Viimasel ajal räägitakse üha rohkem sellest, kui palju toitu me tegelikult ära viskame ... Mul on neid numbreid kuuldes alati tohutult kurb, eriti kui tegemist on mõne lihatoiduga, sest keegi on selle liharoa jaoks oma elu kaotanud. See küll kõlab väga paatoslikult, aga asjatu tapmine, isegi kui tegemist on “ainult” loomaga, teeb mind kurvaks ja häirib mind tunduvalt rohkem, kui muu toidu ära viskamine. Ja kui siinkohal veel mõelda, kui palju inimesi maailmas nälgib ... Kui oskuslikult majandada ja mitte raha üleliigsele toidule kulutada, millel laseme kodus rikneda ja siis ära viskame, vaid see summa hoopis heategevuseks annetada, oleksime igas mõttes võitnud! Ja mitte ainult meie ise, vaid ka teised :)
Siin toidus sain ära kasutada nii seisma jäänud saia kui ka toidust ülejäänud ja sügavkülma pandud toore sealiha. Sealihast tegin hakkliha, mille valmistamise kohta andsin juhtnööre siin. Seekord kasutasin abaliha ja välisfileed, millest viimane küll ei ole ideaalne hakkliha materjal, aga kuna ma alati liha, mida ei jõua õigeaegselt tarbida, sügavkülma panen, siis seekord oli mul seal ka pool kilo välisfileed. Abaliha on piisavalt rasvane ja ka välisfilee õnneks päris taine ei ole, mistõttu kokku tuli väga hea hakkliha. Hakkliha teen alati vähemalt kahest kilost lihast, et osa sellest sügavkülma panna ja alati hea võtta oleks, kui kiirelt vaja süüa teha.
Kui saia või leiba on kodus rohkem, kui jõuad ära süüa, siis soovitan selle asetada sügavkülma (räägin sellest, miks pagaritooteid sügavkülmutada, lähemalt siin) või teha nt riivsaia. Selleks on vaja lihtsalt saia või leiba köögikombainis purustada või riivida. Õhukindlas anumas säilib kodune riivsai vähemalt paar nädalat.
Pikkpoissi on lihtne valmistada ja see meeldib reeglina kõigile (st ka lastele) nagu lihapallidki. Lisandiks sobivad praegusel jõulukuul ideaalselt õunamahlas haudunud hapukapsad ja krõbedad ahjukartulid, mida saab vamistada kas nii, nii või nii. Eelmise päeva pikkpoisi võid aga viilutada ja võileivakattena kasutada. Kui soovid pisut tummisemat hapukapsast, siis õunamahla asemel sobib ka jõuluporter.
Sepik on seekord Fazerilt (kasutasin Finest sarja 5-vilja täistera röstsepikut); ketšup Hellmanns'ilt, õunamahl Auralt.
Pikkpoiss
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
1 sl (oliivi)õli
1 sl võid
2 viilu vanemat seisma jäänud saia või sepikut
u 100 g peekonit
800 g veise- või seahakkliha
1,5 tl soola
1 tl jahvatatud tšillipipart
1 tl paprikapulbrit
4 sl paksu tomatikastet või ketšupit
2 muna
jõhvikaid, tüümiani- või petersellilehti (soovi korral kaunistamiseks)
Haki sibul ja küüslauk peeneks. Soojenda pannil või ja õli ning prae selles sibulat madalal kuumusel 7-8 minutit, kuni see on läbipaistev, lisa küüslauk ja prae veel u minut. Rösti vajadusel sai (juhul, kui see on värske ja pehme), murra tükkideks ja purusta köögikombainis. Purusta seal ka tükeldatud peekon.
Aseta hakkliha kaussi, lisa praetud aedviljad, saiapuru, purustatud peekon, sool, pipar, paprikapulber, tomatikaste ja kergelt lahti klopitud munad. Sega kõik ühtlaseks massiks.
Määri u 15 cm pikkune vorm õliga kokku, suru segu vormi, silu pind ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 40 minutit (või kuni termomeeter, mille ots on torgatud keskossa, näitab 165 kraadi). Lase pikkpoisil vormis taheneda, tõmba spaatliga vajadusel ääred lahti ja kummuta serveerimisalusele. Välja valgunud vedeliku võid valada kapsastele. Peale sobivad pikkpoisile ideaalselt hapud jõhvikad ja tüümianilehed või hakitud petersell.
Õunamahlas hapukapsas
1 pakk (900 g -1 kg) hapukapsast
3-4 dl õunamahla
3 sl (pruuni) suhkrut
3 sl võid
1 tl soola
peotäis või paar (külmutatud) jõhvikaid (soovi korral)
Aseta kõik komponendid, va marjad potti ja hauta pliidil madalal kuumusel kaane all aeg ajalt segades 1-2 h sõltuvalt sellest, kas soovid pehmeid või krõmpsuvaid kapsaid. Kui kapsas on valmis, sega õrnalt hulka jõhvikad ja serveeri.
Postitus sündis koostöös Fazeriga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar