Enne, kui ma jõuan toitude, kokakoolide jm muljeteni, ma lihtsalt pean kirjutama sellisest põnevast kohast nagu Skuon e Spiderville, mis asub keset Kambodžat teel (maantee nr 75) Siem Riep'ist Phnom Penhi või vastupidi - sõltub kummast linnast tulles vaadata;-) Pisike linnake sõna otseses mõttes in the middle of nowhere on kuulus selle poolest, et sealsed elanikud söövad ämblikke hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Keegi ei tea täpselt, kuidas ämblike söömise traditsioon Skuonis alguse sai, aga arvatakse, et see oli Khmer Rouge'i valitsemisajal, kui inimesed olid näljas ja iga (söödav)asi loosi läks.
Enamasti ämblikud frititakse ja süüakse samamoodi nagu krabisid, st murtakse keha lahti ja tiritakse jalad ükshaaval ära. Meil kui arahnofoobidel jäi ämblik küll proovimata, aga selle kaheksajalgse eluka sees ehk kesta all pidi olema õrn valge liha, mis mõningatel andmetel maitseb umbes nagu kanaliha, mõnede arvates aga nagu segu kanalihast ja tursast:) Ma ei saa midagi teha, et kuigi need ämblikud on minust hetkel ohutus kauguses, siis on juba piltegi jube vaadata...
Kuigi ämblikke pidi igal pool linnas näha olema, kasvatatkse neid põhiliselt Skuonist põhjapool asuvates mägedes väikestes aukudes v püütakse linnalähedastest metsadest. Retsept aga pidi olema järgmine: ämblikke (eeldatavasti surnuid):) veeretatakse MSG (ek naatriumglutamaat), suhkru ja soola segus. Purustatud küüslauk praetakse õlis pehmeks, seejärel lisatakse pannile ämblikud, mida praetakse koos küüslauguga kuni ämbliku jalad on täisti kõvaks läinud, aga sisikond ei ole enam liiga vedel. Kui Kambodžasse satute ja olete taskoga teel kas Siem Riep'ist pealinna v vastupidi, siis paluge Spiderville'i turul kindlasti peatus teha ;-)
Kuulsad ritsikad (ik cricket), mis on Kambodžas ja Tais nii popid snäkid (tavaliselt frititud), et neid plaanitakse suisa farmides kasvatama hakata, et nõudlust rahuldada. Siin on ritsikate kohta üks huvitav artikkel. Ritsikaid kuuleb siin igal pool ehk nii linnades kui džunglis Angkori ümbruses pidevalt "laulmas" ning Hiinas ja Jaaapanis pidi neid peetama ka koduloomadena, täpsemalt kui "musical pets":D
Nende söödavate ämblike ladinakeelne nimetus peaks olema Haplopelma albostriatum, tuntud ka kui Thai zebra tarantula
Turg on omaette vaatamisväärsus, sest lisaks värsketele puuviljadele ja erinevat tüüpi banaanikrõpsudele on iga müüja ees suur kandikutäis ämblikke, kuid lisaks saab enamikelt müüjatelt osta küpsetatud või frititud rohutirtse jm putukaid ning frititud tuvastamatuid linde (varblased ei tundunud olevat, aga mine sa tea) :)
Kuulsad ritsikad (ik cricket), mis on Kambodžas ja Tais nii popid snäkid (tavaliselt frititud), et neid plaanitakse suisa farmides kasvatama hakata, et nõudlust rahuldada. Siin on ritsikate kohta üks huvitav artikkel. Ritsikaid kuuleb siin igal pool ehk nii linnades kui džunglis Angkori ümbruses pidevalt "laulmas" ning Hiinas ja Jaaapanis pidi neid peetama ka koduloomadena, täpsemalt kui "musical pets":D
Nende söödavate ämblike ladinakeelne nimetus peaks olema Haplopelma albostriatum, tuntud ka kui Thai zebra tarantula
Ühed frititud linnud
Selliseid mune tooks hea meelega Eestisse kaasa:)
ja siis veel sellised linnukesed
Kes v mis on pildil, pole aimugi :) Keegi äkki teab?
Sain lõpuks ühe tigudega tädi ka pildi peale. Teedel näeb päris palju ringi sõitmas mootorrattaid, millel on taga suur paarimeetrise läbimõõduga kast, mis on täis tigusid, mida päikese käes kuivatatakse ja hiljem ära süüakse. Siin aga hoopis üks naine jalgratta ja väikese tigudekorviga, aga asi seegi ;-)
11 kommentaari:
WOW! See võtab nüüd küll tummaks ja sellised vaatepildid jäid minu reisil olemata. Tuleb vist ikka tagas minna. Nüüd ikka palun samasugust pilti ka, nagu varblasest oli (Silja pistab ämblikku suhu) :)))
OMG!! niiiii lahe ja nii õudne samaaegselt:)
Lahedad sitikad:) Samasuguseid tirtse ja tarakane olen isegi Tais krõbistanud:), aga ämblikuga pole minu teed ristunud. Sa kirjeldasid nii veenvalt, milline see "hõrk" liha ämblikul on, et anna või tellimus sisse:))) Ägedad pildid igatahes!
Rohkem julgust on vaja ;-)
Toit on toit ja eriti hea pärast lastelastele lugusid rääkida... Liitun Tuuli üleskutsega, et vähemalt üks ämblik tuleks ikkagi ära süüa. Ei saa kogu aeg memmekas olla ;-)
Tuuli ja Piret, eks siis järgmisel korral, kui Spiderville'i juhtun, pean Teie soove meeles ja teen nii pilti kui ka toon kingituseks kaasa ;-)
Ralf, ma ei saa üldse aru, mida Sina siin surmigavas toidublogis teed?:D Eks ma üritan siis ennast kokku võtta ja mitte enam memmekas olla (no vähemalt mitte kogu aeg) - Saigonis sain ikka kõva elukooli, mille kõrval muidugi pisikesed ämblikud on tõesti naljaasi;-)
Aga kuna Sa juba suuremeelselt mu blogis sõna võtad, siis ma võin Sulle (vastutasuks või nii) avaldada saladuse, miks Teie vastas elav mees ennast ära on barrikadeerinud. Trellitatud uks rikaste linnaosas asuvas majas, kus territooriumi tõkkepuu juures on valvurid, liftide juures on valvur ja maa-aluses parklas on alati mitu valvurit, saab olla tingitud ikka ainult sellest, et mees ilmselgelt kardab oma naabreid .... Usun, et kui Te ära kolite, siis on varsti trellid ka ukse eest ära kruvitud ;-)
eeuuwwww! päris gross! Tais maitsesime seda suurt ritsikat, jube vänge maik oli. Nad panid neid maitseks salatisse vahel. Aga sellistes kogustes on seda kõike ikka päris võigas näha. Eriti see Sinu jutt, kuidas ämblikke praetakse, et need seest enam päris vedelad ei oleks :). No igatahes, põnev! Peatuse teen kindlalt, kui sinna satun. Kui ma juhuslikult väga purjus olen, siis söön mõned elajad ära ka :). Ootan põnevusega edasisi seikluseid!
Päris jube jah, mulle endalegi mõjuvad need pildid õõvastavalt:D Ma ei tea, kas mul õnnestub kunagi ennast nii purju juua, et neid ämblikke suudaks proovida:)
Aga Sina, Juta, oled ikka tubli, et vähemalt ritsika oled ära proovinud! Minu jaoks on ikka varblane see kõige ekstreemsem asi siiani, mida ma ka enam-vähem sunniviisiliselt sõin ... :)
Tead, ega ma niisama polekski proovinud. Aga meie sealsetel kokakursustel tõi õpetaja meile proovida. See kuidagi andis kindlust, et ära ei tapa :).
Lahe, kokakursused Tais - ma ise seal ei olegi neid võtnud, aga järgmisel korral kindlasti!:) Ma usun, et ega ämblik ka ei tapa, aga lihtsalt mõningaid asju lihtsalt ei suuda süüa ... ma ikka varblasega põdesin ka - ise vabatahtlikult poleks ilmselt proovinud:) Oleks Ralf ja Raul olnud Spiderville'is, siis mine tea - ehk olekski see pilt, et SIlja paneb ämbliku suhu, tehtud saanud :):):
Ma lasin Henril Vietnamis kõiki neid linnukesi tellida ja siis ise maitsesin moka otsast ainult natuke :). Nii et ma saan väga hästi aru, kui oluline sellistel hetkedel on Ralfide, Raulide ja Henride kohalolek :)
:) väga õige, Juta!:) pean tunnistama, et olen ise ka seda trikki teha üritanud, aga Priit on kahjuks igasuguste putukate, vaklade jmt suhtes sama foobiline kui mina ...:)
Postita kommentaar