“Too much of anything is bad, but too much Champagne is just right,”
F. Scott Fitzgerald.
Kõigepealt alustaksin sellest, et alkoholi puhul kehtib minu jaoks põhimõte, et juua pigem harvem ja vähem, aga alati ja ainult midagi väga head! Seda enam meeldib mulle, et lugesin just alkoinfo.ee lehelt, kus kirjas olev teave tasub absoluutselt igal alkoholi tarvitaval inimesel endale selgeks teha, et "Joo ainult kvaliteetset ja kallist alkoholi ning purjusolemise asemel naudi hoopis maitset!" Enam paremini ei saakski öelda! Ise neid soovitusi kirjutades oleksin küll sõna “kallis” lisamata jätnud, aga kui juba teadlaste ja arstidega koostöös välja töötatud lehel selline asi kirjas, siis tuleb seda järgida ;-) Ja peab ütlema, et kuigi alati ei pruugi hea asi olla väga kallis, siis šampanja puhul on hind reeglina selle kvaliteediga korrelatsioonis, sest eriliselt head asja ikka odavalt ei saa ;-)
Aga ükskõik kui maitsev ja kvaliteetne šampanja ei oleks, tuleb arvestada, et korraga suures koguses ega iga päev seda juua ei tasuks, kui Sa just inglise kuninganna ei ole;-) Sest alkohol võib sel juhul kahjustada Sinu tervist! Arstid ütlevad, et ka mõõduka joomise puhul võiks 3-4 päeva nädalas olla täiesti alkovabad.
Kirjutasin mõõdukast ja targast alkoholitarbimisest eelmise nädala Laupäevaleht LP-s (saadaval poodides kuni selle reede õhtuni), kus lisaks nõuannetele on neli alkoholita kokteili retsepti, mida koduski lihtne järele teha ning mis on heaks asenduseks kangemat kraami sisaldavatele kokteilidele. Kui mõõdukalt ja targalt tarbida ainult kvaliteetset jooki, siis ei pea september sugugi olema alkoholivaba ;-)
Ja sellepärast kirjutangi uuest eriliselt toredast kohast Time To Wine Bar & Shop, kus saab eriti häid asju ka pokaali kaupa!
Kuigi ma Time To Wine’ist peaaegu igapäevaselt olen mööda käinud, siis tegelikult sattusin sinna tänu Embassy of Champagne’le, kes mul seda kohta soovitas külastada. Ja olen ülirõõmus selle üle - aitäh! Kuigi ma head veini (viimastel aastatel eriti just šampanjat) armastan, siis ei ole ma juba aastaid poest veini ostnud ja väikestest veinipoodidest ka tavaliselt eriti välja ei tee, sest reeglina on hinnad kallid, valik kesine ja oma maitsele meelepäraste asjade ostmiseks on mul niikuinii omad kanalid, tutvused jne. Üks mu praeguse töö ehk foodwriter’iks olemise eeliseid ongi see, et aastate jooksul on välja kujunenud oma maitse (kõik need veinireisid, koolitused, degusteerimised ja õhtusöögid) ning õnneks ka nö võrgustik (tuttavad sommeljeed, maaletoojad jne), kelle kaudu endale meelepäraseid jooke hankida, niiet supermarketite veiniriiulitest saan rahulikult mööda jalutada. Seda enam, et enamik neist jookidest, mida koju ostan, on nn HoReCa tooted ehk pakutavad vaid hotellides, restodes jm toitlustusüritustel.
Time to Wine (TW) on aga selles mõttes eriline, et sealt ma reaalselt plaanin paljusid põnevaid veine ja šampanjasid osta, sest hinnad on ülimalt mõistlikud, valikus on asju, mida jaemüügist ehk poodidest muidu ei saa, ning lisaks saab sealt ka suurepärast nõu. Nimelt on kohapeal igapäevaselt olemas omanikust veiniekspert/sommeljee, kes armastab väga seda, mida teeb, mis tähendab, et ta teeb seda ülihästi. Mulle seal igal juhul väga meeldis, lähen kindlasti tagasi nii veini jooma kui ka sisseoste tegema ning soovitan ka teistele :)
Üks HoReCa veinidest, mis TW-s olemas, on Mascota veinimaja täidlane Bordeaux' blend Unanime, mille puhul alati, kui seda pakun või kellelegi viin, küsitakse, kust kohast seda osta saab. Olen juba mitmele andnud soovituse Time to Wine’i minna, sest seal on pmst maaletooja endaga sama hind ja transpordikulu ju ei lisandu;-) Kuigi hetkel ei tasu kohe poodi tormata, sest sain just teisipäeval ühelt tuttavalt, kellel soovitasin seda sinna poodi ostma minna, sõnumi, et ta ostis viimase pudeli ära:) Samas mainis ta, et järgmiseks nädalaks lubati uut partiid, niiet siis tasub juba kiirustada ;-)
Aga tegelikult ei tahtnud ma mitte ainult teavitada uuest toredat kodukandi kohast, kuhu järjekordselt jõuan kodust viis minutit jalutades, vaid sellest, et Time To Wine Bar & Shop on esimene koht Eestis, kus saab klaasikaupa selliseid unikaalseid šampanjasid nagu Krug Grande Cuvee, Dom Perignon 2006 (P1) ja Dom Perignon 1998 (P2).
Kusjuures nagu menüüst näha, siis hinnad on nende eksklusiivsete jookide (ja ka teiste šampanjade, eriti muidugi Ruinart rose) kohta väga mõistlikud.
P2 pokaal (49.-) on ilmselt mu senise elu kalleim (vähemalt, mis ma ise olen ostnud), aga see on kindlasti seda väärt. Juba see, et sellist šampanjat üldse saab klaasiga, väärib tähistamist;-)
Dom Perignon’i P2 teeb unikaalseks selle intensiivne maitse ja kreemjas tekstuur, mis on saavutatud u 16-aastase tööga alates viinamarjade korjamisest kuni lõplikku pudelisse villimiseni. Kuna see šampanja sisaldab vaid Chardonnay ja Pinot Noir’i viinamarju, siis saab seda pikemalt säilitada, samas annavad need kaks eriliselt mõnusa ühtlasi nii värske kui ka küpse maitse. Mina eelistangi kas 100% Chardonnay’st ehk blanc de blancs või 100% Pinot Noir’ist ehk blanc de noirs valmistatud šampanjasid või neist kahest sordist segatuid. Kuigi mõni veinimaja kasutab vaid Meunier’i (NB! mitte enam Pinot Meunier, nagu seda mitu aastat tagasi veel nimetati) ja teeb täitsa toredaid jooke, siis minu lemmikute hulka kuuluvad siiski need šampanjad, kus seda viinamarja üldse sees ei ole. Lisaks on Meunier lühema säilivusajaga, niiet sellistes pikalt valminud aastakäigušampanjades seda kasutada väga hästi ei saakski.
Kui P1 antakse välja 7-8 aastat pärast sama aastakäigu nö tavalise vintage’i väljastamist, siis P2 lastakse küpseda kokku 12-15 aastat. Sellele lsiandub veel kaks aastat puhkamist keldris pärast sette eemaldamist (ingl k disgorgement’, pr k degorgement). Tegelikult on olemas ka kolmas väljalaske “aken” ehk pärast u 30 aastat, kui šampanja on saanud rohkem kui 20 aastat pudelis settel fermenteeruda, valmib P3. “P” on lühend sõnast “plenitude”, mis on Dom Perignon‘i šampanjamaja tähistus aastakäigu šampanja uuele väljalaskele. Nö “tavaline” (lihtsalt pean siis kasutama jutumärke, sest DP šampanja kohta seda sõna kasutada tundub pisut kohatu) DP vintage 1998 toodi turule 2005, P2 aga saanud 12 aastat kauem settel küpseda ja maitselt veelgi rikkalikumaks muutuda ning seetõttu on see ka eraldi tähistatud ja loomulikult ka hinnastatud. Pudelis settel küpsemine ehk teine kääritamine ongi šampanja puhul ilmselt kõige olulisem protsess (ing keeles öeldakse sageli selle kohta “the essence of champagne”), sest siit saabki jook oma iseloomu ja erilise maitse.
Nii Dom Perignon’ist kui ka Krug'ist kirjutasin juba siin, samuti šampanja valmistamisest ja eripärast, ning seal olevat ei hakka üle kordama, kuid ei saa jätta mainimata, et nagu ikka, on joogi kvaliteedis ja hinna kujunemises oluline osa paljudel väikestel pisiasjadel. 1843. a asutatud Krugi šampanjamajas tehakse paljusid asju ülejäänud Champagne üldisest praktikast teistmoodi. Kuna joogi valmistamiseks tulevad viinamarjad paljudest erinevatest istandustest, siis iga põllulapi omapära ja iseloomu austamiseks hoitakse seda eritellimusel valminud 205-liitristes tammevaatides (valmistatud 200-aasta vanustest puudest), mida töödeldakse ja niisutatakse suvi läbi veega, et neid sügiseseks saagikoristuse ajaks ette valmistada. Samuti “keeramis”-protsess (pr keeles remuage, ingl k riddling), mille eesmärgiks on tuua pärast teist kääritamist sete šampanjapudeli kaela enne selle külmutamist ja eemaldamist, võtab enamikes šampanjamajades aega 4-5 päeva, kuid Krugis neli pikka kuud, sest seda tehakse käsitsi. Krug on unikaalne ka selle poolest, et ta omab protsentuaalselt suuremat osa viinamarjaistandustest, kui enmaik teisi šampanjamaju, ning ülejäänud marjad tulevad usaldusväärsetelt kasvatajatelt pikaajaliste lepingute alusel.
Igal Krugi pudelil on oma identifitseerimisnumber, mille järgi saab mobiilirakenduse kaudu teada pudelis oleva joogi täpse kujunemise alates viinamarjade korjamisest, lõpetades viimaste ekspertidepoolsete reitingutega, samuti soovitused toiduga sobitamiseks.
Klaasiga veinide valiku kohta julgen öelda, et see on mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti parim! Tänu sellele järgmisel pildil olevale Wine Dispensing System kapile säilivad veini parimad maitseomadused. Igaüks saab ise valida meelepärase veini, sobiva koguse ja lihtsalt nuppu vajutada :)
Iga veini puhul saab valida kolme erineva koguse vahel ja nagu näha, on hinnad sellised, mille kohta mõned kasutavad sõna “demokraatlikud”, aga mina ütlen otse, et odavad:) Polegi ju nagu eriti mõtet sel juhul kodus juua?!? :)
Eriti viimasel ajal, kui on popp rääkida vastutustundlikust alkoholi tarbimisest, on mulle arusaamatu, miks nii paljud kohad alkohoolsete jookide kõrvale vett ei paku või siis küsivad selle eest palju raha. See on esimene koht, kus nii meile kui ka kõrvallaudadesse nägin omanikku ISE vett pakkumas ning karahvini koos klaasidega lauda toomas. See, et keegi ise (ja veel tasuta) vett pakub, mitte silmi ei pöörita, ei ole kahjuks veel Eesti söögi- j joogikohtades tavapärane praktika.
Veinide kõrvale saab tellida suupistevaliku või endale meelepärast toitu ükskõik kust kohast. Kuna meie õhtu venis ootamatult pikaks, siis käisime vahepeal kõrval asuvas putkas - mina võtsin endale friikad kimchi’ga, P aga ampsas burgerit. Pärast ostsime veel ka Time To Wine’is pakutava juustuvaliku (10 eurot), mis sisaldab teiste asjade hulgas ühte väga head, auhinna saanud pecorino juustu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar