laupäev, 16. märts 2013

Trühvlikook ja šokeeriv avastus


Enne, kui ma sellest mõnusast trühvlikoogist saan kirjutada, ma lihtsalt pean rääkima ühest šokeerivast avastusest ... Kirjutasin just hiljuti siin postituses, kui väga mulle meeldivad kuivatatud jõhvikad. Need on sellised kergelt hapukad ja ilusa värviga marjad, mis lausa kutsuvad peaaegu iga (magus)toidu sisse väikest peotäit v paari lisama:) Tunduvad ka suhteliselt tervislikud - kuivatatud marjad ju ikkagi! Kui ma muidu üsna korralikult enamike toiduainete puhul uurin ka pakendil olevat infot (eelkõige, et oleks ikka gluteeni- ja säilitusainevaba), siis kuivatatud jõhvikate puhul ei ole ma mitte kunagi isegi tulnud selle peale, et üle kontrollida, kas kõik ikka on ok. Tuleb välja, et see on olnud suur viga! Neljap varahommikul asusin Hispaania poole teele teades, et kokku on mul 3 ümberistumist ning tuleb veeta üle 10 h lennukites ja lennujaamades. Viskasin siis hommikul paki kuivatatud jõhvikaid kotti, et tervsilik snäkk oleks kohe võtta, kui isu tekib, sest selliste pikkade reiside ajal ei tea ju kunagi, millal (ja kas üldse) midagi normaalset süüa saab. Lennukis oli õnneks aega ka pakendit lähemalt vaadata ... Olen viimasel ajal jõhvikaid ostnud ühest suurest kodulähedasest poeketist, kus need jõhvikad on sama poeketi nime all, kuid pärinevad USA-st ja toodetud Leedus. Kõige huvitavam on aga antud jõhvikate juures see, et need sisaldavad jõhvikaid vaid 49%, ülejäänu on aga suhkur ja toiduõli! Vot sulle siis "tervislikku" näksimist! Süsivesikuid on muuseas 100-s grammis üle 80 g, mis on ikka tohutu kogus. Paljud inimesed, kes süsivesikute tarbimist üritavad piirata, peavad isegi tavalisi magusaid nö poejogurteid (milles on keskmiselt u 15 g süsivesikuid 100 g kohta) liiga süsivesikurikkaks, aga no üle 80 g ... see on umbes sama, mis mee sees (vähem siiski, kui valges suhkrus) ja rohkem, kui tavalises rafineeritud nisujahus (viimases siis ligi 70 g). Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on see võimalik, et tahan osta kuivatatud jõhvikaid, mis teoreetiliselt on tervislikud ja kasulikud, aga saan selle asemel kotitäie mingit kräppi, kus sees on 49% (!!!) kuivatatud jõhvaikaid??? No ei ole lihtsalt võimalik!:) Huvitav, kuidas oleme jõudnud sinnamaale, et ostad paki  jõhvika-välimusega asju, aga tegelikult saad midagi hoopis muud (mida sa tegelikult üldse osta ei tahaks). Et varsti on siis nii, et ostan nt paki spinatilehti ja võin saada paki rohelisi lehekesi, mis näevad küll välja nagu spinat, aga tegelikult on nendes vaid 49 % spinatit ja ülejäänu on  - mis ...? Tahaks siiski loota, et sinnani läheb veel aega, aga siiki tasub alati(!!!) pakendilt üle kontrollida, kas see, mida sa arvad ennast ostvat, on ikka see, mida sa ka saad!:)

Aga see selleks, õnneks olen hetkel Hispaania lõunarannikul, kus ümberringi on maasika- ja apelsinipõllud ning poodides rikkalik juustu-, mereanni ja lihavalik, päike paistab ja kõik muu on ka super:) Ja taaskord ma luban endale, et ükskord ma tulen siia autoga, et saaks ometi kaasa viia mõne ilusa kintsu, mida enam-vähem igas pisikeses poekeses rippumas võib näha. Ja need imeõhukesed viilud hõrku liha selle kintsu küljest ... oehhhhh! 

Ma ise pean siin paar nädalat ilma ahjuta hakkama saama, aga kui ma oleks kodus, siis küpsetaksin kindlasti trühvlikooki! Külma ilma aitab see tummine šokolaadine kook, mis sulab suus, ikka väga hästi taluda. Nagu nimigi - trühvlikook - ütleb, on see maitsev nagu trühvel ja magusaisu rahuldamiseks (no tavalistel inimestel ilmselt) piisavat vaid väikesest tükist. Kui ma praegu neid Marju tehtud imeilusaid ülesvõtteid vaatan, siis tuleb mul endal küll tohutu koogiisu peale ...:)

Kusjuures, pildid koogist on niii lahedad, et pidin kohe kõik kolm siia üles panema:) Mu õde Ulvi ütles ühte neist fotodest ajakirjas (retsept ilmus T&T nov-dets 2012. a numbris) nähes, et  kook näeb pildil nii stiilne ja elegantne välja, et seda sööks kindlasti ka James Bond:):):)


Kui soovid koogile põnevat lisanüanssi anda, siis võid osa tavalise tumeda (soovitavalt 70 %-ilise) šokolaadi asemel kasutada nt vaarika-, greibi, kirsi-, apelsini- vm maitselist šokolaadi. Aga kui soovid magusamat kooki, siis asenda tume šokolaad piimašokolaadiga, eriti hea on pähklitükkidega variant. Kui põhjaga ei viitsi jännata, siis valmista see šokolaadiküpsistest, ning kook on eriti kiiresti valmis:) Ja gluteenivabaks variandiks kasuta põhjas nisujahu asemel kas riisijahu v selle ja maisijahu segu.

Trühvlikoogi ja kohvitassiga on end mõnus tugitoolis sisse seada ning nautida head raamatut:) Või hoopis lugeda ajalehte, nt tänases LP-s on üks kokkuvõtlik lugu Malaisiast ja selle köögist ;-)


Head küpsetamist ja ilusat nädalavahetust! :)

Põhi:
150 g jahu
30 g kakaopulbrit
70 g (tuhk)suhkrut
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
1 munakollane
2-3 tl jäävett

Pane suhkur, sõelutud jahu, sool ja kakao köögikombaini, sega kiirelt läbi, lisa kuubikuteks lõigatud külma või tükid ja töötle "pulse"-režiimil lühidalt kuni segu meenutab saiapuru. Lisa suhkur, munakollane ja 2 tl vett ning sega, vajadusel lisa veel vett, kuni tainas jääb kokku. Võid teha taina ka käsitsi hakkides noaga külma või kuubikud ja jahusegu riivsaia laadseks massiks ning segades seejärel munakollase ja jääveega ühtlaseks.


Võta tainas köögikombainist välja ja vajadusel sõtku kergelt kuni see on ühtlane. Pane tainas kaussi, kata toidukilega ja hoia u 30 minutit külmkapis. Rulli taigen jahusel tööpinnal u 5 mm paksuseks. Vooderda ettevalmistatud (ehk põhjas küpsetuspaber, ääred võitatud ja jahuga üle raputatud) lahtikäiv 25-26 cm läbimõõduga koogivorm tainaga, lõika servad ühtlaseks, kata toidukilega ja pane veel 30 minutiks külma. 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Pane koogipõhjale küpsetuspaber ja sellele omakorda raskus (nt kuivatatud herned, oad v keetmata riis) peale ja küpseta 12 minutit. Seejärel eemalda küpsetuspaber koos raskusega ning küpseta veel u 8-10 minutit v kuni koogipõhi on küpsenud ja katsudes kuiv. Lase põhjal vormis jahtuda.

Täidis:
400 ml vahukoort
400 g tumedat šokolaadi
50 g võid
2-3 spl rummi, brändit vm kanget alkoholi

Täidise jaoks kuumuta vahukoor potis keemiseni, võta tulelt ja lisa potti tükkideks hakitud tume šokolaad. Sega, kuni šokolaad on sulanud ning lisa väikesteks tükkideks hakitud või ja alkohol. Sega ühtlaseks kreemiks. Vala šokolaadikreem küpsetatud koogipõhjale ja lase enne serveerimist külmas vähemalt 3 h taheneda.

11 kommentaari:

Aet Trisberg ütles ...

Welcome to my world, Silja! Šokeerumine teatud toodete koostist nähes meenutab mulle mu oma "avastusi" aastatetagusest ajast. Nüüdseks olen tõenäoliselt kõik toidumaailma šokid läbi elanud ning oma jaoks väärt tooted välja selgitanud. Mitte vaid jõhvikad, vaid väga paljud kuivatatud puuviljad sisaldavad (lisa)aineid, mida ei tahaks tarbida. Levinumad lisaained on sulfitid (E 200 algusnumbrid), mis toimivad kuivatatud puuviljades säilitajatena - neid leidub enamus kuivatatud puuviljades. Lisaks sisaldavad osad kuivatatud puuviljad ohtralt suhkrut (nt viigimarjad, ananassid, jõhvikad, mangod). Mitmed kuivatatud puuviljad (ananass, papaia) sisaldavad ka värvaineid.
Sellegipoolest leiab poodidest kuivatatud puuvilju, mis on 100% need viljad, mis pakil kirjas. Mina ostan enamus kuivatatud puuvilju ökopoodidest (või ka nt Selverist, kus ökoletis on väike valik olemas) - vahe pole vaid nende koostises vaid ka maitses. See, kuidas maitseb puhast kuivatatud mango, viigimari või ananass on hoopis teine, kui need samad viljad suhkrustatud kujul. Mitteökodest on hea valik ka Seebergeril, kus enamus kuivatatud puuvilju on lisaainevabad (aga mitte kõik, seega tasub ka sama firma asju ükshaaval uurida).

Silja Luide ütles ...

Suur aitäh Sulle, Aet, põhjaliku kommentaari eest! Eks edaspidi tuleb pakendil olevat imepeent kirja põhjalikult uurida. Kuna ma eriti kuivatatud puuvilju ei tarbi (va küpsetamisel jm magustoitude juures), siis siiani ei ole selles osas tervadatud tähelepanu kohaldanud, aga tuleb tõesti välja, et kuivatatud jõhvikal ja kuivatatud jõhvikal on ikka väga suur vahe (49% versus 100%). Igal juhul tänud Sulle info eest - õigete toodete leidmisega ei pea nüüd vaeva nägema!:)

mercredi ütles ...

See James Bondi võrdlus oli väga hea.:) Arvan, et Su õel on õigus.

Silja Luide ütles ...

mulle endale ka see võrdlus meeldib - mitu kuud hiljem on veel meeles:) aga ajakirjas oli kolmas pilt, mu enda lemmik on esimene foto:)

Kärt Künnapas ütles ...

Minu allergoloog ütles,et 1 kilost Eesti meest saab 7 kilo euroopa mett.

U ütles ...

Vaatasin huvipärast ka enda kuivatatud jõhvika pakendid läbi. Marks ja Spenceri kuivatatud jõhivkates on jõhvikaid 41 %, Rainbow´l 44%. Tundub, et see 49% polegi väga hull.

Silja Luide ütles ...

@ k2q mina suure meesõbrana olen mee osas alati hästi valiv olnud - söön vaid tuttavate (ja tuttavate tuttavate) mesike käest ostetud mett. nn poemett üldse ei osta, eriti välismaa oma, sest see on nii maitse kui ka koostise poolest enamasti minu jaoks väga kahtlane kraam. "päris" meega on tohutut suur vahe!

@ Ulvi - siis tõesti on 49% veel täitsa hea ju:) aga no James Bond neid ilmselt ikkagi ei sööks ;-)

Kaido ütles ...

Silja, mine sügisel rappa ja maitse päris jõhvikat. Siis räägi mulle, kas oli magus suutäis.

Rosinad sisaldavad ka muuseas u. 70% suhkruid. Seda küll naturaalset.

Ma ise olen viimasel ajal vaarikamoose poes vaadanud ja seal on vaarikate ja suhkru osakaal väga kõikuv. Oma moos oleks muidugi kõige parem, aga pole endal vaarikakasvandust.

Silja Luide ütles ...

Kaido, kas sa tõesti usud, et Eestis leidub eriti palju inimesi (eriti veel ise toiduga seotuid) kes pole kunagi päris jõhvikat maitsnud ega näinud?:):):) päris huvitav arvamus muidugi, aga pisut nagu eluvõõras:)

aga rosinates on muidugi (kindlasti mitte "ka") väga palju suhkrut, kuid see on ju naturaalne. probleem oleks siis, kui rosinaga oleks sama asi, et ostad paki rosinaid ja seal on 49% rosinaid ning ülejäänud õli ja suhkur. vaatasin just ühte pakki rosinaid ja seal on ikkagi 99% rosinaid ja see on minu jaoks ok:)

mis vaarikamoosi aga puutub, siis ma võin vihjeks öelda, et tänapäeval ei peagi enam kõike ise tegema. nt veini saab täitsa ilma viinamarjaistanduse omamiseta tarbida:) mina ise ostan vaarikaid turult ja ühe tuttava kasvataja käest Lõuna-Eestis, korjan maal vanaema juures ja kodus aias - saab täitsa ilma poemoosita hakkama;-)

Unknown ütles ...

Toote koostisele lisaks tasuks uurida ka päritolumaad, seda muide ka ökokaupade puhul. Sest võib juhtuda, et mahemärgistusega Hiina päritolu toodet on kasvamise ajal kastetud jõeveega, mis aegajalt süttib põlema...(lihtsalt nõuded mahetoodetele on maailmas niivõrd erinevad). Lähemalt saab lugeda siit: http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/usa-toitumisspetsialist-mahetoodang-hiinast-on-kasvatatud-saastavees

Silja Luide ütles ...

aitäh, Kerti, infot jagamast! täitsa uskumatu!