neljapäev, 15. november 2018

Krõbe pähkli-tatramüsli vaarika-coulis ja mesise Kreeka jogurtiga


Kirjutasin just üle-eelmises postituses D-vitamiinist ja jätkan seda teemat tänagi, sest tahan jagada ühe väga mõnusa ja tervisliku magustoidu retsepti. Pähklitega toortatra-granola, paks jogurt ja hapukas vaarikakaste moodustavad minu arvates tõeliselt maitsva ansambli, mida võib nautida nii hommikusöögiks kui ka desserdiks. Pakkusin seda maiust Nutrilite'i, kellega koostöös ka praegune postitus sündis, D-vitamiini pressiüritusel ning mul oli tõeliselt hea meel nii palju positiivset tagasisidet ja kiitust kuulda. Toidublogijad ja -ajakirjanikud on seltskond, keda pidevalt hea ja paremaga kostitatakse, niiet seda enam hindan kõiki kuuldud häid sõnu - aitäh! :) Vabandan aga ette postituse fotode pärast - tegin need kiirelt telefoniga enne pressiürituse algust ja kuna olen hetkel nädala Berliinis, ei teki niipea võimalust kodus kaameraga korralikke pilte teha. Võib-olla kunagi hiljem aga asendan need siiski kvaliteetsemate fotodega, sest olen seda magustoitu tegelikult korduvalt valmistanud ja kindlasti teen ka edaspidi :)

Mis aga D-vitamiini puutub, siis seda suudab keha sünteesida päikese käes olles, seega meie kliimavöötmes on D-vitamiini vaegus pigem erand kui reegel. D-vitamiini nimetatakse ka päikese(paiste)vitamiiniks, sest päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. Inimene omastab D-vitamiini 80% ulatuses päikese kaudu, st et päikeskiirte toimel sünteesib nahk seda vitamiini. Arvestama peab aga sellega, et kui nahk on päevitunud, imendub D-vitamiin halvemini, samuti väheneb omastamine vanuse ja ülekaaluga. Kui aga oled end korralikult päevituskreemiga kokku määrinud, siis saad paraku seda olulist vitamiini üle 90% vähem.

20% päikesevitamiinist saab organism aga toidu kaudu, seega kahjuks väga piiratult. Põhiliselt on D-vitamiini vaid termiliselt töötlemata kalatoitudes (külmsuitsu või soolatud lõhe, forell, heeringas)Isegi tervisetadlik inimene peab vaeva nägema, et mingilgi määral D-vitamiini toiduga saada. Kõige paremini saab seda olulist vitamiini rasvasest kalast (tuunikala, makrell, lõhe, heeringas, sardiinid, lest, räim, angerjas, kilu), veise- ja kalamaksast, koorikloomadest, sealihast, juustust, metsaseentest, munakollastest ning piimatoodetest (piim, kohupiim, või, hapukoor), samuti D-vitamiiniga rikastatud toitudest nagu mahlad, hommikusöögi- ja teraviljahelbed, piimatooted, toiduõlid. 

Näiteks täispiimas on rohkem  D-vitamiini kui tavalises piimas. Rasva ja kaltsiumi koostoime aitab piimatoodetest organismil D-vitamiini omastada, seega peab piimatoodetel teatud rasvasus olema. 

Isegi kui igal õhtul rasvast kala süüa, tasub ka D-vitamiini preparaate manustada. Tihti võetakse vitamiinid koos hommikukohviga, mis aga vähendab nende imendumist. Kõige parem on D-vitamiini võtta koos rasva sisaldavate toiduainetega päeva jooksul, kui kohvi joomisest on paar tundi möödas ja paari tunni jooksul ei plaani kohvi uuesti nautida.

Lisan veel mõned lingid, et suuremad huvilised saaksid teaduspõhist infot ja teemaga rohekm süvitsi minna:
siin on eesti keeles kirjutatud manustamisühikutest ja Harvardis tehtud uuringutest;
siin on aga üks Harvardi teadlaste poolt koostatud väga põhjalik ülevaade D-vitamiinist, selle kasulikkusest jm;
siin on aga juttu ühest hiljutisest uuringust, kus uuriti D-vitamiini ja füüsilise võimekuse seost.



Retseptis olevast kogusest saab terve plaaditäie granola't, mis ilusti ühtlaselt ära küpseb. Mina teen sageli kahekordse koguse, kuid sel juhul tuleb küpsemisaega pisut pikendada ja vähemalt korra küpsemise ajal ka müslit segada, et see pruunistuks ühtlaselt. 

Granola:
200 g toortatratangu
3 sl vedelat mett
3 sl neutraalse maistega õli (nt rapsiõli)
1 tl jahvatatud kaneeli
250 g erinevate pähklite segu
100 g kuivatatud puuvilju ja marju

Sega toortatar läbi mee, õli ja kaneeliga. Haki pähklid ja mandlid väiksemateks tükkideks ning sega tatrasegu hulka. Laota segu ühtlase kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 160 kraadi juures u 20 minutit.

Võta müsli ahjust ja lase plaadil seistes jahtuda. Vala jahtunud müsli kaussi, murra väikesteks tükkideks ning sega juurde kuivatatud puuviljad ja marjad, suuremad (nt aprikoosid, ploomid) lõika väiksemateks tükkideks. Hoia müslit õhukindlalt suletud anumas, säilib see vähemalt 2 nädalat. 

Vaarikakaste:
400 g (1 pakk) külmutatud vaarikaid
1-2 sl Cointreau’d, brändit või mõnda marjalikööri (soovi korral)
2-3 sl mett või tuhksuhkrut

Sulata vaarikad, aseta koos ülejäänud asjadega köögikombaini ja töötle püreeks. Aja püree läbi sõela ja serveeri koos jogurti vm meelepärase magustoiduga. 

See kaste sobib ideaalselt kookide, magustoitude, jäätiste jms lisandiks.

Jogurtikreem: 
370-400 g (1 pakk) paksu Kreeka jogurtit
3-4 sl vedelat mett

Sega jogurt meega ning serveeri koos krõbeda müsli ja vaarikakastmega.


2 kommentaari:

Unknown ütles ...

Tänud selle nii lihtsa aga samas imemaitsva müsliretsepti eest! Teen tihti ise müslisid, nii saab neid teha tervsilikumalt ja enda maitsetele ja tulevad ikka palju paremad, kui poe müslid. :) Seni olen teinud erinevaid kaerahelbepõhiseid, kuid juba ammu olen mõelnud teha toortatraga. Mõeldud-tehtud! No see müsli sai küll niiiiiiiii hea, krõmps ja krõbe, et neid paneks igalepoole kohe ja loomulikult on purgist niisama hea krõbistada. Ka mu elukaaslasele, kes on suur müslifänn, maitses väga!! Teistmoodi hoopis ja mõnusalt krõmps:) Küsisti veel, et miks selliseid poes ei müüda :D Igaljuhul ei jää see selle müsli tegemine kindlasti viimaseks korraks ja läheb retseptide kullavaramusse! :)

Silja Luide ütles ...

oi, suur aitäh Sulle, Karolin! tõeliselt hea meel seda kuulda! kahju on mul aga sellest, et retsepti alles nüüd blogisse lisasin, kuigi see on mul juba üle aasta kasutusel ja sedagi alles selle peale, et üritusel nii palju positiivset tagasisidet sain ja ilma normaalsete fotodeta ... üritan edaspidi heade asjadega kiirem olla :D toredat nädalavahetust! :)