esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Buenos Aires

Nonii, lõpuks siis teen ära oma esimese Argentiina-teemalise postituse:) Tavaliselt üritan üht-teist ikka reisil olles kirja saada, kuid seekord läks paraku teisiti, sest internetileviga paikadesse me ülemäära tihti ei juhtunud. Kuna ma ühe suure postituse Argentiina kohta otsustasin temaatiliselt väiksemateks tükkideks jagada, kuid paar uutest draft'idest ei salvestunud, siis paraku läks mul suur osa juba tehtud tööst kaduma, niiet motivatsioonile reisist blogimiseks see just ülemäära hästi kaasa ei aita … Seekord siis vähem juttu ja rohkem pilte :)

Fotode osas ütlen igaks juhuks kohe ära, et kuna ma lihtsalt ei jõua kõigist reisil tehtud raw-failidest läbi närida, siis on enamik selle postituse pilte tehtud telefoniga. Ja vahel on ka mõned mu toredate reisikaaslaste fotod - aitäh mõlemale Aivarile ja Tampsile! Kõigi nende tehtud piltide juures on autor kirjas ehk siis need, mille juures märget kellegi teise osas pole, on minu enda tehtud. Kõiki fotosid vähendasin (isegi telefonipilte), et need blogi liiga aeglaseks ei muudaks. Suuremalt saab kõiki fotosid näha, kui neil klikata (kuigi ikka ülipisikesena). See-eest aga soovitan lugemise ajal kuulata ühte ilusat lugu Nina Simone'ilt :)

See-eest aga jõudsin kirjutada Argentiina toidu-teemalise artikli viimasesse LP-sse ja teha loo juurde ühe lihtsa dulce de leche'ga tiramisu. Digilehes on see lugu olemas tervikuna ja pilte on ka rohkem juures, niiet kõige parem on ilmselt üldsegi sealt lugeda.

Kui ma tavaliselt reisin nii, et ostan ära lennupiletid ning ülejäänud asjad (nt majutus ja see, kus käia, mida teha) selguvad oluliselt hiljem või vaatame üldsegi kohapeal, siis seekord juhtusin reisile, kus kõik oli juba minu eest ette ära planeeritud - vahelduseks omamoodi tore :) Aga ega reiside etteplaneerimine olegi viimasel ajal just mu tugevaim külg … Näiteks sõidan juba sel neljapäeval kümneks päevaks Itaaliasse ja peale lennupiletite pole suurt muud midagi kindlat veel paika pandud :) Ühest küljest on muidugi tegemist turvalise Euroopa riigiga, kus juba päris palju käidud, kuid ikkagi … selle asemel, et pisutki eeltööd teha, ma hoopis küpsetan, pildistan, kirjutan, üritan Argentiina fotodega tegeleda, saan õhtuti sõpradega kokku ja käin väljas ... Elu on muidugi siiani näidanud, et kõik reisid on alati ülitoredad vaatamata sellele, kas ja kui palju neid planeerida ja ette valmistada, niiet muretsemine oleks siinkohal liiast (nagu alati) :) Aga kui olen vahete-vahel mõelnud, et ma lähen lihtsalt vooluga kaasa, tehes neid asju ja olles koos inimestega, kes mulle meeldivad, ilma et ise eriti aktiivne oleks või endale eesmärke seaks, siis jõuludeks ühelt sõbralt saadud tass, millel oli kirjas tsitaat Mike Tysonilt - "Everybody has a plan until they get punched in the face" -, mu taolisi mõtteid siiski hajutas :) niiet võib vist samamoodi jätkata?! ;-)

Kuna ka Argentiinasse minek oli suhteliselt spontaanne otsus, siis enne reisi lugesin läbi vaid Liis Kängsepa raamatu "Minu Argentiina", mis oli ladusalt kirjutatud, igati huvitav ja informatiivne teos - Buenos Aireses elu-olu, argentiinlaste käitumismaneeride ja toitumisharjumuste kohta annab see ikka päris hea ülevaate. Kiidaks ka teist reisil loetud sellesse sarja kuuluvat raamatut ehk Ivo Tšetõrkini  teost "Minu Amazonas", mis küll ei ole otseselt Argentiinaga seotud, kuid kui Ladina-Ameerikasse minek on, tasub silmaringi avardamiseks kindlasti tutvuda. Vabalt hispaania keelt rääkiv (mis on seal eriti oluline, kuna vist 99% kohalikest ühtegi muud keelt ei räägi) Ivo oli muuseas ka meie laheda Argentiina-reisi korraldaja:) Ja just sellel kohal, kus Iffi raamat pooleli jääb või õigemini - need teemad, millest ta üle hüppab - on käsitletud Kaupo Kikkase raamatus "Amazonas. Elu ainus foto", mida loomulikult samuti soojalt soetada soovitan - mõnus lugemine kombineeritud superlahedate fotodega!

Meie esimene ja viimane peatus Argentiinas oli pealinn Buenos Aires, kus olime kokku päris mitu päeva, aga kolme nädala sisse mahtus veel matkamine Andide pilvemetsades, rahvusparkide ja märgalade külastamine ning palju muud põnevat. Muuseas, ametlik Argentiina peeso vahetuskurss on 5,7 peesot USA dollari eest, aga tegelikult saab nö mustal turul vahetada täitsa vabalt ka 9 peesoga ehk ligi kaks korda soodsamalt. Peab lihtsalt olema ettevaatlik, et valeraha osta ei satu. 

Liis ütles mulle oma raamatut andes, et november pidavat olema ilusaim aeg Buenos Airesesse minekuks, sest just siis puhkeb õide imeline lilla mimoosilehine jakaranda (ladina keeles jacaranda mimosifolia). Ka kevadine temperatuur ehk u 25 kraadi on eestlase jaoks ideaalne, sest paaril järgmisel kuul ligi 40 kraadini ulatuvat suvekuumust on suurlinnas juba suhteliselt raske taluda. Kohalikud elanikud pidid jaanuaris võimaluse korral pealinnast ära puhkama sõitma ja sel ajal on linn praktiliselt tühi, kui gringodest turistid välja arvata. Siin aga mõned pildid sellest üliarmsast lillast puust - meil oli ikka superajastus :):):)









Buenos Airese üks sümbolitest - obelisk



 See foto obeliskist on Aivar Orase oma

Mulle see linn tohutult meeldis! Buenos Aires oli vaheldusrikas ja põnev - ühes linnaoasas on vanad munakividega kaetud kitsad teed ja koloniaalstiilis väikesed majad, teises laiad mitmerealised bulvarid ning võimsad pilvelõhkujad või 19. sajandi lõpus Pariisi eeskujul Hausmanni stiilis ehitatud hooned. Linnas oli palju suurepäraseid liharestorane ja õdusaid kohvikuid, ägedaid käsitöö poode ja vanakraamiturge. Mina läheks Buenos Airesesse iga kell tagasi:)



Siin üks Tambet Leesmenti foto

Ja siin üks Aivar Orase oma

Maailma kenaduselt teiseks valitud suur El Ateneo raamatupood asub endises teatrimajas - suurepärase pildi tegi jällegi Tambet

Kuigi kõige ägedam linnaosa Buenos Aireses on minu arvates Palermo, kus kohalikud ise hängimas käivad, siis ka vanim linnaosa San Telmo on igati tore koht:) Meie elamine asus just San Telmos ja sealsel keskväljakul Plaza Dorregol toimus laupäeviti vanakraamiturg, kus müüjad jt kohalikud olid ennast igasugustesse naljakatesse ja kummalistessse kostüümidesse riietanud.










Siin paar pilti San Telmost ka






Selle foto autor on Aivar Oras

Turistikas La Boca linnaosas käisime niisama jalutamas - keda see kant lähemalt huvitab, siis siin on sellest lähemalt räägitud). 

Selle ülilaheda foto autor on Tambet Leesment

Ja järgmised kaks tegi Aivar Oras




Ja siin veel paar fotot Aivar Pihelgaselt ka - Argentiina on ju kuulus tango-maa :)



Üks Buenos Airese vaatamisväärsusi on Recoleta surnuaed, kuhu on maetud igasugused tähtsad, kuulsad ja rikkad argentiinlased alates presidentidest, lõpetades Nobeli preemia saajatega, sh nt Evita ehk Eva Peron. Maailma ilusaimate surnuaedade hulka valitud matmispaik on midagi hoopis muud, kui tavapäraselt harjunud oleme.














Mõned haukambrid on hoolitsetud ja värskete lilledega, teised jällegi koristamata ja unarusse jäetud … Mausoleumide sees on kirstud või urnid





Ja siin veel kaks Aivar Orase pilti


Järgmised kaks on Aivar Pihelgase fotod




Järgmine kord siis juba Andide pilvemetsadest jm toredatest kohtadest :)

2 kommentaari:

rebane ütles ...

Nii ilusad lillad õied!

Ja Argetiinast on Minu-sarjast ilmunud ka raamat "Minu Toba", mis räägib küll siin piltidel nähtu täielikust vastandist - vaesest maapiirkonna elust ja poolenisti tänaval elavatest lastest. Hea lugemine igal juhul!

K.

Silja ütles ...

Tõeliselt ilusad olid jah :)

Aitäh Sulle soovituse eest - seda raamatut loeks küll huviga. Kusjuures Liisi raamat räägib ka üsna palju just elust getos, millega tavaturist üldse kokku ei puutu.