Mahlane mandli-rabarbrikook

Kirjutasin laupäeval LP-s valmistoidust ja poolfabrikaatidest. Kuna minult ikka aeg-ajalt küsitakse  nende tervislikkuse kohta, siis olen ise ka mõtisklenud, kas soovitada või pigem mitte. Toidud on ju väga erinevad. Näiteks kui ma mõtlen selle aasta parimaks toiduaineks valitud Mamma kõrvitsa-kohupiimapannkookidele, mille köögiviljasisaldus üle 20% ja rasva suhteliselt vähe, siis ma ei ole üldse kindel, et kodus ohtras õlis ja ilma aedviljadeta tehtud nisujahust pannkoogid tingimata paremad või kasulikumad on, kuigi on justkui värskemad. Ma armastan ise süüa teha ning seetõttu valmistoitu ei tarbi peaaegu üldse (meelde küll midagi konkreetset hetkel ei tule peale kunagi talvel ostetud väikse karbi peedivinegretti) ja poolfabrikaategi mu külmikust praktiliselt ei leia, kuid samas ostan sageli suvel õhtuti või nädalavahetusel sõprade poole grillima minnes poest marineeritud liha ja kana, viimase aja lemmikud on Tallegi Fitness kanafilee steigid ja fileevardad kookose-ingveri marinaadis. Need on igati maitsvad ega ole liialt soolased, samuti pole avastanud koostis midagi, mis mind otseselt häiriks. 

Üks huvitav artikkel, mille lugu kirjutades taasavastasin, on see, mis räägib sellest kuidas teadlased  Inglismaal leidsid, et telekokkade (sh Jamie ja Nigella) toidud on palju ebatervislikumad (rasvasemad ja väiksema kiudainesisaldusega) kui supermarketis müüdavad valmistoidud. Seega ei pruugigi kodus kokkamine olla alati tervislikum, kui seal ei kasutata kvaliteetset toorainet ega tervisesõbralikke valmistusviise (nt aurutamine), mis tagab võimalikult paljude vitamiinide, mineraalide ja antioksüdantide toidus säilimise. 

Küsisin seisukohti artikli jaoks mitmelt inimeselt, sh teadlane Rain Kuldjärvelt ja saingi aru, et tegelikult sõltub kõik ikkagi tooraine kvaliteedist, valmistusviisist jms, mitte ei saa öelda, et poolfabrikaadid ja valmistoit on alati ebatervislik ja kodune toit igal juhul tervislik. Võib vabalt olla ka vastupidi :) Aga ma ei hakka siin artiklit ümber kirjutama, sest kõik oluline sai sinna juba kirja. Küll aga lisan siia ühe väikese lõigu, mis artiklist välja jäi ja puudutab valmistoitude tervislikumaks muutumist. Lisan selle nüüd blogisse, aga retseptini jõudmiseks võib selle muidugi vabalt edasi kerida :)

Selles, et valmistoitude kvaliteet on viimastel aastatel tõusnud, on toitumisnõustaja Teele Teder, teadlane Rain Kuldjärv ja HKScan Estonia tootearendusjuht Sille Villem ühel meelel. Rain Kuldjärve arvates saab positiivseid näiteid tuua soola ja suhkru alandamisest ning säilitusainete vähesemast kasutamisest. “Võiks öelda, et paljude tootjate valmistoidud tulevad kodusele toidule nii oma sensoorsete omaduste kui ka koostise poolest järjest lähemale, mõned ehk juba kipuvad möödagi minema”, leiab teadlane. Ka toitumisnõustaja Teele Teder on arvamusel, et valmistoit on kindlasti muutunud tervislikumaks, sest tarbija oskab tervislikumat nõuda. Näiteks on paljudest toodetest just tarbija nõudmisel eemaldatud maitsetugevdaja E62 ja pakenditel näeb pidevalt kirju: “vähem soola”, “vähem lisatud suhkrut” või “ei sisalda lisatud suhkruid”.

Tootjad on tegelema hakanud eneseregulatsiooniga. Näiteks sõlmiti aprillis hea tahte lepe, mille kohaselt alandatakse aastaks 2020 jookidesse lisatavate suhkrute hulka 10% ja aastaks 2025 15%. Raini arvates teeb Eesti toiduainetööstus tublisid samme, et suhkrusisaldust toodetes vähendada, küll aga ei saa muuta tarbija enda käitumist. Lisaks koostisele peaks iga tarbija tähelepanu pöörama ka ära söödava portsjoni suurusele.

HKScan Estonia hakkas Sille Villemi sõnul soola vähendamisega toodetes tegelema järk-järgult juba 10 aastat tagasi, samuti hoitakse silma peal suhkrusisaldusel. Nüüdseks on kõikidele tootegruppidele määratud maksimaalse soolasisalduse protsent, näiteks maitsestatud ja marineeritud lihatoodetes ei ületa soolasisaldus 1,4%. Tootearendusjuhi arvates on tarbijad viimaste aastatega teadlikumaks muutunud ja ootustele vastamiseks soovitakse pakkuda aina tervislikumaid produkte. “Oleme üle vaadanud lisa- ja säilitusainete kasutamise. Näiteks alates 2010. aastast me ei kasuta üheski Talleggi tootes lõhna- ja maitsetugevdajad. Alati üritame uute toodete arenduses leida ja katsetada tervisesõbralikemaid lahendusi, olgu see siis saiapaneeringu asendamine leivapaneeringuga või juurviljade lisamine ja nende osakaalu tõstmine toodetes,” räägib Sille.

See mandlimekiga rabarbrikook on mahlane, pehme ja mõnus, eriti hea koos vanillikastme- või jäätisega kohvi või tee kõrvale. Rabarbri võib asendada sügisel hapude õuntega. Kõik taina ained segunevad paremini kui on toasoojad, st kuigi ma hapukoore juurde seda eraldi ei märkinud, sest see ei ole nii oluline nagu munade ja või puhul, siis võiks ka hapukoor olla ikkagi toasoe ehk u tunnike enne küpsetamist külmkapist toatemperatuurile võetud.

Igaks juhuks ütlen veel seda, et see pole Tosca kook, st kõva mandlikattega küpsetis, vaid pigem vajub see mandlilaastudega puru vahel kergelt koogile sisse. Kui on soov rabarbriga Tosca kooki teha, siis siin on nö tavaline rabarbriga Tosca kook ja siin gluteenivaba variant, mida võib vabalt ka tükeldatud rabarbriga teha. 

Mandlipuru :

40 g nisu- või toortatrajahu

40 g pruuni suhkrut (hele muscovado)

1 tl jahvatatud kaneeli 

näpuotsatäis soola

40 g külma võid

40 g mandlilaaste

Sega jahu suhkru, kaneeli ja soolaga, lisa tükeldatud või ning haki noaga või näpi sõrmedega purutainaks. Sega hulka mandlilaastud ja aseta segu taina valmistamise ajaks külmkappi. 

Kook:

160 g nisujahu ja 1,5 tl küpsetuspulbrit või
100 g kaera- ja 60 g maisijahu ning 2 tl küpsetuspulbrit 

1 tl soodat

0,5 tl soola

140 g peensuhkrut
120 g toasooja võid
1 sl vanillisuhkrut

2 sl peenelt riivitud apelsinikoort (soovi korral)

3 sl külma kohvi, amarettot või Cointreau'd

2 suurt toasooja muna

180 g hapukoort

200-250 g viilutatud rabarbrit
tuhksuhkrut

Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri, sooda ja soolaga. Vahusta suhkur ja või heledaks kreemiks (kulub u 2 minutit). Lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel vanillisuhkur, apelsinikoor ja kohv või alkohol. Lisa hapukoor kordamööda jahuseguga ning sega ühtlaseks, seejärel sega spaatliga õrnalt hulka 2/3 rabarbriviiludest.

Tõsta tainas 20-22 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga. Laota peale ülejäänud rabarber ja sellele mandlilaastudega puru. 

Küpseta 180 kraadi juures u 60 minutit, kuni keskossa torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui kook kipub pealt liialt pruunistuma, kata see fooliumiga. Lase koogil 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Serveerides puista läbi sõela peale tuhksuhkrut. Hoia õhukindlalt suletud anumas toatemperatuuril, säilib ilusti kolm päeva.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.