Naljakas on mõelda, et mitte väga palju aastaid tagasi valitses meil siin poodides pmst tühjus ja saada oli vaid üksikuid loetud toiduaineid. Ja neljapäev oli kalapäev (eelkõige sööklates) :) Nüüd muidugi pole enam mingit põhjust ega vajadust kala vaid neljapäeviti süüa - vastupidi, vähese kalorsusega ja toitainerikast kala soovitatakse tarbida vähemalt kolmel korral nädalas. Kui see-eest on ikka tore millegipärast just nädala neljandal päeval oma kalaretsepte jagada ... :)
Eestlased muide tarbivad kala kordades vähem kui liha, viimastel aastatel u 15 kg aastas inimese kohta. Euroopas oleme sellega kuskil keskel, jäädes kõvasti alla Lõuna- Euroopa riikidele, kus see number on isegi üle 60 nagu näiteks Portugalis, samas aga edestades siiski Ida-Euroopa riike. Arstid ja teadlased soovitavad kala süüa 35-40 kg inimese kohta aastas, mis teeb u 100 g päevas.
Kala puhul on kõige olulisem selle värskus! Parim kala on ikka ise püütud, otse kalurilt saadud või kasvanduses äsja tiigist välja tõmmatud. Kala kõhukoopas olevate seedemahlade lisanditena tegutsevad biokeemilisi protsesse tingivad orgaanilised ained (fermendid) tekitavad kala elutegevuse lõpetmisel juba mõne tunni jooksul viimase lihaskude lagundava protsessi (autolüüsne protsess), mille tulemusena avaneb kalas soodne pinnas kahjulikele mikroobidele. Eriti kiiresti arenevad mikroobid juhul, kui kala asub soojas keskkonnas. Kala juures tekib terve rida väliselt nähtavaid muudatusi, näiteks kaotab kala loomuliku elstsuse, kattub väljastpoolt kleepuva limaga, suu avaneb, lõpused kaotavad loomuliku värvuse jne. Ilma säilitamisabinõude rakendamiseta võib kala juba mõne tunni jooksul muutuda toiduks kõlbmatuks.
Kala organismi põhiliseks koostisosks on vesi, moodustades kuni 83% kala üldkaalust. Nooremad kalad sisaldavad rohkem vett kui vanemad. Valgud moodustavad kuni neljandiku kala kaalust ja need on inimese organismile hästi omastatavad.
Rasvasisaldus on kalades hästi erinev, moodustades 0,5-33% kala kehakaalust. Kalarasv on inimese kehale maksimaalselt omastatav, sest sulab madalama temperatuuri juures kui paljud teised rasvaliigid. Mineraalained esineva põhiliselt kalade luustikus, lihamahlas ja veres, moodustades 1-1,5% kala kaalust. Kalades on kõiki neid mineraalaineid ja mikroelemente, mida on inimese organismis, nt kaalium, naatrium, kaltsium, magneesium, fosfor, väävel, kloor, vask, raud, mangaan, jood, broom jt. Näiteks 100-150 grammine merekala võib katta u 200 mg inimese joodivajadusest.
Toitevärtuselt on kala enam-vähem võrdne noorlooma- ja linnulihaga. Sidekoe vähesuse tõttu on aga kalal õrn struktuur, mistõttu see küpseb lihast mitu korda kiiremini ja on hästi seeditav.
Väärtuse ja omaduste järgi saab toiduks kasutatavat kala jagada erinevatesse gruppidesse. Vääriskalad (lõhe, forell, siig, angerjas ja silm), suursoomkalad (vimb, lest, ahven, linask jt), väiksoomkalad (särg, kiisk, rääbis, tint jne), heeringalised (räim, kilu) ja tursalised (tursk ja luts). Viimastel on rohkesti pehmet liha ja eriti suur maks.
Tänane roog on valminud tursaga (gadus morhua), mida püütakse kõige rohkem Atlandi põhja ja loodeosast. 50-450 m sügavuses elutsev tursk võib olla 40-150 cm pikk ning kaaluda 200 grammist 20 kiloni. Rasva on tursas vaid 0,2-0,4 %, tal on rohkelt pehmet liha ja väärtsulik maks. Maksas on 65% rasva, milles on rohkelt A- ja D-vitamiini.
Vaja läheb:
1 keskmine või suurem sibul
2-3 keskmist porgandit
2-3 varssellerit
õli või selitatud võid praadimiseks
500 g (1 pakk) tomatipüreed ehk passata't
7-8 dl kala- või aedviljapuljongit
500-600 g kalafileed (nt tursk, koha)
soola, suhkrut, musta pipart
peotäis tüümiani lehti
serveerimiseks (pruuni) riisi või saia
Haki sibul peeneks ning lõika porgand ja seller õhukesteks viiludeks. Kuumuta poti põhjas rasvaine ja prae selles aedvilju madalal kuumusel 10-15 minutit kuni sibul on klaasjas ja porgand pehme.
Lisa tomatipüree ja puljong, lase keema tõusta ning õrnalt podisedes paar minutit keeda. Lõika kalafilee u 2 cm suurusteks tükkideks, lisa potti, aseta potile kaas, keera kuumus maha ja lase mõni minut kalal potis küpseda. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga.
Serveerimisel puista supile tüümiani lehti, kõrvale paku keedetud (pruuni) riisi või krõbedat saia.
Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar