Piruka küpsetasin lihavõtete ajal (retsept ilmus Laupäevaleht LP-s), sest Liguuria maakonnast pärinevat Torta Pasqualina’t valmistatakse Itaalias traditsiooniliselt just kevadpühadeks. Aluseks võtsin taaskord vana hea retsepti, mis töötab alati ja on piisavalt lihtne, aga ülimaitsev!
Kristuse surnust üles tõusmist tähistavad ülestõusmispühad on läbi aastasadade sümboliseerinud looduse ärkamist, ilmade soojenemist ja eredamat päikest. Iga päevaga üha valjenev linnulaul ja valgemad õhtud annavad märku peatsest kauaoodatud suve saabumist. Esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva aset leidvatel pühadel on tegelikult veel mitmeid erinevaid nimesid nagu ikka heal lapsel - kevad-, lihavõtte-, paasa-, munadepühad. Heade asjadega harjub ikka eriti kiirelt, näiteks praeguste pikkade valgete õhtute, päikesepaiste ja linnulauluga, niiet vaid mõni nädal tagasi olnud Kristuse ülestõusmise tähistamine tundub praegu juba väga kaugel olevat ... :)
Pearoona serveeritav hõrk pirukas on olnud Genova linna elanike toidulaual juba vähemalt 16. sajandit alates ning sellest on mitmeid erinevaid versioone. Et see aedviljade ja juustuga küpsetis on eriti hea just külmana järgmisel päeval, pakuti seda peamiselt lihavõtete järgsel esmaspäeval ehk 2. ülestõusmispühal. Mahlane pirukas on ka ideaalseks piknikuroaks.
Spinati, artišokkide ja ricotta’ga pirukas sobib taimetoitlastelegi. Sageli valmistakse küpsetist hoopis leht- või filotainaga, et tainas oleks kihiline - algselt pidi pirukatainas olema 33 kihti, millest iga kiht tähistab ühte Jeesus Kristuse elatud aastat.
Parmesani asemel saab kasutada kodumaist kõvemat laagerdunud juustu (nt Forte’t või Old Saare juustu). Värske spinati saab aga asendada külmutatuga, kuid viimane tuleks eelnevalt sulatada ja üleliigsest vedelikust kuivaks pigistada. Kui artišokikonservi poest ei leia, võib lisada täidisesse hoopis paar varssellerit, kuid need tuleks kindlasti koos sibulaga pehmeks hautada.
Tainas:
300 g nisujahu
2 sl oliiviõli
0,5 tl soola
Sega sõelutud jahu ja sool, lisa õli ja 1,5 dl sooja vett ning sega ühtlaseks siledaks tainaks. Sõtku tainast u 5 minutit kätega jahusel pinnal või töötle lauamikseris mõni minut, kuni see on pehme ja veniv. Kata toidukilega ja lase u 15 minutit seista.
Täidis:
1 keskmine sibul
õli või võid praadimiseks
150-200 g röstitud artišokki õlis (nõrutatud kaal)
400 g ricotta’t
400 g spinatit
50 g parmesani vm sarnast kõvemat laagerdunud juustu
6 suurt muna
peotäis peteresellilehti
soola, musta pipart
näpuotsatäis peenelt riivitud muskaatpähklit
Haki sibul peeneks ja prae pannil madalal kuumusel klaasjaks (kulub u 8 minutit). Lisa nõrutatud ja jämedalt hakitud artišokid ning kuumuta segades mõned minutid, seejärel lisa spinat ning lase sellel küpseda, kuni see on närbunud. Spinatit võib kuumutada pannil mitmes osas. Lase pisut jahtuda ning vala aedviljad köögikombaini koos riivitud parmesani, ricotta, kolme muna ja peterselliga. Maitsesta soola, pipra ja muskaatpähkliga ning töötle ühtlaseks massiks.
Võta 2/3 tainast ja rulli jahusel pinnal u 38 cm suuruseks kettaks ehk nii suureks, et vormi tõstetud tainas ripub üle vormi ääre. Vooderda ettevalmistatud (st võiga määritud, jahuga üle puistatud) 23-24 cm läbimõõduga koogivorm tainaga ja tõsta peale täidis. Silu spinatimass ühtlaseks, tee sisse kaks suuremat lohku ja aseta kumbagi õrnalt üks muna (ilma kooreta).
Rulli ülejäänud tainas 23-24 cm läbimõõduga kettaks ja kata sellega pirukas. Vajuta üle vormi ääre rippuvad taina ääred kokku. Klopi viimane muna lahti, sega natukese veega, määri sellega piruka pealispind ja puista pirukale soovi korral soolahelbeid. Küpseta ahjus 220 kraadi juures 30-35 minutit kuni pirukas on pealt kuldne. Lase ahjust võetud küpsetisel 15 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar