neljapäev, 9. jaanuar 2014

Iguazú kosed ja Salta

Eile kui õe juures hommikust söömas olin, mängis telekas tausta(muusika)ks film Pitch Perfect, mis on hästi lahedate a cappella seadetega muusikal. Mu õelapsed - 1,5 aastane Frank ja 3-aasta vanune Fred - kuulavad neid lugusid täiesti lummatult. Kusjuures Fred laulab pidevalt lugu "Please don't stop the music" ja täiesti äratuntavalt - ma olin päris üllatunud (ega teadnud sellest filmist enne midagi), kui Fredi seda mõned kuud tagasi esimest korda laulmas kuulsin … tekkis juba kahtlus, et ega mu õepere pole äkki hakanud Rihannat kuulama:D Mis filmi endasse (treiler siin) puutub, siis seda ma vaadanud ei ole, aga soundtrack (täitsa tervikuna olemas) on küll lahe (ja kõik laulud on minu teada a capella) :) "Don't Stop The Music" on kohe esimene lugu, muuseas ;-)

Aga jätkan Argentiinaga … fotod on ikka nii telefonist kui ka kaamerast ning reisikaaslastelt nagu eelmiseski postituses. Seekord küll rohkem siiski vist telefonist, sest mu kaameraga Saltas tehtud pildid olen ilmselt kogemata ära kustutanud :( Tegelikult oli järgmine sihtpunkt pärast Buenos Airest oli märgalad ehk pampad, aga seal tehtud pildid nõuavad paraku rohkem aega ja pühendumist, kui mul hetkel võimalik on:)

Puerto Iguazu on vähem kui 100 000 elanikuga linnake Brasiilia piiri ääres, mis on täitsa nunnu küngastel paiknev väikeste majakeste ja munakiviteedega linnake, kus paraku suurt midagi teha ei ole. Meiegi olime seal ainult kaks ööd ja läksime sinna - nagu kõik teisedki - selleks, et külastada linna külje all asuvat Iguazu rahvusparki (Parque Nacional Iguazu). Puerto Iguazu's ma pilte ei teinudki, va ühest tänavanurgal olevast banaanipuust - põhjamaalasele alati südantsoojendav vaatepilt ;-)


Rahvuspark asub kokku 550 km2 ja on 1984. a alates UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Sealsete võimsate Iguazu koskede kohta kirjutatakse Lonely Planetis, et see on üks muljetavaldavamaid vaatamisväärsusi terves maailmas. Kosed on tohutult suured ja neid on palju!!! Ja igal pool moodustus nende juures vikerkaari. Enim räägitud Garganta del Diablos asub Saatana kurgu nimeline kosk, kuid tegelikult oli seal minu jaoks veel oluliselt ägedamaid koskesid, aga ehk muidugi mõjusid selle kose puhul ilmselt pisut häirivalt ka turistide hordid, mida mujal nii palju ei olnud.





Ja siin siis pildid mõnedest teistest koskedest suvalises järjekorras










Rahvuspargis oli ka igasuguseid toredaid loomakesi, nagu nt ninakarud ehk koaatid, keda rahulikult  pildistada võis, st nad ei lasknud sellest ennast eriti häirida:) Kuna mul endal oli sellest loomast vaid üks telefonipildike


siis lisan siia ka reisikaaslase Aivar Orase armsa foto

ja Aivar Pihelgase oma ka

ja palju oli kirjusid liblikaid, kes kellegi pähe, nina peale või õlale lendasid või niisama endale meelepärases kohas koha sisse võtsid ja tiibu sirutasid



Black Tegu ehk tohutu suur sisalik, kes sõi kõike, mida talle visati alates kõikvõimalikust toidust, lõpetades salvrättidega ...

ja siin on Tambet Leesmenti foto samast loomast

Puerto Iguazust lendasime kohe järgmsiel hommikul edasi hästi säilinud koloniaalarhitektuuri poolest tuntud Andide jalamil asuvasse armsasse linnakesse nimega Salta (rajatud 1582). Eriti kuulus on sealses arheoloogiamuuseumis MAAM asuv inkade poolt u 500 aastat tagasi ohverdatud tüdruku eriti hästi säilinud muumia

Kui keegi Saltasse peaks sattuma, siis ööbida soovitaksin tõeliselt armsas külalistemajas Bloomers B&B -lisaks suurepärasele asukohale linna südames oli seal ka reisi parim hommikusöök. Kusjuures, croissant'ide kohta ütlevad argentiinlased ägedalt "media luna" ehk poolkuu …

Salta katedraal

San Francisco kirik

See on Aivar Orase foto 

















 Aivar Orase pilt


Kommentaare ei ole: