Tomatipestoga kiire argiõhtu pasta

Tomatid on selles mõttes eriti head, et neid saab suvi otsa (erinevalt nt marjadest) ja neist ei saa isu täis!:) Mul on kodumaised mahlased ja magusad tomatid igapäevaselt toidulaual nii värskelt kui ka erinevates toitudes. See siin on üks lihtne ja kiire argiõhtuks või suviseks lõunaks sobiv pasta, millele võib lisada soovi korral ka nt suitsukala või -kana või mõnda praetud või küpsetatud liha või kala. Mina seda ei tee, sest vahel on ka taimne toit täitsa tore. Näiteks lihavabal esmaspäeval, sest nädalavahetuse õhtud on ju igal korralikul eestlasel möödunud grill-liha süües ;-) :D 

Kirjutasin tomatist mõned nädalad tagasi Laupäevaleht LP-s. Tomat on maavitsaliste sugukonnast, kuhu kuuluvad viljaköögiviljadest näiteks baklažaan, füüsal, kartul, tubakas, ilutaimedest teiste seas ka petuunia. Tomati nimetus pärineb inidiaanikeelsest nimetusest tomatl; itaallastelt on nimi pomodoro (pomo - õun; doro - kuldne). Ladinakeelse teadusliku nime Lycopersicon (hundimari ehk hundipersik) andis Karl Linne 1754. aastal

On aretatud arvukaid sorte, mis üksteisest nii väliste tunnuste kui ka toitainete sisalduse poolest erinevad. Viljad võivad olla punased, oranžid, kollased, roosad ja valged, kujult ümmargused, piklikud ja lapikud, sileda või ribilise pinnaga. Üks vili võib kaaluda alates 5 grammist (kirsstomat) kuni kilogrammini (näiteks sort “Härjasüda”). 

Kõik tomati metsikud liigid esinevad kitsal rannaribal Equadori ja Põhja- Tšiili vahel ning Galapagose saaretsikus. Ka tomati kultuurvormid on tekkinud selles piirkonnas, tõenäoliselt Peruu ja Equadori kokkupuutepaigas.

Muistsed peruulased kasutasid tomatit toiduks juba 5. sajandile enne Kristust. 16. sajandil Lõuna-Ameerikast Euroopasse toodud taime tunti algselt ilu- ja ravimtaimena ega  kasutatud kohe toiduks, sest teda peeti mürgiseks. Kuna tomati varred ja lehed sisaldavad alkaloide ja mitmesuguseid fütontsiide (nendega tehakse kahjuritõrjet), siis tuleks enne tomati söömist eemaldada vilja sisse kasvanud varre kinnituskoht. Roheline tomat sisaldab mürgist alkaloidi solaniini, kuid see laguneb keetmisel ja hapendamisel. 

3 keskmist tomatit (250-300 g)
1 küüslauguküüs
20 g piiniapähkleid või seedermänniseemneid
50 g parmesani vm tugevamaitselist kõvemat juustu
peotäis basiilikulehti
3 sl extra virgin oliiviõli
400 g makarone
soola
basiilikulehti, värskelt jahvtatud musta pipart ja juustu

Lõika tomatid neljaks, eemalda seemned ja haki pisut väiksemaks. Samuti haki küüslauguküüs väiksemateks tükkideks. Aseta tomatid, küüslauk, piiniapähklid, tükeldatud juust, basiilikulehed ja oliiviõli köögikombaini, lisa pisut soola ja pipart ning töötle ühtlaseks pastaks. 

Keeda meelepärased makaronid vastavalt pakendi juhistele soolaga maitsestatud vees, nõruta ja jäta u 1 dl keetmisvedeliku alles. Aseta makaronid koos vedelikuga tagasi potti või kaussi ning sega pestoga läbi. Serveerimisel jahvata makaronide peale musta pipart, puista juustulaaste ja basiilikulehti.