soovi korral sidrunikoort, kõrvale võid asetada ka sidrunisektorid.


Krõbeda koorikuga pehme tatraleib

400 g toortatrajahu
100 g maisijahu
100 g gluteenivaba kaerajahu
1,5 tl soodat
1 tl köömneid või koriandriseemneid või paar peotäit muid meelepäraseid seemneid, nt kõrvitsa- v päevalille seemneid (soovi korral)
1 tl soola
6 dl või pisut rohkem keefiri

Sega sõelutud jahud kuivainetega, tee keskele süvend ja vala sinna nii palju keefiri, et saaksid segada kokku pehme kergelt kleepuva taina. Tõsta tainas vormi, mille ääred on võiga määritud ja jahuga üle puistatud ning põhjas on küpsetuspabeririba. Vormi kätega piklikuks, et tainas oleks ühtlaselt vormis, suru seda nurkadesse ja silu pind.

Küpseta ahjus 230 kraadi juures 15 minutit, seejärel alanda kuumus 180 kraadini ja küpseta veel 25 minutit kuni leib on ilusti kerkinud ja kuldpruuni koorikuga. Eemalda küpsetis kohe vormist ja lase restil jahtuda.  Auruahjus kasuta funktsiooni "niiskus keskmine" ja küpseta leiba 200 kraadi juures 15 minutit ja seejärel 150 kraadi juures 20 minutit. 


Hoia leiba õhukindlalt kilesse või paberisse mässituna toatemperatuuril ning tarbi kolme-nelja päeva jooksul. Kindlasti ära pane seda külmkappi, aga kui on oht, et leiba ei jõua ära süüa õigeaegselt, siis pane osa sellest sügavkülma. 



Järmine foto on küll täiesti asjassepuutumatu, aga see on lihtsalt eriti hämmastav, kuidas üks pisike kassike suudab end nii pikaks venitada, et ulatub oma käppadega suisa u 80 cm kõrgusele söögilauale. Aga kui midagi head süüakse, siis on sellest ju igal juhul vaja osa saada, vähemalt pilk peale visata ... ;-) 



2 kommentaari:

Kairit ütles ...

Silja, täpsustan, et tatrajahu on ikka kohe see tavaline tatrajahu mitte toortatrajahu? Kas leib jäi väga tugeva tatrajahu maitsega?

Silja ütles ...

jah, ikka toortatrajahu. ma ainult seda kasutangi. viin kohe täpsustuse sisse :)