Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja mõnusat kevade jätku! Olen küll hetkel hoopis rõõmsal “peo-ootuse” lainel, aga pean ikkagi ära mainima ka paar mõtet, mis mul selle nädala jooksul on erinevaid toidualaseid kirjutisi ja raamatuid lugedes tekkinud ...
See, mida viimasel ajal mitmed end toitumisspetsialistideks, -nõustajateks jms tituleerivad “eksperdid” kokku räägivad, on ikka täitsa uskumatu! Nüüd siis on kartul paha ja ei ole “päris toit”! :D “Tule tavas appi!" ütleks ilmselt kadunud Lennart Meri selle peale :) Kartuli tervislikkusest kirjutasin mullu suvel siin, siin ja siin. Kuigi kevadine kartul ei ole enam toitainesisalduse osas võrreldav suvise vitamiinirikka mugulaga, on see siiski suhteliselt kalorivaene toitev aedvili, mida prae kõrvale või suupistena nautida.
Ma pidevalt mõtlen, et kuidas kõik need “targad”, kes inimestele toitumisalast nõu annavad, teavad juskui midagi rohkemat kui arstid ja teadlased. Näiteks toidu toimeid, mida teadlased ei ole “veel” kindlaks teinud või tänapäevane meditsiin ei suuda (veel?) teha. Või näevad nad kuidagi inimese sisse ja saavad seetõttu paremini aru, kuidas organism töötab? Või on mõned muud salastatud meetodid, mis on paremad kui need, mida kasutavad ülikoolide juures ja muudes teadusasutustes töötavad inimesed, kelle jaoks see on igapäevatöö ning kellel on vastav haridus? :D Ahjaa, haridust tahtsin ka mainida. Minu arvates on tähelepanuväärne, et lisaks tõsiasjale, et enamikel neist enda arvates arstidest ja teadlastest targematel “toitumisspetsialistidel” puudub erialane kõrgharidus, pole nad enamasti üldse ülikoolis käinud, mis on päris kõnekas fakt ...
Loomulikult on ka täiesti adekvaatseid toitumisnõustajaid, kes ei propageeri tervislikest piima- või teraviljatoodetest, kaunviljadest, kartulist vmt loobumist, teeseenejooki kui imeravimit, jaburat “keha mürkidest puhastamist” ehk detox’i ega muud sellist ning loodan südamest, et kui mõni blogilugeja vajab söömisalast abi, siis suudab terad sõkalde hulgast eraldada ning endale hea spetsialisti appi leida!
Eks loomulikult on igaühe enda asi, mida ta sööb ja keda usub, kuna aga olen valinud enda jaoks ainsa mõistusepärase viisi ehk teaduspõhise lähenemise, siis seda ma ka jagan oma kirjutistes. Mõnes mõttes on see ju nö vastuvoolu ujumine, samas ma ei kujutaks ette end jagamas mingit suvalist umbluud ja lihtsalt kellegi arvamust, kui asi on tegelikult teaduslikult tõestatud. Loomulikult võivad ka sellised teadmised muutuda seoses teaduse ja tehnika arengu jms, aga siis on sellel loogiline ja usaldusväärne seletus. Eks muidugi ole siingi mängus ka inimfaktor - oleks naiivne arvata, et absoluutselt kõik teadlased ja arstid ausad, korrektsed, eetilised jms oleksid, kuid reeglina tulevad kuritarvitused jms varem või hiljem välja. Samal ajal on aga erinevate huupi lahmivate internetis “teadmised" omandanud “ekspertide” arvamused alati lahknevad, vahel suisa vastandlikud ja ajas muutuvad, niiet mul läheks küll raskeks, keda sellistest usaldada ja kuidas siis ikkagi süüa ... :D Niiet mina olen enda jaoks oma leidnud ning loodan siiralt, et mu kirjutised ka kellelegi “globaalsel infoprügimäel” (kui prof Zilmerilt tähistust laenata) orienteerumisel abiks on. Kui aga siia satub keegi, kes on eriarvamusel, siis on see ka ok - söömine on nii isklik asi, et igaüks peabki tegema nii, nagu ise õigeks peab! :) Mina nende hulka ei kuulu, kes viitsiks teiste suutäisi lugeda, kommenteerida nende restoranieelistusi, söömisharjumusi, toidualast arvamust või maitset vms - mu enda elu on selleks piisavalt huvitav, et teiste söögieelistuste arvustamise peale aega raisata ;-)
Ma pidevalt mõtlen, et kuidas kõik need “targad”, kes inimestele toitumisalast nõu annavad, teavad juskui midagi rohkemat kui arstid ja teadlased. Näiteks toidu toimeid, mida teadlased ei ole “veel” kindlaks teinud või tänapäevane meditsiin ei suuda (veel?) teha. Või näevad nad kuidagi inimese sisse ja saavad seetõttu paremini aru, kuidas organism töötab? Või on mõned muud salastatud meetodid, mis on paremad kui need, mida kasutavad ülikoolide juures ja muudes teadusasutustes töötavad inimesed, kelle jaoks see on igapäevatöö ning kellel on vastav haridus? :D Ahjaa, haridust tahtsin ka mainida. Minu arvates on tähelepanuväärne, et lisaks tõsiasjale, et enamikel neist enda arvates arstidest ja teadlastest targematel “toitumisspetsialistidel” puudub erialane kõrgharidus, pole nad enamasti üldse ülikoolis käinud, mis on päris kõnekas fakt ...
Loomulikult on ka täiesti adekvaatseid toitumisnõustajaid, kes ei propageeri tervislikest piima- või teraviljatoodetest, kaunviljadest, kartulist vmt loobumist, teeseenejooki kui imeravimit, jaburat “keha mürkidest puhastamist” ehk detox’i ega muud sellist ning loodan südamest, et kui mõni blogilugeja vajab söömisalast abi, siis suudab terad sõkalde hulgast eraldada ning endale hea spetsialisti appi leida!
Eks loomulikult on igaühe enda asi, mida ta sööb ja keda usub, kuna aga olen valinud enda jaoks ainsa mõistusepärase viisi ehk teaduspõhise lähenemise, siis seda ma ka jagan oma kirjutistes. Mõnes mõttes on see ju nö vastuvoolu ujumine, samas ma ei kujutaks ette end jagamas mingit suvalist umbluud ja lihtsalt kellegi arvamust, kui asi on tegelikult teaduslikult tõestatud. Loomulikult võivad ka sellised teadmised muutuda seoses teaduse ja tehnika arengu jms, aga siis on sellel loogiline ja usaldusväärne seletus. Eks muidugi ole siingi mängus ka inimfaktor - oleks naiivne arvata, et absoluutselt kõik teadlased ja arstid ausad, korrektsed, eetilised jms oleksid, kuid reeglina tulevad kuritarvitused jms varem või hiljem välja. Samal ajal on aga erinevate huupi lahmivate internetis “teadmised" omandanud “ekspertide” arvamused alati lahknevad, vahel suisa vastandlikud ja ajas muutuvad, niiet mul läheks küll raskeks, keda sellistest usaldada ja kuidas siis ikkagi süüa ... :D Niiet mina olen enda jaoks oma leidnud ning loodan siiralt, et mu kirjutised ka kellelegi “globaalsel infoprügimäel” (kui prof Zilmerilt tähistust laenata) orienteerumisel abiks on. Kui aga siia satub keegi, kes on eriarvamusel, siis on see ka ok - söömine on nii isklik asi, et igaüks peabki tegema nii, nagu ise õigeks peab! :) Mina nende hulka ei kuulu, kes viitsiks teiste suutäisi lugeda, kommenteerida nende restoranieelistusi, söömisharjumusi, toidualast arvamust või maitset vms - mu enda elu on selleks piisavalt huvitav, et teiste söögieelistuste arvustamise peale aega raisata ;-)
See on üks kerge magustoit, mis sobib ka hommikusöögiks (retsept ilmus eelmisel laupäeval LP-s). Siidine kohupiimakreem sekundeerib krõbedatele karamellistele kaerahelvestele ja desserdis on paigas nii magus kui ka hapu maitse.
Mangopüreed konserveeritult ei pruugi igas poes alati olla. Selle võib asendada näiteks virsiku- või mangokonserviga, samuti värskete hurmaadega. Konservpuuviljad nõruta, hurmaad koori ning seejärel töötle ühtlaseks püreeks.
Kuna mina avastasin jube hea mangopüree (East End’i toode) oma nö kodupoest, mis ei ole kusjuures üldse mingi suur hüpermarket, vaid ühe poeketi keskmise suurusega kauplus, siis viimasel ajal ostan seda pidevalt. Iga kord, kui poes käin, tuleb vähemalt üks purgike imelist purustatud mangot koju kaasa ja sarnaselt porgandipüreega võin selle sisu silmagi pilgutamata üksi korraga ära süüa :) Ja kuna mangopüree on ka eriti mõnus lisand dessertidele, siis olen seda nüüd päris mitmes retseptis kasutanud. Seega, mangofännid, püsige lainel! :)
Kuna mina avastasin jube hea mangopüree (East End’i toode) oma nö kodupoest, mis ei ole kusjuures üldse mingi suur hüpermarket, vaid ühe poeketi keskmise suurusega kauplus, siis viimasel ajal ostan seda pidevalt. Iga kord, kui poes käin, tuleb vähemalt üks purgike imelist purustatud mangot koju kaasa ja sarnaselt porgandipüreega võin selle sisu silmagi pilgutamata üksi korraga ära süüa :) Ja kuna mangopüree on ka eriti mõnus lisand dessertidele, siis olen seda nüüd päris mitmes retseptis kasutanud. Seega, mangofännid, püsige lainel! :)
Krõbedad karamellised kaerahelbed:
30 g võid
40 g (pruuni) suhkrut (nt hele muscovado)
60 täistera kaerahelbeid
0,5-1 tl jahvatatud kardemoni
peotäis hakitud pähkleid (soovi korral)
Sulata või pannil, lisa suhkur ja lase sellel sulada. Kui kasutad valget suhkrut, siis võid lasta sellel pisut karamelliseks küpseda ehk kergelt pruunistuda. Lisa kaerahelbed ja küpseta neid segades paar minutit kuni need on pruunistunud. Lisa kardemon, sega läbi ja vala segu pannilt kaussi jahtuma. Lisa soovi korral hakitud pähklid.
Kreem:
300 g (1 pakk) vanillikohupiimapastat
400 g (2 pakki) vanillikohupiima
piima (vajadusel)
1 purk (450 g) mangopüreed
mündilehti (soovi korral)
Sega kohupiimapasta ja kohupiim kausis vispli abil ühtlaseks kreemiks. Kui segu jääb paks, võid lisada pisut piima, et tekstuuri kreemjamaks saada.
Tõsta magustoit kokku vahetult enne serveerimist, et kaerahelbed oleksid krõbedad. Jaga pool karamellistest kaerahelvestest nelja magustoidukausi või -pokaali vahel. Seejärel jaota kohupiimasegu nelja anuma vahel, siis mangopüree (võid kohupiimakihti mangopüreega kergelt läbi segada, et tekiks marmorjas muster) ning lõpuks puista peale ülejäänud pool kaerahelvestest. Kõige lõpuks kaunista dessert soovi korral mündilehtedega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar