reede, 14. detsember 2018

Prantsuse sibulasupp


Klassikaline sibulasupp on kosutav ja soojendav ning ülimalt maitsev. Rustikaalne supp on siiani Prantsuse bistroodes ja kodudes nõutud roog, mida valmistatakse reeglina seisma jäänud ehk mitte enam värske baguette’iga. Mina valisin seekord tervislikuma variandi, milleks on Fazeri Finest sarja viievilja täistera sepik, kuid loomulikult sobivad ka muud meelepärased saiad või sepikud. Peaasi on, et toitu mitte ära visata, vaid võimalikult otstarbekalt kõik alati ära kasutada;-)

Pean ütlema, et prantslaste bistrooroad mulle tohutult meeldivad! Kui Michelini tärniga pärjatud söögikoht ei pruugi seal riigis alati oodatud (erilist) maitseelamust või vau-efekti tagada, siis bistrood on reeglina alati kindlapeale minek. Loomulikult tuleb valida ikka hea bistroo ehk selline, kus kohalikud ise käivad, mitte mõni tursitidele mõeldud söögikoht. Sellistes klassikalistes bistroodes on toit alati suhteliselt lihtne, kuid väga maitsev.

Viimane kordki, kui sel suvel Champagnes olime (eilses Eesti Ekspressi vahelehes Gurmaan kirjutan nii sellest reisist kui ka maakonnast ja joogist laiemalt), nautisime nii lõuna- kui ka õhtusööke peamiselt just Reimsi erinevates superheades bistroodes ja kordagi ei tulnud pettuda. Loomulikult olid need ka hoolikalt tuttavate soovituste järgi valitud. Üks mu lemmikuid bristootoidu seas on hakitud veiselihast böff, mida ma seegi kord ikka väga palju sõin. See on aga Prantsusmaal hoopis pearoog, mis koosneb suurest portsust maitsestatud veiselihast, salatist ja friikartulitest, mitte ei ole koos hunniku saiaga serveeritud pisike eelroog, kus liha vaid paari ampsu jagu. Kõigile böffifännidele (nagu ma isegi) on Prantsusmaa tõeline paradiis! Eriti aga Champagne maakond, sest seal saab ka igas lihtsamas söögikohas endale meelepärase šampanja kas klaasiga või pudeliga juurde tellida, sest valik on ikka väga lai ...  Kusjuures boeuf a la tartar on enamike champagne’dega perfect match! :) Täpselt nagu ka hõrk ohtra juustuga sibulsupp - meie igal juhul oleme nautinud seda kodus šampanjaga ja paremat jooki selle supi kõrvale oleks ka raske ette kujutada;-) 

Sibulaid supi jaoks võib küpsetada nii ahjus kui ka panni peal või potis, kuid oluline on lasta neil aeglaselt küpsetada ja mitte kiirustada, sest nii tuleb välja nende eriliselt hea, pehme ja magus maitse. Kui sibulad poti põhja kinni jäävad, siis lisa pisut vett või puljongit, et saaksid põhjast pannilabidaga karamelliseerunud osa lahti lükata. See tegevus, mida prantsuse keeles nimetatakse deglacer’imiseks (ingk k deglaze), on oluline osa nii selle supi kui ka paljude teiste prantsuse toitude valmistusprotsessist. Panni või poti põhjast kergelt pruunistunud “osade” lahti kraapimine annab toidule maitset juurde ja aitab samas vältida toidu põhja kõrbemist. Siin on sellest üliolulisest tehnikast natukene pikemalt räägitud.

Soovin kõigile imelist nädalavahetust! :)


Vaja läheb:
5 küüslauguküünt
1 kg sibulaid
2 dl valget veini
2 sl võid
1 tl suhkrut
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
6 petersellivart
10 tüümianioksa
2 loorberilehte
1,5 l veise- või vasikapuljongit

6 saiaviilu (Fazer Finest 5-vilja täistera röstsepik)
2 küüslauguküünt
200-400 g tugevamaitselist kõvemat juustu
tüümianilehti

Koori ja purusta küüslauguküüned noaga lapiti peale vajutades. Viiluta kooritud sibulad õhukesteks viiludeks. Aseta aedviljad koos veini ja võiga paksema põhjaga potti või suuremale pannile, maitsesta suhkru, soola ja pipraga. 

Aseta kaas potile peale nii, et see on ühest äärest pisut lahti ja küpseta madalal kuumusel u 1 h. Eemalda kaas, lase aeg-ajalt segades veel u 20 minutit küpseda, kuni sibulad on pehmed ja kuldsed. Lisa puljong ja maitsetaimed (petersell, tüümian ja loorber), mille võid omavahel pundiks kokku siduda. Lase supil keema tõusta, alanda kuumust ja keeda õrnalt podisedes u 20 minutit. Eemalda maitsetaimed ja maistesta supp veel värskelt jahvatatud pipraga, vajadusel lisa ka soola. 

Saiade ja juustuga saab toimida kahel viisil. Kui sul ei ole kuumakindlaid supikausse, siis rösti saiaviilud ahjuplaadil ära, hõõru poolitatud küüslauguga ühelt poolt, puista sama pool üle riivitud juustuga ja grilli ahjus seni, kuni juust on kergelt kuldne ja pisut mullitab. Seejärel tõsta supp kaussidesse (jätkub kuuele), aseta iga kausi peale üks krõbe juustuga saiaviil, suru pisut supi sisse, puista peale tüümianilehti ja naudi kohe.

Teine, algupärane ja prantslaste seas siiani levinud viis, on asetada krõbe juustusai supi sisse. Selleks rösti sai ja määri poolitatud küüslauguga. Jaota supp kuue kuumakindla kausi vahel, aseta igale saiaviil, puista igale kausile ühtlaselt peale paar peotäit juustu nii, et see katab (paksult) nii saia kui ka supi. Aseta kausid ahju ja grilli ülemise grillelemendiga, kuni juust on kuldne ja mullitab. Serveeri kuumakindlal alusel ja puista enne söömist peale tüümianilehti. 



Retsept sündis koostöös Fazeriga

2 kommentaari:

Kaarin ütles ...

Oijah. Minu härra, kes on end elu aeg pidanud suureks prantsuse sibulasupi asjatundjaks ja armastajaks... palus mul tulla nüüd siia ja kommenteerida, et NII tehtud sibulasupp ületab absoluutselt kindlasti köik, mida tema on elus kogenud (ma loodan, et suppide kategoorias...). Ja töesti, sööme sibulasuppi sageli, aga tänane haihtus kiiremini kui iial varem. Aitäh (ja et sul ikka jaksu jätkuks kirjutada!) :)

Silja Luide ütles ...

aitäh Sulle, Kaarin, ja ka Su härrale heade sõnade eest!

mul on alati tõeliselt hea meel, kui keegi mõne mu retsepti järgi toidu teeb, mis talle meeldib! just selline tagasiside annab alati kõvasti jaksu juurde! :) ilusaid pühi Teile! :)